Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


05.-09. detsember 2016 a nr. 26
Print

Nädalakiri nr 26/2016


Regioonide Komitee täiskoguistung 7.-8. detsembril 2016

Kokkuvõtlik video täiskogu istungist (2 ja pool minutit):
https://www.youtube.com/watch?v=rEENdlpSliA

Kolm vastuvõetud arvamustest rääkisid rändeprobleemist, millega peavad tegelema eelkõige kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused:

1. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform, raportöör: Vincenzo Bianco (IT/PES)

2. Kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava, omaalgatuslik arvamus, raportöör: Karl Vanlouwe (BE/EA)

3. Seaduslik ränne, raportöör: Olgierd Geblewicz (PL/EPP)

8. detsembril võttis sõna Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse voliniku Dimitris Avramopoulos
Sõnavõtu video siin:
https://www.youtube.com/watch?v=dSvwf2YEkXY

Volinik Avramopoulus: „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on migratsioonikriisi eesliinil. Neil peab olema meie kindel ja jätkuv toetus. Kõik, mis juhtub globaalsel tasandil, on tunda kohalikul tasandil. Olen olnud kahel korral (8 aastat) Ateena linnapea  ja tean, millist vastutust kannavad linnapead ja piirkondade juhid -  neil on võtmeroll.“

1. Varjupaigasüsteemi reform

Reformipaketi eesmärgid ja üldideed

Euroopa Komisjon otsustas viia läbi üldise reformi varjupaigaküsimusi käsitlevas õiguses. Praegused erinevused liikmesriikide õigus-, menetlus- ning abistamissüsteemide vahel mõjutavad varjupaiga taotlejate valikut ning suurendavad teisest rännet. Regioonide Komitee tervitab ettepanekute esimese paketi mõningaid eesmärke, nagu loata teisese rände piiramine; varjupaigataotlejate õiglasem jaotamine liikmesriikide vahel; EASO tugevdamine ja selle muutmine ametiks, kuid peab ebapiisavaks lähenemisviisi, mille komisjon valis Dublini määruse reformi ettepanekus. Selle kohaselt on süsteemi nõrkuste põhjuseks erakorraline kriis ning nendega toimetulekuks kasutatakse ühest küljest korrigeerivaid meetmeid ja teisest küljest meetmeid põhikriteeriumide tugevdamiseks.

Juhtpõhimõtted ning korrektiiv- ja kompenseerimismeetmed

Regioonide Komitee hindab negatiivseks asjaolu, et komisjoni ettepanekus ei ole mingit tähtsust omistatud taotlejate soovidele isegi siis, kui on olemas objektiivsed tegurid (keeleoskus, tööoskus, eelnev viibimine), mille põhjal nad sobiksid konkreetsesse liikmesriiki. Komitee soovitab, et liikmesriigi praeguse tegeliku vastuvõtuvõime kindlaks määramise eesmärgil võetaks arvesse selles riigis ning selle rändevoogudest kõige enam puudutatud piirkondades ja omavalitsustes registreeritud saabujate arvu, mis objektiivselt mõjutab vastuvõtu- ja juhtimisvõimet.

Nendes liikmesriikides, kes ajutiselt peatavad oma osalemise automaatses korrigeerivas mehhanismis, on solidaarsusmaks erakordselt kõrge ega ole seotud objektiivsete ja õiglaste parameetritega, nagu abistamiskulud konkreetse aja jooksul, seetõttu teeb komitee ettepaneku solidaarsusmaksu alandada vastavalt abisaajate abistamise keskmisele kulule aastas (olemasolevate andmete kohaselt hinnanguliselt 20 000 eurot) ja seadusliku elamisloa keskmisele kestvusele (kolm kuni viis aastat).

Süsteemi tugevdamise meetmed, menetlused ja tähtajad


Regioonide Komitee soovitab kõrvaldada kõige rangemad meetmed (nagu abi andmisest keeldumine, välja arvatud tervishoiualane abi), mis on suunatud nende isikute põhiõiguste vähendamisele, kelle taotlus on tunnistatud vastuvõetamatuks või kes reisivad taotluse läbivaatamise ajal vastutavas liikmesriigis teistesse liikmesriikidesse. Samuti soovitab komitee siiski kehtestada praegusest märkimisväärselt pikem tähtaeg (nt viis aastat 12 kuu asemel) –, pärast mida lõppeb esimese taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi pädevus.

On väga oluline, et keskpikas perspektiivis jõutaks varjupaiga küsimusi ja taotlusi käsitlevate otsuste vastastikkuse tunnustamiseni Euroopa riikide vahel ning taotluste otsese menetlemiseni ka Euroopa Liidu Varjupaigaameti poolt (liikmesriikide asutuste kõrval).

Alaealised

Regioonide Komitee soovitab tugevdada saatjata  alaealiste abistamisstruktuure ja -tingimusi ning neile antavat psühholoogilist abi ja tuge, tuleb lihtsustada nende juurdepääsu õigusabile ja tagada, et nad sellest aru saavad. On vaja toetada alaealiste eestkostjate tegevust, parandades nende haridust ja suurendades nende sõltumatust mh EASO(European Asylum Support System Office – ELI Varjupaigaamet) ja kodanikuühiskonna toetuse kaudu.

Euroopa Liidu Varjupaigaamet


Komitee kiidab heaks Euroopa Liidu Varjupaigaametile antud ülesande osutada operatiiv- ja tehnilist abi ja korraldada koolitust, samuti  võimaluse võtta meetmeid ning kutsub üles parandama EASO järelevalve all Eurostatile edastatavate andmete ajakohasust, ühtlustatust ja täielikkust. Regioonide Komitee soovitab investeerida rohkem liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vastuvõtu- ja integratsioonisüsteemidesse, soodustades nende kaasamist juba varjupaigamenetluste käigus ning lahenduste ja parimate tavade jagamist EASO toetusel ka kohalike omavalitsuste vahel.

Eurodac

Regioonide Kmitee toetab alaealise registreerimise vanuse langetamist (14-lt 6-le aastale), nagu on ette nähtud EURODACi ettepanekus, kuna paljude isikute kadumisest teatatakse alles hiljem, samuti andmete jagamist Euroopa ja liikmesriikide ametitega. Vastupidiselt komisjoni ettepanekule peab andmete jagamine kolmandate riikidega jääma keelatuks.

2. Kolmandate riikide kodanike integreerimise kava

Üldine raamistik ja aluspõhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on integratsioon liikmesriikide pädevuses. Seega võib Euroopa Liit üksnes võtta integratsioonimeetmeid, millega stimuleeritakse ja toetatakse liikmesriike nende territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni soodustamisel. Tegelikku integratsioonipoliitikat rakendatakse eelkõige kodanike lähedal asuvatel poliitilistel tasanditel.

Seega on soovitav mitmetasandilise valitsemise lähenemisviis, mille puhul lasub eritähelepanu kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kuna nemad puutuvad kõige otsesemalt kokku integratsiooni väljakutsete ja võimalustega. Tegevuskavas käsitletakse üksnes kolmandate riikide kodakondsusega ja ELis seaduslikult viibivaid saabujaid (rändajad, pagulased ja täiendava kaitse saajad).

Integratsioon puudutab juba määratluse kohaselt erinevaid klassikalisi poliitikavaldkondi, nagu haridus, tööhõive, heaolu, rahvatervis, eluase jne, ning seetõttu tuleks integratsioonipoliitikat ideaaljuhul ellu viia horisontaalselt. Integratsioon on kahesuunaline protsess, mis peab moodustama osa õiguste ja kohustuste raamistikust nii saabujate kui ka vastuvõtva kogukonna jaoks, seejuures peavad mõlemad pooled täitma oma osa vastutusest. Integratsioon on rände- ja varjupaigapoliitika haripunkt, ning seega ei tohi tegevuskava käsitleda eraldi  Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud Euroopa Komisjoni ettepanekutest ja uuest partnerlusraamistikust kolmandate riikidega Euroopa rände tegevuskava raames.

Integratsiooni väljakutsed ja võimalused

Integratsioonipoliitikas tuleb pöörata rohkem tähelepanu suurele mitmekesisusele erinevates saabujate rühmades ja nende erinevatele vajadustele. Hea integratsioonipoliitika tugineb seega kohandatud lähenemisviisile ega lähtu mõttest, et üks lahendus sobib kõigile. Muu hulgas tuleb arvesse võtta keeleoskust, kultuuritausta, haridustaset, eeldatavat riigis viibimise aega, rände põhjust, oskusi, töökogemust, võimalikku kogetud traumat jne. Pagulaste kaasamine tööturule ei tohi toimuda poliitika arvelt, mis on suunatud vastuvõtva kogukonna teistele haavatavatele rühmadele.

Sidusate ühiskondade rajamine

Edukaks integratsiooniks on tähtis see, et nii saabujad kui ka vastuvõttev kogukond mõistaks ja aktsepteeriks Euroopa norme ja väärtusi. Kõige mõistlikum on siduda integratsioonipoliitika kodanikuõppe ja kogukonna moodustamisele suunatud meetmetega. Selleks tuleb ELi toetuse abil välja töötada sobivad vahendid vastastikuse mõistmise arendamiseks (kodanikuõpe nii klassikaliste kursuste kui ka innovatiivsete õppevormide kaudu).

Poliitilised prioriteedid integratsiooni toetamiseks

Erinevad ELi liikmesriigid korraldavad keeletunde või keeleoskuste hindamist juba enne saabuja jõudmist vastuvõtvasse riiki. Sel viisil jääb aeg, mille vältel saabuja ei suuda end kohalikus keeles väljendada, võimalikult lühikeseks, mis lihtsustab suhtlust kohaliku vastuvõtva kogukonnaga.  Vastuvõtuintervjuud saabujatega nii saabujate kui ka vastuvõtva kogukonna ootuste kaardistamiseks võiksid võimalusel osaliselt toimuda juba päritoluriigis. Vastuvõtva kogukonna keele omandamine on esmase tähtsusega. Oluline on kohandatud hariduse pakkumine lähtuvalt saabuja profiilist ja tema konkreetsetest vajadustest.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku uurida täiendavalt võimalusi ühiskonnaõpetuse kursuste sisseviimiseks keskkoolides, pidades silmas vajadust, et igaühele selgitataks vastuvõtva kogukonna õigusakte, kultuuri, norme ja väärtusi.  Üks prioriteet saabujate vastuvõtvasse kogukonda integreerimisel on nende integreerimine tööturule. Praktikavõimalused avaks saabujatele juurdepääsu tööturule.

Kiiresti  ja korrektselt peab hindama ja tunnustama saabujate oskusi ja kvalifikatsiooni. Euroopa majanduse jaoks on keskse tähtsusega see, et me meelitaksime ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid reaalselt vabadele ametikohtadele. Tuleb teha selget vahet (majanduslikel põhjustel) rändajate ja pagulaste või täiendava kaitse saajate vahel, eriti arutelus juurdepääsu üle põhiteenustele, kuna eri sihtrühmadel võivad olla erinevad vajadused. Sotsiaalkindlustussüsteemide loomine on liikmesriikide ülesanne.

Regioonide Komitee palub pöörata tervishoiuteenuste raames rohkem tähelepanu vaimsele tervisele. Liikmesriikidel on õigus nõuda rändajatelt, kellel puudub rahvusvahelise õiguse kohaselt õigus kaitsele, et nad suudaksid vastuvõtvasse kogukonda saabudes ise oma toimetuleku eest hoolitseda ega peaks taotlema toetust sotsiaalkindlustussüsteemilt. Alati tuleb pöörata piisavalt tähelepanu sotsiaaleluruumidele, kuid püüeldakse selle poole, et elanikud, olgu nad siis saabujad või mitte, saavutavad aja jooksul sõltumatuse, mis võimaldab neile juurdepääsu erasektori turule. Integratsioonipoliitikat ei tohi ellu viia sellise poliitika arvelt, mis on suunatud teistele haavatavatele kogukonnarühmadele vastuvõtvas kogukonnas.

Poliitilised vahendid integratsiooni toetamiseks

Regioonide Komitee tervitab komisjoni püüdlusi muuta integratsioonialaste riiklike kontaktpunktide praegune võrgustik Euroopa integratsioonivõrgustikuks, kus jagada häid tavasid, eelkõige koostöös kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Heameel on selle üle, et komisjon püüab 2017. aasta eelarveprojekti raames suurendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist liikmesriikidele integratsioonimeetmeteks antavat ELi finantstoetust. Regioonide Komitee peab vajalikuks leida sünergiad erinevate Euroopa fondide vahel integratsioonipoliitikat toetamiseks.

Esmajoones on kõne all Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, kuid teatud integratsiooniprojekte peaks olema võimalik rahastada ka selliste fondide kaudu nagu Sisejulgeolekufond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ja Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll


Regioonide Komitee rõhutab veelkord, et tegelik integratsioonipoliitika viiakse ellu esmajoones kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning et nemad on kõige otsesemalt silmitsi integratsiooni väljakutsete ja võimalustega. Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles rahaliselt toetama liikmesriike ja piirkondi integratsioonimeetmete rakendamisel eelkõige üld- ja kutseharidusvalikute, töö- ja eluasemeturule integreerimise ning nende piirkondade heade tavade vahetamise soodustamise osas.

3. Seaduslik ränne

Üldised soovitused

Regioonide Komitee tunnustab Euroopa Liidu organite jõupingutusi kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate juurdepääsuks ELi tööturule. Kolmandate riikide kodanike seadusliku/dokumenteeritud sisserände kanalite loomine peaks olema rändepoliitika üks prioriteete nii ELi kui ka liikmesriikide ja piirkondade tasandil. ELi pikaajaline eesmärk säilitada konkurentsivõime globaalsel tasandil nõuab strateegiat välismaise kapitali, sh kolmandatest riikidest pärineva inimkapitali ligimeelitamiseks. Eriti tähtis on see osasid liikmesriike tabanud demograafilise kriisi ja ELi tööturuga seotud probleemide kontekstis. 

Euroopa Liit seisab juba praegu silmitsi töötajate struktuurilise puudujäägiga teatavates sektorites ning et need puudujäägid suurenevad veelgi. Kolmandatest riikidest töötajate hankimisele suunatud meetmed ei tohiks asendada planeeritud investeeringuid ELi elanike haridusse ja erialasesse ettevalmistusse. Need investeeringud tuleks senisest rohkem suunata erialadele, mis on tunnistatud strateegiliselt olulisteks või tööjõupuuduse all kannatavateks. 

Hinnang senistele lahendustele

2009. aastal määratletud lahendused ei ole täitnud neile pandud ootusi. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et alles jäeti riiklikel lahendustel põhinevate ja direktiiviga kehtestatud lahenduste paralleelse toimimise võimalus. Senised kogemused sinise kaardi menetluse rakendamisel näitavad, et kuigi Euroopa Komisjon püüdleb rändepoliitika ja valdkondlike lahenduste üleeuroopaliseks muutmise poole, on liikmesriigid jätkuvalt huvitatud riiklike lahenduste säilitamisest.

2009. aastal kasutusele võetud eeskirjadega eirati nii tööandjate kui ka rändajate vajadusi ja ootusi ning selle asemel jätkati killustunud süsteemiga ELis, mis hõlmab kokkuvõttes ebapiisavaid õigusi kvalifitseeritud töötajatele ja nende peredele, suuri kulusid tööle soovivatele kandidaatidele, tööandjatele ning liikmesriikide haldusasutustele, samuti süsteemi vähest nähtavust väljaspool ELi.

Väljapakutud lahendused – võimalikud riskid ja puudused

Regioonide Komitee tunneb heameelt ettepanekute üle alandada sissetuleku piirmäärasid, võtta kasutusele siseliikuvust edendavad meetmed, lihtsustada pikaajalise elamisloa saamist ja võtta arvesse juba ELi territooriumil viibivaid sisserändajaid. Kõrge kvalifikatsiooniga isikute puhul mängivad otsustamisel olulist rolli sellised aspektid nagu erialase karjääri tegemise võimalused, juurdepääs varustusele, suhtluskeel ja kvalifikatsioonile vastav töö.

Komitee väljendab kartust, et väljapakutud lahendustes ei ole neid küsimusi piisavalt põhjalikult arvesse võetud. Komitee kutsub üles käsitlema kõrge kvalifikatsiooniga töötajate värbamise küsimust terviklikul  viisil: alates värbamisest, läbi vastuvõtmise ja kvalifikatsiooni määratlemise kuni tõhusa integreerimiseni.
Komitee peab vajalikuks töötada välja ühtne, üldtunnustatud meetod kõrge kvalifikatsiooniga töötajate nõudluse alaste andmete kogumiseks eri kutsealadel ja eri tööturgudel. See nõuab IT-taristu loomist, mis võimaldaks ka viia kokku töötajaid otsivad tööandjad ja nõutava kvalifikatsiooniga potentsiaalsed töötajad.

Piirkondade roll


Rände sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, nagu selle mõju tööturu toimimisele, ühiskondlikule ja kultuurivaldkonnale, on kõige tugevamalt tuntavad piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Piirkondliku mõõtme kaasamine väljapakutud lahenduste arutelusse juhib tähelepanu mitmesugustele paradoksidele. Üheks nendest on asjaolu, et kvalifitseeritud sisserändajaid võivad ligi tõmmata rohkem arenenud piirkonnad, aga samas võivad nad olla kõige vajalikumad piirkondades, mis ei suuda pakkuda nii atraktiivseid töö- ja elamistingimusi. Säilitatud on ettevaatusmenetlused, mida saab rakendada juhul, kui olukord kõnealuse riigi tööturul halveneb.

Kohalikul ja piirkondlikul tasandil on eriti oluline küsimus, mida komisjoni ettepanekus käsitletakse vähe: kuidas suurendada integratsioonimeetmete tõhusust ja kasutada ära selles valdkonnas olemasolevaid häid tavasid. Regioonide Komitee teeb ettepaneku tunnustada kohalike ja piirkondlike tasandite partnerite rolli järgmistes valdkondades: eksperimentaalsete lihtsustatud süsteemide (fast-track) partnerlused piirkondade, riikide ja erasektori vahel; heade tavade tõhus vahetamine, eelkõige kvalifikatsioonide tunnustamise, struktuursete ebakõlade vähendamise ja tõhusa integratsiooni valdkonnas; selliste rakenduste kasutusele võtmine, mis võimaldavad kohandada formaalsed kvalifikatsioonid võimalikult hästi kohalike ja piirkondlike tööturgude vajadustega.

Teabevahetuseks ettevõtjatega on vaja luua otsesem suhe, kaasates neid selliste algatuste väljatöötamisse, mille eesmärk on tööturule integreerimine.

Plenaaristungi salvestus:
7. dets 2016 siin:
http://web.ep.streamovations.be/index.php/event/stream/161207-1500-special-120thcorplenary
8. dets 2016 siin:
http://web.ep.streamovations.be/index.php/event/stream/161208-0900-special-120thcorplenary

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



03.03.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit