Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


28. november - 02. detsember 2016 a nr. 25
Print

Nädalakiri nr 25/2016


Toimusid Regioonide Komitee komisjonide koosolekud:

1. NAT komisjoni koosolekul 29. nov toimusid järgmiste arvamuste esimesed arutelud:

a)
„Alkoholiteemade strateegia vajalikkus ja suunitlus”, raportöör Ewa-May Karlsson (SE/ALDE)

Regioonide Komitee märgib, et alkoholi kuritarvitamine toob ühiskonnale kaasa suuri kulutusi. ELi aluslepingutest tulenevalt on tervishoiuvaldkonna meetmete eesmärk rahvatervise parandamine, teadusuuringute edendamine ning haiguste ja terviseohtude, sh eluviisist tulenevate ohtude ( näiteks alkoholi liigtarvitamine)  ennetamine. Alkoholiküsimustega tegelemisel tuleb püüda täiendada selle valdkonna riiklikku poliitikat ja liikmesriikide rahvatervise meetmeid ning edendada liikmesriikide vahelist koostööd. ELi institutsioonidel on tähtis ülesanne liikmesriike toetada, et nad edendaksid teadusuuringuid ning hindaksid poliitikat, meetmeid, panuseid ja muudetud õigusaktide ja piirangute mõju.

Alkohol on kogu maailmas suurim riskifaktor haiguste põhjustajana 15–49aastaste hulgas, edestades ka suitsetamist. Liikmesriikide statistika kohaselt on 15–64 aastaste vanuserühmas iga seitsmes surmajuhtum meeste puhul ja iga kolmeteistkümnes surmajuhtum naiste puhul põhjustatud alkoholi tarbimisest. Alkoholitarbimine toob kaasa suuri majanduslikke kulusid tootlikkuse vähenemise  ja töötuse näol. Regioonide Komitee nõuab ELis uut alkoholistrateegiat ning toetab Euroopa Liidu  nõukogu ja Euroopa Parlamendi nõudmist tugeva poliitilise juhtimise järele selles küsimuses.

Viimase nelja aasta jooksul on käivitatud riikliku alkoholipoliitika ja alkoholitarbimise vastaste meetmete komitee (CNAPA) ja Euroopa alkoholi- ja terviseküsimuste foorum (EAHF ). On vajadus ka muude platvormide järele, mille raames saaks käsitleda alkoholiküsimusi. Noorte alkoholitarbimist ja joominguid käsitlev tegevuskava kui ka alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ühismeede (RARHA) lõpetati 2016. aastal.

Edasise tegevuse käigus tuleks kaasata meetmed, millega kaitstakse lapsi ja noori alkohoolsete jookide turustamis- ja reklaamikampaaniate mõju eest. Tähelepanu alla võtta turustamine sotsiaalmeedia ja interneti vahendusel. Lapse õiguste konventsiooni alusel ei saa pidada laste huvidest lähtuvaks, kui nad jäetakse alkoholireklaami ja turustamise mõjuvälja, lapsi ja noori on vaja kaitsta alkoholi ohtliku mõju eest. Regioonide Komitee rõhutab, kuivõrd tähtis on vähendata alkoholi kuritarvitamist täiskasvanute hulgas, sest noortele mõjub täiskasvanute eeskuju.

Regioonide komitee kutsub komisjoni üles parandama alkohoolsete jookide märgistamist ELi tasandil. Teadliku valiku tegemiseks on tarbijal õigus teada, mida toode sisaldab. Komitee soovitab hariduses ja teavituskampaaniates keskenduda sellele, kuidas suurendada teadlikkust alkoholismiga seotud ohtudest ning sellest, kus on võimalik leida nõu, abi ja ravi. Vähendama peab alkoholi kättesaadavust ja odava alkoholi müüki. Liikmesriikidele tuleb anda võimalus kehtestada alkoholitarbimise vähendamiseks seaduslikud miinimumhinnad alkoholiühiku kohta sõltuvalt toote alkoholisisaldusest. Uuringute kohaselt mõjutab ühiku miinimumhind eelkõige odavamaid tooteid. Komitee rõhutab, et alkohoolsete jookide maksustamise põhimõtte võimalik muutmine ELis tähendab, et ELi tasandil kehtestatud tasemed võetakse maksustamisel „aluseks“ ja igal liikmesriigil on jätkuvalt täielik vabadus kehtestada võimalikust ühtlustatud „alusest“ kõrgemad maksud.

b) „Noorte Euroopa põllumajandustootjate toetamine”, raportöör Arnold Hatch (UK/ECR)

Kõigist Euroopa Liidu põllumajandusettevõtete juhtidest on vaid ligikaudu 6 % 35aastased või nooremad ning üle poole neist on üle 55aastased. Euroopa rahvastikku iseloomustab eakate inimeste osakaalu suurenemine. Põllumajanduses on noorte osakaal väiksem kui teistes majandussektorites.

Vanemad põllumajandustootjad ei kiirusta oma põllumajandusettevõtte üleandmisega. See on põhjustatud asjaolust, et põllumajanduslik tootmine on kogukondlik eluviis, mis kestab edasi ka pärast pensioniikka jõudmist. Selles mõttes erineb põllumajanduslik tootmine paljudest muudest majandustegevustest. Eakatel põllumajandusettevõtjatel on oma põllumajandusettevõttest raske lahkuda ja põllumajanduslikku tegevust järk-järgult lõpetada, sest nende elukoht ja põllumajandusliku tegevuse koht on üks ja sama.

Üldine nn ajude äravool maapiirkondadest süvendab probleemi veelgi, sest üha parema haridusega töötajad ei ole põllumajanduses töötamisest huvitatud. On siiski märke, et nende uute tulijate arv, kes pole oma põllumajandusettevõtteid pärinud, on kasvamas. Uusi põllumajandustootjate tegevust häirib keeruline juurdepääs transpordile, kehv teabevahetus ning puudulikud haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused. Noorte jäämiseks maapiirkondadesse on vajalik, et maapiirkondades oleks arenenud majandus koos teenuste ja vaba aja veetmise võimalustega. Põllumajandustootmises karjääri tegevate noorte vähesus seab ohtu maapiirkondade majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse. Noorte põllumajandustootjate toetamine on üks eeltingimusi kogu ELis põllumajanduse säilitamiseks ja elujõuliste maakogukondade hoidmiseks. Regioonide Komitee kordab oma üleskutset, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid aktiivsemalt ja hõlbustaksid noorte inimeste, eriti naiste maapiirkondadesse asumist, edendades meetmeid, mis aitavad põllumajandustootjatel saavutada kergemini töö ja eraelu vahelist tasakaalu.

Regioonide Komitee jagab muret, mida on väljendatud 2016. aasta Corki deklaratsioonis maapiirkondadest noorte äravoolu pärast: on vaja tagada, et maapiirkonnad ja kogukonnad (maakohad, põllumajandusettevõtted, külad ja väikelinnad) jäävad elamise ja töötamise jaoks ligitõmbavateks kohtadeks, parandades teenuste kättesaadavust ning edendades ettevõtlust nii traditsioonilistes maaelu valdkondades kui  ka uutes majandussektorites.

Praegune majanduskriis on raskendanud juurdepääsu krediidile paljude maapiirkondade noorte ettevõtjate jaoks, kellel puudub sageli oma laenu tagamiseks vajalik tagatis ja kes võivad kogeda liigset bürokraatiat. Regioonide Komitee kiidab heaks põllumajanduse tagatisvahendi loomise, mille kohta Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank tegid ettepaneku 2015. aasta märtsis ja mis lihtsustab noorte põllumajandusettevõtjate juurdepääsu krediidile.

Kuigi Euroopa Komisjonil on maaturgu käsitlevatesse õigusaktidesse (mis kuuluvad riikide pädevusse) sekkumiseks väga piiratud tegevusulatus, pakub Regioonide Komitee Euroopa Komisjonile välja järgmised ideed: soodustada maaelu arendamise võimaluste kasutamist (maapangad, põllumaade vahendamise algatused ja muud algatused kohalikul tasandil, et soodustada uute tulijate juurdepääsu maale), laiendada toetusmeetmete ulatust uutele põllumajandusettevõtete ärimudelitele (eelkõige põllumajandustootjate vahelise partnerluse uuenduslikud liigid) ning edendada ELi soovituste abil, mis on seotud juurdepääsuga maale, aktiivsemat riiklikku poliitikat.

c) Arvamustevahetus: „Tervishoiusüsteemid: tulemuslikkus, integratsioon ja koostöö”, raportöör Birgitta Sacrédeus (SE/EPP)

ELis valitsevad tervise osas suured erinevused liikmesriikide vahel ja sees. ELi 28 liikmesriigil on erinevad tervishoiusüsteemid erineva ressursside kättesaadavusega. ELi tervishoiutöö eesmärk on parandada rahvatervist, ennetada haigusi ja kaotada terviseohud. Seda tehakse mh ELi terviseprogrammi, struktuuri- ja investeerimisfondide ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi abil. ELil on teatud seadusandlik pädevus valdkondades, mis mõjutavad rahvatervist või on seotud näiteks piiriüleste tervishoiuteenustega. Ent peamiselt otsustavad liikmesriigid ise, kuidas korraldada, rahastada ja kujundada tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Palju liikmesriike on otsustanud asetada põhilise vastutuse sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste eest kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Isegi riikliku tervishoiusüsteemiga riikides vastutavad sotisaalteenuste ja sotsiaalhoolekande eest sageli kohalik tasand.

2016. aasta juunis esitas Euroopa Komisjon algatuse „Tervislik seisund ELis“. Eesmärk on koguda rahvusvahelisi eksperditeadmisi, et suurendada riigipõhiseid ja kogu ELi hõlmavaid teadmisi tervishoiu vallas ning toetada liikmesriike nende otsuste tegemisel.

Koostöös Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Tervishoiusüsteemide ja Tervishoiupoliitika Vaatluskeskuse ning liikmesriikidega teostatav kaheaastane algatus hõlmab nelja valdkonda:

• dokumendi „Health at a Glance: Europe 2016“ avaldamine (november 2016);
http://www.oecd.org/health/health-at-a-glance-europe-23056088.htm

• riigipõhised „terviseprofiilid“, et selgitada iga ELi liikmesriigi iseärasusi ja väljakutseid (november 2017);

• analüüs, milles eespool mainitud kahe elemendi põhjal esitatakse lühike ülevaade ning luuakse seos tulemuste ja laiema ELi tegevuskava vahel, keskendudes üldisematele poliitilistele küsimustele ja vastastikuse õppimise võimalustele (november 2017);

• võimalus vahetada vabatahtlikult parimaid tavasid, mida liikmesriigid võivad taotleda selleks, et arutleda olukorra konkreetsete aspektide üle oma riigis (november 2017).

Regioonide Komitee koostab kõnealuse algatuse kohta oma arvamuse ja esitab oma seisukohad tervishoiusüsteemi tulevase arengu kohta. Samuti arvab Komitee, et Euroopa Komisjonil tuleks kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edasisse töösse.

d) Arvamustevahetus: „ELi säästva toidupoliitika suunas”, raportöör Arno Kompatscher (IT/EPP)

Jätkusuutlik toit tähendab seda, et ressursse ei kasutata rohkem, kui maa suudab asemele pakkuda. Selles tasakaalus võetakse arvesse mitmesuguseid ressursse, mis hõlmavad lisaks loomset või taimset päritolu tooraine kogusele ka veetarbimist, mullaharimist, viljapuude või loomakasvatust, toidu töötlemise või transpordi energiatõhusust ja selliste kõrvalainete keskkonnamõju nagu taimekemikaalid, lisaained, töötlemise abiained või pakendid.

Jätkusuutliku toidu poliitika terviklikul viisil peaks hõlmama tervet rida küsimusi, nagu
1) jätkusuutliku ELi jätkusuutliku toidu poliitika väljatöötamine, millega tagatakse toidu- ja veevarude kättesaadavus,
2) toidu ökosüsteemi teenuste hindamine,
3) kvaliteetse ja tervisliku toidu tarbimise edendamine ning
4) kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamine.

Euroopa Komisjonil on jätkusuutliku toidusüsteemi teema olnud ammugi kavas, kuid jäänud erinevatel põhjustel mõneks ajaks kõrvale.  Teema tõi hiljuti lauale tagasi eesistujariikide kolmik (Madalmaad, Slovakkia ja Malta), arutledes teemal „Tuleviku toit – toidu tulevik“ seoses ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga „Säästva arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, milles määratleti järgmise 15 aasta jooksul elluviidavad meetmed. Praegu puudub „ELi jätkusuutliku toidu poliitika“. Toidupoliitika tervikliku lähenemisviisi väljatöötamist on sageli takistanud konkreetsete poliitikavaldkondade konkreetsed huvid.

Regioonide Komitee arvamuse koostamise eesmärk on käsitleda eespool nimetatud küsimusi terviklikul viisil, mis ei keskenduks ELi piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, vaid ka Euroopa territoriaalsele ühtekuuluvusele, tervisele, kultuurile ja majanduskasvu väljavaadetele tervikuna.

2. COTER komisjoni koosolekul 30.nov toimusid järgmiste arvamuste esimesed arutelud:

a)
„Puuduvad transpordiühendused piirialadel“, raportöör Michiel SCHEFFER (NL/ALDE)

ELi mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine 2016. aasta lõpus pakub võimaluse esitada uusi ettepanekuid, et saada ELi vahenditest toetust piirialadel puuduva taristu rajamiseks. Piiride ääres asuvaid piirkondi vaadeldakse tihti kui perifeeriaid, ent need võivad olla majanduslikud sõlmpunktid. Tõhusalt toimiv transport on seejuures piirkondliku majanduskasvu, territoriaalse ühtekuuluvuse ja piiriüleste funktsionaalsete piirkondade väljaarendamise eeltingimus. Just piirialadel on võimalik veel majanduskasvust ja töökohtade loomisest suurt kasu saada. Turism võib toimida taristu parandamist edasiviiva jõuna. Teisalt võib taristu parandamine omakorda viia ka turismi kasvuni.

Piiriüleste ühenduste puhul võib turu nõudluse teke võtta kauem aega. Kõrgemate kuludega kaasneb ka haavatav kulude-tulude tasakaal, seda eelkõige algusperioodil.  Puuduvate lülide loomine kujutab endast taristu rajamist, aga ka teenuste, nagu näiteks uus ühistranspordiühendus, võimalikuks muutmist. Puuduvate piiriüleste ühenduste rajamisel on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab nii kaubavedu kui ka reisijatevedu ning kõiki transpordiliike – maanteed, raudteed ja veeteed. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piiriülesele takistusteta piletimüügile ja reisiteabe edastamisele.

Piiriületuspunktid ei pea asuma üksnes peamisel taristuvõrgul, vaid võivad olla ka madalama tasandi võrkudel. See muudab võimalikuks sujuvama liikumise elu- ja töökoha vahel ning võimaldab töötada teisel pool piiri asuval töökohal. Sujuva liikuvussüsteemi rajamiseks on vaja tihedamat piiriülest koostööd kõigi valitsustasandite ja asjaomaste partnerite vahel. See nõuab ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni, Regioonide Komitee ja liikmesriikide ühist poliitilist algatust. Teemaks ei ole mitte ainult rahastamine, aga ka seadusandlus. Investeeringute rakendamisel tuleks rohkem kasutada Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR).

Sellel on samuti eelised transporditaristu piiriüleste osade arendamisel. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) pakub võimalusi piirialade liikuvus- ja taristuprojektide innovaatiliseks rahastamiseks. Seoses EFSI eeskirjadega tuleb silmas pidada projektide suurust ja ulatust. EFSI toimib paremini, kui on olemas piiriülesed finantsorganisatsioonid või piiriülene koostöö. Mitte kõik piirialad ei ole ühesuguse iseloomuga ega samal tasemel. Saarepiirkondades on parvlaevad tihti ainsaks ühenduseks mandriga.

b) „Liidu Arktika-poliitika“, raportöör  Pauliina HAIJANEN (FI/EPP)

c)
„Sadamalinnade ja -piirkondade taaselustamine“, raportöör  Stanislaw SZWABSKI (PL/EA)

d)
„Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad“, arvamustevahetus, raportöör  Michiel RIJSBERMAN (NL/ALDE)

Finantseeskirjad on olulised kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes täidavad Euroopa fondide toetusesaajate ja korraldusasutuste rolli. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on tähtis, et Euroopa fondid oleks juurdepääsetavad, et nende kasutamine oleks lihtne ning et nende mainet, mille kohaselt on nende rakendamine keeruline, parandataks halduskoormuse vähendamisega. Piirkonnad on huvitatud sellest, et Euroopa fonde rakendataks lühikeses perspektiivis paremini, kiiremini ja lihtsamalt. Finantseeskirjade läbivaatamine võimaldab kasutada  tulemusnäitajaid ja nõuetele vastavuse audititele toetumist. Euroopa Komisjon on võtnud arvesse piirkondade ja kohalike omavalitsuste esitatud soovitusi.

Kohaliku ja piirkondliku aspektiga seoses võib kindlaks määrata järgmised prioriteedid:
1) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi üksteist täiendav kasutamine,

2) Auditikoormuse vähendamine: mitme kontrollitaseme asemel toetumine ühele auditile, lihtsustamine, tulemuspõhine eelarvestamine,

3) Ühised tegevuskavad,

4) Euroopa fondide ja vahendite koostoime,

5) Paindlikkus,

6) Ettenähtud muudatused ülejäänud ELi rahastamispoliitikas (peale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja ühise põllumajanduspoliitika)

3. ENVE komisjoni koosolekul 1.nov toimusid järgmiste arvamuste esimesed arutelud:

a)
„Kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia suunas – integreeritud lähenemisviis“, Raportöör  Sirpa Hertell (FI/EPP)

b)
„Tõhus veevarude majandamise süsteem – innovaatiliste lahenduste lähenemisviis“, raportöör   Cees Loggen (NL/ALDE)

c) „Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) vahehindamine 2014–2020“, raportöör  Witold Stepien (PL/EPP)

d) Arvamustevahetus: „Õigusaktide ettepanekud uue jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta“, rap. Juri Gotmans (EE/PES)

Uued Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused käsitlevad liikmesriikide võetud eesmärke kasvuhoonegaaside heitevähendamiseks aastatel 2021–2030. Nende määrustega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta.

Maismaaga seotud sektorites on eesmärgiks soodustada tegelike lisameetmete võtmist, sealhulgas põllumajanduses, ning tagada samas tõhus arvepidamine ja üldine vastavus keskkonnaeesmärkidele. Lisatakse uued paindlikkusmeetmed, mis võimaldavad teatavate maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) arvestuskategooriate puhul vähesel määral kasutada netosidumist ja tagada, et LULUCFi sektorites ei tekiks negatiivset (heite)saldot. See hõlmaks raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tuleneva täiendava netosidumine kokku kuni 280 miljoni CO2-ekvivalenttonni ulatuses.

LULUCF (LandUse, Land-UseChanges and Forestry) valdkonnal on suur potentsiaal KHG (kasvuhoonegaaside) sidumiseks, kuivõrd EL KHG heitest seob maakasutus-metsanduskomponent 8 %. Maakasutusega seotud probleemteemaks on põllumajandus, mis paiskab atmosfääri kümnendiku EL koguheitest. Samuti on pikemas ettevaates üleval küsimus biomassi põletamisest.

LULUCF leevendamisvõtetena tuleb silmas pidada: süsiniku sidumist uutes metsades ja vanade juurdekasvus (metsavaru), süsinikuheite vähendamist raie, raadamise ja metsakahjustuste vähendamisel ning süsinikuasendust taastuvkütusena ja puittoodetena. Küsimus on metsandus- ja põllumajandussektori spetsialiseerumise, majandamise ja kulutõhususe esmastes põhjustes, ja kas seda on ühtlasi võimalik kliimakasulikult rakendada.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) ei ole piisavalt stimuleerinud investeeringuid vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse ning pigem on kliimapoliitikat teostatud läbi saastaja-maksab põhimõtte ehk siis otsese maksustamise ning investeeringu jm toetustega. Taastuvenergia allikate laialdast arengut on hakanud üldjuhul piirama regulatiivsed, halduslikud või energiasüsteemi piirangud ja jäikus.

4. ECON komisjoni koosolekul 2. nov toimusid järgmiste arvamuste esimesed arutelud:

a)
”Investeerimislõhe ületamine: kuidas lahendada probleemid?”, rap. Markku Markkula(FI/EPP)

b)
„Majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekus ja automaatsed stabilisaatorid”, raportöör  Carl Fredrik GRAF (SE/EPP)

c)
„Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks”, arvamustevahetus, raportöör Rob Jonkman(NL/ECR)

d)
„Arukas reguleerimine VKEde jaoks”, arvamustevahetus, rap. Christian Buchmann (AT/EPP)


Lugupidamisega,
Tiiu Madal
üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis











03.03.2017

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit