Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


21.-25. november 2016 a nr. 24
Print

Nädalakiri nr 24/2016

Regioonide Komitee KODAKONDSUSE NING VALITSEMIS-, INSTITUTSIOONILISTE JA VÄLISASJADE KOMISJON (CIVEX) koosolek 24.11.2016


Päevakorras oli:
1. Arvamuse „Euroopa rände tegevuskaval põhinev ELi ja kolmandate riikide     partnerlusraamistik„ arutelu ja vastuvõtmine, raportöör Peter Bossman (SI/PES)

2. Arvamuse „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform – II reformipakett ja liidu     ümberasustamisraamistik„ arutelu ja vastuvõtmine, raportöör Vincenzo Bianco (IT/PES)

3. Strateegiline arutelu ELi laienemise teemal, raportöör Rait Pihelgas, (Ambla vald, Eesti)

1. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on kogu maailmas üle 60 miljoni pagulase ja põgeniku, kellest pooled on pärit maailma kahest piirkonnast – Lähis-Idast ja Aafrikast.

Ehkki ELi ja Türgi kokkulepe on aidanud oluliselt vähendada Türgist laevaga saabuvate rändajate arvu, on Aafrika põhjarannikult pärit rändevoog taas kasvanud.   

Regioonide Komitee on võtnud kohustuse täita 2015. aasta Euroopa rände tegevuskavast tulenevaid kohustusi, nagu ebaseadusliku rände stiimulite vähendamine, piirihalduse ja julgeoleku parandamine ELi välispiiridel, sealhulgas jõupingutused vältida rändajaid hõlmavaid hädaolukordi merel, tugeva ühise varjupaigapoliitika rakendamine ja uue seadusliku rände poliitika kasutusele võtmine.

Komitee on juhtinud tähelepanu asjaolule, et EL peaks tegelema ebaseadusliku rände algpõhjuste, sealhulgas majanduslike või sotsiaalsete teguritega, nende tekkekohas.

Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni teatist uue partnerlusraamistiku loomise kohta, sest keerulise rändeprobleemiga tuleb tegeleda eri tasanditel. Teatis hõlmab uuenduslikku lähenemisviisi, mille aluseks on eelkõige koostöö kolmandate riikidega.

EL peab tegutsema üksmeelselt ning kaasama kõiki sidusrühmi ja institutsioone. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid osalema ühistes püüdlustes ELi ja riiklikul tasandil ning kolmandate riikidega, et viia ellu terviklikke rändealaseid partnerlusi. Vaja on oluliselt rohkem tegutseda, kuna EL seisab endiselt silmitsi humanitaarkriisiga. Kolmandad riigid ja ELi partnerid annavad peavarju miljonitele pagulastele, kellest suur osa on saatjata alaealised, ja paljudele majanduslikel põhjustel Euroopasse pürgivatele rändajatele. Sellega seoses tuleb ELi ja kolmandate riikide koostöös võtta kasutusele lisavahendid.  EL peab tugevdama usaldusväärset ja tõhusat tagasivõtmis- ja tagasisaatmispoliitikat päritoluriikidega. Euroopa Liit peab avama teed inimeste seaduslikuks ELi sisenemiseks – olgu rahvusvahelise kaitse taotlemise või töö-, haridus-, teadustegevus- või investeerimisvõimaluste otsimise eesmärgil.

EL peab nõudma paremat koostööd inimkaubitsejate ja inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate vastu võitlevate organite ja asutuste vahel, nagu Frontex, NATO, operatsiooni EUNAVFOR MED osalised ja Europol, ning luureandmete paremat jagamist.

Partnerlusraamistiku lõppeesmärk on sihipärane tegevus, mis tähendab liidu ja tema liikmesriikide tegutsemist rahastamisvahendite, abivahendite ja mõjujõu koondamiseks, et luua kolmandate riikidega partnerlused (kokkulepped) rände paremaks haldamiseks. Komitee toetab lühiajalist eesmärki suurendada päritolu- ja transiidiriikidesse tagasisaatmiste arvu ning võimaldada rändajatel ja pagulastel jääda oma kodule võimalikult lähedale ja vältida ohtliku teekonna ettevõtmist Euroopasse jõudmiseks.

Regioonide Komitee saab hõlbustada koostööd rändajate päritolu- ja transiidiriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega praeguste platvormide (ARLEM, CORLEAP, ühised nõuandekomiteed ja töörühmad) kaudu. See koostöö  võimaldab rakendada lahkumiseelseid meetmeid, mis valmistavad rändajaid ette enne seaduslikult ELi sisenemist või pagulasi enne ümberasustamist Türgist, Liibanonist ja Jordaaniast.

Euroopa rände tegevuskava :
http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-agenda-migration/background-information/docs/summary_european_agenda_on_migration_et.pdf

2. Regioonide Komitee rõhutab, et on vaja jätkusuutlikku lähenemisviisi     varjupaigapoliitikale, mis kaasab Euroopa Liidu tervikuna ja mis toimib ka liikmesriikide vahel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on liikmesriikide ja Euroopa Liidu partnerid varjupaigataotlejate juhtimisel ja vastuvõtul ja nad on seetõttu väga huvitatud õiglastest eeskirjadest, mis austavad ühiskondliku harmoonia eeltingimusi ja inimeste põhiõigusi.

Regioonide Komitee toonitab, et on vaja püsivaid lahendusi varjupaigataotlemise probleemi struktuurseks käsitlemiseks, loobudes illusioonidest. Vaja on sügavamat arutelu, võttes arvesse rahvusvahelisi kohustusi, rändajate õigusi ja eri valitsustasandite vajadusi kõikides ELi geograafilistes piirkondades, koormamata samas liigselt piiririike või taotlejate seas kõige paremini kättesaadavaid või enam soovitud riike.

Integratsiooni edendamiseks ja ELi sisese teisese rände algpõhjuste kõrvaldamiseks on vajalik võtta arvesse taotlejate tegelikke sidemeid, tööoskusi ja eelistusi ühe või mitme liikmesriigi puhul. Oluline on koguda koostöös sidusrühmadega asjakohaseid andmeid, et hõlbustada taotlejate sotsiaalset ja tööalast integratsiooni.

Regioonide Komitee suhtub positiivselt rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise menetluste kiirendamisse,  see ei tohi aga viia põhiõiguste piiramiseni. Ettepanekute paketis ettenähtud kiirmenetlusi tuleb kasutada väga ettevaatlikult ja pärast  kontrollimist, kas nende kasutamise eeltingimused on täidetud. Komitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekuid lihtsustada rahvusvahelise kaitse saajate juurdepääsu tööturule ja koolitusele.

Vastuvõtutingimuste parandamise meetmete rakendamist tuleks toetada ELi rahaliste vahendite parema juurdepääsetavuse ja nende mahu suurendamise kaudu, tehes neile juurdepääsemise hõlpsamaks Euroopa piirkondade ja kohalike omavalitsuste jaoks, sest nende õlul lasub suur osa asjaomasest koormusest.

Euroopa Komisjoni ettepanekutes järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet. Neis tegeldakse selliste riikidevaheliste probleemidega nagu solidaarsus, integreerituma varjupaigasüsteemi ülesehitamine ja teabevahetuse parandamine liikmesriikide vahel - neid eesmärke ei saa liikmesriigid üksi saavutada.

Regioonide Komitee väljendab muret rahvusvahelise kaitse korrapärase läbivaatamise ja selle äravõtmise menetluse kehtestamise üle: need kaks meedet ei saa mitte ainult põhjustada võimalikku lisakoormust ametiasutustele (sh kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele), vaid ka tekitada ebakindlust asjaomaste isikute seas. Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles pidama uuesti arutelu rahvusvahelise kaitse kestuse tähtaja kehtestamise  ja selle õiguspärasuse üle. Komitee soovitab kaaluda võimalust anda rahvusvahelise kaitse äravõtmise korral pikem tähtaeg kui komisjoni ettepanekus kavandatud (nt kuus kuud) elamisloa saamiseks muul põhjusel (näiteks töökoha otsimiseks), arvestades, et ettepanekus nähakse ette suhteliselt lühike tähtaeg (kolm kuud). Komitee soovitab üle vaadata otsus, mis jätab ümberasustamisest välja taotlejad, kes sisenesid viimase viie aasta jooksul ebaseaduslikult Euroopa Liidu territooriumile. Selline otsus on taotlejate jaoks liiga range.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi lõpuleviimine:
http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-2433_et.htm

3. Euroopa Komisjon avaldas teatise ELi laienemisstrateegiast 2016-2017  alles 9. novembril 2016.
Möödunud on väga vähe aega, sellest tulenevalt ei ole jõutud strateegiat veel sügavalt  analüüsida. Regioonide Komitee CIVEX komisjoni koosolekul 24. novembril toimus arutelu, milles osalesid kaks külalisesinejat: Allen Jones, Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi osakonna A.1 juhataja ning Zoltan Martinusz, ELi Nõukogu peasekretariaadi direktor.

Zoltan Martinusz: „Praegu toimuvad Euroopa Liidu  laienemisstrateegia teemal arutelud Euroopa Liidu Nõukogus, nende tulemused avaldatakse 13. detsembril. Laienemine on Euroopa Liidu edulugu - mida     rohkem riike liituda soovib, seda rohkem on Euroopa Liidul globaalset kaalu. Laienemine peab aga toimuma kindlatel tingimustel kõrgete standardite alusel. Praegune laienemine toimub keerulisel ajal -jätkuv kriis, migratsioon, BREXITi teema. Kasvav populism vähendab avalikkuse toetust laienemisele.”

Allan Jones: „Me ootame kandidaatriikidelt nõuete täitmist, nad peavad praktikas tõestama, et seda suudavad.”

Francois Decoster: „Erinevates riikides on erinevad protseduurid. Kandidaatriikide kodanikel on suured ootused EL-iga liitumisele, kuid ka murekohad. Meie peame jagu saama kahtlustest EL-i tulevikus suhtes.”

Raportöör Rait Pihelgas rõhutas oma kõnes, et elame praegu suurte muutuste ajal: ebastabiilne Türgi ja Lähis-Ida, migratsioon, BREXIT, USA uus president. Nende muutuste valguses seatakse populistide ja radikaalide poolt kahtluse alla Euroopa Liidu väärtused. Euroopa Liidu laienemine on oluline, sest nii võidab demokraatia, võrdõiguslikkus ja inimõigused. Kui soovime parandada olukorda maailmas ja inimeste elu, peab Euroopa Liit võtma endale rohkem kohustusi ja vastutust. Euroopa Komisjon peab selgelt välja ütlema, et laienemine on võimalik ja et liidu uksed ei ole sulgunud. See motiveeriks kandidaatriike pingutama, neid tuleb innustada läbi viima vajalikke reforme. Näitena tõi raportöör välja Horvaatia liitumise Euroopa Liiduga, millest võitsid mõlemad, nii Horvaatia kui Euroopa Liit. Raportöör innustas Euroopa Liitu rääkima ühel häälel ning mitte jääma vaidluste ja huvide pantvangiks. Pikemalt käsitleb raportöör antud teemat oma tulevase arvamuse eelnõus, see oli tema esimene sõnavõtt arvamustevahetuse korras.


Lugupidamisega
Tiiu Madal

Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


 

28.11.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit