Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


17.-21. oktoober 2016 a nr. 21
Print

Nädalakiri nr 21/2016

1.    „Olukorrast Euroopa Liidus 2016 „ – Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri kõne
2.    Nokia konverents Bavaria Brüsseli Esinduses 19. okt – Gigabiti ühiskond, 5G ja asjade internet, võimalused ettevõtetele ja kohalikule tasandile
3.    Kommunikatsioonikonverents EuropCom 2016  20. ja 21. okt


1.    „Olukorrast Euroopa Liidus 2016“, President Juncker:  „Peame olema ühendatud. Meie majandus vajab seda. Inimesed vajavad seda. Ning me peame investeerima sellisesse ühenduvusse nüüd ja praegu.“ 

Seoses president Junckeri 2016. aasta kõnega olukorrast Euroopa Liidus esitas Euroopa Komisjon ettepaneku ELi telekommunikatsiooninormide põhjalikuks ümberkorraldamiseks, et tulla toime eurooplaste suureneva vajadusega kvaliteetsema internetiühenduse järele ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Nende ettepanekutega toetatakse investeerimist ülikiiretesse võrkudesse ja eesmärki anda eurooplastele kiiremini avalik juurdepääs WiFi-le.

Ülikiiretesse võrkudesse investeerimise ergutamine on haridus-, tervishoiu-, tootmis- ja transpordisektori jaoks järjest olulisem. Euroopa Komisjon esitas nendele ootustele vastamiseks ning Euroopa digitaalse tuleviku ettevalmistamiseks kolm strateegilist internetiühendusega seotud eesmärki 2025. aastaks:

1) Kõikidel põhilistel sotsiaalmajanduslikel osalistel, nagu koolidel, kõrgkoolidel, teaduskeskustel, transpordisõlmedel ja kõikidel avalike teenuste osutajatel, nagu haiglatel ja haldusasutustel ning digitaaltehnoloogial tuginevatel ettevõtetel peaks olema juurdepääs ülikiirele internetiühendusele, mis võimaldab kasutajatel alla või üles laadida andmeid kiirusega 1 gigabit sekundis.

2) Kõikides Euroopa nii linna- kui ka maapiirkonna kodudes peaks olema vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega internetiühendus, mida on võimalik tõsta kiiruseni Gbit/s.

3) Kõikides linnapiirkondades ning põhimaanteedel ja -raudteedel peaks olema katkematu 5G ühendus, s.o sidesüsteemide viies põlvkond. Vahepealseks eesmärgiks on seatud see, et 5G ühendus peaks aastaks 2020 olema kaubanduslikult kättesaadav iga ELi liikmesriigi vähemalt ühes suurlinnas.

Neid eesmärke on võimalik saavutada ainult tohutute investeeringute abil. Seepärast tegi komisjon ettepaneku kehtestada Euroopa elektroonilise side seadustik. Tänu uuele raamistikule hoogustuv investeerimine suurendaks ELi SKPd täiendava €910 miljardi euro võrra ja looks järgmise kümne aasta jooksul (aastaks 2025) 1,3 miljonit uut töökohta. Lisaks seadustikule esitas komisjon ka tegevuskava 5G ühenduse kasutusele võtmiseks kogu ELis alates 2018. aastast. See tooks endaga kaasa kuni kaks miljonit uut töökohta ELis. Veel üks oluline algatus, mis kuulub täna esitatud ühenduvust käsitlevasse paketti, on WiFi4EU, mille abil loodetakse Euroopa kogukondades teha WiFi juurdepääsupunktid tasuta kättesaadavaks kõikidele kodanikele.

Täpsem teave siin:
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/factsheet-wifi4eu

Ühenduvusega seotud eesmärkide saavutamine nõuab järgmise aastakümne jooksul hinnanguliselt €500 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Suur osa nendest vahenditest peaks tulema erasektorist. Kui vaadata aga praegusi suundumusi, on tõenäoline, et investeeringute puudujääk saab olema ligikaudu €155 miljardit eurot.

Selle probleemi lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku ajakohastada kehtivaid, viimati 2009. aastal muudetud ELi telekommunikatsiooni eeskirju. Seadustik suurendab konkurentsi ja on soodne investeerimisele ning tugevdab siseturgu ja tarbijate õigusi.

Uus Euroopa elektroonilise side seadustik sisaldab ettepanekuid järgmise kohta:

Tihedam konkurents ja investeeringute parem prognoositavus.
Et investoritel oleks kindlustunne, on vaja stabiilset õiguskeskkonda, mis vähendab ELis valitsevaid regulatiivsete tavade erinevusi. Seadustiku kohaselt hakatakse turgu reguleerima üksnes juhul, kui seda on vaja lõppkasutaja huvides ja kui turuosaliste vahelised kaubanduskokkulepped ei anna konkurentsivõimelisi tulemusi. Uue seadustikuga vähendatakse oluliselt reguleerimist olukorras, kus konkureerivad turuosalised investeerivad koos ülikiiretesse võrkudesse, ja teeb väiksematel ettevõtjatel investeerimisprojektides osalemise muu hulgas tänu kulude jagamisele ja mastaabiga seotud takistuste kõrvaldamisele lihtsamaks.

Uute eeskirjadega luuakse paremini prognoositav keskkond neile, kes võtavad riski investeerida vähemkasumlikesse piirkondadesse, nagu maapiirkonnad. Uues olukorras ei konkureerita mitte ainult võrkudele juurdepääsu, vaid ka nendesse võrkudesse investeerimise eest. Reguleerimistavade vaheliste erinevuste vähendamine kogu ELis on eriti oluline traadita side põhiressursi ehk raadiospektri valdkonnas. Uute eeskirjadega pakutakse välja pikaajalised sagedusload ja rangemad nõuded, et kasutada sagedusi tõhusalt ja tulemuslikult.

Turvalisem võrgukeskkond ja õiglasemad eeskirjad kõigile. Teatavate eeskirjade kohaldamisala on laiendatud uutele sideteenuste osutajatele, kes pakuvad samaväärseid teenuseid nagu tavapärased teenuseosutajad. Nii tagatakse näiteks võrkude ja serverite turvalisuse nõuete järgimine.

WiFi4EU
Komisjon tegi ettepaneku anda kõikidele huvitatud kohalikele ametiasutustele võimalus pakkuda kodanikele tasuta WiFi ühendust, näiteks avalikes asutustes ja nende ümbruses, raviasutustes, parkides või väljakutel. Selle avaliku sektori vautšeritel põhineva algatuse esialgne eelarve on €120 miljonit eurot ning sellel on potentsiaali luua internetiühendus tuhandetes avalikes asukohtades, mis omakorda tähendaks 40–50 miljonit WiFi ühendust päevas. Kohalike traadita side juurdepääsupunktide paigaldamist tuleks hakata rahastama kohe pärast seda, kui Euroopa Parlament ja liikmesriigid on selle algatuse vastu võtnud. Sellest uuest projektist peaksid aastaks 2020 kasu saama vähemalt 6000–8000 kohalikku kogukonda.

5G tegevuskava
Komisjon esitas ka 5G tegevuskava, millega nähakse ette ELi ühine ajakava 5G ühenduse koordineeritud kasutuselevõtmiseks aastal 2020. See hõlmab ka liikmesriikide ja tööstussektori huvirühmade koostööd, et määrata 5G ühenduse jaoks vajalikud sagedused, korraldada alates 2018. aastast üleeuroopalisi 5G katseid, töötada välja ühised ülemaailmsed 5G normid ja julgustada ELi liikmesriike vastu võtma riiklikke 5G kasutuselevõtmise kavasid.
Komisjon ja telekommunikatsioonisektori investorid on kaalunud ka riskikapitali pakkumist idufirmadele, kes töötavad välja 5G lahendusi innovatiivsel otstarbel ja teenusteks kogu tööstussektoris. Sellist rahastamist saaks pakkuda spetsiaalse riskikapitali vahendina, mis aitaks idufirmadel tuua turule uusi teenuseid.

Digitaalse ühtse turu loomine
Komisjoni poolt esitatud ühenduvust käsitlevad algatused ja uued ELi autoriõiguse eeskirjad  on osa ELi strateegiast luua digitaalne ühtne turg. Komisjon esitas 16 algatust  ja on nende eesmärkide saavutamise osas selle aasta lõpuks graafikus.

Komisjon loodab, et Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad need edasipüüdlikud eesmärgid heaks ja võtavad seadusandlikud ettepanekud vastu võimalikult kiiresti.

2.    Nokia konverentsil „Gigabiti ühiskond ja 5G...”

http://erticonetwork.com/event/gigabit-society-innovations-5g-internet-things-opportunities-eu-business-sectors-regions/

Konverentsil esines digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther H. Oettinger: „Internetiühendus on Euroopa digitaalse tuleviku eeltingimus. Asjade internet, tööstuse digitaliseerimine, pilvandmetöötlus, suurandmed – kõik see nõuab turvalist ja üleüldist internetiühendust, mis on võimalikult kiire ja kvaliteetne. Euroopal on soov olla 5G ühenduse kasutuselevõtmisel esirinnas. On aeg liikuda gigabitiühiskonda ja tagada kõigi eurooplaste jaoks nii maal kui ka linnades juurdepääs kvaliteetsele internetiühendusele.“

Kõikide ettevõtete, alates idufirmadest kuni suurettevõteteni, tegevus, toodang ja laienemine sõltub üha enam internetiühendusest. Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete loomisel ja traditsiooniliste ettevõtete ümberkorraldamisel on ühenduvus asendamatu väärtusega. E-kaubanduse, asjade interneti, e-valitsuste usaldusväärsuse ja e-tervise rakenduste edu ning mängude ja voogedastuse video- ja audiokvaliteet – kõik see ja veelgi enam sõltub investeerimisest ühenduvuse arendamisse. Selleks et palju kasutajaid saaks samas asukohas kasutada internetiteenuseid, on vaja kvaliteetsemat lairibaühendust. Seda on vaja näiteks lennujaamades, staadionitel, äriparkides ja avalikes asutustes ning selleks, et ühendada omavahel miljardeid objekte alates autodest kuni kodutehnikani. See aitaks ka välja töötada koolide jaoks uusi õppimismeetodeid, näiteks virtuaalse reaalsuse abil, ning arstidel teha kaugoperatsioone.

2015. aastal oli 71% Euroopa majapidamistest – maapiirkondades küll ainult 28% – kiire interneti püsiühendus allalaadimiskiirusega vähemalt 30 Mbps. 4G mobiilileviga kaetus ELis on keskmiselt 86%, kuid maapiirkondades ainult 36% . See ei ole piisav digitaalse ühtse turu jaoks.

Tuginedes ELis praegu kehtivatele 2020. aasta lairibaühenduse eesmärkidele esitas komisjon visiooni Euroopa gigabitiühiskonnast, kus ülikiirete võrkude kättesaadavus ja kasutusele võtmine võimaldab digitaalsel ühtsel turul ulatuslikult kasutada ja välja töötada tooteid, teenuseid ja rakendusi.

5G ühenduse abil loodud nutikas käekell:
http://erticonetwork.com/smartwatch-iot-uses-body-as-antenna/

Sõna võttis ka Markus Borchert, Nokia asepresident Euroopa turul:
5G on sisuliselt maailmale neljas tööstusrevolutsioon, mis mõjutab kogu ühiskonda.     Euroopa majandus peab end selleks ette valmistama. 1 euro, mis investeeritakse     telekom-sektorisse, toob tagasi 6 eurot sisemajanduskoguprodukti.

Nokia ei tegele enam telefonidega, küll aga võrkude ehitamisega telekomi operaatoritele,  mis on palju enam kui traditsiooniline kliendi sidega varustamine. Nokia varustab sidelahendustega kõike, kaasa arvatud sporti, lennundust, liiklusjuhtimist läbi droonide, jne. Teenused transformeeritakse nii, et kõik andmed tulevad pilvelt. Peagi suudab teie auto leida takistused ja neile reageerida, enne kui teie ise neid takistusi märkate.

Kui Euroopa jääb hiljaks, siis hakkavad teised müüma mobiilsust ja Euroopa toodab vaid autosid, Euroopas on küll nutikad linnad, aga digitaalsed lahendused tulevad teistelt, Euroopal on väärtuslikud andmed, kuid keegi teine teenib siis nende pealt raha. Valitsused ja operaatorid peavad koos tegelema selle muutusega. Meil on kindlasti vaja reegleid, mis sobivad 5G võrgu investeeringuteks. Euroopa Komisjoni 5G tegevuskava jaoks on tähtis standardiseerimine. Euroopa tööstus, telekomioperaatorid ja seadmete müüjad peavad üheskoos olema innovatiivsed. Võtmeks on ökosüsteemide arendamine, sest keegi ei suuda arendada kogu tootmisahelat üksi. Digitaalsed ökosüsteemid lähevad kaugemale traditsioonilistest digitaalsetest piiridest, ühendades ja edastades andmeid. Vaja oleks koopereeruda teiste piirkondadega, nt lahenduste testimiseks liiklusjuhtimises. Euroopal on vaja teha palju kodutööd, kaasates kohalikke omavalitsusi.”

Alexander De Croo, Belgia asepeaminister:
“Aafrikas ehitatakse praegu kõikjal mobiilivõrke, erainvestorid näevad selles perspektiivi. Euroopas on need aga avalikud investeeringud, see pole õige. Peame looma keskkonna, kuhu investeeriks erasektor, avalik sektor peaks investeerima  koolitusse, ümberõppesse, oskuste ja pädevuste arendamisse. Ja vaja on innovatsioonisõbralikke seadusi! Meie sedadusandluses on paljud asjad keelatud, peaksime aksepteerima mõtteviisi, kus vaid teatud tegevused keelatud ja kõik ülejäänud lubatud. Peame lubama oma valitsustel rohkem riskida ja eksperimenteerida. Euroopa probleemiks on konservatiivne ettekujutus tehnoloogia perspektiivist.”
 
3.    EuropCom 2016, 20. ja 21. oktoobril, kommunikatsioonikonverents, mille sel aastal seitsmendat korda korraldas Brüsselis Regioonide Komitee koostöös Europarlamendi, EL-i Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.
http://cor.europa.eu/en/events/europcom/Pages/europcom-2016-conference-landing-page.aspx

ECAS, European Citizen Action Service on mittetulundusühing, mis tegutseb Brüsselis. Muuhulgas aitab ECAS Euroopa Liidu kodanikel osaleda EL-i poliitikate kujundamisel digitaalse demokraatia instrumentide abil.
http://ecas.org/focus-areas/digital-democracy/

ECAS aitas korraldada konverentsil digitaalse demokraatia teemalist töötuba.

Digitaalse demokraatia töötoas:
Fabian Fechner tutvustas portaali Politix EU, mille üks asutajatest ta ise ka on.

Portaal annab ülevaate viimastest EL seadusettepanekutest lihtsas ja arusaadavas keeles.
Portaali eesmärk on suurendada kodanike teadlikkust EL-i seadustest.
https://eu.politix.io/#/summary

Adam Nyman tutvustas portaali Debating Europe
http://www.debatingeurope.eu/

Portaali eesmärk on noorte kaasamine ja informeerimine.

Lugupidamisega
Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis



21.11.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit