Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


26.-30. september 2016 nr. 19
Print

Nädalakiri nr 19/2016

1. Regioonide Komitee NAT komisjoni koosolek 27.09
2. Regioonide Komitee ECON komisjoni koosolek 28.09
3. Regioonide Komitee COTER komisjoni koosolek 29.09
4. Tööstuspäranditurismi teemaline konverents Euroopa Parlamendis 28.09

.............................................................................................................................................................

1. Regioonide Komitee NAT komisjoni koosolek 27.09

NAT komisjonis oli arutelul arvamus
„Turism – piirkondliku koostöö liikumapanev jõud kogu ELis“
Raportöör: Hanspeter Wagner (AT/EPP)

Regioonide Komitee toetab ELi poliitikat, mis seisneb Euroopa kinnistamises juhtiva reisisihtkohana ning sektori majanduskasvu ja tööhõivesse antava panuse maksimeerimises, järgides subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 195 kuulub turism liikmesriikide pädevusse. Seejuures on keskne tähtsus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel. Arvestades turismi tähtsust ühtse turu seisukohast, on tarvis nii liikmesriikide ja eri valitsustasandite koostööd kui ka ühiseid Euroopa põhimõtteid, kriteeriume ja Euroopa lisaväärtusega meetmeid.

Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi 2010. aasta turismistrateegia ning esitama mitmeaastase tööprogrammi. Kõigisse makropiirkondlikesse strateegiatesse tuleks lisada  turismipeatükk. Komisjonil palutakse koostada koos Regioonide Komiteega tegevuskava, mis sisaldaks võimalikke turismialaseid eesmärke makropiirkondade jaoks.

Arvamuses kutsub regioonide Komitee üles piirkondi ja linnu koostama turismistrateegiaid, mis oleksid kooskõlas Euroopa ja makropiirkondlike strateegiatega, ning looma avaliku ja erasektori partnerlusi uute turismitaristute arendamiseks. Peaks looma sektoriüleseid kohalikke platvorme võrgustumiseks, sihtkohtade strateegiliseks arendamiseks ja turustamiseks, ühendades nt turismi ja põllumajanduse.

Kuna turism on Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR) jaoks üks olulisemaid poliitikavaldkondi, kutsutakse arvamuses üles lihtsustama piiriüleste turismikontseptsioonide (nt transpordi- või turunduskontseptsioonid) abil riikide- ja piirkondadevahelist koostööd , sellega suureneks lisandväärtus, tööhõive ja piirkondlik pakkumine tarbijatele. Seejuures peaksid nad ära kasutama kõik võimalikud Euroopa abivahendid (nt EFSI, ESIF, Interreg, Horisont 2020). Regioonide Komitee nõuab avaliku ja erasektori vahendite kasutamist, et parandada kaugemates piirkondades, mägipiirkondades, saartel ja rannikupiirkondades jätkusuutlikult reisi- ja turismitaristut, selleks et tagada turismipiirkondade ligipääsetavus, varustamine ja konkurentsivõime. Komitee toonitab vajadust investeerida Euroopa turismi konkurentsivõimesse. Iseäranis peavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted paremini kasutama digitaalse ühtse turu strateegiat ja sellega kaasnevaid toetuspakette (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid , EMKF, Interreg, Urbact, LIFE, Horisont 2020, COSME, Loov Euroopa, ERASMUS+, EaSI).

Teadmatuse tõttu ei kasuta väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) piisavalt EFSI-t. Regioonide Komitee toetab piirkondlike investeerimisplatvormide rajamist EFSI raames selleks, et võimaldada VKE-dele regionaalarengu eeskujul (nt projekt „the ALPS“) juurdepääs infole. Piirkondade ja linnade tippkohtumisel Bratislavas vastu võetud deklaratsiooni „Investeeringud, mis ühendavad“ rakendades teeb komitee seega komisjonile ja EIP-le ettepaneku rajada ühiselt turismindusega seotud VKEdele üleeuroopaline investeerimisplatvorm ja korraldada EFSI raames ühiselt kohalikke turismiinvesteeringute foorumeid. Konkreetselt tuleks 2018. aastaks teostada näidispiirkondades (maa- ja kaugemad piirkonnad, mägipiirkonnad, piirialad, saare-/rannikupiirkonnad ja linnad) viis katseprojekti.

Raportöör  Hanspeter Wagner (AT/EPP) rõhutas, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõttete toetamine peab olema esimene prioriteet. Turismi valdkonda peavad jõudma konkreetsed investeeringud. 

Koosolek jätkus turismiteemalise ümarlauaga, milles osalenud väljendasid veendumust, et turismi arendamise kaudu saavutame piirkondades majanduskasvu ja saame uusi töökohti. Ümarlauda juhtis regionaalpoliitika peadirektoraadi üksuse G1 „Aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu pädevuskeskus“ juhataja Colin Wolfe. Sõna võtnud Europarlamendi liikmed kiitsid, et turismiga tegelevatel inimestel on väga palju progressiivseid ideid.

NAT komisjoni koosolekul arutati läbi veel 2 arvamust:
- „Tehnilised meetmed kalanduses“ (Raportöör: Emily Westley (UK/PES)) ning
- „Põllumajandustoodete hindade volatiilsuse reguleerimine“  (Raportöör: Jacques Blanc (FR/EPP))

Dokumendid saadaval siin

2. Regioonide Komitee ECON komisjoni koosolek 28.09

ECON komisjonis arutelul olnud arvamused :

„Jagamismajandus ja veebiplatvormid: linnade ja piirkondade ühine seisukoht”  (Raportöör: Benedetta Brighenti (IT/PES)),

„Investeerimislõhe ületamine: kuidas lahendada probleemid?“ (Raportöör: Markku Markkula (FI/EPP)) ning

„Fiskaalvõimekus ja automaatsed stabilisaatorid Euroopa rahaliidus” (Raportöör: Carl Fredrik Graf (SE/EPP))

Dokumendid saadaval siin

3. Regioonide Komitee COTER komisjoni koosolek 29.09

COTER komisjoni koosolekul oli kõigepealt :

Europarlamendi Transpordi- ja turismikomisjoni (TRAN) ning COTERi komisjoni ühiskoosolek puuduvate ühenduste ja transporditaristu rahastamise teemal

Euroopa piirialade üldine areng sõltub suurel määral sellise transporditaristu olemasolust, mis võimaldab otseühendusi mõlemal pool piiri asuvate linnade, ettevõtete ja kodanike vahel. 


Probleemiks on, et kohaliku ja piirkondliku transporditaristu arendamiseks puudub rahastamine.  Viimastel aastatel on Euroopa Liit keskendunud suuremahuliste üleeuroopaliste transpordiinfrastruktuuride rahastamisele (CEF-i kaudu), vaid vähesed ressursid on olnud kättesaadavad väikesemahulistele taristutele nt INTERREGi programmi kaudu, seega on väikesemahulistes taristutes puuduvate ühenduslülide loomine Euroopa piirialadel suureks väljakutseks.

Suur osa rahastamisvahenditest on suunatud TEN-T põhivõrkudesse, ei tohi aga unustada kohalikke ja piirkondlikke transpordivõrke.
ELi mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine 2016. aasta lõpus võiks olla suurepärane võimalus esitada uusi ettepanekuid, et pakkuda ELi toetust puuduvate ühenduslülide loomiseks tulevikus.

EP TRAN komisjoni esimees Michael Cramer (DE/Rohelised) tõi välja põhjuse: „Meil ei ole raha, sest puudub poliitiline tahe, viimased 30 aastat Euroopa Parlamendi ja Komisjoni tegevus sellel suunal ei ole eesmärki täitnud.”

Michiel  Scheffer (NL/ALDE), CdR arvamuse „Puuduvad transpordiühendused piirialadel“ (COTER) raportöör: „Piirialadel ei puudu ainult transpordiühendused, puuduvad ka  töö, tervise ja hariduse alased ühendused. Vaid turism ja poodlemine toimivad üle piiride. Meil puuduvad piirialadel sotsiaalne areng ja teenused, sest puuduvad transpordiühendused. Taristu avaks piirid ja on rahastamist väärt.”
-   
Herald RUIJTERS, direktori kohustetäitja,  Euroopa liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, Euroopa Komisjon: „Majanduskasv, digitaalne ühtne turg ja töökohtade loomine  vajavad transpordiühendusi piirialadel. Piiriülesed projektid ühendavad piirkondi ja liikmesriike. Kuid me peame mõtlema ka selle, et need projektid oleksid jätkusuutlikud, et me suudaksime neid tartistuid ka hallata. Samuti tuleb meeles pidada, et kohe alguses tuleb kaasata inimesed, et neil oleks motivatsioon taristut kasutada.”
-   
TRAN ja COTER kinnitavad, et jätkavad koostööd ja edaspidi saavad kokku kord aastas.

COTER komisjon arutas ka arvamust „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat“
Raportöör: Michael SCHNEIDER (DE/EPP)
Regioonide Komitee on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika tulevik on lahutamatult seotud ELi kui terviku tulevikuga. Tugeva ja toimiva liidu jaoks on tugev ja tõhus ühtekuuluvuspoliitika vältimatu. Komitee rõhutab tungivalt vajadust tagada ühtekuuluvuspoliitika oluline koht ELis ka pärast 2020. aastat.

Ühtekuuluvuspoliitika eelseisva reformi käigus on vaja saavutada tasakaalustatud suhe järjepidevuse  ja vajaliku uuendamise vahel. Tuginedes seniste rahastamisperioodide kogemustele, tuleb nimetada praeguse ühtekuuluvuspoliitika tugevad ja nõrgad küljed ning leida viise selle tõhustamiseks. Seejuures on keskse tähtsusega nii aluslepingutega antud volituste täitmine kui ka keskendumine aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkidele. Ühtekuuluvuspoliitika paindlik elluviimine kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes peaks neid tõhustama ja muutma need kodanikulähedasemaks ning parandama ELi nähtavust kohalikul tasandil.

Ühtekuuluvuspoliitika on üks ELi poliitikavaldkondi, mille mõõtmine ja analüüsimine on toimunud mõnda aega. Komisjoni korrapärased aruanded annavad sellest üksikasjaliku ülevaate. Regioonide Komitee viitab paljudele piirkondadele, mis tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisele suutsid vähendada oma arengupuudujääke, jõuda järele ELi keskmisele ning mis ei kuulu tänu oma positiivsetele arengutele enam kõrgeimasse toetuste kategooriasse.

Ühtekuuluvuspoliitika põhistruktuur koos kolme aladekategooriaga – enam arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad ja vähem arenenud piirkonnad – õigustab end ja tuleks seetõttu säilitada. See on konkreetne ja samas paindlik, suudab hõlmata uusi väljakutseid, prioriteete, vahendeid ja näitajaid. Alade kategooriateks jaotamine vastab ühtekuuluvuspoliitika ülesandele siduda mahajäänud alade toetus kõiki piirkondi hõlmava pakkumisega, et edendada ELi kui terviku harmoonilist arengut.

COTER komisjoni koosolekul arutati läbi ka arvamus „Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika“
(Raportöör: Pauliina HAIJANEN (FI/EPP) )

COTER komisjoni koosoleku dokumendid saadaval siin
 
4. Tööstuspäranditurismi teemaline konverents Euroopa Parlamendis 28.09

„Euroopa tööstuspäranditurism: parimad praktikad ja tuleviku perspektiiv” -  Konverents Euroopa Parlamendis 28.09

Konverentsil tutvustati Euroopa jagatud tööstuspärandi võrgustikku ERIH – The European Route of Industrial Heritage, mis sisuliselt on Euroopa tööstuspärandi marsruut. ERIH sai alguse 1999. aastal projektist, mille eesmärk oli kasvatada elanike teadlikkust meie ühisest Euroopa tööstuspärandist ja arendada sellest välja kultuuri- ja turismitoode.

Peale kaht INTERREG-i  rahastusperioodi sai võrgustikust 2008. aastal  juriidiline isik ja sellest ajast saadik jon see ätkuvalt kasvanud. Võrgustikust on saanud Euroopa tööstusturismi foorum. ERIH on Euroopas kõige ulatuslikum kultuuri- ja turismiobjektide kogum, sinna kuulub rohkem kui 1300 turismiobjekti 45-s riigis. Praegusel ajal toetab võrgustikku Creative Europe Network Funding (2014 – 2017).

Võrgustikus on 90 erilise tähtsusega tööstuspärandi keskust (anchor points), kus pakutakse  turistidele kõrgekvaliteedilist külastuskogemust. Need keskused paiknevad piirkondlike marsruutide peal, mida on võrgustikus 20.  Võrgustikus on ka 13 kindla teemaga marsruuti, mis on seotud konkreetsete teemadega Euroopa tööstuspärandi ajaloos ja väljendavad rahvusvahelisi seoseid.  
www.erih.net  

Tööstuspärandi turism aitab mahajäetud tööstuspiirkondadel arendada nii majandust, haridust kui ka kultuuri. Uurimused näitavad, et iga euro, mis investeeriti ERIH keskuste arendamisse, tõi kohalikule majandusele tagasi 2 eurot. Tööstuspärandi objektid suurendavad noorte inimeste huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Samuti on tööstuspärand osa Euroopa identiteedist.

Konverentsil esines ettekandega Sileesia (Lõuna-Poola) vojevoodkonna  esindaja  Adam Hajduga.  Tööstuspiirkonna transformeerimine algas seal 1989. aastal. Kogemusi saadi Vallooniast(Belgia) ja Zollvereinist (Saksamaa).  Praegusel ajal on piirkond eeskujuks kõigile endistele  tööstuspiirkondadele. Enim turiste meelitatakse kohale festivaliga Industriada, mis toimub kord aastas, olles suureks kultuurisündmuseks Poolas.
Vt www.industriada.pl

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis







14.10.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit