Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


19.-23. september 2016 nr. 18
Print

Nädalakiri nr 18/2016

1.    Riigiabiteemaline briifing Regioonide Komitees 19.09
2.    Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni SEDEC  koosolek 19.09.

1.    19.septembri keskpäeval toimus Regioonide Komitees briifing, kus  Euroopa Komisjoni esindajad rääkisid huvilistele Euroopa Komisjoni teatisest riigiabi mõiste kohta
- Notice on the Notion of State Aid

Kinnitati, et riigiabireeglite lihtsustamise tulemusel suurenevad investeeringud kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning  räägiti senistest kogemustest Euroopa Komisjoni Riigiabi Tegevuskava elluviimisel.

Euroopa Komisjon on teatises selgitanud, millal avaliku sektori kulutused alluvad EL-i riigiabi reeglitele ja millal jäävad need EL-i riigiabi kontrolli huviorbiidist väljapoole. See aitab riigiasutustel ja ettevõtetel  aru saada, millal riiklikud toetusmeetmed on lubatud.

Riigiabi ajakohastamise kontekstis soovib komisjon anda täiendavaid selgitusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud riigiabi mõistega seotud põhimõistete kohta, et muuta riigiabi mõiste kohaldamine terves liidus lihtsamaks, läbipaistvamaks ja järjekindlamaks.

Selleks , et ühisturg Euroopa Liidus saaks toimida efektiivselt ja ilma piiranguteta, peab kõikides liikmesriikides kehtima muuhulgas ka sarnane konkurentsipoliitika. Konkurentsipoliitika eesmärk on tagada toimiv ja efektiivne konkurents ning seetõttu on konkurentsireeglite eesmärk kõrvaldada konkurentsipiirangud. Need ettevõtjad aga, kes saavad avaliku sektori vahenditest toetusi, saavutavad sellega eelise oma konkurentide ees. Samas aga on teatud juhtudel riigi taoline sekkumine õigustatud, kui saadav kasu kaalub üles konkurentsimoonutusest tingitud kahjud. Seetõttu on ühise konkurentsipoliitika tagamiseks kehtestatud EL tasandil ühtsed reeglid ja põhimõtted, et liikmesriigid annaksid ühtsetel alustel riigiabi ja tagaksid väiksema konkurentsimoonutuse nii siseriiklikul kui EL-i tasandil.

Sellest tulenevalt Euroopa Liidu asutamisleping põhimõtteliselt keelab riigiabi andmise, välja arvatud juhul kui see on põhjendatud üldise majandusarengu tagamisega. Tagamaks seda, et keelust kinni peetaks ning erandeid rakendatakse ühtlastel alustel kogu EL-s, on Euroopa Komisjon pandud vastutama selle eest, et antav riigiabi oleks kooskõlas EL-i reeglitega.

Euroopa Komisjoni esindajate  (Joachim Wiemann, Denisa Perrin, Annabelle Lapiece) ettekanded on leitavad järgmise lingi kaudu (vt paremal esinejate nimesid)  Samas saadaval ka teatis ja riigiabi tegevuskava.
http://cor.europa.eu/en/events/Pages/notion-stateaid.aspx  

Täpsemalt saab riigiabist lugeda riigiabi käsiraamatust, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi koduleheküljelt 
http://www.fin.ee/riigiabi  

2.    SEDEC komisjoni koosolekul arutelul olnud omaalgatusliku arvamused:

Töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamine
Omaalgatuslik arvamus
Raportöör: Yoomi Renström (SE/PES)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega

Esimene arutelu ja vastuvõtmine 19.09.2016

Euroopa Komisjon esitas 8. märtsil 2016. aastal ettepaneku töötajate lähetamist käsitleva direktiivi (direktiiv 96/71/EÜ) muutmise kohta. Direktiivi eelnõu eesmärk on kõrvaldada ebaõiglased tavad ja edendada põhimõtet, et samas kohas tehtava sama töö eest tuleb maksta sama tasu.

Töötajate lähetamist käsitleval direktiivil on mitu – osaliselt vastuolulist – eesmärki. Direktiivi eesmärk on hõlbustada teenuste vaba liikumist, edendades lähetatavate töötajate suhtes kohaldatavate töötingimuste prognoositavust teises liikmesriigis. Samuti on direktiivi eesmärk kaitsta lähetatavaid töötajaid ja võidelda konkurentsi vastu, mis tuleneb ebaausal viisil saavutatud madalatest tööjõukuludest (nn sotsiaalne dumping).

Töötajate lähetamist käsitlevas direktiivis on tasakaalu saavutamine, ühelt poolt teenuste vaba liikumise soodustamise ning teiselt poolt kõlvatu konkurentsi vastu võitlemise ja lähetatavate töötajate kaitsmise vahel küsitav, eriti pärast mitmeid Euroopa Liidu Kohtu 2007. ja 2008. aasta otsuseid.

Aastal 2014 võeti vastu nn jõustamisdirektiiv (direktiiv 2014/67/EL), mille  eesmärk on parandada olemasoleva töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamist, edendades halduskoostööd liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel ning võideldes kõrvalehoidmiste, pettuste ja kuritarvituste vastu. Direktiiv ei sisalda ühtegi sisulist muudatust, mis aitaks saavutada tasakaalu lähetatavate töötajate kaitsmise ja teenuste vaba liikumise soodustamise vahel.

Komisjoni ettepanekus töötajate lähetamist käsitleva direktiivi muutmise kohta nähakse ette, et töötajat, kelle lähetuse eeldatav või tegelik kestus on 24 kuud, tuleb alati lugeda vastuvõtvas riigis harilikult töötavaks töötajaks. See tähendab, et vastuvõtva riigi tööõigus on täielikult kohaldatav lähetatavatele töötajale . Kui teenuseosutaja asendab samas kohas sama tööd tegeva töötaja – kusjuures iga lähetus kestab vähemalt kuus kuud –, siis on lähetuse kumulatiivne kestus otsustava tähtsusega. Ettepanek ei sisalda iseenesest ühtegi piirangut selle kohta, kui kaua piiriülene teenuste osutamine või  lähetus kesta võivad.  Direktiivi ettepaneku kohaselt asendatakse artikli 3 lõikes 1 mõiste „töötasu miinimummäärad“ mõistega „tasu“. Mõistega „tasu“ määratletakse kõik töötasu olulised elemendid ja need avaldatakse ametlikul riigi veebisaidil, mille liikmesriigid peavad jõustamisdirektiivi artikli 5 kohaselt looma, et tagada parem juurdepääs lähetamisega seotud teabele.

Kehtiva töötajate lähetamist käsitleva direktiivi kohaselt on liikmesriikidel (üldiselt kohaldatavatesse kollektiivlepingutesse kuuluvate sätete puhul) kohustus vaid tagada, et tööandjad, kes saadavad töötajaid lähetusse oma territooriumil, rakendaksid sätteid, mis kehtivad direktiivi lisas esitatud toimingutele (praegu vaid ehitustööd). Vastavalt direktiivi muutmise ettepanekule kohaldatakse nimetatud sätteid ilma tegevusliigi- või sektoripõhiste piiranguteta.

14 riiklikku parlamenti / koda 11 liikmesriigist (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Horvaatia, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari) on esitanud subsidiaarsust käsitlevad põhjendatud arvamused, mis tähendab, et ettepanekule on esitatud nn kollane kaart. Ettepanekut mitte heakskiitnud parlamentide vastuväited põhinesid subsidiaarsuse põhimõttele.

Komisjon võib, toetudes asjaolule, et direktiivi ettepanekule on antud nn kollane kaart, selle kas tagasi võtta, seda muuta või selle jõusse jätta. Kui ettepanek jääb jõusse, peab komisjon esitama eripõhjendused selle kohta, kuidas ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega (see tähendab, et kehtivat direktiivi on võimalik muuta vaid uue direktiivi vastuvõtmisega).

SEDEC komisjoni koosolekul 19. septembril esitati komitee arvamusele 20 parandusettepanekut, millest pooled tagasi lükati. Arvamus on kavas vastu võtta täiskoguistungil 7.detsembril.

Euroopa uute oskuste tegevuskava
Omaalgatuslik arvamus
Raportöör: Marie-Louise Rönnmark (SE/PES)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“

Ettepanek: nõukogu soovitus oskuste garantii loomise kohta

Ettepanek: nõukogu soovitus milles käsitletakse pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas

Esimene arutelu ja vastuvõtmine 19.09.2016
Uus oskuste tegevuskava on Euroopa edasise arengu jaoks ülima tähtsusega. Majandus-, sotsiaal- ja kultuuriinvesteeringutel on pikaajaline mõju, seetõttu kiidab komitee heaks uue oskuste tegevuskava.

Oluline on pakkuda puudulike põhioskustega Euroopa elanikele oskuste täiendamise võimalusi, et neil oleks eeldus aktiivselt tööelus osaleda ja võimalus end ise ülal pidada. Sotsiaalse rahutuse märgid Euroopas näitavad, et sotsiaalne kaasatus on põhioskuste valdkonnas tehtavate jõupingutuste vältimatu eesmärk ja tõrjutuse vähendamise vahend. Kodanikuaktiivsus peab hõlmama kõiki. Vajalik on, et ka varjupaigataotlejatele ja äsjasaabunutele kui tulevastele kodanikele kehtiks asjakohasel viisil oskuste garantii.

Uus oskuste tegevuskava on oluline meede erinevate täiskasvanute kategooriate jaoks: äsjasaabunud, isikud, kes vajavad oskuste täiendamist töökoha säilitamiseks, isikud, kes vajavad oskuste arendamise võimalust muus valdkonnas töötamiseks, ning isikud, kes vajavad baasteadmisi õpingute jätkamiseks.

Kõnealuse arenguga seotud küsimustesse on kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui ühiskonnaelus osalejad, aga ka kui haridus- ja koolitusteenuse osutajad. Oskuste kaardistamise etapp ja sellele järgnev haridus- ja koolitusetapp peavad olema selgelt seotud individuaalse õppeplaaniga, milles on täpne teave isiku õpingute ülesehituse ja eesmärkide kohta.  See pakub selgust ka haridus- ja koolitusteenuse osutajatele.

Regioonide Komitee toetab komisjoni ettepanekut julgustada liikmesriike töötama välja põhjalikud riiklikud digioskuste strateegiad. Digioskuste valdkonnas eduka investeeringu tegemine eeldab koolides erineval tasandil tugevat pedagoogilist juhtimissuutlikkust. Komitee kiidab heaks komisjoni pühendumise oskuste tegevuskavale, eelkõige haridusvaldkonna ajakohastamisele, samas leiab, et komisjon peaks julgustama õppijakeskse õppimisega seonduvat täiendavat arendustööd.

Vastuvõtmine kavas täiskogul  07.12.2016

Audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi läbivaatamine

Omaalgatuslik arvamus
Raportöör: Jacint Horvath (HU/PES)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda

Esimene arutelu ja vastuvõtmine 19.09.2016

Muuhulgas tunneb Regioonide Komitee heameelt, et direktiivi muutmisega tugevdatakse ja ühtlustatakse alaealiste kaitset, nagu Regioonide Komitee on ka varem soovitanud. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni veelkord üles kasutama täiendavaid stiimuleid spetsiaalselt lastele kujundatud ja kohandatud sisu edendamiseks, samuti audiovisuaalsektori käitajate ja haridusringkondade partnerluse edendamiseks digitaalses keskkonnas.

Alates 1990. aastate teisest poolest pühendab Euroopa Liit internetipõhise infosisu reguleerimisel märkimisväärse osa mitteseadusandlikele vahenditele. Need vahendid, eriti otseliiniteenused, vanuse kontrollimise süsteemid, infosisu klassifitseerimine, vanemliku kontrolli süsteemid, on tõhusad ka videote jagamise platvormidel avaldatud infosisu reguleerimisel. Otseliiniteenused on olulised ja levinud alaealiste kaitse vahendid, mille eesmärk on olla kasutajatele lihtne ja lihtsasti kättesaadav kaebuse esitamise vahend ning tagada asjakohaste ametkondade teavitamine õigusrikkumise korral.

Vanuse kontrollimise süsteemid tagavad sobiliku kaitsetaseme eriti siis, kui kasutaja vanuse kontrollimiseks kasutatakse üksnes täiskasvanud isikutele väljastataval isikut tõendaval dokumendil olevaid andmeid, vanuse tõendamist usaldusväärse kolmanda isiku poolt või biomeetrilisi andmeid. Infosisu klassifitseerivad kasutajad (lapsevanemad) ise või reitinguagentuurid ning selle klassifitseerimine eri kriteeriumide alusel – vägivald, seksuaalsus, hasartmängud, vulgaarne kõnepruuk jne –, võimaldab jagada  videote jagamise platvormide vahendusel kättesaadava infosisu eri kategooriatesse, mida kasutatakse sellisele infosisule ligipääsu piiramiseks.

Vanemliku kontrolli süsteemid võimaldavad lapsevanematel piirata alaealiste ligipääsu internetile, koostades alaealistele sobiva infosisu nimekirja  või filtreerides lastele kahjulikku infosisu.

Vastuvõtmine kavas täiskogul 07.12.2016

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis
brussel@ell.ee
Tel 5040257


04.10.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit