Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


22.-26. veebruar 2016 nr. 05
Print
E-nädalakiri nr 05/2016

A. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni ENVE koosolek 24.veebrauril 2016

Arvamused – esimene arutelu ja vastuvõtmine

1. Uued võimalused energiatarbijatele, raportöör: Michel Lebrun (BE/EPP)

2. ELi keskkonnaõigus: aruandluse ja nõuetelevastavuse parandamine, raportöör: Andres Jaadla (ET/ALDE)

3. Heitkoguste kulutõhus vähendamine ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavad investeeringud, raportöör: Marco Dus (IT/PES)

Arvamustevahetus: Seadusandlikud ettepanekud jäätmedirektiivide muutmiseks, komisjoni töödokument, raportöör: Domenico Gambacorta (IT/EPP)

B. Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni  SEDEC koosolek 25. veebruaril 2016

Arutusel olid järgmised arvamused:

1.    ELi autoriõiguse eeskirjade ajakohastamine, raportöör: Mauro D'Attis (IT/EPP) Omaalgatuslik arvamus, vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul  7.–8. aprill 2016

2.    ELi vastus demograafilistele väljakutsetele, raportöör: Juan Vicente Herrera Campo (ES/EPP) Töödokument, esimene arutelu

1. Uued võimalused energiatarbijatele, raportöör: Michel Lebrun (BE/EPP)

Regioonide Komitee on seisukohal, et energiaüleminekust peavad täielikult kasu saama lõpptarbijad: kodumajapidamised, ettevõtjad ja tööstusharud. Seoses sellega peab energiajuhtimise alaste meetmete eesmärk olema tarbija kontroll oma tarbimise üle, et ta saaks uute tehnoloogiate abil vähendada energiaarveid jasuudaks aktiivselt turul osaleda. Tulevaste õigusaktidega tuleb liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ergutada jätkama jõupingutusi energiatõhususe parandamisel, kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja taastuvenergia tootmisvõimsuse arendamisel.

Käesolev arvamus paigutub ulatuslikuma arutelu konteksti, mis sai alguse Euroopa Komisjoni poolt 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegilise raamistikuga, mis kiideti heaks Euroopa Ülemkogu 19.–20. märtsi 2015. aasta tippkohtumisel. Seejärel avaldatud teatises „Uued võimalused energiatarbijatele” luuakse alus kodanikke keskpunkti seadvale energialiidule, mis võimaldab kaitsta kõige hinnatundlikumaid tarbijaid.

Komitee soovib, et sellele teatisele järgneks spetsiifiliste ja konkreetsete algatuste vastuvõtmine ja ellurakendamine ning kordab oma nõudmist rakendada täielikult ellu kolmanda energiapaketi, energiatõhususe direktiivi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi meetmed.

Tarbijate tõelise sõltumatuse saavutamiseks tuleb tagada tarbijatele parem ligipääs teabele, samuti tõsta kodanike teadlikkust energia tõhusa kasutamise, keskkonnakaitse – iseäranis õhukvaliteedi parandamise – ja kliimasoojenemise vastase võitluse kohta. Teadlikkuse tõstmisega peab kaasnema selge ja kõikehõlmav teave selle kohta, millised valikud neil.

Raportöör teeb arvamuses ettepaneku võtta põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjate jaoks vastu uued nõuded ja stimuleerivad meetmed, et suurendada energiavõrgu paindlikkust arukate süsteemide abil. Arvamuses peetakse vajalikuks kehtestada võrdsed konkurentsitingimused kõigi tulevaste osalejate jaoks, kes toodavad ja jaotavad energiat ja/või pakuvad uusi teenuseid.

Regioonide Komitee juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu asjaolule, et kogu energiapoliitika peab olema suunatud energia osakaalu vähendamisele kodumajapidamiste ja ettevõtjate eelarves. Teatud juhtudel võib nõudlusele reageerimine seada tarbijad vastakuti muutustega hulgi- ja jaeturgudel, mis võivad viia ülemääraste tariifideni.

Tarnijavahetuse lihtsustamiseks on vaja välja töötada võrdlusvahendid. Võrdlusvahendid peavad olema selged, usaldusväärsed ja sõltumatud, lihtsasti kasutatavad ja tasuta. Need peavad võimaldama kehtiva lepingu võrdlemist turupakkumistega.

Loe veel:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Consumers-should-be-at-the-heart-of-Energy-Union.aspx

A 2  Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni taotlust perspektiivarvamuse koostamiseks keskkonnaaruandluse parandamise ja ELi keskkonnaõiguse nõuetele vastavuse tagamise teemal.

Mõlemad küsimused on esile toodud Euroopa Komisjoni tegevuskavas, mis käsitleb paremat õigusloomet paremate tulemuste saavutamiseks. Raportöör rõhutab, et peamiselt vastutavad ELi õigusaktide tõhusa rakendamise ja jõustamise tagamise eest riiklikud ametiasutused, väga sageli kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Arvamus võtab arvesse Euroopa Parlamendi tõstatatud mureküsimust, et suur osa ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega seotud tarbetutest halduskuludest tuleneb mitmete liikmesriikide era- ja avaliku sektori ning nende kohalike või piirkondlike asutuste ebapiisavast või ebatõhusast halduspraktikast. Raportöör kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rakendama ELi keskkonnaõigust kõige selgemal, lihtsamal ja kasutajasõbralikumal moel.

Teabe kogumine (seire) ja teabe edastamine (aruandlus) on määrava tähtsusega keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja hindamise täieliku poliitikatsükli jaoks. Kogutud teave on sageli lünklik, ühildamatu või aegunud. Raportöör toob esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste määrava osa teabe kogumises ning seire ja aruandluse kasutamises üldsusele teabe esitamiseks ning kodanike teadlikkuse suurendamiseks. Euroopa Komisjon teostab ELi keskkonnaõiguse seire ja aruandluse nõuete tõhustamise toimivuskontrolli. Raportöör toetab Euroopa Komisjoni tema kavatsuses töötada välja ELi õigusaktide ajakohasem, tõhusam ja tulemuslikum keskkonnaseire ja -aruandlus.

Andres Jaadla  sõnul toob raport olulisena välja järgmist:
* e-lahendustel on võimalused, mis aitaksid kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel muuta tõhusamaks oma keskkonnaseiret- ja aruandlust;

* toetame Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri edasiarendamist e-valitsuse keskse vahendina, millega tagatakse keskkonnaseire ja -aruandluse tõhustamise otstarbel keskne ühine vorming ja protsess keskkonnaalaste ruumiandmete kogumiseks. Tõhusamaks muutub ELi õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine ja nende jõustamine;

* Soovitame liikmesriikidel suhelda  rakendavate haldusasutustega juba poliitika koostamise etapis ning ülevõtmise ja rakendamise etapis;

* Teeme ettepaneku kohalikel ja piirkondlikkel omavalitsustel määrata kindlaks kohalikud/piirkondlikud keskkonnaeesmärgid ja -strateegiad;

* Teeme ettepaneku liikmesriikidele võtta Euroopa Komisjoni toel täiendavaid meetmeid ELi keskkonnaalaste õigusaktide paremaks integreerimiseks, võttes kasutusele integreeritud keskkonnaload;

* Toetame Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri edasiarendamist e-valitsuse keskse vahendina, millega tagatakse keskkonnaseire ja -aruandluse tõhustamise otstarbel keskne ühine vorming ja protsess keskkonnaalaste ruumiandmete kogumiseks ning muudetakse tõhusamaks ELi õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine ja nende jõustamine;

* Soovitame jätkata Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE) eesmärkide elluviimise edendamist linnapeade pakti võrgustiku kaudu, viies ühtlasi ellu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi eesmärgid.

Loe veel Andres Jaadla esinemise kohta:
http://cor.europa.eu/en/news/Pages/environmental-law-in-Europe-how-to-make-it-work.aspx

A 3  Regioonide Komitee kordab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise tähtsust heitkoguste vähendamises, kuna neil on esmatähtis roll võitluses kliimamuutuste vastu, olles oma loomu poolest kodanikele kõige lähemal asuvad organid ning kutsub kõiki peamisi ülemaailmseid osalejaid (ettevõtteid, finantssektorit, valitsusi, ÜROd, VVOsid ja kodanikuühiskonda) koostööle kõigi valitsustasanditega, et tagada tulemuslik reageerimine kliima- ja keskkonnakatastroofidele kooskõlas Pariisis COP21 konverentsil esiletooduga.

Arvamuses hinnatakse positiivselt COP21 tulemust, mis puudutab ühist soovi teha koostööd ambitsioonika eesmärgi nimel, selleks on vaja vaadata iga viie aasta tagant üle eesmärgid, et tagada nende asjakohasus. Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut ajakohastada ELi HKSi (heitkogustega kauplemise süsteemi) reguleerivaid kehtivaid õigusnorme ja valikut kasutada seadusandliku vahendina direktiivi. Raportöör nimetab  Euroopa Kontrollikoja märkusi, milles tuuakse välja olulised puudused ELi HKSi rakendamisel, ja esitab soovitused, mille eesmärk on parandada kõnealuse süsteemi terviklikkust ja rakendamist. ELi eesmärk peaks olema soodustada korrektsete hindade rakendamist rahvusvahelisel tasandil ja hoida ära kõikumisi, mis tulenevad üksnes spekuleerimise soovist.

Direktiiv, millega luuakse ELi HKS, on üks osa keerukamast meetmete süsteemist, ning sellega ei tohiks välistada liikmesriikide võimalust kehtestada ka süsinikdioksiidimaks, et soodustada uuendustegevust. Kõik majandussektorid, sh need, mida ELi HKS ei hõlma, peavad panustama heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse. Seega innustab komitee liikmesriike tõhustama jõupingutusi sektorites, mida ELi HKS ei hõlma, arvestades, et need sektorid põhjustavad rohkem kui 50 % heidetest. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku kaaluda eri sektorites ette nähtud toetuste läbivaatamist, et innustada turgu leidma uuenduslikke ja tõhusaid lahendusi, ning laiendada HKSiga hõlmatud sektorite arvu, kaasates näiteks heitkogused, mida põhjustab vee- ja maismaatranspordi sektor ja ehitussektor.

Loe veel:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/cities-and-regions-are-key-partners-in-making-the-EU-Emission-Trading-System-a-success.aspx

Komisjoni töödokument – „Seadusandlikud ettepanekud jäätmedirektiivide muutmiseks”

Seoses ELi jäätmealaste õigusaktide läbivaatamisega on Regioonide Komitee juba mitmes arvamuses  väljendanud oma seisukohti komisjoni ettepanekute kohta, mis sisalduvad 2014. aasta juulis vastu võetud esimeses ringmajanduse alaste meetmete paketis. Komisjon võttis paketi tagasi, et koostada ambitsioonikam ettepanek, mis kataks kogu ringmajandust. Neis arvamustes rõhutas komitee, et üleminek ringmajandusele toob tingimata kaasa vajaduse pöörata tähelepanu mitte ainult jäätmetekke vältimise ja korduskasutamise eesmärgile, vaid ka kogu ahelat hõlmavale lähenemisviisile ning suuremale sidususele ELi eri poliitikavaldkondade ja algatuste vahel. Komitee kutsus lisaks üles seadma ambitsioonikad eesmärgid, kinnitades ja tugevdades aluspõhimõtteid (põhimõtte „saastaja maksab” täielik kohaldamine, jäätmehierarhia ja läheduse põhimõtte järgimine jne), ning konsolideerides hiljutisi põhimõtteid (toodete ökodisain, keskkonnahoidlikud riigihanked, biomajandus jne).

2. detsembril 2015 esitas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse paketi, mis sisaldas nelja seadusandlikku ettepanekut järgmiste jäätmeid käsitlevate direktiivide muutmiseks:

direktiiv kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (2000/53/EÜ);

direktiiv, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid (2006/66/EÜ);

direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (2012/19/EL), direktiiv prügilate kohta (1999/31/EÜ);

jäätmete raamdirektiiv (2008/98/EÜ) ning direktiiv pakendite ja pakendijäätmete kohta 94/62/EÜ).

Neid aluseks võttes on raportöör esitanud mõned arutelupunktid jäätmeid käsitlevate direktiivide muutmiseks.
-    Kavandatud on uus metoodika õigusaktide rakendamise kontrollimiseks üksnes statistiliste andmete põhjal - Tuleb kaaluda, kas uued sätted on piisavad jäätmekäitluse statistiliste andmete esitamise rakendamiseks, et tagada õigusakti tõhus rakendamine ja liikmesriikide andmete võrreldavus.

-    Eesmärk järk-järgult vähendada prügilatesse ladestamist on küll püstitatud kvantitatiivses mõttes, kuid mitte kvalitatiivses mõttes, sest puudub keeld ladestada prügilasse ringlussevõetavaid, biolagunevaid või biojäätmeid - Tuleb kaaluda, kas selle eesmärgi tõttu suureneb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finants- ja halduskoormus.

-    Kavas on ühtlustada mõisted, eeskätt „olmejäätmete” mõiste, ning arvutusmeetodid - Tuleb kaaluda, kas uue olmejäätmete mõiste ja uute arvutusmeetoditega saab nõustuda ka jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu alal sätestatud sihtarvude seisukohast.

-    Kehtestatakse eesmärk valmistada 2025. aastaks korduskasutamiseks ette ja võtta ringlusse 60 % olmejäätmete massist - Tuleb kaaluda, kas selle eesmärgi tõttu suureneb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finants- ja halduskoormus.

-    Liikmesriikidele kavatsetakse kehtestada kohustus edendada toodete tõhusust ja disainimist ökoloogilisest vaatenurgast ning võtta arvesse toodete mõju kogu nende olelusringi vältel, määrates kindlaks täpsed laiendatud tootjavastutuse süsteemid - Tuleb kaaluda, kas kavandatud meetmetest piisab selleks, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ökodisainist ning vähendada haldus- ja finantskoormust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks.

-    Kehtestatakse eesmärk valmistada 2025. aastaks vähemalt 65 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võtta ringlusse (plasti puhul 55 %, puidu puhul 60 % ning mustmetalli, alumiiniumi, klaasi, paberi ja kartongi puhul 75 %) ning suurendada seda näitajat 2030. aastaks 75 %ni - Tuleb kaaluda, kas uued eesmärgid, pidades silmas ka asjaolu, et plasti puhul ei ole 2030. aastaks sihttaset kehtestatud, on kooskõlas ELi kavatsustega ringmajanduse valdkonnas.

Raportöör rõhutab, et üleminek ringmajandusele nõuab terviklikku lähenemisviisi käsitletavale komplekssele teemale, mis kaasaks kõiki valitsustasandeid, s.t nii kesk- kui ka kohalikku tasandit. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on võtmeosalejad sellise jäätmekäitlussüsteemi loomisel ja rakendamisel.

B 1  Arvamuses tervitab Regioonide Komite elektroonilise side siseturu jaoks kavandatud meetmeid, mille eesmärk on kiirendada dünaamilist ja jätkusuutlikku arengut kõikides majandussektorites ning luua uusi töökohti, samuti tagada autoriõigust reguleerivate õigusnormide ajakohastamine, võttes arvesse digirevolutsiooni ja tarbijate muutunud käitumist.  Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on  juhtiv roll autoriõigust reguleerivate õigusnormide ühtlustamisel, samuti seoses kodanikele pakutavate digitaalteenuste ning digitaalse taristu loomise ja haldamisega. Tähtis on tagada eraisikutele ja ettevõtjatele juurdepääs avaliku sektori asutustele elektrooniliste vahendite abil, seetõttu avaldab Regioonide Komitee oma toetust piiriüleste avalike teenuste ja eriti selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad niisuguseid aspekte nagu koostalitlusvõime ja e-identimine, e-allkirjad, dokumentide e-teenindus ning muud e-valitsuse komponendid.

Avalikud teenused ja digitaalne majandus on olulised nii Euroopa kui ka kohaliku ja piirkondliku majanduskasvu jaoks. Samal ajal on linnadel ja piirkondadel oluline roll avalike andmebaaside loomisel, julgeolekuandmete pakkumisel, vajalike digitaalpädevuste arendamisel, lairibavõrkude rahastamise tagamisel ja soodustamisel ning õige raamistiku loomisel internetipõhiste teenuste piirkondadevaheliseks ja piiriüleseks vahetuseks, mis kõik võib oluliselt kaasa aidata kõrgetasemeliste teenuste loomisele ja autoriõiguse tasakaalustatud ühtlustamisele.

B 2 Demograafilised muutused on üks olulisemaid probleeme Euroopa piirkondades ja linnades. Neid mõjutavate tegurite hulka kuuluvad vananemine ja madal sündimus. Mõlemal on mõju loomulikule demograafilisele arengule: mõnes piirkonnas toob see kaasa elanikkonna vähenemise, kui demograafiline kasv jääb negatiivseks ja rändevood ei kompenseeri langust või süvendavad seda veelgi. Nii tekib väheneva elanikkonnaga piirkondades ja suurtes rändajaid vastuvõtvates linnapiirkondades muid probleeme.

Demograafilistel muutustel on oluline majanduslik, sotsiaalne ja eelarveline mõju. Nad mõjutavad pensionisüsteemide ja heaoluriigi jätkusuutlikkust ning arengut ELi erinevates piirkondades. Järjest suurenev keskmine eluiga ja madal sündimus tähendavad seda, et kõnealused probleemid puudutavad kogu Euroopa Liitu.

Euroopa piirkonnad ja linnad tegelevad kõnealuse probleemiga erineval viisil: edendades tootmistegevust ja tööhõivet, et aidata kaasa elanikkonna püsimisele. On edendatud algatusi heade tavade vahetamiseks. Kõige iseloomulikum näide sellest on rahvastiku muutuse piirkondade võrgustik (Demographic Change Regions Network). Ent demograafilised muutused on nii ulatuslikud, et on vaja kaasata kõik sidusrühmad.

EL tegutseb eelkõige seoses elanikkonna vananemisega. Strateegias „Euroopa 2020” sisalduva juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames käivitati Euroopa innovatsioonipartnerlus (European Innovation Partnership), mis on konkreetselt pühendatud aktiivsena ja tervena vananemise teemale. Ning Euroopa poolaasta raames võetakse arvesse elanikkonna vananemise mõju liikmesriikide eelarvete jätkusuutlikkusele.     Innovatsiooni- ja teaduspoliitika raames on edendatud selliseid algatusi nagu ühise programmitöö algatus „Rohkem aastaid, parem elu” (More Years Better Lives) või aktiivsena ja tervena vananemise teadmis- ja innovaatikakogukond.


ELi vastus demograafilistele muutustele peaks olema laiapõhjaline, kooskõlastatud ja kaasav visioon, moodustades tõelise strateegia Euroopa demograafiliste väljakutsetega tegelemiseks, mille abil suurendatakse teadlikkust nii ühtekuuluvuspoliitikast kui ka kõikidest muudest ELi poliitikavaldkondadest: innovatsioon, transport, tervishoid, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, IKT, maaelu arendamine jne. Igaühes neist tuleks arvesse võtta demograafilisi väljakutseid ja eraldada vahendeid nende lahendamiseks. Seda kõike toetatakse ELi eelarvest, ja on ette nähtud prioriteetsed mehhanismid piirkondade puhul, kus on ilmnenud erilisi raskusi. Ühtekuuluvuspoliitikas tuleb otsustavalt keskenduda demograafiliste muutustega tegelemisele, hõlmates erisätteid kõige enam mõjutatud piirkondade jaoks.  Asjakohane oleks  suurendada strateegias „Euroopa 2020” teadlikkust demograafilistest väljakutsetest kohalikul ja piirkondlikul tasandil, lisada demograafilisi küsimusi käsitlev juhtalgatus ning soodustada selliste meetmete vastuvõtmist Euroopa poolaasta raames, millesse oleksid kaasatud ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Loe veel SEDEC komisjoni koosolekust:

http://cor.europa.eu/en/events/Pages/sedec-commission-7.aspx

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja





18.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit