Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


15.-19. veebruar 2016 nr. 04
Print
E-nädalakiri nr 04/2016

1. Uno Silberg taasvaliti Euroopa Liidu Regioonide Komitee piirkondadevahelise töörühma „Autotööstuse tulevik“ aseesimeheks.

2. Pagulaste integreerimine tööturule. Kokkuvõte kuulamisest Euroopa Parlamendi tööhõivekomisjonis.

3. 18.-19. veebruaril toimunud kohtumisel leppisid ELi juhid kokku uues kokkuleppes Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus.

4. WHO esindaja ELi juures dr Roberto Bertollini: suudame Zika üle saavutada kontrolli.


1.    Uno Silberg, Kose vallavolikou liige, taasvaliti Euroopa Liidu Regioonide Komitee piirkondadevahelise töörühma „Autotööstuse tulevik“ üheks kolmest aseesimehest, esindades töörühmas tarbijate ehk autode kasutajate huve. Uno Silbergi sõnul peavad nii autode tootmine kui nende kasutamine olema omavahel tasakaalus ning vastama ühelt poolt autotööstuse uutele võimalustele ning tehnoloogia arengu tulemustele ning teiselt poolt kaasa aitama muutunud tarbijaeelistustele. Ei saa rääkida ühisest autotööstuse tulevikust ilma koostööta tootjate ja tarbijate ehk autode kasutajate vahel.

http://memberspage.cor.europa.eu/Detail.aspx?id=2016304&f=11&s=0&o1=0&o2=0&o3=0

Regioonide Komitee piirkondadevaheline töörühm „Autotööstuse tulevik“ asutati aastal 2009. aastal, et lahendada probleeme, mis mõjutavad Euroopa autotööstust. Töörühma eesmärk on autotööstuse piirkondade huvide kaitse Euroopa Liidus leidmaks ühiseid lahendusi autotööstuse ees seisvate väljakutsetega. Töörühm annab oma liikmetele võimaluse vahetada parimaid tavasid ja suhelda Euroopa Liidu institutsioonidega ning soodustada kontakte osalevate piirkondade vahel.

Töörühmas on Regioonide Komitee 50 liiget Austriast, Belgiast, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Iirimaalt, Itaaliast, Poolast, Portugalist, Slovakkiast, Hispaaniast ja Suurbritanniast ja lisaks 5 välisvaatlejat. Alates detsembrist 2015 on töörühma „Autotööstuse tulevik“ eesistujaks Hispaania Valencia piirkond.

2.    Euroopat on tabanud suurim rahvaste liikumine pärast Teist maailmasõda. Sõja või vaesuse eest lahkunud pagulaste võimalused alustada uut elu ELis sõltuvad nende kiirest integreerumisest tööturule. Töökoht lihtsustab omakorda sotsiaalset lõimumist. EP tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis toimus neljapäeval, 18. veebruaril kuulamine, mis keskendus põgenikevoolu tööturule kaasamisega seotud väljakutsetele.

Pagulaste sotsiaalne kaasamine on "äärmiselt politiseeritud teema", mis mõjutab varjupaigapoliitikat, rahvusvahelise kaitse andmist, tööturul toimuvat ja diskrimineerimisega seotut, lausus kuulamisel saadik Brando Benifei, kes on antud teemal koostamas EP raportit. Sotsiaaldemokraate ja Itaaliat esindava parlamendiliikme sõnul on ELi poliitikad kõnealustes valdkondades killustunud ja tihti pole ühendusel otsustusõigust. Punase Risti Euroopa esinduse direktori Denis Haveaux hinnangul ei tähenda edukas lõimumine vaid tööturuga liitumist. "Vaja on täiendavaid meetmeid nagu perekondade taasühinemine, ligipääs tervishoiuteenusele, psühholoogiline tugi, õigusalane nõustamine ja keeleõpe."

http://www.europarl.europa.eu/news/en/news-room/20160218STO14834/How-to-make-the-integration-of-refugees-into-the-labour-market-work

Tööturule jõudmisel on üheks otsustavamaks teguriks varjupaigataotlemise protsessi kestus, tõi välja Rootsis Süüria põgenikega tegeleva assotsiatsiooni esindaja Hala Akari.

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kuuluv ja Ühendkuningriiki esindav Jean Lambert oli seisukohal, et ELis tuleb saabuvate pagulaste kutseoskuseid hinnata ühtsete standardite järgi. Tööturule integreerumisel kerkib alati üles küsimus toetusrahade kasutamisest. "Kõiki Euroopas tööd otsivaid inimesi tuleb kohelda võrdväärselt. Ei loe, kas nad on ELi kodanikud või pärit teiselt pool maailma," rääkis sotsiaaldemokraate ja Saksamaad esindav Jutta Steinruck.

Tööhõivekomisjonis toimunud kuulamist juhtis komisjoni asejuht Marita Ulvskog, kes esindab EPs sotsiaaldemokraate ja Rootsit.

3.    Tippkohtumisel ütles Europarlamendi president Martin Schulz riigipeadele peetud kõnes: „Vajame globaliseerunud 21. sajandil Ühendkuningriiki rohkem kui kunagi varem ning oleme veendunud, et Ühendkuningriigil tasub jääda ühenduse koosseisu." Ta lisas, et kuigi Euroopa Parlament toetab Ühendkuningriigi jäämist Euroopa Liitu, on osa saareriigi nõudmistest murettekitavad. Eraldi tõstis Schulz esile sisserändajate sotsiaaltoetuste kärpimise ja eurotsooni mittekuuluvate riikide täiendava kaitse ELi tasandil.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk: “ Euroopa Liidu ühtsuse säilitamine on suurim väljakutse meile kõigile ja ühtlasi minu põhiline ametialane eesmärk. Seda silmas pidades esitasin ma ettepaneku, mis käsitleb uut kokkulepet Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus. Minu arvates on see ettepanek väga suur samm selles suunas, et leida lahendus kõigile peaminister David Cameroni tõstatatud mureküsimustele. Põhimõtted, millele Euroopa Liit on rajatud, on aga selleks piiriks, mida ma oma ettepanekuga ei ületanud.

Olen sügavalt veendunud, et meie huvidel põhinev ühendus on palju tugevam sellest, mis meid lahutab. Kas olla või mitte olla koos – see on küsimus, millele peavad vastama mitte ainult britid referendumil, vaid ka ülejäänud 27 ELi liiget.“

Läbirääkimistel ELi juhtidega saavutas Ühendkuningriik Euroopa Liidus eristaatuse. Peaminister Cameron rõhutas: „Reformitud Euroopa liidus on Ühendkuningriigil hea elada.“ UK sai õiguse piirata madalapalgaliste töötajate toetusi 7 aasta jooksul. Lastetoetusi maksab edaspidi see liikmesriik, kus laps elab.

Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas: „ Koos Ühendkuningriigiga on EL tugev, ja tugev Euroopa Liit on Eestile tähtis. Eestlased käivad Ühendkuningriigis pigem haridust omandamas  ja äritegevust arendamas, mitte niivõrd madalapalgalisel tööl, seega muutused meid väga ei puuduta.“

EP president Martin Schulz ütles enne läbirääkimisi Ühendkuningriigi peaministrile: „Juhul kui Ühendkuningriigi ELi liikmelisuse tingimuste muutmise osas saavutatakse kokkulepe, teeb Euroopa Parlament kõik võimaliku, et toetada muudatuste ellurakendamist.“ Samas hoiatas Schulz, et parlamendis tehtava töö lõpptulemuse osas ei ole võimalik garantiid anda.

4.    Peamiselt Ladina-Ameerikas leviva Zika viiruse peatamine oli EP rahvatervise komisjonis arutelul kolmapäeval, 17. veebruaril, kui saadikutele tegi hetkeseisust ülevaate Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) esindaja ELi juures dr Roberto Bertollini. Parlamendi veebitoimetusele antud intervjuus sõnas Bertollini, et kui Zika viirus peaks jõudma tugeva tervishoiusüsteemiga Euroopasse, suudetakse selle üle saavutada kontroll.

Dr Robertino Bertollini: „Tegemist on ühega paljudest haigustest, mille olemasolust oleme teadlikud, kuid mille vastu ei ole meil vaktsiini, sest viirus levib piiratud alal ja on kergemat liiki. Häirekella hakati lööma alles hiljuti, kui 2013-2014 aastal ilmnesid Prantsuse Polüneesias mikrotsefaalia juhtumid. Praegu on situatsioon tunduvalt tõsisem ning vaktsiinide väljatöötamiseks avaldavad survet nii avalik arvamus kui valitsused. Saime Ebola vaktsiini väljatöötamisest palju kogemusi. Suutsime väga lühikese ajaga arendada välja peaaegu täieliku Ebola vaktsiini. Loodame üsna optimistlikult, et suudame eelvaktsiini katsetuste tarbeks luua vähemalt järgmise 15–18 kuu jooksul.

Halvima stsenaariumi järgi jõuaksid nakatunud sääsed ka Euroopasse ja hakkaksid siin inimesi hammustades viirust levitama. On olemas ka vahepealne stsenaarium – viirust võivad levitada sääsed, kes juba elutsevad osa Lõuna-Euroopa riikides. Parimast stsenaariumist lähtudes tuleb arvestada, et meil on väga tugev tervishoiusüsteem ja kuna oleme ohust teadlikud, suudame selle vajadusel kiirelt tuvastada. Seejärel isoleerime piirkonna, hävitame sääsed ja kontrollime nakkust. Minu hinnangul on see kõige tõenäolisem stsenaarium.

Väärarenenud imikute ja Zika viiruse leviku vahel on tuvastatud side. Kuid loomulikult ei saa heita kõrvale teisi faktoreid: geenid, teised viirused ja muud mõjutegurid. Esinevad väited, et mikrotsefaaliat võivad põhjustada pestitsiidid nagu püriproksüfeen, kui see on jõudnud joogivette. Seda pestitsiidi on laialdaselt kasutatud üle 20 aasta ja mitte kordagi ei ole täheldatud väärarenguid.

Püriproksüfeeni peetakse niivõrd ohutuks, et seda kasutatakse joogivee desinfitseerimiseks. Ma ei usu, et neil väidetel oleks alust.

Sääskede hävitamiseks vajame uusi vahendeid, sest sääsed on paljudele putukamürkidele resistentsed. Siin on kolm võimalust. Üheks lahenduseks oleksid geneetiliselt muundatud sääsed, kes viirust ei levita. Teiseks võimaluseks oleks meessoost sääskede steriliseerimine radiatsiooniga. Kolmas võimalus on bakter, mis muudab isased sääsed samuti suguvõimetuks. Need lahendused võivad osutuda vägagi efektiivseks ja see on parem variant kui tonnide viisi putukamürkide kasutamine, mille suhtes sääsed on aina enam vastupidavad.“

Ka Euroopa Liit on lubanud uurimistööde rahastamist toetada.

http://www.europarl.europa.eu/news/en/news-room/20160218STO14809/WHO-chief-scientist-We-are-ready-to-tackle-Zika-infection-in-Europe

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja


18.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit