Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


08.-12. veebruar 2016 nr. 03
Print
E-nädalakiri nr 03/2016

Euroopa Regioonide Komitee täiskogu 116. istungjärk 10. Ja 11.veebruaril, 2016.a.
Sõnavõtud


1.    Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski sõnavõtt 10.02

President Tusk: "Schengeni ala tuleb kaitsta ning El-i välispiire tugevdada.“


Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk palus piirkondlikke ja kohalikke poliitikuid toetada Euroopoa Liidu pingutusi ühise migratsioonipoliitika loomise nimel.  President Tusk tõi esile ohud, mis on tekkinud vabale liikumisele EL-i piires rändekriisiga seoses ning ütles, et olukorras, kus läbirääkimised Ühendkuningriigiga ELi liikmelisuse teemal on Euroopa  aktuaalseim teema, on vaja tugevdada Euroopa poliitilist ühtsust. Regioonide Komitee poolt 11.veebruaril vastu võetud resolutsioonis kutsutakse liikmesriike üles leidma rändekriisile lahendus, mis ei  tooks kaasa liikmesriikide piiride taasloomist Schengeni alal.

Loe pressiteadet:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/regionalism-and-strengthened-free-movement.aspx

2.    Madalmaade siseküsimuste ja kuningriigi suhete ministri Ronald Plasterki sõnavõtt (Taustteave COR-2015-06661-01-00-PSP-TRA)

Ronald Plasterk tõi oma sõnavõtus välja Hollandi eesistumisaja prioriteedid ning koostöövaldkonnad, milleks on linnade tegevuskava, parem õigusloome ning investeeringute suurendamine. Regioonide Komitee toetab Hollandi eesistumisaja prioriteete.

Loe pressiteadet:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Dutch-EU-Presidency.aspx

3.    Regionaalpoliitika voliniku Corina Creţu sõnavõtt (taustteave COR-2015-06661-02-00-PSP-TRA) 11.02

Regionaalpolittika volinik Corinna Creţu ja kohaliku tasandi juhtpoliitikud  arutasid, kuidas paremini kasutada  regionaalpoliitika elluviimisel Euroopa Struktuuri- ja Investeerimisfonde (ESIF)

Corinna Creţu: „Praegusel ajal on dialoog piirkondlike ja kohalike juhtidega eriti suure tähtsusega, sest Euroopa viibib hetkel oma ajaloo kõige suuremas kriisis. Osaliselt võib kriisile lahendust tuua ühtekuuluvuspoliitika, kuna see on ainus ELi poliitika, mis põhineb liikmesriikide vahelisel reaalsel partnerlusel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel. 2016. aasta pühendatakse ühtekuuluvuspoliitika elluviimisele ning meie eesmärgid realiseeruvad  kõrge kvaliteediga projektides.“

Loe pressiteadet:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/simpler-rules.aspx

4.    Hariduse, kultuuri, noorte ja spordi voliniku Tibor Navracsicse sõnavõtt (taustteave COR-2015-06661-03-01-PSP-TRA)

Tibor Navracsics kutsus üles uuendama hariduspoliitikat, looma kaasav ja innovatiivne haridus. Noorsoopoliitika rahastamine on investeering tulevikku – tähtis on tegelda noorte tööhõive, noorte ettevõtluse ja integratsioonipoliitikaga. Euroopa Liidu haridus on alarahastatud.

Loe pressiteadet

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/europe-regions-call-for-investments-not-cuts-in-education.aspx

Resolutsioonide eelnõud

1. Resolutsiooni eelnõu Euroopa Komisjoni 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (otsustamiseks) (COR-2015-06756-00-00-PRES-TRA – RESOL-VI008)

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatakse komisjoni seisukoht ELi majanduslike ja sotsiaalsete prioriteetide kohta järgmiseks aastaks, andes liikmesriikidele poliitilised suunised, et tõhustada majanduse elavdamist ja edendada lähenemist kooskõlas ELi pikaajalise majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020”. 2016. aasta majanduskasvu analüüsi peamised prioriteedid on investeeringute taaskäivitamine, struktuurireformide läbiviimine ja vastutustundliku rahanduspoliitika rakendamine, et tõhustada majanduse elavdamist ja edendada lähenemist.

Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõus keskendutakse neljale peamisele tegurile, mis takistavad investeeringuid taristusse ja sotsiaalseid investeeringuid haridusse, kutseõppesse ja teistesse valdkondadesse: st ebapiisavad vahendid, regulatiivsed takistused ja avaliku sektori kulutuste madal kvaliteet ning vähene haldussuutlikkus.

Resolutsioonis väidetakse, et investeeringuid takistavaid tegureid on võimalik kõrvaldada, kujundades välja eelkõige teenuste siseturu, rakendades struktuurireforme, parandades ettevõtluskeskkonda ja edendades ettevõtlust.

Resolutsioonis kutsutakse samuti üles kasutama avaliku sektori raamatupidamise nn kuldreeglit, et hoida pikaajalised investeeringud jooksvatest kuludest lahus, ning mõõtmiskriteeriumite Euroopa raamistikku, et määratleda usaldusväärselt pikaajalise majanduskasvu suundumuse toetamiseks kõige vajalikumad taristu- ja sotsiaalsed investeeringud.

2.    Resolutsiooni eelnõu ELi piirideta Schengeni ala ohtude kohta (COR-2016-00726- 00-00-PRES-TRA – RESOL-VI009) (otsustamiseks)

Regioonide Komitee tuletab resolutsioonis meelde, et isikute vaba liikumist sätestav Schengeni leping, mis käesoleval hetkel hõlmab 26 riiki, nende seas 22 ELi liikmesriiki, on üks Euroopa Liidu ülesehituse edukamaid alustalasid. Resolutsioonis juhitakse tähelepanu sellele, et liikumisvabadus ja sisepiiride kaotamine on Euroopa integratsiooni võtmesaavutused, millel on lisaks majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele mõjule ka oluline sümboolne väärtus ELi ja tema kodanike jaoks.

Avatud sisepiirid moodustavad Euroopa majanduse selgroo. Schengeni ala tingimuste muutmisel oleks märkimisväärsed tagajärjed tööhõivele ja investeeringutele paljudes Euroopa riikides. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused üle kogu Euroopa Liidu võidavad sisepiiride puudumisest majandusliku arengu, sotsiaalse ja kultuurilise suhtluse, piiriülese koostöö ja eelkõige Euroopa territoriaalse koostöö programmide osas. Praegused Schengeni süsteemi probleemid tulenevad osaliselt suure hulga saabuvate pagulaste ja rändajatega toime tulemiseks vajaliku koordineerimise ja vahendite puudumisest, aga ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ebapiisavast kaasamisest.

Schengeni poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse edu ohtu seadmine alaliste piirkontrollide taaskehtestamisega ei saa olla vastuseks ELi kodanike soovile suurendada turvalisust ja säilitada praegune elatustase. Regioonide Komitee rõhutab, et pakiliselt on vaja luua ühine, jätkusuutlik Euroopa lähenemisviis, et hallata Euroopa Liidu välispiire, säilitada turvalisus Schengeni vaba liikumise alal ning hoida ära tõsine ELi usaldusväärsuse kriis.

Arutamisel olid järgmised arvamused:

Pikaajaliste töötute integreerimine tööturule
Euroopa Liidu Nõukogu soovituse ettepanek
Raportöör: Enrico Rossi (Toscana maavanem, IT/PES)

Pikaajaline töötus ei kujuta endast ainult puhaskahjumit ELi tootmisvõime ja majanduskasvu seisukohast, vaid ka sotsiaalse tõrjutuse tegurit, mis tõukab ligikaudu 6 miljonit inimest Euroopas vaesusse ja frustratsiooni.

Arvamuses rõhutatakse, et pikaajalise töötuse vähendamine on esmatähtis strateegiline eesmärk kogu ELi jaoks ja seetõttu tuleks lahendusi otsida samuti ELi tasandil. Viidates olulisele erinevusele tööturuasutuste töötajate ja aktiivse elanikkonna arvulises suhtes liikmesriigiti, tuleb riiklikke tööturuasutusi edendada, andes neile piisavad vahendid ja kvalifitseeritud personali, et tagada personaalne abi, mida pikaajaline töötu vajab. Arvamuses kutsutakse Euroopa Komisjoni üles toetama liikmesriike nende jõupingutustes sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamisel, eesmärgiga luua Euroopa kindlustussüsteem pikaajalise töötuse vastu, ühiste majandus- ja finantsnäitajate alusel. Samuti rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli vaieldamatute võtmeosalejatena tööturuasutuste tõhustamisel, kuna enamikus liikmesriikides kuulub struktuurifondide kavandamine ja rakendamine nende pädevusse.

Eakatesõbralik turism
Omaalgatuslik arvamus
Raportöör: Annemiek Jetten (Sluisi linnapea, NL/PES)

Kulutamisvõimega, mis ületab 3 triljonit eurot, annavad eakad kodanikud olulise panuse Euroopa turismitööstusse, kujutades endast tohutut potentsiaali ka kohaliku tööhõive edendamise seisukohast. Integreeritud lähenemisviisi eakatesõbralikule turismile tuleks edendada, võttes arvesse nii eakate erinevaid vajadusi kui ka kohalike majanduste tugevaid külgi. Arvamuses rõhutatakse,  et Euroopa Komisjon peaks seadma eakate turismi Euroopa digitaalarengu tegevuskavas kesksele kohale kui digitaalse lõhe ületamise teguri.

Eakatele tuleks eraldada rohkem vahendeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest rahastatavate programmide raames
. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli arvestades peaksid linnad ja piirkonnad rakendama valdkonnaülest lähenemisviisi, mis hõlmab erinevaid organisatsioone sellistes valdkondades nagu tervishoid, juurdepääsetavus ja transport.

Arvamuses kutsutakse üles arendama eakatele taskukohaseid ja mitmekesiseid turismiteenuseid, looma eakatele suunatud vahetusprogramme ja arendama nende jaoks taskukohaseid turismitooteid - need on mõned võtmetähtsusega nõudmistest. Soovitatakse ka luua Euroopa eakate turismi andmebaas ja käivitada demograafilisi muutusi käsitlev Euroopa linnapeade pakt.

Kalandussektori andmete kogumist käsitlev Euroopa Liidu raamistik
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse ettepanek
Raportöör: Olgierd Geblewicz (Lääne-Pomorze vojevoodkonna president, PL/EPP)

Selleks et ühise kalanduspoliitika rakendamine põhineks parimal võimalikul teadusnõuandel, on väga tähtis koguda andmeid. Andmeid on vaja selleks, et hinnata kalavarude olukorda, sektori eri segmentide kasumlikkust ning kalandus- ja vesiviljelussektori mõju ökosüsteemile, ning ühtlasi ELi poliitikameetmeid.

Ühise kalanduspoliitika uued eeskirjad nõuavad praeguse andmesüsteemi parandamist. Muudatused peaksid tagama selle, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võimalik tulemusi ära kasutada.

Eriliselt rõhutab raportöör andmekogumise eeskirjade laiendamist vesiviljelusele. Ökosüsteemipõhine kalavarude majandamine on veel üks oluline samm vastutustundliku kalapüügi suunas, kuid seda liiki majandamine nõuab palju andmeid, mis võimaldavad tasakaalustatud ja vastutustundlikku lähenemist kalapüügile.

Innovatsioon ja maapiirkondade majanduse ajakohastamine
Raportöör: Randel Länts (Viljandi linnavolikogu liige, EE/PES)

Koostöö linna- ja maapiirkondade vahel - ning maapiirkondades - on otsustava tähtsusega innovaatiliste toodete loomisel ja uute teadmiste omandamisel, ning uute turgude avamisel ja toodete jõudmisel laiema kliendibaasini.

Arvamuses tuuakse esile terve rida põhinõudmisi:
suurendada Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, mis on kättesadavad maaelu arenguks programmiperioodil 2014-2020;
kehtestada alammäär Euroopa Sotsiaalfondi vahenditele, mis eraldatakse kutseõppe jaoks maapiirkondades;
piirata rahaülekannet ÜPP raames teisest sambast esimesse.

Arvamuses kutsutakse samuti üles koostama valget raamatut, mis oleks 2020. aasta järgse maaelu arengu poliitika väljatöötamise lähtealus, rõhutades Euroopa Innovatsioonipartnerluse tähtsust maapiirkondade majanduse ajakohastamisel ning põllumajanduslike innovatsiooniprogrammide ja teadusuuringute edendamisel; arendama meetmeid, et innustada  väikeettevõtete tootearendust, kutsudes üles intensiivistama jõupingutusi, et arendada kiiret internetiühendust ja IKT-alaseid oskusi maapiirkondades.

Territoriaalse arengu näitajad – SKP täiendamine
Raportöör: Catiuscia Marini (Umbria maavanem, IT/PES)

SKP peetakse kõige usaldusväärsemaks näitajaks ühiskondliku ja majandusliku arengu hindamisel ja mitmed ELi instrumendid põhinevad SKP-l - sealhulgas piirkondlik poliitika, mille eesmärk on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Siiski ei anna SKP teavet keskkonna- ja sotsiaalküsimuste kohta.

Vastavalt käesolevale arvamusele on kõige sobivam metoodika poliitiliste otsuste tegemiseks igal valitsemistasandil ühtne metoodika, mille raames mõõdetakse heaolu tervikuna, sealhulgas majanduslikke aspekte, tööhõivet, keskkonnaküsimusi, sotsiaalset kaasatust; kohaliku ja piirkondliku tasandi edusammude mõõtmisel tuleb laiendada praegust statistika ja näitajate süsteemi, eelkõige seoses mõistetega „funktsionaalsed piirkonnad” ja piiriülesed alad. NUTS 2 piirkonnad on puhtstatistilised üksused, mis põhinevad pigem rahvastikul ega peegelda tegelikke piire või funktsionaalseid geograafilisi alasid.

Praegune näitajate jaotus piirkondade järgi ei ole rahuldav, sest saadaval – ja mõnikord märkimisväärse viiteajaga – on vaid mõned piirkondliku tasandi näitajad (NUTS 2 ja 3). Vaja on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused reaalsete eesmärkide seadmise protsessi, pidades silmas järgmist 2020. aasta järgset programmitöö perioodi ning seada territoriaalselt diferentseeritud eesmärgid, et rakendada uuendatud strateegiat „Euroopa 2020”.

Euroopa koostöö noortevaldkonnas (2010–2018)
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kavand: nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta”
Raportöör: Csaba Borboly (Harghita maakonna volikogu esimees, RO/EPP)

2009. aastal toetas nõukogu Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikku (2010–2018), mida tuntakse ka ELi noorsoostrateegiana. Periood, mida raamistik hõlmab, on jaotatud kolmeaastasteks töötsükliteks. Iga tsükli lõpus peab komisjon koostama ELi noortearuande.  ELi noortearuandes hinnatakse raamistiku üldeesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme ja viimase töötsükli jaoks määratletud prioriteetidega seonduvaid edusamme, ning tuvastatakse parimad tavad.

Arvamuses rõhutatakse, et noorsoopoliitika on riiklik, ning mõnel juhul piirkondlik pädevus, kuid noorte töötuse, rände ja radikaliseerumise murettekitavalt kõrgete määrade tõttu tuleb tõhustada koostööd Euroopa tasandil.


Viidates enneolematule terroriohule, millega Euroopa praegu silmitsi seisab, kutsutakse Regioonide Komitee arvamuses Euroopa Komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles võtma kõiki võimalikke meetmeid, et suurendada viivitamata noorte inimeste turvalisust, koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Kõnealuses kontekstis peab raportöör vajalikuks tagada haridusasutuste kaitse, suurendades turvameetmeid paikades, mida külastavad noored inimesed, ning pakkudes neile koolitust, mis aitab neil hädaolukorras toime tulla.

Vastavalt arvamusele tuleb rännet käsitleda ELi erinevate poliitikameetmete raames, kuid noored peavad olema kesksel kohal. Raportöör teeb ettepaneku teha seda päritolupiirkondade ja vastuvõtvate piirkondade partnerlussidemeid silmas pidades, et tulla toime kaasamise, tagasipöördumise ja tagasipöördumisabiga. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleb selleks koheselt tagada juurdepääs finantsvahenditele, võimaldades neil täita oma ülesandeid väljastpoolt liitu tulevate rändajate integreerimisel.

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja


18.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit