Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


01.-05. veebruar 2016 nr. 02
Print
E-nädalakiri nr 02 / 2016
 
Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni CIVEX koosolek 5.veebruaril 2016
Arutelul olid järgmised arvamused:


1.Pagulaste kaitse nende päritolupiirkondades: uued väljavaated 2016. aastal
Raportöör Hans Janssen (NL/EPP), omaalagatusliku arvamuse esimene arutelu. Arvamuse vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 7.-8. aprillil 2016

2. Euroopa Liidu laienemisstrateegeia 2015-2016
Euroopa Regioonide Komitee töödokument
Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, ELi Ülemkogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu laienemisstrateegia”.
Raportöör Anna Magyar (HU/EPP), teine arvamustevahetus.                         Fakultatiivse konsulteerimise taotlus.Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 15.-16. juunil 2016

3. Võitlus radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastu: kohaliku ja piirkondliku tasandi ennetusmehhanismid
Raportöör Bartolomeus (Bart) Somers (BE/ALDE), omaalgatusliku arvamuse arvamustevahetus. Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 15.-16. juunil 2016
..........................................................................................................................

1. Pagulaste kaitse päritolupiirkondades

Euroopa Regioonide Komitee märgib oma arvamuse eelnõus, et Süüria pagulaskriis on võtnud seninägematud mõõtmed ja kõik märgid osutavad asjaolule, et see pole kaugeltki möödas. Probleemi ulatus ja tõsidus nõuavad terviklikku käsitlust, mis hõlmab mitut aspekti:
- Euroopasse saabuvate pagulaste vastuvõtmine nende õigusi austades;
- võitlus ebaseadusliku rändega muu hulgas välispiiride valvamise tugevdamise teel;
- vastuvõtutingimuste parandamine päritolupiirkondades;
- vägivallast põhjustatud rände peapõhjustega tegelemine.

EL on kõike eelnevat juba pikka aega käsitlenud  ja komitee toetab neid samme.

Tegelikult pööratakse Euroopa Liidus enim tähelepanu sellele, kuidas vaigistada pagulaste sissevoolu ja jaotada neid liikmesriikide vahel. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasub seejuures kohustus võtta pagulasi vastu ja aidata neil Euroopasse integreeruda. 

Arvamuse eelnõus märgib raportöör, et siiani on pööratud palju vähem tähelepanu pagulaste vastuvõtule nende päritolupiirkondades. Seda vaatamata asjaolule, et neis piirkondades on tegu märkimisväärselt suurema arvu inimestega kui Euroopasse saabub: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on registreerinud Egiptuses, Iraagis, Jordaanias ja Liibanonis 2,1 miljonit süürlast, Türgi valitsus on registreerinud 1,9 miljonit süürlast ja Põhja-Aafrikas on üle 26 700 Süüria pagulase, mis teeb kokku 4 390 439 inimest.

Regioonide Komitee on veendunud, et vastuvõttu päritolupiirkonnas eelistaks enamik pagulasi, tingimusel et vastuvõtu kvaliteet on vastuvõetav ja tajutakse võimalust pöörduda tagasi oma kodukohta või võimalust ehitada üles inimväärne elu, mis eeldab inimväärseid põhiteenuseid, haridust lastele, tööd ja sissetulekut ning rahumeelset kooseksisteerimist uues keskkonnas.

Regioonide Komitee loodab käesoleva omaalgatusliku arvamuse koostamisega parandada ELi meetmete sihipärasust, et tõhusamalt kaitsta pagulasi nende päritolupiirkonnas. Arvamuses selgitatakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad anda olulise panuse ELi eesmärkide elluviimisesse ja selleks vajalike vahendite valimisse. Arvamuses rõhutatakse, kuidas eri valitsustasandite strateegiad ja võimalused saavad üksteist täiendada, et saavutada parem koordineerimine ja paremad tulemused, tuginedes põhiõigustele ja –väärtustele.

Vastuvõtu korraldamine päritolupiirkonnas ei ole kerge ülesanne.  Raportöör märgib, et päritolupiirkonnas vastuvõttu iseloomustab kriisiolukorras mitu iseärasust: Peaaegu alati on sellise vastuvõtu puhul inimesi kõige arvukamalt. Näiteks 2015. aastal oli Pakistanis ikka veel 1,5 miljonit afgaani ,  1994. aasta genotsiidi järgselt põgenes 1,9 miljonit ruandat Kongo Demokraatlikku Vabariiki, Tansaaniasse ja Burundisse,  1991. aastast viibib Keenias ligikaudu 500 000 ja Etioopias enam kui 240 000 Somaalia pagulast . Praegune Süüria-kriis ei ole eelpool nimetatud arve silmas pidades midagi erakordset.  Vaid osa nimetatud arvukatest inimestest elas või elab pagulaslaagrites; suur osa imbub vastuvõtvasse kogukonda. Naaberriiki jäädakse tihti kauemaks paigale kui algselt plaanitud; enamasti rohkem kui kümneks aastaks, kuid mõnikord ka mitmekümneks aastaks.

Raportöör nendib, et sõltumata asjaolust, kas vastuvõtt korraldatakse laagris või sellest väljaspool, avaldab arvukas pagulaste sissevool igal juhul suurt mõju vastuvõtvale kogukonnale. See avaldub kasvavas surves põhiteenustele, nagu joogiveevarustus, haridus ja tervishoid, kasvab keskkonnakoormus (jäätmed ja reovesi), suureneb surve tööturule jne.

Raportöör on teadlik, et sageli kajastub see vastuvõtvate kogukondade jaoks ühelt poolt toiduainete, eluaseme, teenuste jne hinna tõusus ning teiselt poolt karmimas konkurentsis töökohtade pärast, tuues kaasa palgalanguse. Vastuvõtvate kogukondade puhul lisandub see kõik juba olemasolevatele probleemidele. Kõik see kokku põhjustab sageli sotsiaalseid pingeid pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade vahel ning pagulaste (pagulasrühmade) endi vahel või avalduvad sotsiaalsed pinged vastuvõtva kogukonna seas. Kui pinged väljuvad kontrolli alt, võib see ka vastuvõtvas kogukonnas panna aluse vägivallale ja pagulasvoogudele.

Lõpetuseks konstateerib raportöör abi andmise sageli ajutist iseloomu. Pagulaslaagrite asukoht ei ole alati hästi läbi mõeldud; tihti tehakse valik liiga lühiajalisest perspektiivist lähtudes  ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimata.

Kirjeldatud olukorda silmas pidades on vaja kombineerida kriisihaldust pikaajaliste meetmetega, mis on suunatud esmaste eluliste vajaduste tagamisele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning kontrollitud füüsilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule arengule. Arvamuses soovitatakse vähendada võimalikult kiiresti pagulaste sõltuvust toetusest, mis võib olla tingitud näiteks keelust tegeleda tasustatud tööga. Vaja on uuendatud lähenemisviisi.

Näiteks avaldab pagulastele sularahas väljamakstav abi palju positiivsemat mõju kohalikule majandusele kui natuuras antav abi. Pagulaslaagri rajamisel, arendamisel ja haldamisel peaks praegusest sagedamini hädaolukorras toimimise lähenemisviisi asemel aluseks võtma linna- ja territoriaalse arengu käsitlus, pidades algusest peale silmas ümberkaudsele vastuvõtvale kogukonnale avalduvat nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Senisest sagedamini tuleb lähtuda sellest, et pagulased jäävadki päriselt või vähemalt pikaks ajaks kohale muu hulgas väljaspool pagulaslaagreidki, ning seega on neid vaja integreerida vastuvõtvasse kogukonda. See võib olla poliitiliselt tundlik teema.

Kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt oodatakse tegutsemist ja lahendusi. Sest pagulaste ja vastuvõtva kogukonna probleemid avalduvad neis külades, linnades ja piirkondades, kus nad elavad, koolis käivad, hooldust vajavad, töötavad või tööd otsivad. Kuid kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ei ole sageli võimalik neile pandud ootusi täita. Enamasti olid nad juba enne pagulasvoogude saabumist raskustes puudulikult määratletud pädevuste, ebapiisavate rahaliste vahendite ja väljaõppinud personali puuduse tõttu.

Tugeva keskvõimuga süsteemis ei saa nad pealegi kiirelt tegutseda, sest paljud otsused ja väljaminekud tuleb enne heaks kiita kõrgemal haldustasandil. Omavalitsuste koordineerivat rolli nõrgendab seegi, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja humanitaarabi vabaühendused töötavad enamasti kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kooskõlastamata ja konsulteerimata.

Arvamuses soovitatakse olukorda parandada mitmel haldustasandil, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lubataks tegelikult võtta vastutus põhiteenuste taseme säilitamise või tagamise eest ning oma omavalitsusüksuste ja piirkondade jätkusuutliku sotsiaalse ja majandusliku arengu pikaajaliste aspektide eest: institutsionaalne keskkond (selgelt määratletud ja piisav pädevus, väiksem sõltuvus riigi valitsusest, aktiivsem osalemine rahvusvahelise abi ettevalmistamises ja elluviimises); piisavad rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks; suutlikkuse suurendamine poliitilisel ja haldustasandil koolituse ja väljaõppe, kogemuspõhise õppe, kogemuste vahetamise ja töö käigus õppimise abil.

Regioonide Komitee märgib oma arvamuse eelnõus, et muutmaks päritolupiirkonnas vastuvõtmise laiema pagulaspoliitika osaks on pidevalt vaja palju raha. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 14. septembri 2015. aasta kohtumisel otsustati seepärast suurendada ELi ja liikmesriikide antavat toetust ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile, et viimane saaks vastu võttu arvukaid Süüria pagulasi päritolukoha lähedal loodud laagrites ning lisaks suurendada märkimisväärselt Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlikku sihtfondi (Madadi fond) . Vahendite selline suurendamine on vajalik veel mitmete aastate jooksul.

Regioonide Komitee soovitab, et esimest vastuvõttu pakkuvate riikide valitsustega peetavas poliitilises dialoogis keskendutaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile ning nende jaoks vajalikele raamtingimustele
, et nad suudaksid tulla toime neile pandud vastutusega. See puudutab ka Türgi valitsusega saavutatud kokkulepete elluviimist nende mõju osas kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele Süüriaga piirnevatel aladel ja neile Türgi linnadele, kus viibivad suurearvulised pagulaste rühmad. Türgi omavalitsusliit on sellega seoses esitanud juba esimesed ettepanekud.

Regioonide Komitee innustab Euroopa Liidu Ülemkogu,Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistust kasutama ära Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi, valmisolekut ja võrgustikke: komitee ja tema loodud ARLEM ja CORLEAP, ühendus Platforma, aga samuti riiklikud omavalitsusliidud, näiteks Madalamaade omavalitsusliit (Vereniging van de Nederlandse Gemeenten, VNG) . Neil on hulgaliselt kogemusi ja teadmisi põhiteenuste osutamise, integratsiooni ning kohaliku ja piirkondliku majandusarengu vallas.

Loe intervjuud raportöör Hans Janssen’iga, kes on Oisterwijki vallavanem (NL)
https://slate.adobe.com/cp/6NxrY/  

2. ELi laienemisstrateegia 2015-2016

Euroopa Regioonide Komitee kinnitab oma pühendumust laienemisprotsessile, mille näol on tegu investeeringuga stabiilsusesse ja jõukusesse ning märgib, et varasemad laienemisvoorud on aidanud ületada Euroopa ajaloolisi lahknevusi ning suurendanud jõukust. Euroopa Komisjon ei näe ette edasist laienemist enne 2019. aastat, tunnistatdes, et valmistumiseks on vaja aega.

Regioonide Komitee usub, et üldiselt on komisjoni teatises esitatud hinnang täpne ja positiivne, arvestades kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide nähtavaid edusamme teatud küsimustes, kuigi esineb ka tõsiseid puudujääke (mõnel juhul isegi tagasilangust), ja seda, et jätkusuutlike tulemuste saavutamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi.

Oluline on edendada laienemisprotsessi rangete ja õiglaste tingimuste alusel.

Laienemisprotsess peab olema kaasav ja hõlmama ühiskonna tervikuna. Kohalik tasand on võtmetähtsusega majandusarengu, piiriülese koostöö, ELi vahendite kasutamise ja ELi õigusaktide rakendamise seisukohalt. Regioonide Komitee tervitab seda, et komisjon tunnistab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli; rõhutab samas, et tulevikus peaksid teatised rohkem ja üksikasjalikumalt keskenduma kohalikule ja piirkondlikule valitsemisele.

Regioonide Komitee leiab, et komisjoni teatises on prioriteetsed valdkonnad täpselt määratletud,  need keskenduvad peamiselt suutlikkuse suurendamisele, oskustele ja ressurssidele ning teabevahetusele ja läbipaistvusele. Regioonide Komitee kutsub eelnevat silmas pidades komisjoni üles kaasama prioriteetsete valdkondade hulka ka teisi asjakohaseid sarnaseid valdkondi (nt haridus, kultuur, sotsiaalpoliitika ning haavatavatele või ebasoodsas olukorras inimrühmadele ja vähemustele keskendumine). Regioonide Komitee rõhutab, et on vaja teha jõupingutusi kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vastavate vahendite ja volituste andmiseks ning kutsub üles kaasama omavalitsusi poliitika kujundamisse, et tagada selle efektiivne elluviimine.

Regioonide Komitee nõustub, et äärmiselt oluline on õigusriigi ja põhiõiguste edasiarendamine, mis valmistab probleeme kõigile ühinemisprotsessis osalevatele riikidele ja tervitab keskendumist sõnavabadusele. Samas rõhutab Regioonide Komitee, et samavõrd oluline on haavatavate ja ebasoodsas olukorras inimrühmade ja vähemuste olukord (sh rahvusvähemused, etnilised vähemused, usuvähemused ja romad, seksuaalsel sättumusel ja sool põhineva diskrimineerimise ärahoidmine ning puuetega inimeste, alaealiste ja eakate ning riigisiseste põgenike ja pagulaste diskrimineerimise ärahoidmine).

Regioonide Komitee rõhutab vajadust võidelda radikaliseerumise, terrorismi ja välisvõitlejate probleemiga, muu hulgas ennetades noorte radikaliseerumist (nt pakkudes neile usaldusväärseid väljavaateid tööhõive ja hariduse alal, tugevdades kohalikke kogukondi ning kaitstes kultuuri- ja usupärandit ja identiteeti); kutsub kohalikke kogukondi toetama sallivuse- ja leppimise alaseid koolitusi ning valitsusi sellele kaasa aitama.

Regioonide Komitee rõhutab, et majandusareng on stabiilsuse tagamiseks võtmetähtsusega (nt töövõimaluste ja sotsiaalse kaasamise kaudu); tervitab majandusreformikavasid. Samuti kutsub Regioonide Komitee üles ELi ühinemiseelse abi vahendeid efektiivsemalt ja läbipaistvamalt kasutama ja jaotama, muu hulgas kohalikul tasandil.

Regioonide Komitee tervitab ja ergutab üldisi positiivseid arenguid laienemisprotsessis osalevates riikides ning tunnustab nende riikide jõupingutusi, kuid samas kutsub neid tegelema veel lahendamata probleemidega ja tagama tulemuste jätkusuutlikkuse. Regioonide Komitee on rahul rändeküsimuse esiletõstmisega komisjoni dokumendis, kuna seniolematu rändajate sissevool mõjutab kogu piirkonda (eriti Türgit, endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki ja Serbiat) ja liikmesriike ning lahendus pole ühiste jõupingutuste ja vastastikuse kohustuste võtmiseta võimalik.

Regioonide Komitee rõhutab, et ehkki rändajate sissevoolu mõju avaldub esmalt kohalikes kogukondades, on kohalike omavalitsuste sellealane võimekus piiratud ja ebaühtlane, mistõttu on vaja pakkuda kohalikul tasandil täiendavat abi ning pöörata tähelepanu kohalike kogukondade vajadustele, muredele ja turvalisusele; innustab kohalike kogukondade (nt päritolu-, läbirände- ja sihtomavalitsusüksuste) partnerlusi, et vahetada teavet ja tutvustada parimaid tavasid näiteks integratsiooni, tööhõive, tagasirände ja varjupaiga valdkonnas.

Euroopa Komisjoni teatises on eraldi  väja toodud ELi laienemisprotsessis osalevate riikide edusammud ja puudujäägid. Vt
http://ec.europa.eu/enlargement/pdf/key_documents/2015/20151110_strategy_paper_en.pdf

3. Võitlus radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastu

Regioonide Komitee tunneb heameelt Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku üle ELi kodanike radikaliseerumise ja terroriorganisatsioonide poolt värbamise ennetamise kohta ning parlamendi väliskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuste üle. Ühtlasi tõdeb raportöör, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll radikaliseerumise ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, kuna nemad on see valitsustasand, keda nimetatud problemaatika kõige sügavamalt puudutab. Keskne tähtsus tõhusate meetmete võtmisel on aga Euroopa koostööl. Regioonide Komitee on teadlik sellest, et liikmesriikide vahel võivad valitseda suured erinevused selles, mil määral nad kohustuvad tegelema radikaliseerumisohuga ja ennetama värbamist terroriorganisatsioonide poolt.

Regioonide Komitee mõistab radikaliseerumise all nähtust, milles inimesed võtavad omaks sallimatuid arvamusi, seisukohti ja ideid, mis võivad viia vägivaldse ekstremismini. Radikaliseerumise näol on tegemist ideoloogilise võitlusega, kus radikaliseerunud isikud ja rühmitused tahavad oma seisukohtadega kukutada Euroopa mudelit, mille keskmes on inimõigused, sõnavabadus ja mittediskrimineerimise põhimõte.

Arvamuses rõhutatakse, et  radikaliseerumine ei vasta ühele konkreetsele profiilile ning mõjutab mehi, naisi ja eriti noori Euroopa kodanikke, kes on pärit kõigist ühiskonnakihtidest ning kelle ühiseks tunnusjooneks on ühiskonnaga pahuksis olemine.

Ühtlasi tuleb tõdeda, et terrorismi ja radikaliseerumise tõttu esineb sageli usundite stereotüüpset käsitlemist, mis omakorda põhjustab uusi vihakuritegusid ja vihakõnet, mida kannustavad rassism, ksenofoobia või sallimatus.

Radikaliseerumist ei saa siduda üheainsa ideoloogia või usundiga, vaid see võib tekkida mis tahes ideoloogia või usundi rüpes ning et radikaliseerumisega võitlemisel ei tohi piirduda islamistliku radikaliseerumisega.

Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles leppima kokku radikaliseerumise ühises määratluses, mis on lähtepunktiks eri liikmesriikide senisest kooskõlastatumale lähenemisviisile ning palub komisjonil viia läbi põhjalikud uuringud radikaliseerumise peamiste põhjuste, protsessi ning mitmesuguste mõjude ja tegurite osas, et oleks võimalik välja töötada vahendid, mille abil saavad liikmesriigid arendada tõenditel põhinevat poliitikat.

Raportöör nendib, et Euroopas on juba mitmeid vahendeid, millega saab võidelda Euroopa kodanike radikaliseerumise vastu, ja et EL ja selle liikmesriigid peavad neid vahendeid täielikult ära kasutama ning püüdma neid tõhustada. Oluline roll on Euroopa radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikul (Radicalisation Awareness Network, RAN) ja hiljuti loodud eksperdikeskusel. Loe lähemalt selle võrgustiku kogemustest:

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/ran-best-practices/index_en.htm

Regioonide Komitee on seisukohal, et Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse ja radikaliseerumise ennetamise poliitika keskmes peavad olema inimõigused. Selles võitluses võetavates meetmetes peab tingimata järgima põhiõigusi ja kodanikevabadusi (õigust eraelule, õigust andmekaitsele, süütuse presumptsiooni, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja nõuetekohasele kohtuprotsessile, sõnavabadust, usuvabadust ja ühinemisvabadust).

Radikaliseerumise vastu võitlemisel on kesksel kohal ühiskond, kus austatakse täielikult kõigi elanikkonnarühmade inimõigusi ning järgitakse rahvusvahelisi ja piirkondlikke standardeid. Oluline on kaotada kõik radikaliseerumist soodustavad tingimused, alustades rassismi ja diskrimineerimisega. Kuigi rassismi, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vahel ei ole ühest suhet ning rassism ja diskrimineerimine ei tohi õigustada radikaliseerumist, eeldab kõigi osapoolte aktiivsel osalemisel põhinev ühiskond järjepideva võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise poliitika järgimist.

Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles innustama liikmesriike järgima sihikindlamat diskrimineerimisvastast poliitikat eelkõige töö- ja eluasemeturul. Samuti saaks Euroopa Komisjon toetada liikmesriikide püüdlusi jõuda järele  politseijõududes, hariduses, noorsootöös, tööelus jne.

Regioonide Komitee nõuab eetilise raamistiku kehtestamist ajakirjanikele radikaliseerumisprobleemidest teavitamisel, et ajakirjandus ei häbimärgistaks selles kontekstis usundeid, elanikkonnarühmi jne ning palub komisjonil toetada liikmesriike strateegiate koordineerimisel, jagades nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutuses olevat teavet ja kogemusi, koondades häid tavasid ja väärtusi, hinnates võetud meetmeid ning tehes koostööd uute radikaliseerumisvastaste algatuste käivitamisel.

Regioonide Komitee toetab tõhusa lähenemisviisi rakendamist linnades ja piirkondades, kus jõudsalt vohavad organiseeritud kuritegevuse vormid. Sageli on tegemist suurlinnade ümber asuvate piirkondadega, kuna seal tegutsevad rühmitused on radikaliseerumisele vastuvõtlikumad. Need spetsiifilised alad tuleb ühistöös kaardistada, kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide alusel prioriseerida ja neid täiendavalt toetada. Need alad on ka kasvulavaks ebaseaduslikele ringkondadele, kus toimub rahapesu ja õõnestatakse õigusriigi põhimõtet. Nende vastu peavad tõhusalt võitlema politsei- ja õiguskaitseasutused.

Regioonide Komitee tõdeb, et tähtis on ennetada selliste ebasoodsas olukorras linnaosade tekkimist, milles puudub mitmekesisus ja domineerib üks etnilis-kultuuriline kogukond. Euroopa Komisjon peab edendama liikmesriikide sotsiaalset ühtekuuluvust ning varustama liikmesriike selleks vajalike vahenditega. Regioonide Komitee palub Euroopa Komisjonil luua uutele tulijatele tõelised võimalused elu alustamiseks meie ühiskonnas, pakkudes igas liikmesriigis konkreetsetele vajadustele kohandatud integratsiooniprogramme, milles otsustav tähtsus on riigikeele oskusel. Samuti peaks komisjon tegema tõsiseid jõupingutusi selleks, et vähendada töötust ja koolist väljalangemist linnades ja piirkondades, kus nende probleemidega võideldakse.

Regioonide Komitee julgustab liikmesriike töötama välja poliitikakäsituse, milles oleksid sotsiaalpoliitika (sealhulgas tööhõive, haridus ja koolitus, integratsioon ja diskrimineerimisvastane võitlus), humanitaarabi ja teiste poliitikavaldkondade vahendid kombineeritud spetsiaalsete radikaliseerumise ennetamisele ja selle vastu võitlemisele suunatud meetmetega.

Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles rõhutama kohalike omavalitsuse juhtivat osa radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi ennetamise valdkonnas ja seda otsustavat rolli toetama, seades esmatähtsale kohale sellise Euroopa tegevusraamistiku loomise radikaliseerumise vastu võitlemiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, millega antakse liikmesriikidele soovitused nende enda sellekohase poliitika (edasi) arendamiseks. Vaja on investeerida radikaliseerumisvastases võitluses konkreetsetesse ennetusmeetmetesse, selle asemel et viia ellu üksnes reageerimisele ülesehitatud poliitikat.

Regioonide Komitee peab vajalikuks erikoolituse sisseviimist töötajatele kohapeal ja ka valitsustasandi poliitikutele. Euroopa Komisjon peaks toetama liikmesriike teavituskampaaniate korraldamisel, et suurendada inimeste teadlikkust radikaliseerumisega seotud probleemidest. Iga liikmesriik peaks moodustama spetsiaalse üksuse, mille ülesandeks on strateegiline teabevahetus ja vastupropaganda, mis on kohandatud iga riigi ja selle elanikkonnarühmade tegelikkusele.

Iga liikmesriigi kohalikul ja piirkondlikul tasandil tuleb luua struktuurid, mis võimaldaksid radikaliseerunud isikuid individuaalselt juhendada. Regioonide Komitee on seisukohal, et komisjon peab toetama kohalikku ja piirkondlikku valitsustasandit eelkõige noorte juhendamisele suunatud struktuuride, aga ka perekondade, koolide, haiglate, ülikoolide ja teiste osapooltega suhtlemiseks vajalike struktuuride loomisel.

On esmatähtis, et igas liikmesriigis loodaks abistamise ja juhendamise eesmärgil hoiatussüsteem, mis võimaldaks perekondadel ja kogukonna liikmetel saada abi või hõlpsasti ja kiiresti teatada äkilistest muutustest käitumises, mis võivad viidata käimasolevale terroristlikule radikaliseerumisprotsessile, või isiku lahkumisest terroriorganisatsiooniga ühinemise eesmärgil.

Regioonide Komitee juhib lõpetuseks tähelepanu asjaolule, et selliseid meetmeid on võimalik rakendada ainult pikaajaliste sotsiaalinvesteeringute programmide kaudu. Komitee palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel tungivalt lähtuda sellest visioonist radikaliseerumise ennetamise ja selle vastu võitlemise poliitika väljatöötamisel ning kutsub komisjoni üles pöörama radikaliseerumise vastu võitlemise meetmete koostamisel erilist tähelepanu pikaajalisele mõjule, mida need meetmed võivad avaldada Euroopa kaasava ühiskonna tulevikule.

Gudrun Mosler-Törnström (Austria, SOC), Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi aseesimees, nõustus raportööriga ja ütles kommentaariks, et lihtsam on ennetada radikaliseerumist kui kedagi deradikaliseerida. Samuti rõhutas ta, et tähelepanu keskmesse tuleb asetada teadlikkuse tõstmine ning Euroopa koostöö.

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja


18.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit