Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


18.-22. jaanuar 2016 nr. 01
Print
E-nädalakiri nr 01 / 2016
 
Uus ringmajanduse pakett arutusel Euroopa kohalike omavalitsuste võrgustiku ELAN nõupidamisel.

Brüsselis 19. jaanuaril 2015 toimunud Euroopa kohalike omavalitsuste võrgustiku ELAN (European Local Authorities Network) nõupidamisel rääkis uuest ringmajanduse paketist Suurbritannia Alalise Esinduse ELi juures keskkonnaatašee Roland Moore.

Euroopa Komisjon võttis detsembris 2015 vastu uue põhjaliku ringmajanduse paketi, et aidata Euroopa ettevõtjatel ja tarbijatel üle minna tugevamale ja täielikumale ringmajandusele, kus ressursse kasutatakse veelgi säästvamalt.

2014. aasta detsembris otsustas Euroopa Komisjon võtta tagasi menetluses oleva õigusaktiettepaneku jäätmete kohta. Komisjon kohustus kasutama uusi töömeetodeid, et  esitada 2015. aasta lõpuks uus pakett, mis hõlmaks kogu majandustsüklit, mitte ainult jäätmete vähendamise eesmärke. 2. detsembril 2015  vastu võetud uus  meetmepakett hõlmab konkreetseid, ulatuslikke ja põhjalikke meetmeid, mis on kavas esitada komisjoni ametiaja jooksul.

Ringmajanduse paketi koostamisprotsessi osana korraldas komisjon 25. juunil 2015 Brüsselis ringmajanduse-alase konverentsi, millest võttis osa ligikaudu 700 huvirühma. Sellel konverentsil osalemine oli avatud kõigile huvirühmadele. Konverentsile järgnes pikk (28. maist kuni 20. augustini 2015) avalik konsultatsioon, kuhu laekus üle 1 500 arvamuse. Lisaks pidasid Euroopa Komisjoni volinikud, nende kabinetiliikmed ja komisjoni talitused intensiivseid konsultatsioone peamiste huvirühmadega.

Uus ringmajanduse pakett aitab Euroopa Komisjonil edendada ulatuslikke poliitilisi prioriteete. Sellega püütakse lahendada kliima- ja keskkonnaprobleeme ning soodustakse samal ajal töökohtade loomist, majanduskasvu, investeeringuid ja sotsiaalset õiglust.

Paketi koostas projekti põhirühm, mida juhtisid esimene asepresident Frans Timmermans ja asepresident Jyrki Katainen tihedas koostöös volinike Karmenu Vella ja Elżbieta Bieńkowskaga. Ka paljud teised volinikud osalesid paketi ettevalmistamisel.
Uues paketis kavandatud meetmetega aidatakse ringlussevõtu ja korduskasutamise suurendamise kaudu „sulgeda toote olelusring”, millest saavad kasu nii keskkond kui ka majandus. Kavandatud plaanide kohaselt püütakse kõigist toorainetest, toodetest ja jäätmetest kätte saada maksimum ja need täielikult ära kasutada, säästes seejuures energiat ja vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Ettepanekud hõlmavad kogu olelusringi alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja teisese tooraine turuni. Üleminekut ringmajandusele toetab rahaliselt rohkem kui 650 miljoni euroga ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm „Horisont 2020”. Struktuurifondidest eraldatakse jäätmekäitluse jaoks 5,5 miljardi eurot ning ka riiklikul tasandil toetatakse investeeringuid ringmajandusse.

Säästva arengu eest vastutav Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans: „Meie planeet ega majandus ei jää ellu, kui jätkame põhimõttel „võta, kasuta ja viska ära””. Me peame säilitama väärtuslikke ressursse ja täielikult ära kasutama nende majandusliku väärtuse. Ringmajanduse põhieesmärk on jäätmete vähendamine ja keskkonnakaitse, kuid ühtlasi ka kogu meie majanduse toimimise põhjalik muutmine. Oma tootmis-, töötamis- ja ostmisviise ümber kujundades saame luua uusi võimalusi ja uusi töökohti.

Tänase paketiga esitame tõeliselt tervikliku raamistiku muutuste tegelikuks elluviimiseks. Selle raamistikuga kehtestatakse usaldusväärne ja põhjalik kava paremaks jäätmekäitluseks Euroopas koos toetavate meetmetega, mis hõlmavad toote kogu olelusringi. Aruka reguleerimise ja stiimulitega ELi tasandil aidatakse ettevõtjatel ja tarbijatel, samuti riiklikel ja kohalikel omavalitsustel seda üleminekut ellu viia.”

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen: „Ettepanekutega antakse positiivne sõnum neile, kes soovivad investeerida ringmajandusse. Täna võime öelda, et Euroopa on parim paik jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku äritegevuse arendamiseks. Üleminek täielikumale ringmajandusele tähendab turumajanduse ümberkujundamist ja konkurentsivõime parandamist. Kui oleme ressursitõhusamad ja vähendame sõltuvust nappidest toorainetest, võime saavutada konkurentsieelise.Töökohtade loomise võimalus ringmajanduses on tohutu ning nõudmine paremate ja tõhusamate toodete ja teenuste järele üha suureneb.

Peame kõrvaldama tõkked, mis teevad ettevõtjate jaoks keeruliseks nende ressursikasutuse optimeerimise, ning elavdama teiseste toorainete siseturgu. Soovime saavutada tegelikku edu kohapeal ja selleks teeme hea meelega koostööd nii liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate, tööstuse ja kodanikuühiskonnaga.”

Ringmajanduse paketiga antakse ettevõtjatele selgelt märku, et EL kasutab kõiki olemasolevaid vahendeid oma majanduse ümberkujundamiseks, avades uusi ärivõimalusi ja suurendades konkurentsivõimet. Toote kogu olelusringi muutmiseks ette nähtud ulatuslikud meetmed rõhutavad komisjoni selget eesmärki – kujundada ELi majandus ümber ja saavutada tulemusi. Ringmajandusel on potentsiaali luua arvukalt töökohti Euroopas, säilitada samal ajal väärtuslikke ja üha napimaid ressursse, vähendada ressursikasutusele avalduvat keskkonnamõju ning anda jäätmetoodetele uut väärtust.

Sätestatud on ka valdkondlikud meetmed ning teiseste toorainete kvaliteedistandardid. Peamised meetmed, mis praeguse komisjoni ametiajal rakendatakse, on järgmised:
- üle 650 miljoni euro eraldatakse programmist „Horisont 2020” ja 5,5 miljardit eurot struktuurifondidest;

- meetmed toidujäätmete vähendamiseks sh ühised mõõtmismeetodid, kuupäeva parem märkimine, ning vahendid, et täita säästva arengu eesmärk vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid poole võrra;

- töötatakse välja teiseste toorainete kvaliteedistandardid, et suurendada ettevõtjate usaldust ühisturul;

- koostatakse ökodisaini töökava aastateks 2015–2017, millega lisaks energiatõhususele edendatakse toodete parandatavust, vastupidavust ja ringlussevõetavust;

- muudetakse väetisi käsitlevat määrust, et lihtsustada orgaaniliste ja jäätmepõhiste väetiste tunnustamist ühtsel turul ning suurendada biotoitainete osatähtsust;

- koostatakse strateegia plasti käitlemiseks ringmajanduses, milles käsitletakse plasti ringlussevõetavust, biolagundatavust, selles leiduvaid ohtlikke aineid, ning järgitakse säästva arengu eesmärke, millest üks on vähendada olulisel määral mereprügi;

- rida meetmeid vee uuesti kasutusele võtmise kohta, sh õigusakti ettepanek, mis käsitleb reovee uuesti kasutusele võtmise miinimumnõudeid.

Läbi on vaadatud jäätmealased õigusaktiettepanekud. Kehtestatud on selged eesmärgid jäätmete vähendamiseks ning koostatud jäätmekäitluse ja ringlussevõtu pikaajaline kava. Tõhusa rakendamise tagamiseks on uues ettepanekus jäätmete vähendamise eesmärkidele lisatud konkreetsed meetmed, et kõrvaldada kohapealsed takistused ja tulla toime liikmesriikide erineva olukorraga. Jäätmealaste läbivaadatud õigusaktiettepanekute põhielemendid on järgmised:
- ELi ühine eesmärk: võtta 2030. aastaks ringlusse 65 % olmejäätmetest;

- ELi ühine eesmärk: võtta 2030. aastaks ringlusse 75 % pakendijäätmetest;
siduv eesmärk: vähendada 2030. aastaks jäätmete prügilasse ladestamist 10 %-ni jäätmete üldkogusest;

- eraldi kogutud jäätmete prügilasse ladestamise keeld;

- majandushoobade kasutamine prügilasse ladestamise vähendamiseks;

- lihtsustatud ja täiustatud määratlused ning ühtlustatud meetodid ringlussevõtu määrade arvutamiseks kogu ELis ;

- konkreetsed meetmed korduskasutuse edendamiseks ja tööstusliku sümbioosi loomiseks – ühe tööstusharu kõrvalsaaduste kasutamine teises tööstusharus toorainena;

- majanduslikud stiimulid tootjatele keskkonnasõbralikumate toodete turule toomiseks ning taaskasutamise ja ringlussevõtu süsteemide (nt pakendid, akud, elektrilised ja elektroonilised seadmed, sõidukid) toetamine.

Roland Moore tõstis esile, eelmise paketiga võrreldes, uue paketi tugevat rõhuasetust uute töökohtade tekkimisele ringmajandusele üleminekul, samuti vabatahtlikkuse printsiibi rakendamist eesmärkide saavutamisel ja innovatiivsete ning ökoloogiliste lahenduste  otsimise vajadust. Euroopa Parlamendis on ringmajanduse paketi kohta ette valmistamisel neli erinevat raportit nelja raportööri poolt. 25.jaanuaril toimub Rotterdamis keskkonnateemaline konverents.

ELi Ülemkogu eesistujariigi Hollandi kutsel saavad aprillis kõrgetasemelisel kohtumisel kokku ELi liikmesriikide keskkonnaministrid. 2016.aasta juuniks ootab Euroopa Komisjon paketi tegevusplaanile kõigi instantside seisukohti.

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu CEMR (Council of European Municipalities and Regions) on samuti koostamas oma seisukohta uue paketi suhtes.

ELAN nõupidamisel osalenud CEMRi poliitikanõunike sõnul on esmamulje järgi munitsipaaljäätme mõistele antud uues paketis laiem tähendus, see ei ole lihtsalt jääde, mille omavalitsus kokku korjab. Paketis räägitakse ka jäätmest, millest toodetakse energiat, samuti biojäätmete eraldi kogumisest. Ning CEMR kiidab heaks, et erinevate liikmesriikide erinevale olukorrale on paketis lubatud erinevalt läheneda.

Nõupidamisel osalenud liikmesriikide omavalitsusliitude esindajad nentisid, et uue paketi eesmärgid on kõrged. Praegu on vara öelda, kas need eesmärgid on saavutatavad. Nii kaugele jõudmiseks oleks vaja stiimuleid, nt „kes prügi toodab, see maksab“. Suurbritannias on juba saavutatud ümbertöötlemise 65-protsendiline tase. Seal on ka kehtiv prügimäemaks. Suurbritannias on aktuaalne teema toidu raiskamine supermarketites ja toidujäätmed.

Omavalitsusliitude esindajad on ühel meelel, et enne kui hakkame tegelema toidujäätmete vähendamisega, tuleb täpselt määratleda, mis on toidujääde.

Paketis kasutatud terminid vajavad täpsemat määratlemist, nt Saksamaal on kerkinud küsimused: kes on jäätmete omanikud ja milline on täpselt see nn tootja laiendatud vastutus (extended producer responsibility). Euroopa Komisjon ei ole täpselt selgitanud toote taaskasutamise ja jäätmeks määratlemise vahet. Biojäätme puhul on komisjon rääkinud rohkem kvantiteedist kui kvaliteedist, mida ei peeta õigeks. Küsimus on ka, kuidas vähendada jäätmeid koduses majapidamises – kas tõsta prügikottide hinda nagu seda on tehtud Flandrias (Belgia hollandikeelses osas)?

Flandrias on prügikogumine eeskujulikult korraldatud, nad peaksid oma kogemust laialdaselt jagama. Omavalitsused on mures ehitusjäätmete pärast, komisjon ei loe selles paketis ehitusjäätmeid munitsipaaljäätmete hulka. Omavalitsused on mures ka kõrgete ümbertöötlemisplaanide pärast, tehniliselt ja rahaliselt on need plaanid ülejõukäivad.

Omavalitsusliitude esindajad tegid CEMRile ettepaneku kaasata oma valmivale ringmajanduse paketi seisukohavõtule hulgaliselt näiteid ja häid kogemusi, mis võimaldavad sõnumit paremini edastada.

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja



18.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit