Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


14.-18. märts 2016 nr. 07
Print
E-nädalakiri nr 07/2016

1. Uno Silberg, Regioonide Komitee CFAA liige, määrati valdkondlikuks raportööriks

2. Euroopa Komisjon otsustas eraldada Süüriale humanitaarabi 445 miljonit eurot

3. Göteborg’i linna korraldatud seminar Rootsi Alalises Esinduses Brüsselis

4. Euroopa Ülemkogu tippkohtumine Brüsselis 17.-18.märtsil 2016

1. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjonis (CFAA) kinnitati 15. märtsil valdkondlikud  raportöörid. Uno Silberg, Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni esimees ja CFAA liige, Kose vallavolikogu liige, sai ülesande asuda ette valmistama raportit  teemal „Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi vahelise koostööleppe rakendamine“.

CFAA on Regioonide Komitees peamiselt nõuandev organ, mis toetab Regioonide Komitee juhatust, omades üldist vastutust haldus- ja rahaasjades ning korralduslikes küsimustes.

2. 15. märtsil teatas Euroopa Komisjon otsusest anda Süüriale humanitaarabi 445 miljoni eurot. Euroopa Komisjoni volinik Christos Stylianides ütles: Euroopa Liit toetab Süüriat, kus 13 miljonit inimest on nüüd juba kuuendat aastat kestvas humanitaarkriisis, maailma suurim  kriis peale Teist Maailmasõda. Tänane toetus läheb neile kõige haavatavamatele süürlastele, kes asuvad oma koduriigis Süürias ja naaberriikides Liibanonis, Jordaanias ja Türgis.“

Abi jõuab vajajateni läbi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, samuti erinevate  rahvusvaheliste organisatsioonide ja mittetulundusühingute kaudu. Riikide vahel jaguneb rahaline toetus järgmiselt: Süüria 140 miljonit EUR, Liibanon 87 miljonit EUR, Jordaania 53 miljonit EUR, Türgi 165 miljonit EUR.

3. 17. märtsil toimus Rootsi Alalises Esinduses Brüsselis Göteborgi linna korraldusel seminar
„A Good Start in Life“ (GOTHENBURG SOCIAL DAYS SEMINAR).

Seminaril tõsteti esile uurimistööd laste tervise ja ebavõrdsete elamistingimuste teemal. Arutlusel olid Euroopa Liidu tegevussuunad ja paremad praktikad selles valdkonnas.

Marina Johansson, Göteborg’i  aselinnapea, rääkis, et Göteborg’i linnas on kasutusele võetud palju meetmeid vähendamaks ebavõrdsust linna laste seas. Eesmärgiks on tagada lastele paremad elamistingimused. Enamus linna lastest elavad heades tingimustes, kuid üsna paljud lapsed elavad vaestes peredes ja nende elamistingimused on halvad. Erinevused perekondade vahel on suured ning erinevused väljenduvad juba väikelaste arengunäitajates.  Hea kodune kasvukeskkond on investeering lapse tulevasse ellu. Uuringud kinnitavad, et vaeses peres kasvamisel on suur mõju laste edaspidisele elule. Vajalik on õigel ajal sekkumine ja abi osutamine - mida varem, seda parem. Immigrantide laste puhul, mida varem nad asuvad omandama haridust liikmesriigi haridussüsteemis, seda parem.

www.socialhallbarhet.se/helastaden

Asa Petri, Rootsi Alalise Esinduse nõunik, rääkis Euroopa Komisjoni poolt sätestatud alushariduse ja lapsehoiu alastest prioriteetidest, mille eesmärk on parandada teenustele juurdepääsu ja nende kvaliteeti lapse sünnist kuni kohustuslikku kooliikka jõudmiseni. See töö algas 2012. aastal koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide ja sidusrühmadega.

http://ec.europa.eu/education/policy/school/early-childhood_et.htm

2020. aastaks peaks vähemalt 95% eelkooliealistest lastest (vanuses 4 aastat või vanemad) saama alusharidust. Riikide lähenemist eesmärkidele jälgitakse igal aastal. ELi liikmesriigid töötavad praegu välja meetodeid, et jälgida alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti. Neid jõupingutusi koordineerivad koolipoliitika töörühmad.

Euroopa Komisjoni esindaja Julius Op De Beke, peadirektoraadist Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus: Majanduskriis on suurendanud lastega perede vaesust paljudes liikmesriikides, kus rohkem kui 30 protsenti lastega peredest elavad vaesuses. Pered on erinevad: töötute vanematega ja üksikvanematega pered, migrantide ja põgenike pered, mustlaspered. Lasteaias käivad enamasti need lapsed, kelle vanematel on töökohad ja regulaarne sissetulek. Lasteaialastel on sõnavara laiem kui kodustel lastel. Kolmeaastase lapse piiratud sõnavara viitab lapse arengu- ja terviseriskile, vaja on viivitamatut sekkumist.

2013.aastal  Euroopa Komisjoni sotsiaalsete investeeringute pakett kutsus liikmesriike eelistama sotsiaalseid investeeringuid ning kasutama ESF abi. Euroopa Komisjon on jälginud liikmesriikide sotsiaalsüsteemide toimimist läbi Euroopa Semestri raamistiku ja andnud selle kaudu liikmesriikidele spetsiifilisi soovitusi, kutsudes üles tegema  integreeritud lapsesõbralikke sotsiaalseid investeeringuid. Pakett võimaldab lastevanematele juurdepääsu rahalistele toetustele ja kvaliteetteenustele, väiksemate võimalustega perede laste vajaduste katmiseks.

Dr Agata D’Addado, Võrgustiku Eurochild  koordinaator, kinnitas samuti, et paljudes riikides on laste vaesuse tase näidanud tõusutendentsi. Vaesus põhjustab sotsiaalset tõrjutust, ebasoodsaid suhteid eakaaslastega ning terviseriski.

Eurochild on organisatsioonide ja üksikisikute võrgustik Euroopas, mis on pühendunud laste ja noorte õiguste ning heaolu edendamisele. Nende töö aluseks on ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon (UNCRC). Võrgustikul on 184 liiget 33-s Euroopa riigis.

http://www.eurochild.org/

Professor Yvonne Kelly, University College London, ettekanne „Reading with Children“oli lastele lugemise tähtsusest. Professori esinemine oli väga huvipakkuv kõigile kuulajatele saalis.

International Centre for Lifecourse Studies in Society
www.ucl.ac.uk/icls 

„Varajasel lapsepõlvel on kaugeleulatuv mõju. Lapsel peab olema ruumi hingata, mängida ja olla“. Professor Kelly rõhutas väikelaste päevare˛iimi  (kindel magamamineku aeg) ning lastele lugemise tähtsust. Lisaks informatsioonile saab laps lugemise kaudu tunda lähedust,  tema  suhtlemisvajadus on  rahuldatud, sõnavara laieneb, vähenevad tunduvalt arenguriskid. Lugemine kujuneb lapsel harjumuseks. Vähese lugemuse ja lugemisoskusega laps ei ole võimeline omandama põhikoolist kõrgemat haridust. Korrapärane uneaeg parandab väikelaste käitumist.

Kodused kasvutingimused mõjutavad lapse arengut suuresti. Positiivne keskkond varajases eas hoiab ära palju probleeme lapse edasises elus. Tähtis on tuua lastega pered välja vaesusest, võimaldada kõigile lastele normaalne lapsepõlv.

4. Euroopa Ülemkogu tippkohtumine 17.-18. märtsil  2016 Brüsselis

ELi juhid arutasid kohtumisel peamiselt rändekriisiga tegelemiseks võetavaid edasisi meetmeid ning 2016. aasta Euroopa poolaasta prioriteete (majandusolukord, kliima ja energia).  Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu ühines aruteluga 18. märtsil selleks pühendatud ELi-Türgi koostöö teemalisel töösessioonil.

Veebruaris vaatas Euroopa Ülemkogu läbi juba tehtud otsuste rakendamise ja võttis vastu järeldused, et valmistada ette kohtumist märtsis. Arutati eelkõige humanitaarabi andmist, ELi-Türgi tegevuskava rakendamist, välispiiride haldamist ja esmase vastuvõtu keskuste toimimist. ELi juhid arutasid vajadust saavutada rändeküsimuses Euroopa tasandil konsensus.

7. märtsil 2016 toimus ELi juhtide erikohtumine Türgi peaministriga, et arutada rände- ja pagulaskriisi. Nad arutasid ELi-Türgi tegevuskava rakendamise edusamme ja meetmeid Türgist tuleva ebaseadusliku rände vähendamiseks. Samuti arutati sel kohtumisel mõningaid ulatuslikumaid ettepanekuid rändekriisi käsitlemiseks. Eesistuja Tuskile tehti ülesandeks töötada välja nende üksikasjad enne järgmist Euroopa Ülemkogu kohtumist 17.-18. märtsil.

18. märtsil jõudsid Euroopa Liit ja Türgi peale pikki läbirääkimisi kokkuleppele rändekriisiga edasise tegelemise meetmete osas. Kokkuleppe eesmärk on peatada ebaregulaarne migratsioon läbi Türgi Euroopasse, katkestades vahendajate ärimudeli ning pakkudes migrantidele alternatiivi, mis ei ohustaks nende elu. EL kohustab Türgit tagasi võtma Kreeka saartel viibivad põgenikud. Tagasisaatmist alustatakse 4. aprillil.

Kollektiivset väljasaatmist ei ole, iga juhtumit käsitletakse eraldi. Tegemist on ajutise meetmega, mille eesmärk on lõpetada inimeste kannatused ja tagada avalik kord. Kreekasse saabuvad inimesed registreeritakse. Need inimesed, kes varjupaika ei taotle või kes saavad taotlusele eitava vastuse, saadetakse tagasi Türki. Tagasisaatmisekulud katab EL.

Kreeka peaminister nõuab nelja tuhande inimeselist abiväge inimeste sorteerimiseks. Vajatakse kohtunikke, tõlke, piirivalvureid jt. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Türgi saab juunis viisavabaduse Euroopa Liiduga, kui on täitnud kõik 72 Euroopa Komisjoni poolt esitatud nõudmist. Türgi võtab tarvitusele meetmed takistamaks uute illegaalsete mere- ja mandrimarsruutide tekkimist Türgist Euroopa Liitu ning teeb selles osas koostööd naaberriikidega, k.a. EL.

Euroopa Liitu ümberasustatud põgenikud jagatakse liikmesriikide vahel juulis 2015 kokkulepitud kava alusel.
Kui tagasisaadetavate inimeste arv ületab 72 tuhande  kuus, skeem peatatakse. Aeg näitab, kas tagasisaatmise abil õnnestub panna Türgis viibivad migrandid ja põgenikud ohtlikust merereisist loobuma.

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja



18.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit