Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


18.-22. aprill 2016 nr. 10
Print
E-nädalakiri nr  10/2016

Regioonide Komitee komisjonide koosolekud: CIVEX, SEDEC, ENVE, ECON

1.    19.04 Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon CIVEX

2.    20.04 Sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjon SEDEC

3.    21.04 Keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjon  ENVE

4.    22.04 Majanduspoliitika komisjon ECON


Arvamuste  arutelu ja vastuvõtmine

1.    CIVEX

ELi laienemisstrateegia 2015-2016
Alus:  Euroopa Komisjoni dokument Laienemisstrateegia COM(2015)611 Final
Raportöör: Anna Magyar (HU/EPP)
Arvamuse liik: Fakultatiivse konsulteerimise taotlus
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 15.–16. juunil 2016.

Regioonide Komitee  märgib arvamuses, et Euroopa Komisjon ei näe oma praegusel ametiajal ette edasist laienemist. Komitee  tunnistab, et valmistumiseks on vaja aega, kuid osutab, et aega tuleb tõhusalt kasutada, selleks et edendada laienemisprotsessi rangete ja õiglaste tingimuste alusel. Tuleb säilitada usaldusväärne ja realistlik euroopalik perspektiiv, et mitte kaotada laienemisprotsessis osalevate riikide osalust ja motivatsiooni.

Üldiselt on komisjoni teatistes ja riike käsitlevates aruannetes laienemispaketile esitatud hinnang täpne ja üldjoontes positiivne, arvestades kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide nähtavaid edusamme teatud küsimustes, kuigi esineb ka tõsiseid puudujääke (mõnel juhul isegi tagasilangust) ja jätkusuutlike tulemuste saavutamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi.

Regioonide Komitee  kutsub liikmesriike, laienemisprotsessis osalevaid riike ja ELi institutsioone üles tagama laienemisprotsessi edukust ning tuletab laienemisprotsessis osalevatele riikidele meelde neilt selles küsimuses oodatavat vastutustundlikkust ja pühendumust.  Laienemisprotsess peab hõlmama ühiskonna tervikuna. Komitee  rõhutab kohaliku ja piirkondliku tasandi olulist rolli, sest see tasand on subsidiaarsust, teabevahetust, osalusdemokraatiat, mitmekesisust ja identiteeti silmas pidades kodanikele lähedasim.

Äärmiselt oluline on õigusriigi ja põhiõiguste edasiarendamine – see valmistab probleeme kõigile ühinemisprotsessis osalevatele riikidele. Komitee tervitab keskendumist sõnavabadusele, kuid rõhutab, et kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide puhul on samavõrd oluline haavatavate ja ebasoodsas olukorras inimrühmade ja vähemuste olukord. Komitee nõuab kõigis laienemisprotsessis osalevates riikides veelgi suuremaid jõupingutusi avaliku halduse depolitiseerimiseks, kuna poliitiline sekkumine takistab valitsustasandite koostööd.

http://ec.europa.eu/enlargement/countries/package/index_en.htm

Võitlus radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastu: kohaliku ja piirkondliku tasandi ennetusmehhanismid
Raportöör: Bartolomeus (Bart) Somers (BE/ALDE)
Arvamuse liik: Omaalgatuslik arvamus
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 15.–16. Juunil 2016.

Regioonide Komitee väljendab heameelt Euroopa Parlamendi resolutsiooni eelnõu üle ELi kodanike vägivaldse radikaliseerumise ja terroriorganisatsioonide poolt värbamise ennetamise kohta ning parlamendi väliskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuste üle. Võitlus terrorismi vastu ning ELi kodanike vägivaldse radikaliseerumise ja terroriorganisatsioonide poolt värbamise ennetamine kuulub küll liikmesriikide pädevusse, kuid meetmete võtmisel on keskne tähtsus Euroopa koostööl.  Komitee palub komisjonil viia läbi põhjalikud uuringud vägivaldse radikaliseerumise peamiste põhjuste, protsessi ning mitmesuguste mõjude ja tegurite osas, mis viivad vägivaldse radikaliseerumiseni, et oleks võimalik välja töötada vahendid, mille abil saavad liikmesriigid arendada tõenditel põhinevat poliitikat.

Regioonide Komitee juhib tähelepanu tõsiasjale, et vägivaldne radikaliseerumine on rahvusvaheline nähtus ning õppida on võimalik kogemustest maailma paljudes teistes osades. Euroopas on juba mitmeid vahendeid, millega saab võidelda Euroopa kodanike vägivaldse radikaliseerumise vastu, ja et EL ja selle liikmesriigid peavad neid vahendeid täielikult ära kasutama ning püüdma neid tõhustada, et need vastaksid ELi ja liikmesriikide ees praegu seisvatele väljakutsetele.

Arvamuses juhitakse tähelepanu Euroopa radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku (RAN) ja hiljuti loodud eksperdikeskuse olulisele rollile. Sõna võttis Pomme Woltman, radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik (RAN)

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/index_en.htm

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine
Töödokument/ Arvamustevahetus
Raportöör: Anne Quart (DE/PES)
Alus: Euroopa Komisjoni dokument: euroopa naabruspoliitika läbivaatamine JOIN(2015)50 Final
Fakultatiivse konsulteerimise taotlus
Esimene arutelu ja vastuvõtmine (kavandatud kuupäev): 23. juuni 2016
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 10.–12. oktoobril 2016

Regioonide Komitee  on arvamusel, et julgeoleku ja heaolu edendamine ELi naabruses peaks olema ELi välis- ja julgeolekupoliitika üks peamisi prioriteete.  Euroopa suurim mõju naabruspiirkondade julgeoleku ja heaolu tagamisel ei ole mitte sõjaline tugevus, vaid ELi sotsiaal-majandusliku mudeli, ELi liikmesriikide vahelise solidaarsuse, jätkusuutliku kasvu, demokraatia ja inimõiguste ning demokraatlike vabaduste atraktiivsus.

Regioonide Komitee märgib, et mitmes ELi naabruses asuvas riigis ja piirkonnas esinev ebastabiilsus – sõda Ukrainas ja Süürias, Iisraeli-Palestiina konflikt, külmutatud konfliktid Transnistrias, Nagorno-Karabakhis ja Gruusias, ebaõnnestumine leida Liibüas poliitiline lahendus – takistab läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika elluviimist. Komitee rõhutab realistlikul hinnangul põhinevate realistlike eesmärkide seadmise ning selliste partnerite vahelise koostöö olulisust, kellel on tegelik huvi suhtlemise vastu ja suutlikkus saavutada jätkusuutlikke tulemusi. Hoolimata vajalikust eristamisest ei tohiks ükski riik ega piirkond jääda läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamisel tähelepanuta ning et ida- ja lõunanaabruse vahel peab säilima tasakaal.

2.    SEDEC

ELi vastus demograafilistele väljakutsetele

Raportöör: Juan Vicente Herrera Campo (ES/EPP)
Arvamuse liik: omaalgatuslik arvamus
Esimene arutelu ja vastuvõtmine
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 15.-16. juunil 2016

Regioonide Komitee  märgib, et demograafilised muutused on üks suuremaid väljakutseid, millega Euroopa Liit silmitsi seisab. Selle tegurite hulka kuuluvad elanikkonna vananemine, noorte arvu vähenemine ning asendusmäärast madalam sündimuse määr. See tähendab, et rahvastiku kasv sõltub suuresti rändevoogudest, mis ELis piirkonniti oluliselt erinevad. Nii tekib väheneva elanikkonnaga piirkondades ja suurtes rändajaid vastuvõtvates linnapiirkondades mitmesuguseid probleeme.

Aastal 2000 oli Euroopa elanikkonna kasv võrreldes eelmise 50 aastaga väga tagasihoidlik – ligikaudu 0,5% aastas. 2014. aastal vähenes elanikkond kaheteistkümnes liikmesriigis, samas kui kuueteistkümnes liikmesriigis elanikkonna arv suurenes. Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahel, aga vähesemal määral ka Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide vahel on olulised erinevused. Isegi ühe ja sama riigi piires esineb piirkondlikke erinevusi. Eeskätt on üldine muster see, et enamikus Euroopa riikides kasvab elanikkond olulisel määral pigem linna- kui maapiirkondades.

Regioonide Komitee rõhutab vajadust võtta arvesse 2015. aasta aruandes rahvastiku vananemise kohta tehtud prognoose aastani 2060. Sündimuse dünaamika, oodatav eluiga ning ränne viitavad sellele, et ELi rahvastiku vanuselises struktuuris on oodata suuri muutusi. Tööealise elanikkonna ja ülalpeetavate isikute suhe kahaneb suhtelt 4:1 suhtele ligikaudu 2:1. Aastal 2060 ei ole Euroopa mitte ainult vanem, vaid ka väga ebavõrdne.

Demograafilistel muutustel on  tohutu majanduslik, sotsiaalne, eelarve- ning keskkonnamõju. See mõjutab pensionisüsteemide jätkusuutlikkust. Samuti kujundab see heaoluriigi arengut, avaldades eelkõige survet tervishoiusüsteemidele ning vanemaealistele suunatud sotsiaalteenustele. See avaldab mõju ka traditsiooniliste ökosüsteemide säilitamisele.

Regioonide Komitee  märgib, et ELi praegune vastus demograafilistele väljakutsetele on poolik ning puudulikult väljakujundatud. Keskendutakse peamiselt rahvastiku vananemisele, pööramata piisavalt tähelepanu muudele aspektidele nagu madal sündimus või sotsiaalmajanduslikest põhjustest tingitud rahvastikukadu. Mitmetel poliitikavaldkondadel, mis võiksid aidata kaasa demograafiliste probleemide lahendamisele, puuduvad selleks konkreetsed lähenemisviisid.

Innovatsiooni- ja teadusuuringute poliitika raames on tehtud mitmeid algatusi demograafilistele väljakutsetele vastu astumiseks, keskendudes pea alati rahvastiku vananemisele. Strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatuse „Innovaatiline liit“ raames käivitati Euroopa innovatsioonipartnerlus, mis on pühendatud aktiivsena ja tervena vananemise teemale. Programmi „Horisont 2020“ kolmandas sambas käsitletakse demograafilisi muutusi sotsiaalse väljakutsena. Teisteks näideteks on ühise kavandamise algatus „Rohkem aastaid, parem elu“, aktiivsena ja tervena vananemisele suunatud innovatsiooniga tegelev  programm „Intelligentne elukeskkond“.

Ühine põllumajanduspoliitika aitab demograafiliste väljakutsetega toime tulla oma teise samba abil, mis käsitleb maaelu arengut. Programmitöö perioodi 2014–2020 jooksul suunatakse jõupingutused nende teenuste ja taristute arengusse, mis aitavad pöörata ümber sotsiaalsete ja majanduslike olude halvenemise.

Ühtekuuluvuspoliitikal peab olema demograafiliste probleemidega võitlemisel jõulisem roll. On kahetsusväärne, et paljud Euroopa poliitikavaldkonnad, mis võiksid aidata demograafiliste raskustega toime tulla, ei sisalda konkreetseid meetmeid nimetatud probleemidega piirkondade toetuseks. Nii on see transpordi-, infoühiskonna-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, keskkonna- ja kliimapoliitika, ettevõtluspoliitika jt puhul.

Eurostat 2015 statistika

http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_and_population_change_statistics


3.    ENVE

ELi kütte- ja jahutusstrateegia
Raportöör: Daiva Matonienė (LT/ECR)
Alus: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi kütte- ja jahutusstrateegia“
Arvamuse liik: fakultatiivse konsulteerimise taotlus

Sõnavõtjad:
Claudia Canevari, Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi energiatõhususe osakonna juhataja asetäitja;
Paul Voss, tegevdirektor, Euroheat & Power
Esimene arutelu ja vastuvõtmine (kavandatud kuupäev): 30. juuni 2016
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul  10.-12. oktoobril  2016

Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut käsitada kütet ja jahutust ühise energiasüsteemi osana ning tõdeb, et siinkohal tõstetakse küttesektorit esmakordselt esile energiasektori olulise valdkonnana, mis on väga sobiv aitamaks suurendada energiavarustuse sõltumatust ja saavutada kliimakaitse eesmärke. Komitee on siiski seisukohal, et strateegia on jäetud väga üldiseks, puudu jääb selgusest ja selles ei öelda konkreetselt, kuidas ja millises suunas tuleks kütte- ja jahutusvaldkonda edasi arendada, milliseid konkreetseid meetmeid tuleks kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks võtta, milline on nende mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, ettevõtjatele ja tarbijatele (majapidamistele) ning milliseid finantstoetuse ja stimuleerimise eeskirju tuleks jätkusuutliku energiavarustuse eesmärke silmas pidades rakendada.

Euroopa Liidu peamine eesmärk on kindel, konkurentsivõimeline ja vähese CO2-heitega energiasüsteem. Euroopa Liit on enesele 2020., 2030. ja 2050. aastaks püstitanud mitmeid energia- ja kliimaeesmärke. 2020. aastaks tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada vähemalt 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega, 20 % energiast tuleb saada taastuvatest energiaallikatest ja energiatõhusust tuleb suurendada 20 %. 2030. aasta eesmärgid on järgmised:
* CO2-heite vähendamine 40 %; vähemalt 27 % energiast ELis saadakse taastuvatest energiaallikatest;
* 27–33 % suurem energiatõhusus; elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase 15 % (st 15 % ELis toodetud elektrist oleks võimalik transportida teistesse ELi liikmesriikidesse).

Lisaks sellele on EL kohustunud vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Need on auahned eesmärgid ning liikmesriikidel tuleb energiavaldkonnas ja teistes asjaomastes valdkondades võtta mitmeid meetmeid ja teha muudatusi, et täita CO2-heite vähendamise eesmärke ja samas säilitada energiasektori konkurentsivõime ja kindlus.

Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama konkreetseid meetmeid sisaldava tegevuskava kütte- ja jahutusvaldkonna edasiseks arendamiseks. Kaugkütte- või kaugjahutussüsteemid sobivad suurepäraselt selleks, et ühendada erinevad energiaallikad energiatootjate ja tarbijatega. Kaugküte on soojusenergiaga varustamise puhtaim vorm, mis aitab lahendada keskset probleemi – CO2-heite vähendamist. Seepärast tuleks asjaomaste süsteemide arendamist esmatähtsaks pidada.

Kaugküte ja eravõimalused soojatootmiseks on CO2-heite vähendamise eesmärgi seisukohalt täiesti erinevad. Mõnes ELi liikmesriigis on arenenud kaugküttesüsteem, mille raames 43–67 % vajalikust energiast toodetakse biomassist ja muudest taastuvatest energiaallikatest. Teistes ELi liikmesriikides jällegi, kus soojust toodetakse eelkõige kohapeal ja peamiselt maagaasist, esineb probleeme seoses maagaasiga varustamise kindluse ja hindadega ning neil on raskusi CO2-neutraalsetele kütustele üleminekul.

Seepärast kutsub komitee Euroopa Liitu üles pöörama rohkem tähelepanu individuaalsele soojatootmisele ning soodustama hoonete varustamist CO2-neutraalsetest energiaallikatest toodetud soojusenergia ja elektriga.


Komitee kutsub ELi organeid üles osutama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele rahalist toetust kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide arendamisel, energiatõhususe meetmete rakendamisel ja taastuvate energiaallikate kasutamisel. Lisaks sellele nõuab komitee, et hinnataks liikmesriikide suutlikkust ja kogemusi ning käivitataks spetsiaalsed rahastamisprogrammid kütte ja jahutuse arendamisele suunatud meetmete rakendamiseks. Komitee tervitab komisjoni algatusel põhinevat linnapeade pakti, millega sellele allakirjutanud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kohustuvad vähendama CO2-heidet ning mis aitab seega kaasa jätkusuutliku energiapoliitika rakendamisele, ja kutsub komisjoni üles looma stiimuleid selleks, et rohkem omavalitsusi ühineks paktiga.

EC strategy for heating and cooling:

https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2016/EN/1-2016-51-EN-F1-1.PDF  

ELi ringmajanduse loomise tegevuskava
Raportöör: Babette Winter (DE/PES)
Komisjoni dokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“
Arvamuse liik: fakultatiivse konsulteerimise taotlus (artikli 307 lõige 1)
Esimene arutelu ja vastuvõtmine (kavandatud kuupäev): 30. juuni 2016

2. detsembril 2015 esitas Euroopa Komisjon teatise „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ koos meetmete paketiga, millega nähakse ette kuue direktiivi läbivaatamine romusõidukite, patareide ja akude, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete, samuti jäätmete, prügilate, pakendi ja pakendijäätmete valdkonnas. Tegevuskava eesmärk on jõulisemalt edendada ringmajandust, parandada säästvama, ressursitõhusama majanduskasvu raamtingimusi ja luua sidusus teiste poliitikavaldkondadega.

Euroopa Regioonide Komitee on ringmajanduse teemadel varem korduvalt oma seisukohta väljendanud. Sellest lähtutakse ka tegevuskava käsitlevas arvamuses ja hõlmatakse kõik peatükid, sest nende puhul võib tuvastada kohalikke ja piirkondlikke jooni.

Oluline on senine ringmajanduse poliitika läbi vaadata ja töötada välja tegevuskava, mille eesmärgid ulatuksid kaugemale „Euroopa 2020“ säästva arengu strateegia eesmärkidest ning mis edendaks jäätmekäitluse puhul nii ringmajanduse kui ka keskkonnameeteid. Fakt on see, et senised eesmärgid on mitmetes liikmesriikides veel saavutamata. Vajalik on sidus lähenemisviis, mis hõlmaks lisaks keskkonnapoliitikale ka teisi olulisi poliitikavaldkondi.

Sõna võttis Euroopa Komisjoni  volinik Karmenu Vella:

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Commissioner-Karmenu-Vella-to-defend-Circular-Economy-Package-0420-9950.aspx  

4.    ECON

Riigiabi ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused
Raportöör: Markus Töns (DE/PES)
Arvamuse liik: omaalgatuslik arvamus
Sõnavõtt:
Esimene arutelu ja vastuvõtmine: 21. juuni 2016
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 10.-12. oktoober 2016

Regioonide Komitee seisukoht: Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste (ÜMPT) Euroopa abikavad ei tohi põhineda ainult konkurentsi põhimõtetel, vaid täielikult tuleb arvesse võtta ka sotsiaalpoliitilisi vajadusi (seda eriti kohalikul tasandil) samuti kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse põhimõtteid, majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning liikmesriikide neutraalsust seoses omandiõiguse süsteemiga. Aluslepingutega antud suure otsustamisõigusega, millega liikmesriigid määratlevad  üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, ei või põhjendamatult piirata Euroopa riigiabi eeskirju.

Kui piiriüleseid konkurentsimoonutusi (eriti kohalikes omavalitsustes) ei ole, siis ei ole mõtet sellisele abile kohaldada Euroopa abiprotseduuride üldpõhimõtteid.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavad riigiabi Euroopa eeskirjad on olukorra keerukuse, erinevate mõistete tõlgendamise ja pikaajalise korrigeerimise tõttu muutnud liiga laiaks, liiga üksikasjalikuks ja keeruliseks. Hindamiskriteeriumid (Altmarki kriteeriumid), analüüsimeetod ja muud nõuded (Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus) toovad kaasa suure tõendamis- ja dokumenteerimiskohustuse, mille koormus on kohalikele omavalitsustele ebaproportsionaalselt suur.

Ebapiisavad teadmised keeruliste eeskirjade kohta võivad viia ka selleni, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ei kasutata.

Regioonide Komitee toetab komisjoni eesmärki ajakohastada riigiabi veelgi. Veelgi peaks vähenema ametiasutuste ja ettevõtete halduskoormus.

Selleks, et muuta üldist huvi pakkuvate teenuste abisüsteemi kontroll selgemaks ja lihtsamaks, teeb Regioonide Komitee omapoolsed ettepanekud.

ECON komisjoni koosolekul viidi läbi ka struktureeritud dialoog teemal „EFSI( Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ) rakendamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil“
Osales Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen


Selleks et tegeleda investeeringute puudujäägiga, mida peetakse üheks peamiseks teguriks, mis pärsib Euroopa pikaajalist majanduskasvu ja töökohtade loomist, käivitas Euroopa Komisjoni president Juncker 2014. aasta novembris „Investeerimiskava Euroopa jaoks“

Kõnealune investeerimiskava põhineb mitmel elemendil, mille keskne tegur on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga algatus, mille eesmärk on kasutada riiklikke vahendeid, et vabastada erasektori rahastatavaid suuremaid summasid strateegiliste investeerimisprojektide jaoks kogu Euroopa Liidus. Fondi eesmärk on võimaldada täiendavaid investeeringuid kokku vähemalt 315 miljardi euro ulatuses kolmeaastase perioodi jooksul.

Loe pressiteadet:
http://cor.europa.eu/en/news/Pages/efsi_structured_dialogue_katainen.aspx


Lugupidamisega,

Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja
brussel@ell.ee


17.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit