Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


25.-29. aprill 2016 nr. 11
Print
E-nädalakiri nr 11/2016

1. Konverents „Jätkusuutlik elamumajanduspoliitika ja taskukohane eluase” 26. aprillil

2. Konverents „Jätkusuutlik loomakasvatus” Europarlamendis 27. aprillil


1. Eurocities (eurocities.eu) korraldas 26.aprillil Brüsselis konverentsi  teemal „Jätkusuutlik elamumajanduspoliitika ja taskukohane eluase“. Üritus oli võimalus näidata, kuidas linnad saavad jätkusuutlikku majanduspoliitikat kasutades parandada sotsiaalset ühtekuuluvust, ennekõike aga leida üles linnade ees seisvad takistused selle poliitika elluviimisel.

Konverentsi avasid  Amadeu Altafaj, Kataloonia Valitsuse Alalisest Esindusest ELi juures  ning Susanne Bauer Viini Linnavalitsusest, kes on ühtlasi Eurocities elamumajanduse töögrupi liige. Mõlemad esinejad kinnitasid, et kohalikud omavalitsused peavad ise saama otsustada, kuidas kõige paremini oma sotsiaalpoliitikat ellu viia.

Kogemusi jagasid Barcelona, Leipzigi, Rotterdami ja Viini linna esindajad. Iga esitleja selgitas kohalike olusid ning raskusi, millega linnad strateegiate arendamisel kokku puutuvad. Kõigil neil on kasvavaks  probleemiks  taskukohase eluaseme puudus, millel on suur mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Esitlused saadaval siin
http://www.eurocities.eu/eurocities/news/EUROCITIES-event-on-affordable-housing-WSPO-A9FCFJ

Panelistid ELi institutsioonidest kommenteerisid linnade esitlusi. Evelyn Regner, Europarlamendi saadik Austriast (S&D) rõhutas, et  eluase on kodaniku põhiõigus ning kohalikel omavalitsustel peab olema piisavalt vabadust kohandada poliitikaid kohalikele vajadustele vastavaks.

Euroopa Komisjoni esindajad tunnistasid, et poliitikaid rakendatakse praegu linnades, kus investeeringuid kõige enam vajatakse, eriti mõnedes väga mahajäänud piirkondades.
Teisel paneeldiskussioonil esinesid elamute ja üürnike liidud, kes soovitasid  ELi institutsioonidel tähele panna elamuturu erilist situatsiooni, kus vajatakse suuri investeeringuid. Korraliku taskukohase eluaseme puudus võib viia katastroofiliste tagajärgedeni sotsiaalsete probleemidega linnades, nt mahajäänud linnaosade getostumiseni.

Sorcha Edwards organisatsioonist  Housing Europe märkis, et mõned linnad on teinud arvutused ja leiavad, et kõige tulutõhusam on sotsiaalse tõrjutuse ennetamine, mitte sotsiaalsete konfliktidega tegelemine laiemalt. Ta lisas, et linnadel ja poliitikakujundajatel on palju kogemusi, mida võiks jagada ja nende edulugudest saaksid teised õppida.

Osalistel anti võimalus valida üks kolmest paralleelselt toimunud töötoast, kus  arutleti, millised on sotsiaalse integreerimise suuremad väljakutsed ja kuidas lahendada taskukohase eluaseme puudust. Ja leiti näiteks, et ELi reeglite komplitseeritus võib sotsiaalse kaasamise strateegiate elluviimist takistada. Mitme linna esindajad rõhutasid, et igas linnaosas peaks elama erineva sissetulekuga inimesi, et ei kujuneks vaestelinnaosasid, mis toovad probleeme.

Väljavõtteid esitlustest:

Karolin Pannike, Leipzig
: Leipzig on üks kiiremini kasvavaid linnu. 90 % ajaloolisest elamufondist on renoveeritud, tööstushooned uuesti kasutusel.  Üürihind tõuseb kiiresti, see on tähtis, sest vastasel juhul ei suudetaks elamuid korras hoida. Samas on aga palju madala sissetulekuga inimesi, kes on üürihinna tõusu suhtes väga tundlikud.  Tõusevad ka omavalitsuste kulutused munitsipaalmajadele (kui üürid tõusevad, siis ka kulutused munitsipaalelamufondile suurenevad).

Põgenike sissevool suurendab nõudlust odava elamufondi järele. Vajame lahendusi, kuidas renoveerida mahajäänud piirkondi. Vajame toetust munitsipaalelamufondile, et toetada ehitamist ja renoveerimist. Ka kinnisvaraarendajad ootavad toetusi. Et toetada mittetulunduslikke lähenemisviise, vajame uusi finantsinstrumente, uusi võimalusi huvitatud arendajate toetamiseks.

Javier Buron, Barcelona:  Barcelonas elab 1,6 miljonit elanikku, neist 1000 on kodutud. Munitsipaalüürikorteri järjekorras on 53 889 elanikku, enamus on madala sissetulekuga keskeas   inimesed, rahvuselt hispaanlased.  Teravaks probleemiks on korteritest väljaviskamine: 2400 juhtu aastas. Üürihinnad tõusevad. Umbes 31000 maja seisavad tühjana(2592  maja kuuluvad pankadele). Munitsipaalelamufond on väga väike, veidi rohkem kui 2% kogu elamufondist. Vaja oleks u 10 %.

Mida vaja teha:
- tõsta toetusi  eluaseme üürimisel (tuleb lõpetada korteritest väljaviskamine);
- sotsiaalmaju ehitada (era- ja avaliku sektori partnerlus);
- mobiliseerida tühjalt seisev elamufond, et kiiresti suurendada taskukohaste üürikorterite fondi, kaasates ka renoveerimist vajavad elamispinnad;
- tegelda illegaalselt turistidele pakutavate korterite probleemiga.

Karin Ramser, Viin, organisatsiooni Wiener Wohnen esindaja:
Elanikke Viinis 1,8 miljonit, ELi suuruselt 4. linn koos eeslinnadega. 75.5 % elanikest üürivad elamispinda, pooled Viini elanikest elavad munitsipaalmajades (900 000), 450 000 elavad avaliku sektori poolt hallatavas elamus (munitsipaalettevõte Wiener Wohnen). Viin on kasvav linn, eriti migrantide sissevoolu tõttu. Munitsipaalelamud asetsevad igal pool üle kogu linna.

On kahte tüüpi munitsipaalmaju:
1) munitsipaalüürieluasemed, neid on 200 000. (Ka keskklass elab sellistes korterites.)
2)sotsiaalmajad – siin on erineva sotsiaalse taustaga elanikud, palju migrante, kel on kõrgeim vaesusrisk.

Igal aastal ehitatakse Viinis  keskmiselt 7000 munitsipaaltoetusega eluaset (subsidized flats). Järgmise nelja aasta jooksul ehitatakse  4000 sotsiaalkorterit (public flats), mida üüritakse võimalikult erineva taustaga inimestele, et tagada sotsiaalset integratsiooni.  220 000 korterit on Viini Linnavalitsuse omanduses, linn üürib neid kortereid välja, haldab, ja hooldab neid.

Kicki Soderhjelm, Rotterdam:  Rotterdamis elanikkond vaene, madala haridustaseme ja väikese sissetulekuga. Jõgi jagab linna pooleks: lõunakaldal elamufond halvas seisus, akumuleeruvad probleemid. Põhjakaldal elavad kõrgema sissetulekuga inimesed. Erinevus kahe piirkonna vahel toob probleeme. Selle teemaga on tegeldud aastaid ja nüüdseks käivitunud Lõunakalda riiklik programm.

Et peatada kahe linnapiirkonna erisuse jätkumist on vaja ehitada parema kvaliteediga sotsiaalmaju (milles korteriüür mitte üle 700 EUR kuus) ja  muuta sotsiaalmajad atraktiivseks ka teistele elanikkonna kihtidele, s.h. kõrgema sissetulekuga elanikele,  integreerumise eesmärgil. Praegune elamuturg  ei paku keskmise hinnaklassiga kortereid, kuna kallimad majad on kasutoovamad. Keskmise sissetulekuga elanikud (õpetajad, meditsiiniõed, politseinikud) sunnitakse elama kesklinnast eemal. Keskmise sissetulekuga elanikkonnal on kõige suuremad probleemid, see on uus eristumine. Me sooviks, et seadusandlus annaks linnadele rohkem vabadust luua oma reeglid, mis sobivad just neile.

Maarten Van Ham, professor (www.maartenvanham.nl): Kolmeteistkümne Euroopa linna olukorda on viimastel aastatel jälgitud ning uuringu tulemused avaldatud. Elanikkonna kihistumine kasvab eriti Tallinnas, Stockholmis ja Madriidis. Vaesed ja rikkad elavad aina rohkem eraldi linnaosades. Kui elamusektor jäetakse turu hooleks, siis rikkad inimesed, kel on rohkem raha, saavad valida, kus elada. Enamasti inimesed soovivad elada piirkonnas, kus naabritel on sarnane elustiil (sama kultuur, religioosne taust jne). London tundub olema kõige hullemas seisus elamismudeli poolest: kui oled vaene, pead arvestama 2 tundi kesklinna sõiduks. Eraldumine ei ole alati probleem, aga võib seda olla, kui see ei ole vabatahtlik.

Trükis ilmunud: Socio-Economic Segregation in European Capital Cities (Sotsiaalmajanduslik kihistumine Euroopa pealinnades)

East Meets West
Tiit Tammaru( Tartu Ülikooli professor), Szymon Marcińczak, Maarten van Ham, Sako Musterd

Vt lähemalt : https://www.routledge.com/products/9781138794931

2 . 27.aprillil toimus Europarlamendis EU 40 võrgustiku poolt organiseeritud konverents „Jätkusuutlik loomakasvatus“.

Üritus oli esimene selleteemaliste ürituste triloogiast. EU 40 on Europarlamendi võrgustik, mis ühendab noori  EP liikmeid, kel vanust alla 40 aasta. Võrgustiku eesmärgiks on tugevdada noorte liikmete rolli Europarlamendis, viies noored poliitikud kokku ning andes neile avalikku tähelepanu.

http://www.eu40.eu/who-we-are/

Eesmärk oli kokku tulla ja arutleda, kuidas parandada loomakasvatuse mõju keskkonnale ja kliimale ning edendada innovatsiooni loomakasvatuses ning motiveerida teadlasi vastavateks teadusuuringuteks.

Maailma elanike arv kasvab  sajandi keskpaigaks hinnanguliselt 9 miljardini (praeguselt 7,3 miljardilt). Tõuseb inimeste eluiga, toimub linnastumine, kasvab migratsioon ning vähenevate keskkonnaressursside valguses on sellisel olukorral kaugeleulatuv mõju järgmistele põlvkondadele. ÜRO hinnagul (Food and Agriculture Organisation of United Nations) tõstab see 60 protsendi võrra nõudlust selliste kõrgekvaliteediliste loomse päritoluga toiduainete järele nagu piim, liha ja kanamunad.  See on suur väljakutse, arvestades et juba praegu kasutame maakera ressursse mittejätkusuutlikult.

Loomakasvatussektor on  maailma suurim loodusressursside kasutaja: 80 % põllumajanduslikust maast kasutatakse karjamaana või loomasööda tootmiseks ja 8 % maakera veevarudest kulub peamiselt söödakultuuride kastmiseks. Kliimamuutus teeb olukorra veelgi tõsisemaks nii globaalsel kui piirkondlikul tasandil. Seega on Euroopa Liidul kahekordne väljakutse: peab suutma toota suuremates kogustes kõrgekvaliteedilist ja taskukohast liha, piima ning kanamune, seda kasvava globaalse nõudluse tingimustes. Tootmine peab toimuma keskkonnasõbralikes süsteemides, mis on sotsiaalselt vastutustundlikud  ja majanduslikult elujõulised.

Keskkonnasõbralik loomakasvatussüsteem on selline, mis

a)      püüdleb efektiivsema loodusressursside kasutamise poole, võttes omaks kõige uuemad tehnoloogiad ja praktikad, samas suurendades toodangut

b)      vähendab õhu, vee ja maapinna saastatust (lämmastiku, nitraatide ja fosforiga)

c)       kasutab sõnnikut ringmajanduse põhimõttel, minimeerides gaaside õhkupaiskamist

d)      kasutab, kus võimalik, tõhusaid karjakasvatussüsteeme

e)      soodustab taastuvenergia kasutamist

f)       kindlustab mulla kvaliteedi säilimise või paranemise

g)      säilitab või suurendab elurikkust, respekteerib ökosüsteeme ja kultuurmaastikku

h)      vähendab jäätmeid ja kasutab maksimaalselt  taaskasutuse ja ümbertöötlemise võimalusi

i)        peab silmas loomade heaolu
 
Arutlust juhtisid Europarlamendi liikmed 
Michela Giuffrida (S&D),
Jasenko Selimovic (ALDE),
Franc Bogovic (EPP) and
Daniel Dalton (ECR).
 
http://www.eu40.eu/environmental-sustainability-of-livestock-production/
 
Kõige populaarsemaks kujunes Hanna Hamina, Soome Linnuliha Ühingu tegevdirektori esitlus.

Hanna Hamina on ka ise talupidaja. Tal on 16-aastane kana-ja kalkuniliha tootmise kogemus. Omab head ülevaadet kogu linnukasvatussektorist. Tema farmis Edela-Soomes on 130 000 broilerit.

Hanna Hamina: „Terved loomad mõjutavad keskkonda kõige vähem. Peab olema kõrgendatud tähelepanu loomade ja lindude heaolule. Tark on hoolitseda loomade eest nii hästi, et nad on alati terved.“ Tema farmis ei vaktsineerita broilereid ega kalkuneid. 2014. aastal ei olnud Soomes ühtegi salmonelloosijuhtumit. Antibiootikume ei tarvitata, selleks pole vajadust. Kanu peetakse parandatud tingimustes: neil on platvormid, mida saavad õrrena kasutada. Kanu ei peeta kitsastes puurides. (Finnish Poultry Welfare Programme). Kanasõnnik läheb ümbertöötlemisele.

Animal Welfare in Finland /Report in English
http://www.fao.org/fileadmin/user_upload/animalwelfare/EHK_report_final_2013.pdf
 
Lugupidamisega,
Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja




 

17.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit