Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


30. mai - 03. juuni 2016 nr. 14
Print
E-nädalakiri nr 14/2016

1. ELi liikmesriikide ministrid kiitsid heaks Amsterdami pakti

2.  Regioonide Komitee Foorum  ELi Linnade Tegevuskava teemal Amsterdamis 30. mail

3. Regioonide Komitee Türgi töörühma koosolek 1. juunil Brüsselis

4. Euroopa Liidu Roheline nädal

5. Regioonide Komitee kohalik üritus Rakveres 2. juunil

6.  CEMRi uuringu „Local and Regional Governments in Europe: Structures and Competences” tulemused


1.  30. mail Amsterdamis toimunud ELi liikmesriikide ministrite mitteametlikul kohtumisel linnaküsimustes lepiti kokku Amsterdami paktis, millega on sätestatud ELi linnade tegevuskava põhimõtted.

Kohtumisel osalesid ka Euroopa Komisjon, ELi institutsioonid ja Euroopa Linnade esindajad. Kohtumise eesmärk oli kinnitada Amsterdami pakt, milles on sätestatud ELi linnade tegevuskava ja esitatud selle põhiprintsiibid.

ELi linnade tegevuskavas on kesksel kohal 12 partnerluse loomine seoses 12 kindlakstehtud probleemiga. Partnerlussuhted võimaldavad linnadel, liikmesriikidel, ELi institutsioonidel ja sidusrühmadel, nagu vabaühendused ja äripartnerid, teha võrdsetel alustel koostööd, et leida ühiseid mooduseid Euroopa Liidu linnapiirkondade paremaks muutmiseks.

Kooskõlas komisjoni kohustusega tagada parem õigusloome keskendutakse partnerlussuhete raames koostatud tegevuskavades sellele, et rakendada linnades tõhusamal ja ühtsemal viisil ELi kehtivaid poliitikameetmeid, näiteks keskkonna, transpordi ja tööhõive valdkonnas. Tegevuskava keskmes on ka juurdepääsu lihtsustamine ELi rahastamisele, ELi vahendite kombineerimise edendamine, teadmusbaasi suurendamine linnaküsimustes ja parimate tavade vahetamine.

Juba on algust tehtud nelja katsepartnerlusega: rändajate kaasamise partnerlus, mida koordineerib Amsterdami linn; õhukvaliteedi alane partnerlus, mida koordineerivad Madalmaad; elamumajanduse alane partnerlus, mida koordineerib Slovakkia, ja vaesust linnades hõlmav partnerlus, mida koordineerivad Belgia ja Prantsusmaa. Ülejäänud partnerlussuhted luuakse 2016. aasta lõpust kuni 2017. aasta suveni.

Energialiidu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič lausus: „Linnad on vähese CO2-heitega majandusele ülemineku elavaks laboratooriumiks. Euroopa Komisjon töötab käsikäes linnapeade ja piirkondlike asutustega, et anda neile võimalus tutvustada häid näiteid, mis motiveerivad ja innustavad ka teisi nii Euroopas kui ka väljaspool.“

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu ütles: „Linnad on loovuse sõlmpunktid ja Euroopa majanduskasvu edendajad, kuid nende ees seisavad tõsised probleemid, nagu sotsiaalne tõrjutus, õhusaaste ja tööpuudus. Neid probleeme tuleb lahendada koos. Meie pühendumus linnade tegevuskavale näitab, et paneme linnaküsimustele suuremat rõhku ja oleme valmis toimivate lahenduste ja parandamist vajavate küsimuste osas rohkem kuulama linnade arvamust.“

Taustaks:
* Komisjoni 2014. aasta teatisega pandi alus ELi linnade tegevuskavale. Sellele järgnenud avalik konsultatsioon näitas ELi kodanike soovi, et komisjon tegeleks rohkem linnaküsimustega.

* Riia deklaratsioonis väljendasid liikmesriigid ning ELi institutsioonid ja paljud Euroopa linnad oma toetust ELi linnade tegevuskavale.

* Amsterdami pakti arutatakse üldasjade nõukogu 21. juuni 2016. aasta kohtumisel (ELi Nõukogus)
http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/policy/themes/urban-development/agenda/pact-of-amsterdam.pdf

2. Regioonide Komitee Foorum  ELi Linnade Tegevuskava teemal Amsterdamis 30. mail korraldati koostöös Madalmaade Kohalike Omavalitsuste Liidu, Madalmaade Provintside Liidu, Amsterdami linna ja Põhja-Hollandi provintsiga. Regioonide Komitee COTER komisjoni väliskoosolek toimus samuti  31. mail Amsterdamis . Mõlemad üritused toimusid Regioonide Komitee COTER komisjoni liikme ja Delfti linnapea Bas Verkerki kutsel.

Väikelinnad, linnad ja linnapiirkonnad on Euroopa Liidu jaoks äärmiselt olulised. Need on võimsad majanduskasvu ja töökohtade edendajad ning seega annavad olulise panuse nii strateegia „Euroopa 2020“ täitmisesse kui ELi majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse arengusse. Samal ajal seisavad nad aga silmitsi raskete ja keeruliste ühiskondlike probleemidega, näiteks demograafilised muutused, kliimamuutused, noorte töötus ja praegune pagulaskriis.

Edu saavutamiseks peavad linnad vastama kõnealustele väljakutsetele integreeritult, tehes koostööd teiste haldustasanditega, erasektori ja kodanikuühiskonnaga. Samuti on oluline, et linnamõõde oleks tunnustatud poliitikakujundamise ja halduse kõigil tasanditel ja et kõiki linnamõõtmega meetmeid tõhusalt koordineeritaks.

Uus ELi linnade tegevuskava peaks parandama elukvaliteeti linnapiirkondades, kuid ka ELi juhtimist. Selles valguses on ELi linnade tegevuskava eesmärk pakkuda tegevusraamistik ja tõhusad vahendid, millega parandada horisontaalselt Euroopa poliitika kujundamise linnalist mõõdet. See hõlmab paremaid poliitikameetmeid, territoriaalse mõju hindamist ning paremini konkreetsetele vajadustele vastavaid ja kohalikke olusid arvesse võtvaid ELi vahendeid. See hõlmab ka võimalusi vahetada teadmisi ja parimaid tavasid ning teha uurimis- ja koostööd. ELi linnade tegevuskava tuleb edasi arendada tihedas koostöös liikmesriikide, Euroopa institutsioonide, piirkondlike ja linnapiirkondade ametiasutuste ja muude sidusrühmadega.

ELi linnade tegevuskava foorum tõi kokku kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ELi institutsioonidele, liikmesriikidele ja asjakohaste sidusrühmade esindajad. Nad arutasid konkreetseid samme, mida on vaja, et rakendada ELi linnade tegevuskava ja parandada ELi poliitika linnamõõdet.

Toimusid neli paralleelset seminari:
1: Arukad ja innovatiivsed linnad: majanduskasvu ja tööhõive stimuleerimine kohalikul tasandil
2: Rohelised linnad
3: Kaasavad linnad
4: Funktsionaalsed linnapiirkonnad ning linna- ja maapiirkondade vahelised sidemed

http://cor.europa.eu/en/events/Pages/CoR-Forum-on-the-EU-Urban-Agenda.aspx

Ülevaated ja fotod üritustelt Amsterdamis

3. Regioonide Komitee Türgi töörühma koosolek 1.juunil ELi laienemisele pühendatud päeval

ELi laienemisele pühendatud päevadel kohtuvad traditsiooniliselt Regioonide Komitee liikmed ja ELiga liituda soovivate riikide esindajad, et jagada kohaliku tasandi häid valitsemistavasid ning projektidest saadud kogemusi.

1. juunil olid Brüsselisse Regioonide komitee liikmetega kohtuma tulnud Türgi, Bosnia-Herzegovina, Albaania, Kosovo ja Montenegro poliitikud.

Türgi töörühma koosoleku päevateemaks oli „Jagatud väljakutsed – põgenikekriis ja kohalike omavalitsuste roll”. Ettekannetega esinesid töörühma esimees Jean-Luc Vanraes (BE/ALDE), suursaadik H.E. Selim Yenel, Alaline Türgi delegaat ELi juures ning Euroopa Komisjoni esindaja Patrick Paquet, kes on Türgi osakonna juhataja Euroopa Naabruspoliitika ja Lainemisläbirääkimiste Peadirektoraadis (DG NEAR). Kohal olid ka Euroopa Nõukogu Kongressi liikmed Türgist. Peamisteks alateemadeks olid põhiõigused, raha ja migratsioon.

Selim Yenel, Alaline Türgi delegaat Eli juures, suursaadik,  ütles: „ EL ja Türgi suhetes on saabunud uus etapp, rohkem on dialoogi kui kunagi varem. Olen kindel, et leiame tee, kuidas meie töögrupi tööd tõhustada ja meie suhteid parandada. ”

Sõna võtsid Türgist saabunud kohaliku tasandi poliitikud:

Lokman Erturk, Kazan/Ankara: ”Terroriaktide peamine põhjus on jätkuv sõda Süürias. Põgenikekriisi põhjuseks on samuti kodusõda Süürias. Türgis on põgenikke igal pool  Kõige kuulsam advokaat Alepost töötab praegu Türgis ehitussektoris. Me ei tea, missugused inimesed Süüriast meile tulevad, nad võivad ju olla terroristid. Türgi peab ka ennast kaitsma, ümberringi toimub palju terroriakte. EL ei peaks näitama välja vastuseisu Türgis vastuvõetud seadustele. Türgi on ELile väga hea partner.”

Hasan Kara, Kilis/Turkey: “Meil toimub iga päev terroriakte. Peame välja juurima terrorismi ja vajame selleks ELi abi. Terroristide organisatsioonidele saadetakse relvi, see on väga tõsine teema. Peame terrorismiga võitlema koos ELiga. Terrorism liigub meilt edasi teile.”

Sema Pekdas, Konak /Turkey: “Põgenike lastel on võimalik saada Türgis vaid türgikeelset haridust, põgenikele nende emakeeles hariduse andmine on Türgi seadustega vastuolus. Me peame kindlustama, et nad saaksid emakeelset haridust, aga see pole võimalik.”

Nihat Ciftci, Sanliurfa/Turkey (Türgi kaguosas, Süüria piiri ääres): Türgis on ligi 3 miljonit põgenikku praegu. Meil on Süüriast on põgenikke rohkem kui üheski teises riigis. Mõned avalikud teenused on häiritud, nt veetarbimine on kahekordistunud, energiatarbimine suurenenud, probleemid on prügiveoga. Mõned ettevõtted on ebaseaduslikult tööle võtnud Süüria põgenikke ja lapsi, see põhjustab ebaõiglast konkurentsi.”

Resat Kasap, Rize/ Turkey: “Rize asub Põhja-Türgis, kaugel nendest aladest, kust põgenikud tulevad. Meile tulevad inimesed lõunapoolsetest Türgi linnadest. Põgenike tulva tõttu liiguvad kohalikud Türgi elanikud põhja poole. See, millest me praegu räägime, on vaid maapealne tipp, probleem tuleb lahendada juuretasandil.”

Jean Luc Vanraes, Regioonide Komitee Türgi töörühma esimees: “Peame saavutama tasakaalu terrorismivastase võitluse ja demokraatlike väärtuste kaitsmise vahel. Meie töörühma ülesanne on olla vahendajaks Euroopa Komisjoni ja Türgi linnade ja piirkondade vahel. Kui te Türgis kohalikul tasandil tunnete, et ELi abi ei kasutata õigesti, siis andke sellest teada meie töörühmale ja meie viime teid otsekontakti Euroopa Komisjoniga. See peaks olema samm edasi praeguses olukorras. Oleme avatud kõigile, kes Türgi omavalitsuste poolt meie rühma poole pöörduvad.”

Regioonide Komitee rõhutab ELi ja Türgi olulist partnerlust ja omavahelist seotust ning toetab koostöö tugevdamist ühishuvivaldkondades. Regioonide Komitee oma laienemisteemalises raportis (juuni 2016) tervitab Türgi pühendumust reformidele ja ELiga ühinemisele ning kutsub üles jätkama uuendatud koostööd (kõrgetasemelised kohtumised, uue läbirääkimispeatüki avamine, viisanõuete kaotamise edenemine, kohustus tolliliitu ajakohastada, ELi ja Türgi ühine tegevuskava) asjaomaste ülemkogu ja nõukogu järelduste ning ELi ja Türgi ühisavalduste raames.

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/success-of-eu-enlargement-depends-on-delivering-results-for-the-citizens.aspx

4. ELi Roheline Nädal 2016

Roheline Nädal on Euroopa Liidu tähtsaim keskkonnapoliitikat käsitlev sündmus. Sel aastal toimus roheline Nädal 30.05 – 03.06 , teemaks „Rohelisse tulevikku investeerimine”.


ELi keskkonna-, merendus- ja kalandusasjade volinik Karmenu Vella: “Roheline Nädal pakub ainulaadset võimalust viia kokku üksikisikud ja organisatsioonid, kes aitavad kujundada Euroopa jätkusuutlikku arengut. Roheline investeerimine on selle aasta peateema. Üleminek ringmajandusele ja vähese CO2-heitega majandusele nõuab mõistlikku finantseerimist. Euroopa asend on väga soodne selle ülemineku juhtimiseks. Meie fondid, nagu EFSI, LIFE ja Horizon 2020, juhivad investeeringute tegemist jätkusuutliku kasvu poole.”

Kogu nädala jooksul peeti üle Euroopa konverentse, seminare, internetiarutelusid ja  vestlusi Twitteris, et näidata, kuidas investeeringud võivad Euroopas rohelisema tuleviku luua. Iga päev tõsteti esile erinev teema vaatenurk. Programm ning mõned selles esiletõstetud elemendid :

Esmaspäev, 30. mai – rohelistesse linnadesse investeerimine

ELi Roheline Nädal avamine Ljubljanas (Sloveenia), käesoleva aasta Euroopa Rohelises Pealinnas. Päeva teemaks oli rohelisematesse linnadesse investeerimine  linnaelu kvaliteedi parandamiseks. Amsterdami pakt ning ELi linnade arengukava ühendab valitsused, omavalitsusüksused ja sidusrühmad jätkusuutliku linnakeskkonna edendamisel.

Teisipäev, 31. mai –  maapiirkondadesse investeerimine

Arutleti, kuidas tagada meie tulevik maapiirkondadesse investeerimise kaudu. Volinik Vella avas toidu ja biojäätmete jätkusuutliku haldamise rahvusvahelise konverentsi, mida korraldas ACR+. Hommikuses Twitteri-vestluses (#askEASME) vastati kõigile küsimustele ELi keskkonnaalase rahastamise kohta. Euroopa Parlamendis GLOBE ELi korraldatud internetiarutelus arutleti täiendavalt jätkusuutliku toidu üle.

Kolmapäev, 1. juuni – investeeringud, mis panevad asjad käima

Rohelised investeeringud mõjutavad positiivselt töökohtade loomist. Ringmajanduse süsteemid ja ettevõtted vajavad kohandatud rahastamist, kuna nad maksavad investeeringutelt makse erinevalt. Erasektori investeeringute kaasamine rohelisematesse lahendustesse võib aidata ületada turutõrked. Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ja volinik Vella rääkisid  Brüsselis sellest, kuidas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) saab võtta kasutusele rahalised vahendid roheliste projektide jaoks.

Neljapäev, 2. juuni – meie ookeanidesse investeerimine

Selle päeva jooksul uuriti sinise majanduse potentsiaali, mis moodustab ELi SKTst 4% ja pakub enam kui viite miljonit töökohta. Volinik Vella rääkis Euroopa ärifoorumil looduskapitalist. Pärastlõunases veebiseminaris jätkusuutlikesse sinistesse projektidesse investeerimiseks rahastusele ligipääsu kohta näidati, kuidas edendajad saavad erinevaid allikaid kombineerida.

Reede, 3. juuni – tulevastesse põlvkondadesse investeerimine

2016. aasta Rohelise Nädala lõpetamine toimus Viinis (Austrias) üritusega „Jätkusuutliku arengu eesmärgid roheliseks tulevikuks: tulevastesse põlvkondadesse investeerimine.” Üks aruteluteemadest oli 2030. aasta jätkusuutliku arengu eesmärkide kava rakendamine.

5. Regioonide komitee kohalik üritus Rakvere Targas Majas - rahvusvaheline keskkonnaõiguse ja INSPIRE teemaline konverents, mis toimus Euroopa Rohelise Nädala raames.

Konverentsi partneriteks olid Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Konverentsil räägiti Euroopa Liidu õigusaktide paremast rakendamisest, vahenditest, mis aitaksid parandada keskkonnaalaste õigusaktide nõuetelevastavause seiret ja aruandlust Euroopas, keskkonnaandmete paremast kättesaadavusest kodanikele jpm.

Konverentsi korraldas Andres Jaadla: „Praegu on keskkonnaõiguse rakendamine Euroopas mitterahuldav ning ELi erinevate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetelevastavuse tagamises ja aruandluses puudub sidusus ja järjepidevus.” Rakvere linnavolikogu liige Andres Jaadla (EE/ALDE) on Euroopa Regioonide Komitee raportöör teemal „ELi keskkonnaõigus: aruandluse ja nõuetelevastavuse parandamine"
(http://cor.europa.eu/en/activities/opinions/pages/opinion-factsheet.aspx?OpinionNumber=CDR%205660/2015)

Konverentsil esinesid
- Rakvere linnapea ning Regioonide Komitee asepresident Mihkel Juhkami,
- maavanem Marko Torm,
- Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt,
- Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp,
- Dr.Jur. Hannes Veinla ja
- professor Tõnu Oja Tartu Ülikoolist,
- Sulev Õitspuu Eesti Maaametist,
Riigikogu liige ja maaelukomisjoni aseesimees Siret Kotka ning
- Eesti Maaülikooli dotsent Uno Silberg, kes on ühtlasi Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni esimees.

Konverentsi tervitasid Regioonide Komitee president Markku Markkula ning keskkonnaminister Marko Pomerants.

Lähinaabrite omavalitsuste kogemusetest rääkisid Soome omavalitsustegelased ning Leedu praktikaid tutvustas Leedu Keskkonnaministeeriumi aseminister Daiva Matoniene.

http://cor.europa.eu/en/news/Pages/EU-environment-law-and-INSPIRE.aspx

6. CEMRi uuringu tulemused

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu CEMR (Council of European Municipalities and Regions) avaldas oma liikmesorganisatsioonide poolt  läbi viidud uuringu „Local and Regional Governments in Europe: Structures and Competences” tulemused. Uuring annab informatsiooni Euroopa linnade ja regioonide struktuuri ja pädevuste kohta (rohkem kui 40 Euroopa riigis).
  
Euroopas on 129 472 linna või suurlinna, 1401 provintsi või maakonda ning 401 regiooni. Enamasti valitakse linnapea neljaks aastaks.

Interaktiivne kaart
http://ccre.org/en/pays/map

Lugupidamisega,
Tiiu Madal,
üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

17.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit