Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


06.-10. juuni 2016 nr. 15
Print
E-nädalakiri nr 15/2016

1. Brüsseli Majandusfoorum 9. juunil, 2016

2. Euroopa Komisjoni ettepanek lihtsustada väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele kvalifitseeritud töötajatele mõeldud sinise kaardi süsteemi

3. Euroopa Komisjon soovib rände paremaks haldamiseks teha koostööd Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega

4. Europarlamendi liikmed toetavad koostööd Aafrika riikidega, aga hoiatavad uute „Türgi kokkulepete“ eest

5. Europarlamendi saadikud toetavad dokumentide piiriülese esitamise korra lihtsustamist

6. David Vseviov – Europarlamendi Euroopa Kodaniku auhinna 2016. aasta laureaat

1. Igal aastal osaleb Brüsseli Majandusfoorumil vähemalt tuhat inimest, kokku saavad Euroopa ja rahvusvahelise tasandi poliitikakujundajad ja arvamusliidrid, samuti ühiskonnategelased ning äriinimesed. Siin räägitakse arengusuundadest majanduses, määratletakse suuremad väljakutsed ja peetakse debatte poliitikaeelistuste üle. Foorum annab suurepärase võimaluse võrgustike loomiseks.

Sel aastal olid arutlusel järgmised küsimused:
-    Mida peaks tegema, et uuenenud Euroopa Majandus- ja Rahaliit oleks õiglasem ja põhjalikum?
-    Milliseid struktuurireforme on vaja, et kiirendada majanduskasvu ja elavdada majandust?
-    Kuidas saab EL paremini valmis olla tagasilöökideks majanduse valdkonnas?
-    Millised on ELi liikmesriikide majanduskriisis saadud õppetunnid?
-    Kuidas aitab Euroopa Investeerimiskava kaasa investeeringute suurendamisele ELis?
http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_en

Pärast sissejuhatavaid märkusi Marco Buti’lt, Euroopa Komisjoni peadirektorilt majandus- ja rahandusküsimustes, pidas loengu Euroopa Keskpanga president Mario Draghi. Oma kõnes rõhutas Draghi poliitika ühtlustamist, et ellu viia ELi majanduslikku potentsiaali.

Rahapoliitika ei eksisteeri vaakumis, ütles ta, kirjeldades keskpankade olukorda kui „sõltumatust vastastikuses sõltuvuses“. „Kuigi igal euroala riigil on oma probleemid, puudutab majandusliku potentsiaali suurendamine eelkõige struktuurireforme, ning lõpuks taandub vaid kahele tegurile: tööhõive ja tootlikkus.”

Valdis Dombrovskis, Euroopa Komisjoni asepresident: „Me oleme teinud mis vaja, et reguleerida kriisi. Aga töö ei ole veel lõppenud. Me peame liikuma edasi, et täita Euroopa Majandus- ja Rahaliidu nõuded. Me oleme palju muutusi juba ellu viinud, see ei tähenda aga, et reforme võiks aeglustada.“
Kõne:
http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-16-2126_en.htm

Jyrki Katainen, Euroopa Komisjoni asepresident: “Euroopa Investeerimiskava on samuti struktuurireform, üle-euroopaline struktuurireform.“
Kõne:
http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-16-2125_en.htm

Pierre Moscovici, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik: „ Nüüd on aeg sillutada teed, et tuleks aeg, kui inimesed saavad olla õnnelikud ja tunda uhkust reformide üle Euroopas.“
Siin P. Moscovici kõne:
http://ec.europa.eu/economy_finance/bef2016/media/speech/session2.html

Werner Hoyer, Euroopa Investeerimispanga president: „Nüüd tuleb alustatud õpperajal julgelt edasi sammuda, et näha ära meie lõpptulemus, ja siis saame suurendada veelgi oma püüdlusi.“

2. Euroopa Komisjon esitas 7. juunil 2016  ettepaneku ajakohastada eeskirju, mida kohaldatakse väljastpoolt Euroopa Liitu tulevate kõrgelt kvalifitseeritud töötajate suhtes, et aidata Euroopa ettevõtjatel meelitada ligi kvalifitseeritud ja andekaid inimesi kogu maailmast.

2009. aastal vastu võetud ELi sinise kaardi süsteem ei ole seni osutunud piisavaks selle  kasutust piiravate vastuvõtutingimuste ning paralleelsete riiklike eeskirjade tõttu. Uue ettepanekuga luuakse ühtne ELi süsteem, millega asendatakse kvalifitseeritud tööjõudu käsitlevad paralleelsed riiklikud süsteemid. Süsteem parandab ELi-sisest liikuvust, võimaldades muu hulgas lühemaid kui 80 päeva pikkuseid ärireise liikmesriikidesse, kes sinise kaardi süsteemi rakendavad. Samuti langetatakse palgakünnist, tekitades paindliku vahemiku, mille piires liikmesriigid võivad kohandada künnist vastavalt oma tööturu oludele. Ühtlasi on ette nähtud sobivamad tingimused hiljuti kooli lõpetanud kolmandate riikide kodanikele ja töötajatele tööjõupuuduses olevates piirkondades. Uue süsteemi kohaselt võivad sinist kaarti taotleda ka rahvusvahelise kaitse saanud kõrgelt kvalifitseeritud isikud.

Uue sinise kaardi süsteemi positiivne mõju majandusele oleks hinnanguliselt 1,4–6,2 miljardit eurot aastas. Sinise kaardi süsteemi ei kohalda Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani.

Lisaks sinise kaardi süsteemi ajakohastamist käsitlevale ettepanekule esitas komisjon ka tegevuskava liikmesriikide toetamiseks kolmandate riikide kodanike majanduslikul ja sotsiaalsel integreerimisel. Esitatud poliitilise raamistiku ja tugimeetmete eesmärk on aidata liikmesriikidel veelgi arendada ja tugevdada oma riiklikku integratsioonipoliitikat.
Lisaks:
http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-2071_et.htm

3. Euroopa Komisjon teatas 7. juunil, et soovib sõlmida peamiste Euroopa Liitu mittekuuluvate päritolu- ja transiidiriikidega kokkulepped, mille põhieesmärkideks on päästa inimelusid Vahemerel, suurendada tagasipöördujate arvu, võimaldada rändajatel ja pagulastel jääda oma kodu lähedale ning pikemas perspektiivis toetada kolmandaid riike ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisel.

Lähemal ajal sõlmitakse kokkulepped Jordaania ja Liibanoniga ning tehakse ettevalmistusi kokkulepete sõlmimiseks Nigeri, Nigeeria, Senegali, Mali ja Etioopiaga. Samuti suurendatakse koostööd Tuneesia ja Liibüaga. Esmased meetmed keskenduvad rände õigusliku ja institutsioonilise raamistiku parandamisele ning piirihalduse ja rände haldamise, sealhulgas pagulaste kaitse tugevdamisele. ELi arengu- ja kaubanduspoliitikasse integreeritakse mitmed positiivsed ja negatiivsed stiimulid, et premeerida neid riike, kes soovivad teha ELiga tulemuslikku koostööd rände haldamise valdkonnas, ning tagada, et koostööst keeldumisel on riikide jaoks tagajärjed.

Rahalise toetuse ning arengu- ja naabruspoliitika vahenditega aidatakse suurendada kohapealset suutlikkust, sealhulgas piirikontrolli, varjupaigamenetluste, inimkaubandusevastase võitluse ja taasintegreerimise tõhustamiseks.
Ebaseadusliku rändega võitlemisel on kesksel kohal inimkaubitsejate ärimudeli lõhkumine, mille saavutamiseks on oluline tagada tulemuslik tagasipöördumine.

Selleks, et veenda inimesi loobuma ohtlikust rännakust, tuleb luua ka alternatiivsed seaduslikud võimalused Euroopasse saabumiseks ja tagada suurem vastuvõtusuutlikkus nende päritoluriikidele lähemal. EL toetab ÜRO juhitava üleilmse ümberasustamiskava loomist, et aidata kaasa ümberasustatud isikute õiglasele jagamisele ja tõkestada ebaseaduslikku rännet. Samuti on kavas suurendada rahalisi vahendeid, mille eesmärk on tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega.

Teatis rändepartnerluste kohta

Pressiteade
 
4. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ja ELi välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini kohtusid Europarlamendi saadikutega 7. juunil. Enamus saadikuid toetasid plaane tõhustada koostööd kolmandate riikidega, suurendades avaliku sektori  ja erasektori investeeringuid majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse ning piirata rändevoogusid. Samas hoiatasid paljud saadikud loomast EL ja Türgi vahel sõlmitud kokkuleppele sarnaseid kokkuleppeid.

Euroopa Komisjoni esindajad tutvustasid uue rändepartnerluse raamistiku ettepanekuid, mis loodaks kohandatud kokkulepetena valitud riikidega - Jordaania ja Liibanoniga esimeses faasis, ja seejärel Nigeri, Nigeeria, Senegali, Mali, Etioopia, Tuneesia ja Liibüaga. Eesmärk on  tagada parem piirikontroll, suurendada tagasipöördujate arvu ning parandada rändajate ja põgenike elutingimusi.

Sõnavõtud arutelul:
http://audiovisual.europarl.europa.eu/Assetdetail.aspx?id=6f6b333c-5884-48bc-a23a-a61d007e69b3
http://audiovisual.europarl.europa.eu/Assetdetail.aspx?id=9f7e18a1-2aea-4711-91fb-a61d007e6344  

5. Europarlament andis 9. juunil toetuse uutele ELi reeglitele, mis lihtsustavad teatud dokumentide nagu sünni- ja abielutunnistuste piiriülest esitamist, et edendada kodanike vaba liikumist ELis. Selleks, et vältida dokumentide tõlkimise vajadust, lisatakse edaspidi dokumentidele  mitmekeelsed standardvormid.

Raportöör Mady Delvaux (S&D, LU) ütles: „Rohkem kui 14 miljonit ELi kodanikku elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole. Abiellumisel, deklareerides lapse sündi või tõestades karistusregistrikande puudumist, seisavad nad silmitsi koormavate menetlustega. Tänase hääletusega oleme teinud esimese sammu selliste bürokraatlike tõkete vähendamiseks.“

Parlament kiitis heaks EP ja ELi Nõukogu vahel kokku lepitud määruse sõnastuse teksti. Määrus avaldatakse ELi Teatajas ja jõustub seejärel järk-järgult aastaks 2019.

Intervjuu raportööriga

Määruse tekst


6. David Vseviov, tunnustatud ajaloolane ja pedagoog, on üks 50-st Euroopa Kodaniku auhinna 2016. aasta laureaadist. Vseviov pälvib tunnustuse kui Eesti ajaloolane, pedagoog ja arvamusliider.

Euroopa Kodaniku auhinda annab välja Euroopa Parlament alates 2008. aastast. Laureaadiks on inimesed või organisatsioonid, kes aitavad kaasa ühiskonna lõimumisele või arendavad piiriülest koostööd Euroopa Liidus.

Kõik laureaadid saavad auhinnaks medali koos kutsega osaleda sügisel Brüsselis toimuval tseremoonial. David Vseviovile antakse medal üle augustis Paides Arvamusfestivalil.

Selle aasta auhinna võitjad valis välja 1. juunil Brüsselis kogunenud ˛ürii, mille tööd juhtis
EP asepresident  Sylvie Guillaume (S&D, FR).
Teised ˛üriiliikmed olid
EP asepresidendid Ildikó Gallo-Pelcz (EPP, HU);
Anneli Jäätteenmäki (ALDE, FI) ja
Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL, GR) ning endine
EP President Enrique Barón (S&D, ES).

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja

17.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit