Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2016 Brüssel


20.-24. juuni 2016 nr. 17
Print

Nädalakiri nr 17/2016


1. Regioonide Komitee SEDEC komisjoni koosolek 22. juunil
    Arutusel arvamused:
    - Euroopa sotsiaalõiguste sammas
    - Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2016-2020
    - Euroopa pilvandmetöötluse algatus ja IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul
    - Euroopa tööstuse digitaliseerimine
    - Töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamine

2. Regioonide Komitee  CIVEX  komisjoni koosolek 23. juunil
    Arvamused:
    - Euroopa naabruspoliitika
    - Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine
    - Seaduslik ränne
    - Kolmandate riikide kodanike integreerimine
    - Strateegiline arutelu julgeoleku ja terrorismivastase võitluse teemal

3. Ühendkuningriigi referendum Euroopa Liitu kuulumise teemal
..........................................................................................................................................................

1. SEDEC

Arvamus teemal „Euroopa sotsiaalõiguste sammas“
Raportöör: Heinz-Joachim Höfer (DE/PES)  Arvamuse esimene arutelu
COM(2016) 127 final. COR-201602868-00-00-PA-TRA
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul  11.–12. oktoober 2016

Euroopa Komisjon on käivitanud avalikkusega konsulteerimise uue sotsiaalõiguste algatuse teemal, püüdes arutada sotsiaalse samba ulatust ja sisu. Regioonide Komitee leiab, et selles valdkonnas on vaja tugevaid meetmeid, kaasates tihedalt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja nende liite. Sotsiaalne sammas peab olema oma olemuselt valdkonnaülene, et tagada majandus- ja rahaliidu majandusjuhtimise sotsiaalse mõõtme parem arvessevõtmine. Kui selle algatuse alusel kujundatakse välja tugevad sotsiaalsed tagatised, võib seda vaadelda vahendina, mille abil käsitleda sotsiaalset ebavõrdsust, edendada sotsiaalsete standardite ülespoole ühtlustamist euroalal.

Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme täiendamiseks on oluline tegeleda piirkondlike erinevustega, seepärast soovitab Regioonide Komitee lisada sotsiaalnäitajate tulemustabelile piirkondlike erinevuste näitajad. Regioonide Komitee ootab, et Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta tugevdab nii individuaalseid kui ka kollektiivseid sotsiaalõigusi, mis on loetletud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

Regioonide Komitee seisukoht on, et  Euroopa sotsiaalõiguste sambas tuleks esmatähtsaks pidada vajadust tagada üldine juurdepääs kvaliteetsetele hoolekandesüsteemidele ja avaliku sektori teenustele. Regioonide Komitee soovitab komisjonil uurida, kuivõrd teostatav on ELi töötushüvitiste süsteem, mis võiks majandus- ja rahaliidu tasandil toimida automaatse stabilisaatorina.  Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi suurte sotsiaalsete probleemidega, on erinevused Euroopa piirkondade vahel silmatorkavad. Seega puudub ühtne, kõigile sobiv poliitiline lahendus ja iga poliitilise sekkumise puhul – olgu tegemist avaliku või erasektori meetmega – tuleb võtta arvesse kohalikke ja piirkondlikke iseärasusi.

Euroopa sotsiaalõiguste sambas tuleks esmatähtsaks pidada vajadust tagada üldine juurdepääs kvaliteetsetele hoolekandesüsteemidele ja avaliku sektori teenuste.

Regioonide Komitee leiab, et äärmiselt oluline on tunnustada ELi liikuvate kutsetöötajate kutsekvalifikatsioone, sest liikuvate töötajate hulk Euroopas ei ole praegu piisav, et saaksime rääkida tõelisest Euroopa tööturust. Euroopa elanikkonna vananedes kasvavad tervishoiu ja sotsiaalhoolekande kulud oluliselt, ulatudes 2050. aastaks umbes 9 %ni ELi SKPst. Seoses sellega võib IKT osutuda tugevaks liitlaseks tervishoiu ja sotsiaalhoolekande säilitamisel, sest see võimaldab igas vanuses inimestel, kus nad ka ei asuks, oma tervise eest hoolitseda. IKTsse investeerimine annab piirkondadele ja linnadele olulise vahendi vananeva elanikkonna väljakutsele vastamisel.

Igaühele tuleb võimaldada õigeaegne juurdepääs kvaliteetsetele üldiselt kättesaadavatele ennetavatele ja raviteenustele ning vajadus tervishoiuteenuste järele ei tohi põhjustada vaesust või majanduslikku survet. Kõikidel töötajatel, olenemata nende töölepingu liigist, peab olema võimalus võtta haiguspuhkuse ajal piisavalt tasustatud haiguspäevi jätkuvate palgamaksete või sissetuleku kaotuse eest makstava hüvitise vormis ja sõltuvalt sotsiaalkaitsesüsteemis seni omandatud õigustest. Ebasoodsas olukorras olevatele ja sotsiaalselt haavatavatele inimestele, samuti tervist ohustavates, ebasobivates või ülerahvastatud eluruumides elavatele inimestele tuleb tagada juurdepääs sotsiaalkorteritele ning eluasemetoetusele. Kõikidele inimestele peab olema tagatud taskukohase hinnaga üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, sealhulgas elektroonilise side ning energia-, transpordi- ja finantsteenuste kättesaadavus. Tuleb luua toetusmeetmed, mis lihtsustavad juurdepääsu teenustele.

Hr Rodrigez, Europarlamendi liige: “Euroopa seisab silmitsi tõsiste sotsiaalsete probleemidega (sotsiaalne ebavõrdsus, tööpuudus, oskuste vähesus, põgenikekriis). Peame kindlustama, et rakendatakse Lissaboni lepingu sätteid.
On vaja tugevdada ELi konkurentsivõimet. Konkurentsivõimeliste riikide alustalaks on kõrged sotsiaalsed standardid.

Euroopa projekt on kaotamas kodanike poliitilist toetust. Peame sellele tähelepanu pöörama ning näitama kodanikele, et nad võivad Euroopa Liiduga arvestada, peame kindlustama kodanikele põhilised sotsiaalsed standardid, toime tulema ühiskondliku survega. Sotsiaalseid standardeid on vaja kaitsta ja kohandada need vastavaks neile uutele tingimustele, mis meil on – suured globaalsed väljakutsed, muutused tööjõuturul, energia üleminek, toimetulek põgenikega ja põgenike integreerimine, töö - ja pereelu ühitamine. Vaja on uuendatud sotsiaalõiguste sammast.

Euroopa Komisjon pakub välja kolmeosalist sammast: oskused, töötingimused, hoolekandesüsteemid (eriti pensionid). Aga kuidas täpselt? Selles on küsimus.”

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-64_en.htm
http://ec.europa.eu/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/towards-european-pillar-social-rights_en
http://cor.europa.eu/et/news/Pages/no-future-for-the-european-pillar-of-social-rights-without-regions.aspx

Arvamus teemal „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2016-2020“
Raportöör:  Martin Andreasson (SV/EPP) Arvamuse esimene arutelu
COM(2016) 179 final. COR-201602882-00-00-PA-TRA
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  11.–12. oktoober 2016

Regioonide Komitee peab oluliseks ajakohastada avalikud institutsioonid ning teha nad digitaalsete teenuste abil kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääsetavaks, ning kinnitab seega oma toetust piiriüleste avalike teenuste arendamisele, eelkõige selliste koostalitlust ja teabe edastamist võimaldavate teenuste osas nagu e-identimine, e-allkirjad, dokumentide e-teenindus ning muud e-valitsuse komponendid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kellel on otsustav roll kavandatud meetmete edukal rakendamisel, tuleks kaasata Euroopa Komisjoni tegevuskavas määratletud riiklike meetmete ja vahendite väljatöötamisse, mitte ainult nende rakendamisse.

Raportöör teeb ettepaneku kaasata Euroopa Regioonide Komitee e-valitsuse tegevuskava juhtnõukokku vähemalt vaatlejana, et integreerida kohalik ja piirkondlik mõõde aruteludesse, kuna suurem osa sotsiaalteenustest osutatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

 Arvamus teemal „Euroopa pilvandmetöötluse algatus ja IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“
Raportöör:  Anne Karjalainen (FI/PES)
COM(2016) 178 final ja COM(2016) 176 final , COR-201602880-00-00-PA-TRA
Arvamuse esimene arutelu
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 11.–12. oktoober 2016

Regioonide Komitee peab komisjoni pilvandmetöötluse ja IKT standardimise prioriteetide algatusi oluliseks. Andmete jagamisega seotud takistuste vähendamine suurendab oluliselt Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja toob samas kasu ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Euroopa Komisjoni järk-järgulise lähenemise plaan Euroopa pilvandmetöötluse rakendamiseks on asjakohane,  selle raames saavad kõigepealt teadusringkonnad ning seejärel ettevõtted ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osaleda nii andmete jagamises kui ka nende loomises. IKT standarditest hoolimata tuleb jätta ettevõtetele ja avalikule sektorile ruumi arendada, omandada ja rakendada neist standardeist kõrvalekalduvaid innovaatilisi lahendusi. Ühiste standardite väljatöötamine ja/või kasutuselevõtt on veel puudulik. Geograafilised erinevused kiire lairibaühenduse kättesaadavuses takistavad digitaalse ühtse turu väljakujundamist.

Regioonide Komitee  kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et riiklikud osalejad kõigis liikmesriikides võtavad meetmeid avatud andmete pilvandmetöötluse ja üldisemalt andmete jagamise edendamiseks, kuna muidu on suur oht, et erinevused liikmesriikide vahel suurenevad kiiresti. Selline olukord ilmneks eriti kiiresti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuses.

E-tervishoid, intelligentsed transpordisüsteemid, arukas energia ja keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia, mille komisjon teatises näidetena olulistest valdkondadest esile toob, on eriti olulised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuses ning et eesmärkide saavutamiseks on vaja omavalitsuste aktiivset osalust.

Arvamus teemal „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“
Raportöör:  Kieran McCarthy (IE/EA)   Arvamuse esimene arutelu
COM(2016)180 final;
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  11.–12. oktoober 2016

Tänu digitaalse tehnoloogia uutele põlvkondadele (näiteks suurandmetele) jätkub tööstusrevolutsioon. Euroopa tööstuse suur väljakutse seisneb selles, kuidas neid digitaalseid võimalusi täielikult ja sujuvalt enda kasuks tööle panna. Ei saa alahinnata traditsiooniliste ja mittetehnoloogiliste tööstusharude ettevõtjate, eelkõige VKEde võimalusi kasutada digitaliseerimist täielikult oma konkurentsivõime tõstmise ja tagamise vahendina.

Euroopa Liidu IKT sektor esindab majanduses olulist osa, andes tööd rohkem kui 6 miljonile töötajale ja moodustades SKPst umbes 4%. Hiljutistes uuringutes on väidetud, et toodete ja teenuste digitaliseerimise abil, kui see võetakse täies ulatuses kasutusele, on võimalik lisada tööstuse tuludele Euroopas järgmise viie aasta jooksul enam kui 110 miljardit eurot aastas.

Igas suuruses ettevõtted kõikides piirkondades ja sektorites saavad tugineda IKT tugevatele külgedele, ehitades digitaalseid tööstusplatvorme selleks, et töötada välja digitaaltehnoloogiaid alates komponentidest seadmete ja tarkvarani, tarbijaturgudele ning veebi- ja andmeplatvormidel ning asjakohastes rakendustes ja teenustes. Enamikul tööstusvaldkonna otsustajatest on keeruline otsustada, millal, kui palju ja millistesse tehnoloogiatesse investeerida. Ligikaudu 60 % suurtest tööstusettevõtetest ja enam kui 90 % VKEdest tunnevad, et nad sörgivad digitaalsel innovatsioonil sabas. Digitaaltehnoloogia kiire areng ja selle laiem kasutamine nõuab hädasti ka olemasoleva regulatiivse raamistiku ajakohastamist selleks, et pidada sammu innovatsiooni enneolematu kiirusega.

Arvamus teemal „Töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamine“
Raportöör: Yoomi Renström (SE/PES)  Arvamuse esimene arutelu ja vastuvõtmine
COM(2016)128 final; COR-2016-02881-00-00-DT-TRA
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  6.-7. detsember 2016

Euroopa Komisjon esitas 8. märtsil 2016. aastal ettepaneku töötajate lähetamist käsitleva direktiivi (direktiiv 96/71/EÜ) muutmise kohta. Vastavalt seletuskirjale on direktiivi eelnõu eesmärk kõrvaldada ebaõiglased tavad ja edendada põhimõtet, et samas kohas tehtava sama töö eest tuleb maksta sama tasu. Töötajate lähetamist käsitleval direktiivil on mitu – osaliselt vastuolulist – eesmärki. Direktiivi eesmärk on hõlbustada teenuste vaba liikumist, edendades lähetatavate töötajate suhtes kohaldatavate töötingimuste prognoositavust teises liikmesriigis. Samuti on direktiivi eesmärk kaitsta lähetatavaid töötajaid ja võidelda konkurentsi vastu, mis tuleneb ebaausal viisil saavutatud madalatest tööjõukuludest (nn sotsiaalne dumping).

Töötajate lähetamist käsitlevas direktiivis on tasakaalu saavutamine, ühelt poolt teenuste vaba liikumise soodustamise ning teiselt poolt kõlvatu konkurentsi vastu võitlemise ja lähetatavate töötajate kaitsmise vahel,   küsitav, eriti pärast mitmeid Euroopa Liidu Kohtu 2007. ja 2008. aasta otsuseid, mh kohtuasi Laval un Partneri Ltd, (C-341/05).

2. CIVEX

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine

Raportöör: Anne Quart (DE/PES); omaalgatuslik arvamus
JOIN(2015) 50 final, COR-2016-00982-00-00-PA-TRA
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 10.–12. oktoober 2016

Regioonide Komitee on arvamusel, et ELi välis- ja julgeolekupoliitika peamiste prioriteetide hulka peaks kuuluma stabiilsuse ja heaolu edendamine ELi naabruses, seega palub Regioonide Komitee Euroopa välispoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel arvestada kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Euroopa naabruspoliitika mõju on püsiv üksnes siis, kui kodanikel on sellest konkreetset kasu.

Regioonide Komiee peab kahetsusväärseks, et ikka veel on Euroopa naabruspoliitika eelkõige Brüsseli institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste projekt. Euroopa naabruspoliitika raames peab tugevdama kohaliku ja piirkondliku tasandi koostööd ja kodanikuühiskondade vahelist suhtlust ning selleks on vaja teha kättesaadavaks vajalikud vahendid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende liidud peavad olema kaasatud igasse Euroopa naabruspoliitika rakendusetappi programmide koostamisest kuni demokraatliku kontrollini. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende liidud osalevad assotsieerimiskomiteede ning -nõukogude töös ning neile tuleks anda alalise vaatleja staatus.

Regioonide komitee nõuab rohkem konkreetseid projekte, et hõlbustada inimestevahelisi kontakte; peab hädavajalikuks teha kättesaadavaks rohkem vahendeid, mida kasutada piiriüleses koostöös, linnadevahelistes partnerlussuhetes ning teadus-, kultuuri- ja noorsoovahetuses; kordab oma üleskutset kaasata liidu programmidesse (näiteks Erasmus) partnereid; tervitab asjaolu, et komisjon on seadnud viisalihtsustuse küsimuse tähtsale kohale ning esitanud konkreetsed ettepanekud seonduvalt Ukraina ja Gruusiaga; avaldab toetust viisalihtsustuse protsessile, pidades silmas Euroopa naabruspoliitika riikide kodanikke.

Paljudes ELi naaberriikides ja piirkondades esinev ebastabiilsus takistab jätkusuutlike partnerlussuhete arengut. Regioonide Komitee  rõhutab, kui oluline on loobuda geopoliitilistest kaalutlustest ja soovunelmatest, panna paika realistlikul hinnangul põhinevad tegelikkust arvestavad eesmärgid ning korraldada koostööd selliste partnerite vahel, kellel on tegelik huvi koostöö vastu ja kes suudavad saavutada jätkusuutlikke tulemusi; nõuab, et hoolimata vajalikust eristamisest peab ida- ja lõunanaabruse vahel säilima tasakaal.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine
Raportöör:  Vincenzo Bianco (IT/PES); fakultatiivse konsulteerimise taotlus
COM(2016) 270, 271 ja 272 final, COR-2016-03267-00-00-DT-TRA
Esimene arutelu ja vastuvõtmine (kavandatud kuupäev): 22.–23. september 2016
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 7.–8. detsember 2016

Seaduslik ränne
Raportöör: Olgierd Geblewicz (PL/EPP), fakultatiivse konsulteerimise taotlus
COM(2016) 378 final
Esimene arutelu ja vastuvõtmine (kavandatud kuupäev): 22.–23. september 2016
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  7.–8. detsember 2016

CdR presidendi, Markku Markkula avaldus ülemaailmsel põgenike päeval:
http://cor.europa.eu/en/news/Pages/Statement-World-Refugee-Day.aspx

Kolmandate riikide kodanike integreerimine
Raportöör: Karl Vanlouwe (BE/EA),  fakultatiivse konsulteerimise taotlus
COM(2016) 377 final;  COR-2016-03519-00-00-TCD-TRA
Esimene arutelu ja vastuvõtmine (kavandatud kuupäev): 22.–23. september 2016
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 7.–8. detsember 2016

Strateegiline arutelu julgeoleku ja terrorismivastase võitluse teemal

Hiljutised rünnakud Euroopa linnades on tuletanud meile meelde, et terrorism ohustab püsivalt rahu ja julgeolekut ning on probleem, millega kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad tegelema. Kuigi vastutus julgeoleku eest lasub eeskätt liikmesriigi valitsuse tasandil, oleme kahjuks hiljuti näinud, et terrorism on rahvusvaheline oht, mis puudutab ühiskonna kõiki tasandeid alates kodanikust kuni kohaliku kogukonna, riigi ja Euroopa Liiduni.

Terrorismi ei ole võimalik tõhusalt käsitleda ilma ühise Euroopa lähenemisviisita ning nagu ütleb rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos: „Euroopa Liidu eesmärk on tagada oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala. Ühe liikmesriigi sisejulgeolek on kõigi liikmesriikide sisejulgeolek. Killustatus muudab meid haavatavaks. Seda kasutavad täiel määral ära terroristid ja kurjategijad, nagu on näidanud hiljutised rünnakud mitmes liikmesriigis. Me peame killustatuse kaotama ja oma kohustused ellu viima, et saavutada tõeline ELi julgeolekuliit.“

Kuigi toetatakse ühist Euroopa lähenemisviisi, tuleb julgeoleku ja terrorismiga tegelemisel käsitleda ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli. Kuna terrorismi ja julgeolekuga seoses tuleb arvestada paljude küsimustega, on selleks sageli vaja valitsuste, liikmesriikide ametiasutuste, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade vahelist ulatuslikku koostööd. Julgeolekualaste väljakutsete arutamisel tuleks kaaluda ka seda, kas ELi poliitikameetmed vastavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadustele ja nõudmistele.

Arutelul osalesid:
Jorge Bento Silva, Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi terrorismi ja kriisiohjamise üksuse juht
Françoise Schepmans, Molenbeek-Saint-Jeani kommuunivanem
Peter Brorsen, Euroopa rahuinstituudi välissuhete ja Euroopa valdkonna direktor

3. Referendum Ühendkuningriigis 23. juunil 2016

Euroopa Liidu Regioonide Komitee president Markku Markkula pöördus Ühendkuningriigi referendumiga seoses ELi kodanike poole avaldusega, milles väljendab referendumi tulemuse suhtes kahetsust, kuid samas respekteerib seda otsust. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust,  minnes edasi 27 liikmesriigiga, jätkab Regioonide Komitee oma tööd linnade ja piirkondade huvide eest seismisel. Markku Markkula avaldus:

http://cor.europa.eu/et/news/Pages/Statement-by-CoR-President-Markkula-on-UK-referendum.aspx

Loe ka  Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja teiste Euroopa Liidu institutsioonide juhtide ühisavaldust Ühendkuningriigi referendumi tulemuse kohta:
http://ec.europa.eu/estonia/news/2016/160624_uk_ref_et.htm

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja



17.08.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit