Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
  Linnade ja Valdade Päevad 2017
  Linnade ja Valdade Päevad 2016
    Avamine
    Suured muudatused sotsiaaltöös
    Siseturvalisus
    Kohalike eelarvete tulevik
    Kohaliku arengu trendid ja võimalused
    Noored ja KOV
    Sport/kultuur
    Välispoliitika
    Võlahaldus
    Riigihanked
    Keskkonnafoorum
    Energeetika
    Varia
    Debatt - haldusreform
    Haridus muutuvas maailmas
    Haldusreform
    Linna/valla majandus
    Ettevõtluse võimalikkus maal
    Veemajandus
    Milliseid rolle mängivad kogukonnad?
    e-KOV
  Linnade ja Valdade Päevad 2015
  Linnade ja Valdade Päevad 2014
  Linnade ja Valdade Päevad 2013
  Linnade ja Valdade Päevad 2012
  Linnade ja Valdade Päevad 2011
  Linnade ja Valdade Päevad 2010
  Linnade ja Valdade Päevad 2009
  Linnade ja Valdade Päevad 2008
  Linnade ja Valdade Päevad 2007
  Linnade ja Valdade Päevad 2006
  Linnade ja Valdade Päevad 2005
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Linnade ja Valdade Päevad > Linnade ja Valdade Päevad 2016 > Avamine


Taavi Aas avakõne LVP (16. märts 2016)
Print

Lugupeetud härra president, minister, Eestimaa linnade ja valdade esindajad, külalised

Mul on hea meel näha, et kohalike omavalitsuste mured ja rõõmud nii paljudele korda lähevad. Linnade Valdade Päevad on juba viimased kaksteist aastat  olnud sündmuseks, kuhu igast Eestimaa paigast kokku tullakse, et siis ühiselt arutada hetkel aktuaalseid probleeme  ja otsida lahendusi mitmetele igapäevaelu kitsaskohtadele. Seekordse ürituse põhiteema on „Kohalik omavalitsus muutuvas maailmas“. 

Maailm meie ümber on muutunud ning olukord Euroopas on kriitiline. Kas ja kuidas kogu Euroopa sellega toime tuleb on täna veel raske öelda, küll aga saame me mõelda millises Eestis tahaksime elada ning mida saame selle eesmärgi saavutamiseks teha siin ja praegu.

Kuidas peaks toime tulema kohalik omavalitsus muutuvas maailmas?

Kohaliku tasandi otsustajatel puuduvad hoovad takistamaks sõjategevust kriisikolletes, seega saame keskenduda nendele tegevustele, kus meil on võimalik sekkuda.

Olukord on muutunud. Kui veel sada aastat tagasi olid kirik ja kõrts need, mis rahva kokku tõid, siis täna  on selle rolli võtnud suures osas kaubanduskeskused.

Riigivalitsemises oleme täna situatsioonis, kus keskvõimu tasandil ei ole võimalik kõiki kodanike jaoks olulisi teenuseid pakkuda, samas kohalikul omavalitsusel puuduvad piisavad vahendid nende teenuste pakkumise finantseerimiseks.  Ka tuleb arvestada asjaoluga, et vaatamata Eesti väiksusele on regionaalne lõhe märkimisväärselt suur.

Jüri Raidlat tsiteerides „Vananeva ja  kahaneva elanikkonnaga ja paigal tammuva majandusega riigis ei saa olla fundamentaalsemat ülesannet kui riigireformi elluviimine. (Postimees, 8. veebruar 2016).  Ühe osana riigireformist saame vaadata kohalike omavalitsuste ühinemisprogrammi käivitumist.
http://arvamus.postimees.ee/3574119/juri-raidla-riigireform-kui-eesti-suur-idee-nr-1

Haldusreformi teemast on selles samas saalis räägitud vist küll kõikidel Linnade Valdade Päevadel. Täna oleme niikaugel, et valitsus on heaks kiitnud haldusreformi seaduse eelnõu. Kahjuks ei käsitle see omavalitsuste ja riigi funktsioonide jaotust ning jätab lahendamata ka omavalitsuste rahastamise süsteemi muutmise teema. Me räägime täna omavalitsustest muutuvas maailmas, kuid viimastel aastatel on üks asi püsinud muutumatuna – ja nimelt omavalitsuste rahastamine. 2009.aastal tehtud nn. ajutine kriisikärbe, on kohalike omavalitsuste jaoks jäänud alaliseks. Ei ole midagi alalisemat, kui ajutised otsused.

Rahastamise küsimusi on küll käsitletud haldusreformi kontseptsiooni dokumendis, kuid seal tehtud ettepanekute kohaselt on raske näha, et omavalitsuste autonoomia saaks oluliselt suureneda. Kuigi kontseptsiooni dokumendist leiab mõned ettepanekud, mis kattuvad otseselt astmelise tulumaksu kehtestamise ideoloogiaga, seda siis omavalitustele rakendatuna.

Paralleelselt haldusreformi läbiviimisega toimub koolivõrgu korrastamise protsess. Omavalitsuste poolt vaadatuna jääb kahjuks mulje, et suuremat mõju kohapealse elu jätkamise võimalikkusele või võimatusele on siiani avaldanud haridusministeeriumi poolt koordineeritav tegevus. Aga kas need tegevused peaksid kulgema paralleelselt või hoopis integreeritult?

Omavalitsuste arvu vähendamine ja juhtimise koondamine suurematesse keskustesse tähendab seda, et vahemaa kodaniku ja teenuse vahel võib minna pikemaks.

Mida me saame teha? Vaja on lahendada halduskorralduse sisulised probleemid. Vaja on täpsemalt fikseerida omavalitsuste funktsioonid. Lisaks kaardi ümberjoonistamisele tuleks mõelda ka  sellele, kuidas mõjutab reformi läbiviimine tavakodanikku. Millised on need teenused, mida talle tulevikus pakkuma hakatakse ja kui kaugele peab sõitma oma igapäevatoimetusi tegema. Eesmärgiks peaks olema, et reformide tuules ei kannataks kodanikele pakutavate teenuste kvaliteet.

Regionaalset tasakaalustamatust on võimalik parandada parema ühistranspordi teenuse pakkumisega ja miks mitte teha seda elanikele tasuta? Tallinna linnal on ette näidata enam kui kolme aasta pikkune positiivne  kogemus.

Ühistransporditeenuse kättesaadavamaks muutmisega anname me oma panuse keskkonnaprobleemide lahendamisele. Hästi funktsioneeriv ühistransport võimaldab paindlikumalt valida nii töö- kui elukoha asukohta.

Lisaks tasuta ühistranspordile on Tallinna poolt tulnud veel teinegi algatus, milleks on Ühistupanga loomine. Positiivse signaalina tooks välja Regioonide Komitee seisukoha kaasata Euroopa Investeerimiskava raames töökohtade loomisel ja majanduse taaselustamisel rohkem kohalikke omavalitsusi tugipankade loomisse.

Kohalikud omavalitsused on omalt poolt ettepanekud teinud nii riigieelarve strateegia (RES) kui ka 2017.aasta riigieelarve koostamise protsessi tarbeks, täna ootame riigi poolset vastust ning suuremat konstruktiivsust eelarveläbirääkimistel valitsuse delegatsiooni poolt.

Pelgalt haldusterritoriaalsest reformist ei ole kasu kui endiselt jääb lahendamata omavalitsuste ja keskvõimu vaheline konflikt.

Tahaksin lõpetada peaministrile majandusnõu andva töögrupi juhi Erki Raasukese poolt Postimehele antud intervjuus väljendatud mõttega, et viimased kümme aastat kestnud konflikt kõige suurema Eesti majandusüksuse ehk Tallinna ja istuva koalitsiooni vahel on olnud Eesti arengut takistav tegur ning „see ei saa minna samamoodi järgmised kümme aastat edasi või kui läheb, siis ei ole meil põhjust majanduskasvust rääkida."
http://online.le.ee/2016/02/01/erkki-raasuke-tallinna-ja-valitsuse-konflikt-takistab-eesti-arengut/

Vaja on rohkem koostööd ja seda kõikidel tasanditel.

Soovin Teile kõigile huvitavaid elamusi neil kahel päeval.


29.03.2016

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit