Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2015 Brüssel


07. detsember - 11. detsember 2015 a . nr 34
Print


1. Demograafiliste muutuste pakt – Covenant on Demographic Change – 7.detsembril Regioonide Komitees

2. Regioonide Komitee ECON komisjoni koosolek 10.detsembril

3. Regioonide Komitee COTER komisjoni koosolek 11.detsembril

1. Demograafilised muutused on üks suuremaid väljakutseid, millega EL peab toime tulema. Euroopa elanikkond vananeb. Inimesed vanuses 50 + moodustavad 37 % Euroopa elanikkonnast. Eurostati andmetel hakkab lähikümnetel üle kuuekümneaastaste inimeste osakaal Euroopas suurenema kahe miljoni võrra aastas, samal ajal tööealise elanikkonna osakaal langeb. Kõrges eas ( 80 aastat ja vanemad) inimeste osakaal, kes tõenäoliselt vajavad hoolt ja abi, suureneb. Seega on täna vaja leida jätkusuutlikke lahendusi aktiivse ja tervisliku vananemise toetuseks.

Euroopa Liidus on välja arendatud palju innovatiivseid lahendusi aktiivse ja tervisliku vananemise toetuseks, kuid nende mõju demograafilistele muutustele on jäänud piiratuks. Temaatilise võrgustiku AFE-INNOVNET eesmärk on luua Euroopa Liidus lai kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning huvigruppide kogukond, kes soovivad teha koostööd nutikate ning innovatiivsete lahendustega eakatesõbraliku keskkonna loomise nimel. See võrgustik põhineb tugeval konsortsiumil, kuhu kuulub 29 partnerit, 13 suurlinna ja 6 regiooni, mida koordineerib AGE Platform Europe. Viimane koondab rohkem kui 300 huvirühma, nende seas 70 piirkonda ja linna.

7.detsembril 2015 pandi kõrgetasemelisel konverentsil ametlikult alus demograafiliste muutuste paktile (Covenant on Demographic Change), selleks et kindlustada AFE-INNOVNET temaatilise võrgustiku jätkusuutlikkus. Demograafiliste muutuste pakt on poliitilis-tehniline raamistik, mis toob kokku Euroopa kohalikud, piirkondlikud ja liikmesriigitasandid ning teadusasutused ja tööstusettevõtted toetamaks aktiivset ja tervislikku vananemist. See on vastuseks Euroopa demograafilisele väljakutsele. Üritus leidis aset Euroopa Regioonide Komitees Brüsselis, Euroopa Komisjoni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO toetusel. Esimese päeva konverentsile järgnesid kaks päeva tehniliste töötubadega, kus poliitikakujundajad arutasid läbi välja-arendatud meetmed ja jagasid kogemusi.

Ühinege temaatilise võrgustikuga AFE-INNOVNET aadressil www.affeinnovnet.eu  

Loe lisaks www.age-platform.eu  ja www.towardsanagefriendlyep.com

2. Regioonide Komitee majanduskomisjoni ECON koosolekul toimus

2016. aasta majanduskasvu analüüsi arutelu: Euroopa poolaasta ja muutused majandus- ja rahaliidu juhtimises  - arutelu Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli voliniku Pierre Moscoviciga, komitee presidendi Markku Markkulaga ja Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe Roberto Gualtieriga

Toimus järgmiste omaalgatuslike arvamuste arutelu ja vastuvõtmine:

Viie juhi aruande „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine” järelmeetmed. Raportöör Paul Lindquist (SV/EPP)

Piirkondlikud ja riiklikud tugipangad töökohtade ja majanduskasvu loomise nimel. Raportöör Adam Banaszak (PL/ECR)

Koosolekul kinnitati  Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõu 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta. Resolutsiooni eelnõu tutvustas ECONi komisjoni esimees dr Christian Buchmann. 2016. aasta majanduskasvu analüüsi teemal võttis sõna  Euroopa Parlamendi raportöör Maria João Rodrigues (S&D/PT) teemal.

3. Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni COTER koosolekul 11.detsembril  esines sõnavõtuga OECD asepeasekretär Mari Kiviniemi.  Arutelul käsitleti hetkeolukorda ja edasist Regioonide Komitee ja OECD koostööd.

Mari Kiviniemi rääkis OECD ja Regioonide Komitee poolt läbi viidud üle-euroopalise uuringu tulemustest, mille järgi 40 % ELi piirkondadest kogesid enam kui kümneportsendilist investeeringute langust 2010. aastale järgneval perioodil. (https://portal.cor.europa.eu/europe2020/pub/Documents/oecd-cor-jointreport.pdf ) Maist kuni juulikuuni 2015. aastal küsitleti 295 esindajat 255-st ELi liikmesriikide kohalikest ja piirkondlikest ELi omavalitsustest, välja arvatud Luxemburg.  Huvitav oli tõdemus, et võrreldes väikelinnadega, näitasid tulemused suuremaid investeeringukärpeid piirkondades ja suurlinnadest. Kõik vastajad nentisid, et rahastamises on olnud puudujääke. Vaid 7 protsendil omavalitsustest on õnnestunud suurendada invetseeringuid eraallikatest. 90 % omavalitsuste esindajatest tunnistasid, et keerukas hankeraamistik on takistuseks investeerimisel infrastruktuuri ja et sektorite vahel puudub koordineerimine. Järelvalvet teostatakse haldusülesandena, aga planeerimise staadiumis monitooring puudub. Koostöö erinevate tasandite vahel annaks paremaid tulemusi. Ilma koostööta kohalike ja piirkondlike ametivõimudega ei ole võimalik tagada majanduskasvu. Suur potentsiaal on heade ja innovatiivsete praktikate jagamisel liikmesriikide vahel. Regioonide Komiteel ja OECD-l on suur roll selle valdkonna koostöö toetamisel.

Markku Markkula, Regioonide Komitee president: „Uuring näitas, et puudujäägid valitsemises on sama suured kui puudujäägid rahastamises. Langus investeerimises on toimunud riikliku rahastamise vähenemise tõttu. See tuleneb koordineerimatusest infrastrukuuriprojektide rahastamise planeerimisel riikliku, piirkondliku ja kohaliku valitsemistasandi vahel. Seetõttu puudub  ka erasektori toetus. Koostööd on vaja parandada.“

Lisaks olid COTER komisjoni koosolekul

arutelul territoriaalse arengu näitajad (a)ning ELi linnade tegevuskava (b).

a)Territoriaalse arengu näitajad - SKP täiendamine (omaalgatuslik arvamus esimesel arutelul) Raportöör Catiuscia Marini (IT/PES), sõnavõtjad  Mari Kiviniemi, OECD asepeasekretär ning Marcel Jortay, Eurostati piirkondliku ja valdkondliku statistika direktor, Euroopa Komisjonist.

Regioonide Komitee tunnistab, et poliitikakujundamises on asjakohane strateegiline lähenemisviis, milles määratletakse ühistel väärtustel põhinevad ühised eesmärgid ja määratakse kindlaks meetmed ühiselt seatud eesmärkide saavutamiseks ning on seisukohal, et tõenditel põhinev lähenemisviis avaliku sektori poliitikale – konkreetsete poliitikameetmete mõju prognoosimine ja mõõtmine — on oluline, et tagada järjepidevate poliitiliste otsuste aktsepteerimine avalikkuse poolt. Koosolekul toimus arutelu SKPd täiendavate indikaatorite üle.

Regioonide Komitee leiab, et arutelul SKPd täiendavate näitajate üle tuleb alustuseks määratleda, mis on heaolu praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning millised on kõige sobivamad meetmed sellise heaolu saavutamiseks. Raportöör on sellega seoses seisukohal, et on vaja veelgi parandada poliitilise juhtimise praegust metoodikat ELi tasandil, et saada ajakohastatumat, põhjalikumat ja tegelikkusele paremini vastavat teavet ning määrata kindlaks asjakohane ja ühtne meetod majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide hõlmamiseks olukorra analüüsi.

Mari Kiviniemi (OECD asepresident): „Olen nõus, et SKP ei kätke endas kogu tõde. OECD on heaolu mõõtmise näitajatega pikalt tegelenud. Meie andmed annavad riikidele parema võimaluse oma arengut kujundada. Küsimus hetkel on, kuidas integreerida heaolu indikaatorit ELi territoriaalse ühtekuuluvuse poliitiaksse.“

b)Konkreetsed sammud ELi linnade tegevuskava rakendamiseks (omaalgatuslik arvamus, arvamuste vahetus). Raportöör Hella Dunger-Löper (DE/PES).

Aruteludes linnade tegevuskava üle väljendatakse alatasa kartusi, et ulatuslikum keskendumine linnaprobleemidele toimub maapiirkondade toetamise arvelt. Regioonide Komitee raportöör ei jaga seda arvamust. Linna- ja maapiirkonnad ei ole teineteisele konkurendid ega ammugi mitte teineteisega vastuolus, vastupidi, nende kummagi eripärast tuleneb linna- ja maapiirkondade rollide ja ülesannete jaotusest, mis just võimaldabki Euroopa eesmärke ühiselt saavutada. Peamine eesmärk – ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt tugev Euroopa – on saavutatav vaid juhul, kui mõlemad on tugevad.

Seejuures ei ole linnapiirkondade puhul tähelepanu keskmes loomulikult mitte ainult pea- ja suurlinnad, vaid ka keskmise suurusega ja väikesed linnad, millel on oma ümbritseva piirkonna seisukohalt keskne tähtsus.

Euroopas elab tänaseks ligikaudu 70 % elanikkonnast linnades või linnastutes. Need on majandusliku arengu liikumapanev jõud. Neis otsustatakse ELi tulevase tugevuse üle maailma mastaabis. Samas aga iseloomustavad linnu ka vahetud sotsiaalsed vastuolud (nt vaesus ja rikkus, töötus ja tööjõupuudus, suured erinevused haridusvaldkonnas ja erilised keskkonnaalased väljakutsed).

Raportöör: „ Linnade sotsiaalset mõõdet tuleb arvesse võtta. Mitmetasandilise juhtimise jaoks on vaja ka vastavad poliitikad välja töötada.“

2015. aasta oktoobris leppisid Euroopa Komisjon ja ELi tulevane eesistujariik Madalamaad kokku linnade tegevuskava rakendamise menetluses. Tegevuskava eesmärgid on: parem õigusloome; parem rahastamine; parem teadmistebaas ja teadmiste vahetamine. Seejuures tuleb käsitleda kahtteist põhiteemat, millel on linnade seisukohalt eriline tähtsus.

Sõnavõtjad:

Nicolaas Beets, Madalmaade linnapoliitikaerisaadik, Madalmaade siseasjade ja kuningriigi siseküsimuste ministeerium. „ ELi poliitikat ei saa ellu viia ilma linnadeta. Mitmetasandiline juhtimine tähendab kodanike kaasamist. Tähtis on partnerluste loomine. Madalmaade eesistumisaja prioriteedid on käivitada linnade tegevuskava ning panna kokku Amsterdami Pakt.“

Olivier Baudelet, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi linnaarengu rühma juht, Euroopa Komisjon: „ Et linnade tegevuskava hakkaks tööle, on meil vaja inimesi, mis tähendab eelkõige partnerlust.  Juhtkomitee luuakse liikmesriikide esindajatest, samuti CEMRi ja Regioonide Komitee esindajatest. Luuakse ka ekspertide rühm, kel on teadmised, kes on kursis teemaga ja kel on aega pühenduda. Eksperdid esindavad 15 linna. Regioonide Komitee esitab huvitatud linnade kandidaadid. Esialgu antakse ülevaade hetkeolukorrast. Seejärel tuvastatakse takistused töökava elluviimisel. Prioriteetseid valdkondi on 12, neist nelja osas on piltootprojektid olemas – vaesus linnades, pagulaskriis, elamumajandus, õhu kvaliteet. Euroopa Komisjoni rolliks on olla partner, kes ei ole ei juht ega omanik,vaid seisab selle eest, et protsess oleks järjepidev. Komisjon on ka kontaktpartneriks teiste ELi institutsioonidega (Euroopa Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Europarlament). Esimestest tulemustest saame rääkida suvel.

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja

brussel@ell.ee

 


14.12.2015

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit