Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2015 Brüssel


23. november - 27. november 2015 a . nr 32
Print

              

1. Brüsselis langetati 27. novembril ohutaset neljalt kolmele.

2. Regioonide Komitee NAT  komisjoni koosolek 24. novembril

3. Kliimakohtumine COP 21 Pariisis

1. Ligi nädal aega oli Brüsselis seoses Pariisi terrorirünnakutega  kõrgeim ohutase ehk aste neli, mis tähendab väga tõsist ja ähvardavat ohtu.

27. novembril langetati ohutaset neljalt komele. Kolmas tase tähendab, et riigi hinnangul on oht tõsine, võimalik ja tõenäoline. Brüsseli ohutaseme alandamine viis selle ülejäänud Belgiaga samale tasemele.

http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/belgium/

2. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni koosolekul 24.novembril  olid arutusel järgmised arvamused:

a) Innovatsioon ja maapiirkondade majanduse ajakohastamine.  Omaalgatusliku arvamuse teine arutelu. Raportöör Randel Länts (EE/PES)

b) Eakatesõbralik turism. Omaalgatusliku arvamuse esimene arutelu. Raportöör Annemiek Jetten (NL/PES)

c) Kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomine ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamine. Omaaalgatusliku arvamuse esimene arutelu.  Raportöör Olgierd Geblewicz (PL/EPP)

a) Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni koosolekul 24. novembril täpsustati linnade ja regioonide ettepanekut, kuidas kaasajastada Euroopa maapiirkondade majandust. See oli arvamuse teine arutelu, esimene arutelu toimus 21.septembril. Vastuvõtmine täiskogul 10. ja 11. veebruaril.

Arvamuse eelnõus toob raportöör välja järgmist:

Maapiirkondade arengutase on linnapiirkondade arengutasemest väiksem ja mahajäämus suureneb.

Raportöör toob ära terve rea võtmetingimusi, ilma milleta ei saa olukord paraneda:

Euroopa regionaalarengufondi maaelule suunatud rahastuse suurendamine 2014 – 2020 perioodil sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise eesmärgil; kohaliku arengu ulatuse laiendamine, kaasates sellesse kõik maapiirkondade majandus- ja sotsiaalarengu projektid; tõhusam koostöö piirkonna haridus- ja kutseasutustega;  maapiirkondades kutseõppe parandamine,  skeemide välja töötamine väikeettevõtjate kaasamiseks õppekavaarendusse.

Regioonide Komitee on seisukohal, et kõigis Euroopa Liidu piirkondades ja eelkõige maapiirkondades esinevaid majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid väljakutseid on võimalik käsitleda ainult avaliku poliitika integreeritud lähenemisviisi abil. Selleks tuleb:

- jätkata struktuurifondide toimimiseeskirjade ühtlustamist ühise strateegilise raamistiku abil, et lihtsustada maaelu arengu kavandamist ja juhtimist;

- mitmekesistada sisendeid ja lisada maaelu aspektid kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, nii nagu praegu tehakse linnade puhul;

-  juhtida tähelepanu sellele, et kokkuhoiumeetmed ning põllumajandusele ja maaelu arengule eraldatud vahendite üldine vähenemine ohustavad maapiirkondade jätkusuutlikkust ja on seetõttu vastuolus ELi territoriaalse ühtsuse põhimõttega;

- taotleda suuremate vahendite eraldamist maaelu edendamisele, vältimaks põllumajandustoodangu ülepakkumist ning panna nii ühtlasi piir teise samba vahendite ülekandmisele esimesse sambasse;

-  koostada maaelu arengu valge raamat

-  taotleda programmitöö perioodil 2014–2020 ELi rahaliste toetuste suurendamist kohalikule arengule;

-  taotleda täielikku kaasatust Euroopa Komisjoni poolt loodavas kohalikule arengule pühendatud koordineerimisplatvormis;

- rõhutada maapiirkondade tähtsust arengu- ja innovatsioonikeskustena, mis panustavad strateegiasse „Euroopa 2020”;

- rõhutada innovatsioonipartnerluse tähtsust maapiirkondade majandustegevuse kaasajastamisel;

-  maapiirkonnad tuleks hõlmata Euroopa Komisjoni kohalikule arengule pühendatud innovatsioonipartnerluse „Arukad linnad ja kogukonnad” sihtrühma;

Regioonide Komitee juhib tähelepanu sellele, et kokkuhoiumeetmed ning põllumajandusele ja maaelu arengule eraldatud vahendite üldine vähenemine ohustavad maapiirkondade jätkusuutlikkust ja on seetõttu vastuolus ELi territoriaalse ühtsuse põhimõttega.

b) Arvamuse eelnõus  „Eakatesõbralik turism“  kutsub raportöör Annemiek Jetten  poliitikakujundajaid üles:

 - looma taskukohaseid ja mitmekülgseid turismiteenuste pakkumisi;

 - määratlema eakate ühenduste parimad tavad ja neid levitama, näiteks eakatele suunatud vahetusprogrammide loomise kaudu;

- arendama välja eakatele mõeldud turismitooted ja laiendama viisavabadust.

Regioonide Komitee on seisukohal, et eakatesõbraliku turismi poliitika vajab integreeritud lähenemisviisi. Eelkõige kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid kaaluma valdkonnaülest lähenemisviisi, millesse on kaasatud erinevad organisatsioonid, kes tegutsevad aktiivselt näiteks tervishoiu- ja transpordisektoris ning füüsilise juurdepääsu tagamise alal.

Regioonide Komitee tunnistab, et oluline on luua Euroopa andmebaas, mis sisaldaks andmeid üldiselt iseseisvate ja materiaalselt kindlustatud eakate rühma kohta. See võimaldab välja töötada analüüsid, mis näitaksid, kuidas mõjutab eakate kasvav arv turismiteenuste pakkujaid.

Regioonide Komitee juhib tähelepanu ELi turismipoliitika eesmärkidele  edendada „jätkusuutliku, vastutustundliku ja kvaliteetse turismi arengut”, millega kaasnevad tööhõivevõimalused ja ühiskondlikku areng Euroopa Liidus.

Arvamuse vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul 10. ja 11. veebruaril.

c) Regioonide Komitee toetab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning peab ettepanekut väärtuslikuks vahendiks jätkusuutliku kalandussektorini jõudmisel aastaks 2020.

Arvamuse eelnõus märgitakse,  et pidev tähelepanu juhtimine kalapüügi mõjule ökosüsteemis on suurendanud vajadust kõnealuse mõju järelevalve ja haldamise järele. See on üks peamisi põhimõtteid, mis on sõnastatud uue ühist kalanduspoliitikat käsitleva dokumendi peamiste eesmärkide hulgas. Äriandmestike või mitteäriliste andmete usaldusväärne kogumine mereliikide kohta koos asjakohaste keskkonnaalaste andmetega võimaldab kalavarude olukorda ja ka mereökosüsteeme ning nende dünaamilisust täpsemini hinnata.

Regioonide Komitee kutsub liikmesriike üles hindama oma olemasolevaid andmete kogumise süsteeme, et tagada koostalitlusvõime. Selliste hindamistegevuste käigus tuleks üle vaadata vastavus, andmeedastuse protokollid, kogumine, menetlemine, edastamine ja kvaliteedi hindamine. Tõhus piirkondlik andmete kogumine ja ka piirkondliku andmebaasi loomine peaks kajastuma kogutud andmete paremas integreerimises töökavadesse. Kõik sidusrühmad peaksid töötama selle nimel, et tagada kogutud andmete ulatuslik kättesaadavus  vormingus, mida saavad kasutada kõik huvitatud kasutajad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Arvamuse vastuvõtmine planeeritud täiskogul istungjärgul 10. Ja 11. veebruaril

3.  Enam kui 200 riigi esindajad kogunevad 29. novembrist kuni 11. detsembrini Pariisi kliimakonverentsile COP21, et jõuda uue ülemaailmse kliimakokkuleppeni. Europarlamendi delegatsioon 15 saadikuga viibib Pariisis 8.–12. detsembrini. Parlamendi ootused uue kliimaleppe osas on kirjas vastavas raportis.

Kerkiv keskmine õhutemperatuur, sulavad liustikud ning pidevad põuad ja üleujutused on selge märk sellest, et kliimamuutused on reaalsus juba täna. Pariisis üritavad poliitikud jõuda uue rahvusvahelise kliimaleppeni.

Jälgi kliimakonverentsil toimuvat Internetis

http://www.europarl.europa.eu/news/et/news-room/content/20141118STO79417/html/J%C3%A4lgi-EP-delegatsiooni-t%C3%B6%C3%B6d-kliimakonverentsil

EP hinnangul peab parlament olema esirinnas, et kindlustada kliimakonverentsi edu. See on selle sajandi võitlus. Kui midagi ei tehta, tõuseb maailma keskmine temperatuur rohkem kui kaks kraadi.

See aga tähendab looduskatastroofe ja toidukriise, mis omakorda viib ekspertide hinnangul kuni 200 miljoni kliimapõgenikuni.

Kliimakohtumisel Pariisis osalevad teiste seas Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas ning Eesti Linnade Liidu nõunik Irja Alakivi.

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude

Brüsseli esindaja

brussel@ell.ee

+3725040257

+32497071083+32497071083


30.11.2015

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit