Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2015 Brüssel


19. oktoober - 23. oktoober 2015 a . nr 29
Print

           

1. President Toomas Hendrik Ilves kohtus Brüsselis EP president Martin Schulziga.

2. „Võimalused ja väljakutsed seoses inimeste vaba liikumisega Euroopa Liidus“ – seminar Göteborgi linna esinduses Brüsselis

3. Regioonide Komitee kommunikatsioonikonverents EuroPCom

4. S&D konverents „Ühtsena viha ja hirmu vastu“


1. Eesti president Toomas Hendrik Ilves kohtus kolmapäeval, 21. oktoobril Euroopa Parlamendis  EP president Martin Schulziga. Arutelu teemadeks olid Euroopa Liidu migratsioonipoliitika ja ühtne digiturg. Rõhutati Türgi olulisust migratsioonikriisi leevenemisel. Räägiti ka olukorrast Ukrainas. Kahepäevase töövisiidi käigus kohtus president Ilves Brüsselis veel Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja volinik Andrus Ansipiga.

2. Seminari teema „Opportunities and challenges linked to the free movement of people“ viitab ELi liikmesriikide kodanike võimalusele vabalt liikuda Euroopa Liidu liikmesriikides.  Inimeste vaba liikumine toob palju võimalusi, kuid esitab ka väljakutseid. 20.oktoobri hommikul arutleti Göteborgi linna esinduses Brüsselis, kuidas nende väljakutsetega toime tulla.

http://www.vgregion.se/upload/Morning%20seminar%20-%20Opportunities%20and%20challenges%20linked%20to%20the%20free%20movement%20of%20people.pdf?ep

Inimesed, kes elavad vaesuses, püüavad liikuda riikidesse, kus on parem elatustase ning leida niiviisi oma probleemidele ajutisi lahendusi. Rootsis on alates 2006. aastast näha inimesi tänavatel kerjamas, mida varem  ei olnud. Muutunud olukord tekitab sotsiaalseid pingeid ja kohalikud ning piirkondlikud omavalitsused peavad leidma lahendused. Kõigil inimestel on õigus väärikusele ja iga üksiku inimese inimõigustega püüavad Rootsi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused arvestada. 2011. aastast on Västra Götaland regioonil inimõiguste komitee, mis on vastu võtnud inimõigustel põhineva tegevuskava.

Seminaril esines ettekandega Jan Svensson Göteborg’i linnavalitsusest, rääkides tööst, mida linnavalitsus teeb kolmandate riikide ja ELi kodanike inimõiguste tagamisel Göteborg’is. Linn vajab konkreetset tegevusplaani, mis aitaks hakkama saada uue olukorraga. Teistest ELi liikmesriikidest tulnud iInimestel on raske pääseda Rootsis tööturule. Millised on nende inimeste õigused? See puudutab tervet ühiskonda, mitte ainult sotsiaaltöötajaid. Kolmandate riikide kodanikega saadakse paremini hakkama, on selged regulatsioonid, kuid ELi kodanikke ei osata tööhõiveametites  juhendada, sest  ametnikel puuduvad teadmised , millised on ELi kodanike õigused, kui nad saabuvad Rootsi ajutiselt  ja soovivad leida tööd. Ametnikel puuduvad teadmised vastavatest seadustest ja määrustest, mis tagaksid nende  inimeste inimõigused. Terviseabi antakse kõigile, kuid enama suhtes jääb abi poolikuks.  Puuduvad vastavad regulatsioonid Euroopa Liidu tasemel. Vaja on ühtset ja konkreetset tegevuskava. Sõna võtsid ka Rootsist pärit europarlamendi saadikud.

3. 21. Ja 22. oktoobril toimus Brüsselis kuuendat korda  Euroopa kommunikatsioonikonverents

Suhtekorraldajad ja kommunikatsiooniala eksperdid kohalikult, piirkondlikult ja riiklikult tasandilt kohtusid loengutel, debattidel ja interaktiivsetes töötubades, et arutleda kahepäevase programmi raames päevakohastel teemadel.

Euroopa narratiivi teemalises töötoas rõhutati loomingulisust. Looja on igaüks, kes on oma erialaselt loominguline, ütles Lucas De Man, kunstnik Hollandist. Rarita Zbranca, kunstnik Rumeeniast, rõhutas, et meil Euroopas on tohutusuur kultuuripärand. Alles siis, kui reisime Euroopast väljapoole, saame aru, mida Euroopa tähendab.  Igal inimesel meie ühiskonnas on oma narratiiv, ta näeb ühiskonda oma vaatenurgast. Lubagem loomingulisusel toimida! Klaus Loeffler, Europarlamendi liige, lisas, et noored inimesed tunnetavad maailma seotust, kuid nad ei tunneta, et nende isiklik arvamus midagi loeb. Me peame noori inimesi kaasama. Noori tuleb kuulata, mitte sundida neid kuulama suurte juhtide õpetussõnu. Me peaksime koguma kokku innovaatilised ideed Euroopa tänavatelt. Ideed ei pea tulema vaid tipust. Jäi kõlama küsimus – kas meil üldse ongi vaja ühist narratiivi Euroopas? Ehk on aeg ühiseks narratiiviks juba möödas? Igal meist on oma lugu ja võiksime oma lood siduda ühiseks narratiiviks. Ärgem konkureerigem, olgem kõik koos! Kaasakem inimesi seal, kus nad on, ärge tahtke, et nad tulevad teie juurde! Mitmekesisus on väärtus!  See, et meil puudub ühine narratiiv, on ka narratiiv. See mida vajame, on visioon.

Töötoas, kus räägiti Euroopa Liidu uudiste kohalikule tasandile viimisest, olid esinejad nõus, et sõnum peab inimestele olema arusaadava tähendusega. Näiteks, energiapoliitikast rääkides on tähtis mõista, et energiavarud ei ole lõputud, energia raiskamine on sama halb kui toidu raiskamine. Tähtis on viia uudised sotsiaalmeediasse, sest seal jälgib uudiseid suur osa Euroopa kodanikest. Euroopa Liidu institutsioonid peavad olema nähtavad, kaasavad ja oma kodanikega seotud ning nende sõnumid kodanikele arusaadavad. Hanna Mölleri (Radio Bremen) sõnul sooviksid ajakirjanikud, et neile keegi teada annaks, mis on aktuaalset ELi tasandil, seletaks ka teema lahti ja annaks kätte taustainfo. Niiviisi saaks uudise raadiole või televisoonile kiiremini edastada.

Konverentsil esinesid ka haldusreformi eksperdid ELi liikmesriikidest, rääkides valdade-linnade liitmisest oma piirkonnas ja selle mõjust riiklikul ja kohalikul tasandil. Haldusreformiga kaasnevad tavaliselt eelarvekärped, keeruline on selles olukorras hoida dialoogi kodanikega.

Töötoa „Reform the Norm“ moderaator Boris Tonhauser(CEMR-i nõunik) ütles, et tihti keskvalitsused detsentraliseerivad pädevusi ja teenuseid, kuid ei anna kaasa adekvaatseid rahalisi vahendeid. Samas paljude liikmesriikide valitsused püüavad kriisi ajal tuua teenused tagasi riiklikule tasandile, põhjendades seda kohalike omavalitsuste saamatusega.

Paljudes liikmesriikides on omavalitsusüksuste liitmisele tugev vastuseis. Põhjapoolsetes riikides läheb reform küll veidi kergemalt, kuid Kesk- ja Lõuna-Euroopas on palju vastuseisu.

Anna Jaudzema, Rezekne (Läti) linnavalitsuse arenguosakonna juhataja, tegi ettekande 2009. a. läbiviidud haldusreformist Lätis ja Rezeknes. Enne haldusreformi oli Läti Vabariigis 586 kohalikku omavalitsusüksust ja 26 piirkondlikku teise tasandi valitsust, millest peale reformi jäi järele 110 omavalitsust ja 9 vabariikliku tähtsusega linnavalitsust. Rezekne rajooni 28-st maaomavalitsusest(esimese tasandi kohalik omavalitsus) ja Rezekne rajooninõukogust (teise tasandi valitsus) sai üks  esmatasandi omavalitsus Rezekne vald, kuhu kuulub 25 küla, millel ei ole enam oma administratsiooni, kuid on head arenguvõimalused ja teenuste kättesaadavus kohapeal.

Haldusreform laabus Rezeknes tänu sellele, et oli tugev ja veenev juht, keda toetasid mitmed poliitikud ja kes suhtles kodanikega, küladele lubati võrdsust ja autonoomiat. Tagasiside kodanikelt on olnud positiivne.

Teija Järvela, Salo omavalitsuse kommunikatsioonijuht (Soome) rääkis, et haldusreform  nende piirkonnas algas juunis 2006 ja jõudis lõpule jaanuaris 2009. Salo linnaga ühines kümme omavalitsust ja moodustati üks omavalitsusüksus, mille nimeks valiti samuti Salo. Toimus tihe suhtlemine kodanikega, selgitati, mida tulevik toob. Lubati, et keegi ei kaota töökohta, et ühinemine on vabatahtlik ja et tulevane vallakeskus ja maapiirkonnad jäävad võrdseks. Endistes vallakeskustes on lasteaiad, koolid, ujulad. Kokku on elanikke uues Salos 54000.

Haldusreformid Euroopa Liidus kestavad, protsess niipea veel ei lõpe.

4. Sotsialistide ja demokraatide fraktsioon (S&D) Euroopa Parlamendis korraldas 21.oktoobril Brüsselis konverentsi „Ühtsena viha ja hirmu vastu“ („United Against Hatred and Fear“). Räägiti muutunud olukorrast Euroopas, mis on kaasa toonud viha ja hirmu ning sallimatuse erinevate religioonide suhtes. Europarlamendi liige Richard Corbett rääkis kodukorrareeglitest Euroopa Parlamendis, kus tuleb samuti ette vihakõnesid. Ettekandjad konverentsil jõudsid ühisele järeldusele, et piirjoont sõnavabaduse ja vihakõne vahel on võimatu tõmmata, kuid peaksid olema reeglid, mida peaks järgima, et sõnavabadust  kurjalt ära ei kasutataks. Oodatakse  vihakõnede kriminaliseerimise algatust Euroopa Komisjonilt. Sõnavõtud kuulajate poolt olid konkreetsed. Oli  etteheiteid ajakirjandusele. Vihakõnede puhul peaksid ajakirjanikud vältima avalikustamisega kiirustamist ja sensatsiooni otsijaks muutumist. Ricardo Gutierrez, Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni peasekretär ütles, et ajakirjanike eetika ei luba teha kahju inimesele, kellest kirjutatakse. Vihakõnevastane võitlus on osa nende tööst. Siobhan Cummiskey Facebook’i esindajana kinnitas, et Facebook eemaldab vihakõne, mis sisaldab otseseid rünnakuid inimestele nende rassi, etnilisuse, rahvuse, usu, seksuaalse orientatsiooni, soo, puude või haiguste alusel.

S&D esindajad Europarlamendis : „Peame suutma teha rohkem, et võidelda viha ja valede vastu.“

http://www.socialistsanddemocrats.eu/events/sd-conference-united-against-hate-fear

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja

tiiu.madal@ell.ee


27.10.2015

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit