Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2016 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste koosoleku protokoll nr. 2 (21.09.2015)
Print

Protokoll PDF failina


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste koosoleku
PROTOKOLL nr 2

Siseministeerium, 21.09.2015
Kell 12.30-13.15

Juhatas:
Arto Aas, riigihalduse minister

Osalesid:
Taavi Aas (ELL),
Irja Alakivi (ELL),
Julia Bergstein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium),
Kalev Härk (ELL),
Hille Ilves (ELL),
Mart Järvik (ELL),
Angelika Kallakmaa (ELL),
Ott Kasuri (EMOL),
Harry Liiv (Keskkonnaministeerium),
Sulev Liivik (Rahandusministeerium),
Priit Lomp (EMOL),
Kadri Maasik (Haridus- ja Teadusministeerium),
Kurmet Müürsepp (EMOL),
Ivar Tedrema (EMOL),
Madis Timpson (Rahandusministeerium),
Irma Toobal (Rahandusministeerium),
Väino Tõemets (Siseministeerium),
Jüri Võigemast (ELL).

Protokollis:
Kaie Küngas (Siseministeerium)

Päevakord:
1. „Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokolli 2016. aasta riigieelarve osas“ arutelu ja allkirjastamine.

Valitsuskomisjoni esimees Arto Aas tervitas koosolekul osalejaid.

1. „Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokoll 2016. aasta riigieelarve osas“ arutelu

A. Aas tegi ettepaneku teha valdkondade lõikes ülevaated vahepealsetest arengutest. Tõi välja, et kahjuks ei ole kõikides valdkondades komisjonide kokkusaamisi toimunud. Valitsus eelarvet kinnitanud ei ole, kuigi peamised kokkulepped on saavutatud võib valdkondades tulla veel täpsustusi.

Sulev Liivik tutvustas majandusprognoosi ja peamisi 2016. aasta riigieelarve näitajaid.

Kadri Maasik selgitas haridusvaldkonna eelarvet, täpseid numbreid haridustoetuse osas ei ole võimalik veel öelda, kuid õpetajate palgatoetus kasvab. Muudes alavaldkondades kasvu ei luba. Samas on haridusvaldkonnas järgmisel aastal avanemas struktuurifondide taotlusvoorud ja programmid.

S. Liivik tutvustas sotsiaalvaldkonna eelarvet ning muudatusi, vajaduspõhise peretoetuse administreerimise eelarve summa osas on tabelis võrreldes saadetud materjalidega tehtud parandus. Tutvustas kultuuri ja keskkonna valdkondade eelarveid.

Julia Bergstein märkis, et teede rahastuse osas muudatusi ei ole, summad on samad varem esitatuga.1

S. Liivik tutvustas regionaalvaldkonna eelarvet. Tasadusfondi suurendamise taotlus esitati, kuid ei saanud valitsuses heakskiitu.

Angelika Kallakmaa soovis teada, kas tasandusfondi taotluse osas on tehtud lõplik otsus.

A. Aas kinnitas, et tasandusfondi taotluse osas on tehtud lõplik otsus.

Taavi Aas soovis saada selgust, millistest vahenditest kaetakse õpetajate palgatõus.

A. Kallakmaa juhtis tähelepanu, et hetkel puudub jaotus haridusvaldkonna eelarve kirjete lõikes. Protokolli eelnõu tekstist ei ole võimalik aru saada, kuidas saab üheaegselt õpetajate palgafond suureneda, kui hariduskulude üldsumma väheneb. Kas muudatus on tulnud riigigümnaasiumide kulude välja arvamisest?

K. Maasik kinnitas, et üldsummast on välja arvatud osa, mis kaasneb õpilaste liikumisel omavalitsuste koolidest riigigümnaasiumitesse aga hetkel puudub täpne summa, mis on palgatõusu otsusele vastav eelarve summa.

T. Aas küsis, kas on võimalik, et palgatõus tuleb teiste eelarveridade arvelt.

A. Aas kinnitas, et ei tule, õpetajate palga osas on kokkulepe lisaraha eraldamisest palgatõusu katteks.

S. Liivik selgitas, et hetkel tabelis esitatud number on kevadine RES number mitte reedese valitsuskabineti järgne number ja seega muutub see kindlasti.

K. Maasik kinnitas, et number suureneb.

T. Aas soovis teada, keda ministeeriumitest ja nende haldusaladest koondatakse.

A. Aas selgitas, et kokku lepiti indikatiivsed numbrid arvestades viimase viie aasta jooksul tehtud muudatusi ja varasemaid kärpeid ning mille osas iga minister peab otsustama, kas kärbe tehakse ministeeriumist või haldusalast. Järgmise aasta kevadeks tehakse täpsem ülevaade võimalikest riigi poolsetest struktuursetest muudatustest, hetkel kokku lepitud numbri osas teevad ministrid ise otsuseid, kuid kindlasti puudutab number ka allasutusi ja sihtasutusi.

T. Aas küsis kinnitust, et haridustöötajate palk ei tõuse koondamise arvelt.

A. Aas selgitas, et kokkulepe on, et haridusvaldkonna palgafondi tõstetakse lisavahendeid juurde ning palgafond kasvab võrreldes olemasolevaga. Täpse numbri arvutamisega tegeletakse.

K. Maasik märkis, et pikaajaline eesmärk on tõsta haridustöötajate palku 120%-ni riigi keskmisest palgast, kuid kindlasti ei saavutata seda järgmisel aastal.

Mart Järvik soovis teada, millal saavad haridusvaldkonna numbrid täpsemalt selgeks?

K. Maasik vastas, et soov on seda võimalikult ruttu täpsustada.

Kurmet Müürsepp selgitas, et omavalitsused sooviksid tulubaasi taastamist ilma välisvahendite sinna arvestusse juurde arvestamiseta, kuid hetkel ei ole seda saavutatud. Tasandusfondi ja tulumaksu osakaalu tõstmine peaksid toimuma paralleelselt. Kutsus üles valitsust vahendeid üle vaatama enne lõplike arvude kinnitamist, et see võimalikuks teha. Haridustöötajate palgakasvu osas tuleb arvestada, et haridustöötajaid on ka väljaspool koole – koolieelsed lasteasutused, huvikoolid – ning palgatõus omab survet ka omavalitsuste eelarvetele, sest muidu lõhe haridustöötajate vahel suureneb. Rõhutas, et palgatõus ei tohiks tulla teiste haridusvaldkonna tegevuste arvelt. Kultuuri- ja spordivaldkonnas soovis protokolli lisada ka 2017 planeeritud huvihariduseks eraldatava summa koos lühida jaotuspõhimõttega. Teede rahastamise osas oleks taotletud 5 miljonit olnud kokkuleppe summa. Kutsus üles valitsuskomisjoni tegema täpsustusi eelarves.

S. Liivik kommenteeris, et koalitsioonileppes ette nähtud huvihariduse vahendite summa 15 miljonit on ette nähtud 2017. aastaks ning kuna hetkel on arutelu 2016. aasta riigieelarvest, siis järgnevate aastate summasid sisse ei kirjutaks.

A. Kallakmaa täpsustas, et valitsuse tegevuskavas 2015-2019 on kirjas, et jätkatakse riigimaanteede ja kohalike teede tolmuvabaks muutmise programmi ja suurendatakse kohalike teede rahastamist. Millal ja mis mahus? 2016. aasta eelarves seda lubadust ei täideta.

A. Aas sõnas, et tegevuskava punktide täitmise ajakava on erinev ning kevadisel RESi koostamisel on võimalik see taas üle vaadata. Valitsuskoalitsioonis on veendumus, et tasandusfondi tõstmine on tulumaksu osakaalu tõstmisest regionaalselt parem valik.

Jüri Võigemast märkis, et haldusreformi materjalidest tõstatus vajadus rääkida kohalike omavalitsuse tulubaasi ja rahastuse teemadel. Samas riigieelarves ühtegi positiivset sõnumit omavalitsuste poolele ei ole, ainult majanduskasv üldiselt ning selle võrra tulubaasi üldsumma suurenemine. Kuna riigieelarvet ei ole heaks kiidetud, siis kordas ettepanekut valitsuses üle vaadata tasandusfondi, tulumaksu osakaalu ja teede vahendite summa suurendamise ettepanekuid. Üldsumma on 15 miljonit eurot.

A. Aas vastas, et järgmisel nädalal valitsus küll arutab veel eelarvet, kuid samas ei ole vahendite leidmine tõenäoline.

K. Müürsepp tegi ettepaneku koosolekul läbirääkimiste protokolli mitte allkirjastada, kuna tuleb veel täpsustusi.

A. Aas sõnas, et lõplik protokoll on võimalik allkirjastada digitaalselt.

2. „Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokoll 2016. aasta riigieelarve osas“ allkirjastamine.


Lõpp-protokolli allkirjastamine otsustatakse lõplike numbrite selgumise järgselt e-kirja teel.

3. Muud küsimused.

A. Kallakmaa tõstatas riiklike registrite pidamise ja sellega seotud kulutuste katmise temaatika. Andmete esitamine ei ole vaid kohalike elanike ja omavalitsuste huvides. KOVidel on kohustus andmeid esitada, kuid pidevate tarkvaraliste täiendustega kaasnevaid kulusid ei kaeta.

S. Liivik selgitas, et samas registrid on riigi välja arendatud, üleriigiliselt ühtses vormis ning KOVid eraldi registrite jaoks andmeid ei kogu – andmed on niigi olemas. Kui KOVid arendaksid ise registreid oleks kulud ikka olemas ja suuremadki.

A. Kallakmaa selgitas, et küsimus on, kelle ülesandeks seaduse järgi on andmete esitamine. Kas see on riiklik või kohaliku omavalitsuse funktsioon?

Kalev Härk lisas, et kummaline on, et andmete päringute eest peavad KOVid tasuma kuigi on andmed ise esitanud. Viib olukorrani, kus mõistlik on andmeid paralleelselt pidada. Siin peaks olema laiem kokkulepe, et enda esitatud andmete eest ei peaks tasuma.

A. Kallakmaa rõhutas, et summad on küll väiksed, kuid muudatused on sagedased.

Kalev Härk märkis, et kuigi järgneval aastal avanevad välisvahendid, siis tegevuste tegemiseks on esmalt vaja KOVi poolset investeeringut, toetuse saab tagasimakse süsteemiga, mis tähendab laenukulude olulist kasvu. Lisaks on rakendusasutustel trend küsida vahendite menetlusel KOFSist kõrgemaid nõudmisi. Näiteks KIK ja EAS küsivad projekti detailset eelarvet eelarvestrateegias, kuigi meedet pole veel kinnitatud ning KOV ei saa volikogu tasandil seda eelarvestrateegias kinnitada.

S. Liivik vastas, et uurime KOFSist karmimate nõuete kehtestamist. Tagantjärgi maksete süsteemi leevendamiseks ja paindlikumaks muutmiseks on olemas ka ettemaksu võimalused, jaokaupa maksete tegemine kuludokumentide alusel, sildfinantseerimise küsimise võimalus. Kui on konkreetne probleem, siis andke teada, saame uurida ja täpsemalt vastata.

A. Aas tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.


(allkirjastatud digitaalselt)
Arto Aas
valitsuskomisjoni esimees

1 Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste koosoleku järgselt suunati sihtotstarbeliste eraldistena Setumaa valdadele, Piirissaarele ja suure liikluskoormusega transiitteedele ette nähtud vahendid summas 3,3 mln eurot ringi kohalike teede hoiu toetuse eelarvesse, suurendades seda koos lisavahenditega 5 mln euro võrra 29 712 500 euroni.

26.10.2015

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit