Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2015 Brüssel


21. september – 25. september 2015 a. nr 26
Print

21.septembril toimus Brüsselis Regioonide Komitee Loodusvarade Komisjoni (NAT) koosolek.

Arutelul olid järgmised arvamused:

1. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) suhtes kohaldatav otsustusprotsess  

2. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine

3. Innovatsioon ja maapiirkondade majanduse ajakohastamine

4. Eakatesõbralik turism

Lähemalt peatun arvamuse eelnõul „Innovatsioon ja maapiirkondade majanduse ajakohastamine“, mille raportööriks oli Viljandi volikogu liige Randel Länts, kes on ühtlasi Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni alternatiivliige.

Arvamuse eelnõus on öeldud, et strateegias „Euroopa 2020“ nähakse majanduskasvu käivitajana eelkõige linnu ja suurlinnu. Samas ei ole võimalik saavutada seatud eesmärke ja säilitada territoriaalset ühtekuuluvust, kui ei kasutata ära maapiirkondade potentsiaali. Maapiirkonnad ja vahepealsed piirkonnad moodustavad 91% ELi territooriumist ja 60% ELi rahvastikust ning annavad 43% kogulisandväärtusest ja 56% ELi töökohtadest. Maaelu on kultuuri-, arhitektuuri-, sotsiaal-, toidu- ja majandusliku pärandi allikas. Seega on neil piirkondadel oluline roll jätkusuutlikule arengule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele suunatud poliitiliste suuniste koostamisel.

Paljudel Euroopa maapiirkondadel on sarnased probleemid: füüsiline ligipääsetavus, kaugus keskustest ning tehnilise infrastruktuuri puudulikkus. Tööturul osalemise määr maapiirkondades on madalam, seal on vähem töökohti. Samas on maapiirkondadel rida eeliseid: loodus, inimsõbralik elukeskkond, väiksem saastatus jms.  Maapiirkonnad võivad oma olemuselt olla aga ka väga erinevad. Mõned neist kannatavad rahvastiku vähenemise ja vananemise all, teised linnalähedased piirkonnad aga demograafilise surve all. Osadel on majanduslangus, teised jällegi kogevad kasvavat edu tänu turismile või sisserändele. Mõnedel on hea teedevõrk, teised on jäänud eraldatuks. Ühine joon on aga see, et maapiirkondade arengutase on linnapiirkondade arengutasemest väiksem ja mahajäämus suureneb.

Kvaliteetsete avaliku ja erasektori teenuste säilitamine nõuab poliitilisi ja rahalisi jõupingutusi ning eeldab solidaarsust maa- ja linnapiirkondade vahel. Tekivad väljakutsed ettevõtlusele. Näiteks avalike hangete tingimused ärgitavad ettevõtjaid otsima innovatiivseid lahendusi. ÜPP raames kasutatavad vahendid on eelmise perioodiga võrreldes vähenenud , lisaks on liikmesriikidel võimalus teisest sambast esimesse (põllumajandus) kanda kuni 25% vahenditest, mis toob teise samba (maaelu arendamine) vahendite olulise vähenemise. Liikmesriigid peaksid otsustama eraldada oma maaelu arengu programmidest suurema eelarveosa  sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamisele. Paraku on suurem osa nende käsutuses olevast eelarvest suunatud põllumajandusele. LEADERi programmi jaoks ei ole eraldatud investeeringute taaskäivitamiseks piisavat eelarvet (vaid 5% EAFRD eelarvest). Kuigi alates 1991. aastast on LEADER olnud praktiliselt ainus vahend, millest toetatakse tööhõivet.

Lisaks eelarve suurendamisele tuleks laiendada ka kohaliku arengu ulatust, kaasates majandus- ja sotsiaalarengu projektid. Kaasa tuleb aidata väiketootjate omavahelisele koostööle, arendada kohaliku turu toimimist  ja ühist turustamist. Koostöö piirkonna haridus- ja kutseasutustega ning LEADERi võrgustikud aitavad samuti kaasa kohalikule arengule.

Eelmisel programmitöö perioodil 2007-2013 rahastati maaelu arengut EAFRD fondist 91 miljardi euro ulatuses ja teistest struktuurifondidest 85 miljoni euro ulatuses. Ent uus ERFi määrus on suunatud peamiselt linnapiirkondadele.  Siit küsimus: millised on tegelikult võimalused  kaasrahastada maaelu arengu projekte teistest struktuurifondidest, eriti ERFist ja ESFist?

Elanikkonna vähenemine ja noorte lahkumine maapiirkondadest linnadesse on kogu Euroopas tõsine väljakutse. Peamisteks põhjusteks on töökohtade puudumine, madal palgatase ja vähene atraktiivsus. Samas on maapiirkondade ettevõtjatel raske leida asjakohase väljaõppega noori töötajaid. Seega tuleb maapiirkondades kiiresti parandada kutseõppe pakkumist nii alusõppe kui täiendusõppe valdkonnas. Kutseõppeasutused peaksid välja töötama tõhusamad skeemid, kuidas kaasata õppekavaarendusse kohalikke ettevõtjaid. Õppeasutuse ja ettevõtte sidumiseks üks lihtsamaid võimalusi on praktikantide juhendamine, mis aga ilma välise toetuseta on väikeettevõtjale liigraske. Sobiks skeem, mis toetaks ettevõtja tegevust praktikandi juhendajana.

Juurdepääs kiiretele telekommunikatsioonivõrkudele on määrava tähtsusega konkurentsivõime ja majanduskasvu jaoks. Digitaalsete teenuste pakkumine eeldab kiireid ja tõhusaid lairibaühendusi. Kui lairibavõrkudega on kaetud suurem osa Euroopa Liidu territooriumist, on paljudes kohtades siiski puudujääke. Suur on siin erinevus linna- ja maapiirkondade vahel. Lisaks infrastruktuuri olemasolule on oluline arendada elanike ja ettevõtjate võimekust kasutada pakutud võimalusi. Üheks lahenduseks maapiirkondadele oleksid koolitused ja info jagamine erinevate võimaluste (nt IKT) kohta. Arukate linnade kontseptsiooni võiksid ka maapiirkonnad omaks võtta. Linnad  ja maapiirkonnad ei tohiks endast kujutada vastandeid, vaid neil peaks tekkima koostoime, millele saaksid kaasa aidata uued tehnoloogiad. Tuleks rääkida „arukast piirkonnast“ või „arukast alast“.

Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärk on tegelda nõrkuste, kitsaskohtade ja tõketega, mis takistavad heade ideede väljatöötamist ja nende turustamist. Iseäranis tuleb lahendada ebapiisava taseme, õigusaktide aegumise, standardite puudumise ja turu killustatuse probleeme.

Euroopa Regioonide Komitee on seisukohal, et kõigis Euroopa piirkonades ja eelkõige maapiirkondades esinevaid väljakutseid on võimalik käsitleda ainult avaliku poliitika integreeritud lähenemisviisi abil. Selleks tuleb :

- jätkata struktuurifondide toimimiseeskirjade ühtlustamist

- kokkuhoiumeetmed üle vaadata, sest need ohustavad maapiirkondade jätkusuutlikkust

- taotleda 2014-2020 perioodi ELi rahaliste toetuste suurendamist kohalikule arengule

- lisada maaelu aspektid kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse

- koostada maaelu käsitlev valge raamat, mis oleks 2020. aasta järgse maaelu arengu lähtealus

- taotleda kaasatust Euroopa Komisjoni  poolt loodavas kohaliku arengu koordineerimisplatvormis

- tõhustada innovatsioonipartnerluse tähtsust maapiirkondade majandustegevuse kajastamisel

- väljendada nõrdimust, et ERFi uus määrus on suunatud vaid linnapiirkondadele

- tõhustada koostööd ettevõtete ning haridus- ja kutseasutuste vahel

- suurendada jõupingutusi  kiire internetiühenduse kasutuselevõtuks maapiirkonades

Arvamuse eelnõu esitlusele raportööri poolt järgnes Regioonide Komitee liikmete  arutelu. Ka Euroopa Komisjoni esindaja võttis sõna ja ütles, et Euroopa Komisjon hindab raportööri keskendumist olulistele teemadele maaelu arengus. Innovatsiooni abil on võimalik saavutada maaelu paljusid prioriteete. Kutseõppe arengut toetavate meetmete abil saab vähendada lõhet teaduste ja praktika vahel.

Kommentaare Regioonide Komitee liikmetelt:

Hr Weinmeister (DE): „Erinevates maapiirkondades on probleemid erinevad. Soovime küll maaelu arengut, kui aga ÜPP teisest sambast tuuakse raha üle esimesse sambasse, jääb maaelu arengu jaoks vähe alles. Ka LEADER programmi jaoks eraldatud 5 %  ei ole piisav.  Maapiirkondade digitaliseerimine on tõesti kuum teema.“

Hr Zajakala (PL): „ Maapiirkonnad on küll väga erinevad, kuid probleemid samad, seal tuleb tõsta elu kvaliteeti – maal elab palju inimesi, kuid rahastus on väike.“

Pr Bille (DK): „ Taanit võib maaelu arengu osas eeskujuks seada ja tema paremaid praktikaid peaks välja tooma. Taani on väga innovatiivselt oma maaelu arendanud“.

Hr Haalisto (FI): „Lairibaühendusele tähelepanu pöörata on tõesti tähtis. Fiiberoptiline kaabel on kaasaegsete teenuste osutamiseks hädavajalik.“

Pr Jetten (NL): „ Maa- ja linnapiirkondade vahelise lõhe vähendamine on ülioluline, ka lairibaühenduse teema on tähtis.“

Mr Stenson (IE):  „Iirimaal on lairibateenuse kättesaadavus vaid 25 %. Maapiirkonnad surevad välja, kui lairibakättesaadavust pole.“

Hr Pihelgas (EE): „Eestis on maapiirkondades tihti internetilahendused poolikud. Vaja oleks, et EL toetaks terviklikke lahendusi, ettevõtjad ei suuda nende eest tasuda.“

Kõik sõnavõtjad õnnitlesid ja tänasid raportööri hea töö eest. Tähtis on, et jätkatakse maaelu arengu teemat, mis on küll ka varem Regioonide Komitees arutlusel olnud, kuid mille tähtus ei ole vähenenud.  Raportööri seisukohtadega nõustusid kõik sõnavõtjad.

Arvamuse eelnõu teine arutelu toimub 24.novembril ning arvamuse vastuvõtmine täiskogu istungjärgul 10.-11.veebruaril 2016. a.

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Omavalitsusliitude Brüsseli esindaja

tiiu.madal@ell.ee

 

 

 


29.09.2015

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit