Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2016 läbirääkimised


Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu eelarveläbirääkimisteks 2016. aasta riigieelarve osas
Print

Ettepanekud PDF failina


KTK

04.05.2015

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud  valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu eelarveläbirääkimisteks

2016. AASTA RIIGIEELARVE OSAS

LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED

Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Omavalitsusliitude Koostöökogu lähtealused läbirääkimistel:

1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks.

3. Taastada 2009 aastani kehtinud omavalitsuste ülesanded spordi ja noorsootöö valdkonnas  kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa taastamisega 2009. aasta kärbete eelsele tasemele ning arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel  näha  alates  2017. aastast  üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks  12,13 % .

4. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine

5. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse ,aga ka alternatiivide säilimise, erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

8.Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.

 

 

 

 

 

 

 

 

I. ETTEPANEKUD RAHANDUSE VALDKONNAS

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD, sh.

PÕHJENDUS:

Ettepanek 1. Kohalike omavalitsuste tulude taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemele.

Ettepanek 1.1 Taastada 2009 aastani kehtinud omavalitsuste ülesanded spordi ja noorsootöö valdkonnas ja suurendada selleks kohalikele omavalitsustele riiklikest maksudest ja keskkonnatasudest laekuva tulu osa, sh üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määra.

 

 

 

2014 tegelik

2015 EA

2016 kava

Maksud kokku

861 989 577

901 354 000

949 866 034

Tulumaksu %

11,6

11,6

11,8

Tulumaks

788 299 377

826 000 000

873 851 034

Kasv majanduse arvel

 

 

4,00%

Maamaks

58 952 143

59 000 000

59 000 000

Keskkonnatasud

14 738 057

16 354 000

17 015 000

 

 

 

 

Kasv võrreldes eelmise aastaga %%

 

4,60%

5,40%

Kasv võrreldes eelmise aastaga €€

 

39 364 423

48 512 034

Eesmärk: Omavalitsustele iseseisva tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku  demokraatia suurendamine.

 

 

 

Kohalike omavalitsuste ülesannete vähendamine ja sellega seotud tulubaasi kärbe aastatel 2009-2015  on mõjutanud oluliselt kohalike omavalitsuste põhiteenuste osutamist - teenuste kvaliteeti, võimalusi panustada omaosalust Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasamiseks ning kohalike omavalitsuste muid võimalusi igapäevaseks hädapäraseks kohaliku elu korraldamiseks ja põhivara korrashoiuks.

2015. aasta riigieelarve kohaselt  on kohalikel omavalitsustel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sätestatud ülesannete täitmiseks riiklikest maksudest ja riigieelarve eraldistest laekuvaid vahendeid   65,7 miljonit eurot ehk 6,6 % enam kui 2008. aastal. Seevastu riigieelarve maksulised tulud (ilma sotskindlustusmakseteta  ja muude edasiantavate tuludeta) kasvanud  2015. aastal  võrreldes kriisieelse 2007. aastaga  841,1 miljoni euro ehk 32,8 %, mis tähendab seda, et kohaliku elu korraldamiseks mõeldud rahaliste vahendite kasv on 5 korda aeglasem kui keskvalitsuse korraldatavas tegevusvaldkonnas.

Ettepanek 1.2 Kohalike eelarvete tasandusfondi järk-järguline taastamine proportsionaalselt tulumaksu taastamisega.

 

2014 tegelik

2015 EA

2016 kava

Tasandusfond (TaF)

74 868 439

75 484 737

85 484 737

Kasv €€

 

 

10 000 000

Kasv %%

 

0,80%

13,20%

Kaevandustasude kompensatsioon

1 540 748

924 450

308 149

Tulude tasandamine kokku

76 409 187

76 409 187

85 792 886

Kasv %%

 

0,00%

12,30%

Kasv €€

 

0

9 383 699

Kohalike eelarvete tasakaalus hoidmiseks on vajalik ka tasandusfondi taastamine 2009 aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega.

Ettepanek 2.   Suurendada toetusfondi (ToF) vahendeid kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmise kvaliteedi ja mahu tagamiseks.

 

Ettepanek 2.1.   Eraldised  kohalike teede hoiuks

 

2014 tegelik

2015 EA

2016 kava

Eraldis kohalike teede hoiuks

28 071 000

28 012 500 [1]

58 870 000

Eraldise kasv KOV teedele

 

-58 500

30 857 500

 

1  Sellest 24 712 500 eurot kajastatakse Vabariigi Valitsuse toetusfondis (liik 20)  ning 3 300 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas projektipõhisteks toetusteks (liik 30).                                      

Näha ette alates 2018. aastat kohalikele omavalitsustele teehoiuvahendite eraldamine mahus, mis on võrdne  vähemalt 30 % -ga riigiteede hoiuks eraldatavate vahendite üldmahust.

Eesti teedest moodustavad olulise osa kohalikud teed, mille korrashoid on ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks vajalik.

Senini kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite maht ei ole piisav ning on võrreldes riigi teedele eraldatavate vahendite mahuga ebaõiglaselt väike.

Vt ka  Riigikogu, 12. detsembril 2013.a. olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu "Kohalike teede hoiu korraldamine" (raport „Kohalike teede hoiu korraldamine“, http://www.riigikogu.ee/tegevus/parlamentaarne-kontroll/olulise-tahtsusega-riiklikud-kusimused-ja-raportid/olulise-tahtsusega-riiklike-kusimuste-ja-raportite-arutelu detailvade/OTRK:_Kohalike_teede_hoiu_korraldus/19d460e8-06f4-485a-acfc-430ca651bdfd/

Ettepanek 2.2 Haridustoetus (ToF kaudu)

 

 

2014 tegelik

2015 EA

2016 kava

 

 

 

 

Haridustoetus kokku

207 478 302

232 220 907

 

  Õpetajate ja     koolijuhtide

 

 

vt Haridus

   tööjõukilude katteks

167 927 565

191 061 585

ettepanek 1 ja

 2

   Õppekirjandus ja

 

 

vt Haridus

   õppevahendid

7 457 014

7 537 653

ettepanek 3

  Koolilõuna kulude

 

 

vt Haridus

  katteks

14 541 043

17 392 602

ettepanek 4

  Investeeringutoetus

2 584 977

2 614 553

2 745 281

  Õpilaste transpordi kulude

 

 

 

  katteks

 

 

13 000 000

 

 

 

vt Haridus

 

 

 

ettepanek 9

 

Ettepanek 2.3     Muud eraldised toetusfondi

 

2014 tegelik

2015 EA

2016 kava

 

 

 

 

Toimetulekutoetus

19 263 123

19 101 221

Arvestuslik

 

 

 

Vt sotsiaalvaldk.

 

 

 

ettepanek 1

Sotsiaaltoetuste ja –

 

 

Arvestuslik

teenuste osutamise

2 908 000

3 156 169

Vt sotsiaalvaldk.

toetus

 

 

muud ettepanekud

 

 

 

ettepanek 1

Vajaduspõhise peretoetuse

599 538

10 562 400

Arvestuslik

maksmiseks

 

 

 

Sündide ja surmade

 

 

Arvestuslik

registreerimise hüvitis

17 569

17 569

 

Väikesaarte toetus

415 426

415 426

415 426

Puudega laste hooldajatoetus

1 998 423

1 998 418

Arvestuslik

 

 

 

 

 

Ettepanek 3. Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine KOV-I, KIK-I ja riigieelarve vahel ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOV-le välismõjud ning võimaldama KOV-del seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist.

Avalikustada 2014.aastal valminud ja  2015. aastal valmivad KIK süvaanalüüsid valdkondlike KIK programmide kohta, sealhulgas veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse (sisaldab ka maastikukaitset), energeetika, keskkonnaharidus, keskkonnajärelevalve ja seire, atmosfääriõhu kaitse, keskkonnateadlikkus osas.

Kehtiva seaduse järgi on keskkonnatasude laekumine RE, KOV-de ja KIKi vahel seotud konkreetse aasta tasumääraga. Selline süsteem ei ole läbipaistev, arvutused on keerulised ning laekumise jaotuse sisuline põhjendus seotuna valitud aasta tasumääraga on nõrk. Vajalikud on arutelud KEM sisuosakondadega ning läbirääkimised RaM-ga ja Valitsuskomisjoniga.  Maksusüsteem peab olema selline, et inimesed ning sihtrühmad teaksid, mille eest nad maksavad ning poliitiline süsteem saaks inimeste/maksjate eelistusi täpsemalt peegeldada.  Rakendatud peab olema nii horisontaalne kui ka vertikaalne õiglus. 

Ettepanek 4.  Kavandada seadusemuudatused,

mille kohaselt kantakse  kohaliku omavalitsuse

eelarvesse tulumaks pensionide osas.

Pensionäride osakaal rahvastikust järjest kasvab. Pensionäride kasutavate avalike teenuste maht kasvab pidevalt ja selle katteks ei piisa olemasolevast tulubaasist.

MUUD ETTEPANEKUD RAHANDUSE VALDKONNAS

Ettepanek 1. Alustada kohalike maksude süsteemi korrastamist, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist.

 

 

 

Kohalike maksude osakaeva rahvastikuga al kohalike omavalitsuste eelarvetulude kujundamisel on marginaalne, moodustades kohalike omavalitsuste tulubaasist 1,3% (2011. aastal, enne müügimaksu kaotamist 3,2%, ehk 25,5 milj €).

Kohalike omavalitsuste tulubaas ja tema kasutada olev maksusüsteem ei vasta juba ammu tegelikele vajadustele. Läbirääkimistel on mitmeid aastaid võetud plaani sellega tegelema hakata, kuid tegeliku tegevuseni pole jõutud..       

Ettepanek 2.  Tasandusfondi valemi tulu- ja kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma läbirääkimistel  kokkulepitud ülesannete maksumuse alusel.

Tasandusfond kehtiva kujul ei tööta optimaalselt, arvesse ei võeta tegelikke vajadusi.  

Ettepanek  3 .  Tagada riigi andmekogudesse andmete esitamise ja sellega seotud ülesannete ning muude riiklike ülesannete täitmise ja nende administreerimisega seonduvate kulude katmine riigi eelarve vahenditest

Riigikontrolli 31. oktoobri 2013 aruande „Andmete esitamine riigi andmekogudele valdades ja linnades“ kohaselt täidavad kohalikud omavalitsused riigi andmekogude pidamisega seotud ülesandeid, mis on olemuslikult riigi ülesanded.  Vastavalt KOKS § 6 lg-le 5 tuleb kohalikule omavalitsusele seadisega pandud kohustustega seotud kulud katta riigieelarvest.    

Ettepanek  4.

Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-09 täitmine, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud, ja eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.

Põhiseadust järgiva regulatsiooni kehtestamata jätmine piirab kohalike omavalitsuste põhiseaduses sätestatud enesekorraldusõigust, õigust piisavatele rahalistele vahenditele ja on vastuolus õigusriigi põhimõttega. Riik peab tagama jõustunud kohtulahendite täitmise.         

 

 

II. ETTEPANEKUD HARIDUSE VALDKONNAS

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

SELGITUSED

Ettepanek 1.  Pedagoogide ja tugipersonali tööjõukulude maht peab olema piisav.

Pedagoogide ja tugipersonali tööjõukulude maht peab kujunema vastavalt töövõtjate esindusorganisatsioonide ja HTM kokkuleppele ning kajastuma läbirääkimiste lõpp-protokollis ning olema aluseks  VV määrusele millega jaotatakse toetusfond omavalitsuste vahel.

 

 

 

Õpetajate, tugipersonali ja kooli juhtide tööjõukulud peavad olema arvestuslikult kaetud, ning vastavalt poliitilisele otsusele suurenema kuni riigi keskmise palgani. Vastavalt 2012 aastani kehtinud haridustoetuse valemile tuleb välja arvutada koolide lõikes õppekava täitmiseks vajalikud vahendid ning planeerida selleks vajalikud vahendid haridustoetuse hulgas, kuna 2001 aastal võeti see ülesanne omavalitsuste poolt riigilt üle ja riik võttis omale kohustuse haridustoetuse eraldamiseks mahus, mis katab ülevõetud kohustuse täitmise kulud.

Nii pedagoogide kui tugispetsialistide tegevuse eesmärk on sama – tagada koolikohustuslikele õpilastele PS § 37 hariduse andmine, seega rahastuse osas peab riik neid seega kohtlema võrdselt. 

Ettepanek 2   Lisada tugispetsialistide toetus  haridustoetusesse

Lahendamata on tugispetsialistide finantseerimise küsimus. Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit on oma seisukoha tugispetsialistide rahastamise osas korduvalt esitanud ega pea investeeringukomponendi arvel tugispetsialistide rahastamise lahendust adekvaatseks.

Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2014-2015 on hariduse ja teaduse punkt 2: “Käsitleme kooli palgafondi ühtsena ning lubame omavalitsustele eraldatud riikliku haridustoetuse raames finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt.“.

Ettepanek 3. Õppevahendite kulud suurendamine.

Õppevahendite kulud tuleb vastavalt 2001 aastal muudetud PGS katta kulupõhiselt.

Õpikeskkonna muutusi (IKT rakendamisel) tuleb arvestada haridustoetuse kavandamisel.

Õppevahendite soetamise toetuse eraldamisel pole arvestatud 2001 aasta kehtestatud PGS. Selle seaduse 2010 aasta muudatuste  rakendamisel arvutati välja õpikute ja õppevahendite tegelik maksumus, rakendati seda aga seadusega vastuoluliselt vaid 60% ulatuses. Omavalitsuste hariduskulud pidevalt kasvavad, toetus  ei võimalda kindlustada õpilasi piisavalt õpikute ja teiste õppevahenditega, mis on vajalikud riiklike õppekavade rakendamiseks ning  õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks. ja arvesse võtma inflatsiooni.

Ettepanek 4. Toetus koolilõunakulude katmiseks peab olema samadel põhimõtetel ja ulatuses  riigikoolidega.

 

 

Ministeerium katab riigikoolide koolilõuna kulud kulupõhisena, tagades kõigile õpilastele tasuta koolilõuna. Olukorras, kus teistele üldhariduskoolidele eraldatakse vaid koolilõuna kulude toetust, toimub ebavõrdne kohtlemine, ning selline olukord ei ole lubatav.

Ettepanek 5. Kavandada riigieelarves vahendid huvikooli seaduse § 21 lg 4 täitmiseks.

 

Huvikooli seadust ei ole aastaid täidetud, tulenevalt vajadusest toetada noori omandamaks laiapõhjalist haridust tuleb riigieelarvest toetada huvihariduse andmist.

Huvihariduse eraldis peab alates 2017 aastast suurenema igal aastal inflatsiooni võrra.

Ettepanek 6. Analüüsida erakooli- ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastas-tikust mõju ja kõrvaldada neis sisalduvad vastuolud.

Katta erakoolide kulud riigieelarvest

Riigikohtu otsuse alusel on riik kohustatud kompenseerima omavalitsustele erakoolide tegevuskulud, mis on tasutud erakooliseaduse §222 alusel.

Näiteks ajavahemikul 01.09.2011-31.12.2014 on Tallinna linnale esitatud erakoolide arveid summas 4 637 696,3 eurot. Arvestuslikult on 2016. aasta kulude summa 2,02 mln eurot.

Ettepanek 7. Toetus õpilas- ja noorteürituste  ning aineühenduste tegevuse rahastamiseks

Toetus õpilas- ja noorteürituste ning aineühenduste tegevuse rahastamiseks maakondlike omavalitsusliitude kaudu peab kasvama.

 

Toetus õpilas- ja noorteürituste ning aineühenduste tegevuse korraldamiseks on jäänud 2009. aasta tasemele ja ei vasta tegelikult vajalikele kulutustele. KOV’id on olnud sunnitud järjekordselt rahastama seda ülesannet teiste kulude arvel. Eraldis peab kasvama ja alates 2016. aastast suurenema igal aastal vähemalt prognoositud inflatsiooni võrra. Arvestama peab, et 2009. aasta eelarve vähendamisega võeti KOV’ idelt kohustus tegelda noorte- ja spordiküsimustega. Läbirääkimiste käigus on vaja täpsustada riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu tingimusi maakondlikele omavalitsusliitudele. Vahendite jaotus peab lähtuma vastavalt 7-26 aastaste füüsiliste isikute arvust.

Ettepanek 8. Toetust õpilaskodude ülalpidamiseks on vaja suurendada.

 

 

 

 

Õpilaskodudes riiklikult toetatavate kohtade maksumus (2000 toetatava koha kohta) ei vasta tegelikele kuludele, see peaks kasvama ning igaaastaselt sisaldama ka inflatsioonimäära.

Läbirääkimiste käigus on vajalik täpsustada riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu suurendamise võimalust ning kohtade jaotust.

Ettepanek 9.   Kavandada vastavalt PGS toetus õpilaste transpordi rahastamiseks alates 2016 aastast mahus vähemalt 13 milj.€.

 

Kohalikud omavalitsused kulutavad aastas ligikaudu 20 miljonit eurot õpilaste kooliveole (piletite kompenseerimine, avalike liinide doteerimine, oma transpordi kulud, tellitud transpordi kulud). Tuludes selleks vahendeid pole ette nähtud.

Seoses koolivõrgu muutustega, eriti gümnaasiumide osas, suurenevad kulud transpordile veelgi. Riik peab võtma kaasvastutuse, lisama haridustoetuse valemisse täiendava komponendi ja eraldama omavalitsustele vähemalt poole kulude mahus toetust õpilaste koolitranspordi kulude katmiseks. (jaotussüsteem tuleb välja töötada vastavalt transporti  vajavate õpilaste arvule)

Ettepanek 10.    Tulla tagasi 2012. aastani haridustoetuse jaotamise aluseks olnud mudeli rakendamise juurde.

Haridustoetuse jaotuse aluseks võetud koefitsientidele põhinev arvestussüsteem ei ole kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude poolt aktsepteeritud. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt käivitatud protsess on kaugenemine varasemalt (2007.a) kokkulepitud haridusmudelist, mille kohaselt toetuse maht peab olema välja arvutatud vastavalt kokku lepitud haridusmudelile. HTM on mitmepoolselt kokku lepitud haridusmudeli kõrvale jätnud, millega ei saa nõustuda. Väljavõte Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu  (OVL  KTK) delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollist 2015.a riigieelarve osas: OVL KTK delegatsiooni tehtud ettepanek: „Haridustoetuse kogumaht peab  kujunema kuni  2012. aastani kehtinud valemi komponentide summast ja  kindlustama  õppekava täitmise  kõigil kooliastmetel.“.

Ei saa toetada ühtset pearaha I-III kooliastmeni, sest see ei arvesta tegelikke kulutusi. Haridustoetus peaks olema kooliastmeti diferentseeritud, nagu 2012. aastal.

MUUD ETTEPANEKUD HARIDUSE VALDKONNAS

Ettepanek 1.  Analüüsida Vabariigi Valitsuse määruse  nr 131 (2011) „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ ja  Vabariigi Valitsuse määruse nr 84  (2013) „Tervisekaitsenõuded koolidele“ ja PGS muudatused mõju ja kavandada lisandunud kulude katteks omavalitsuste tulude suurendamist.

Viimastel aastatel muudetud õigusaktidega lisanduvat kulu omavalitsustele ei ole piisavalt analüüsitud. Praktikas toob see kaasa omavalitsustele kulu mille katmiseks nende tulude maht ei ole piisav.

 

Ettepanek 2. Kohalike omavalitsuste poolt hallatavate erivajadustega laste koolide pidamise kulude katmine riigieelarvest.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõikele 4 tagab riik koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

Vastavalt PGS § 2 lg-le 4 kehtib hüvitamiskohustus täies mahus, st samadel alustel riigi erikoolidega peab rahastama kõigi,  sealhulgas  KOV-ide omandis olevates üldhariduskoolides, sh tavakoolides õppivate nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste, liikumispuudega õpilaste, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilaste ning kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste õppetegevust.

(nt Tallinnas 4 kooli- mille kulu nendele koolidele. 2013. aastal oli 1 586 tuhat eurot).

Ettepanek 3.  Finantseerida PGS-iga sätestatud  uued täiendavad kulutused ( IBO rakendamine, õpilaste arengu toetamine, turvalisuse tagamine, HEV koordinaator jms.).

Vastavalt 01.01.2014 jõustunud PGS’le on kohalikule omavalitsusele seatud kohustusi, mis nõuavad täiendavat finantseerimist riigieelarvest.

(Nt §16 lg 4 IBO rakendamine - õppe täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest haldusleping koolipidaja ja HTM ministri vahel.).

 

III. ETTEPANEKUD SOTSIAALVALDKONNAS

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUSED

Ettepanek 1.  Toimetulekupiiri tõstmine 130 euroni

 

Arvestades inimeste igapäevakulude kasvuga (hinnatõusud) ja miinimumpalga ning tulumaksuvaba miinimumi ebapiisavat kasvu on vaja tõsta toimetulekutoetuse maksmise aluseks olevat toimetulekupiiri.

Ettepanek 2.  Jätkata läbirääkimisi riigieelarves piisavate vahendite kavandamiseks ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kättesaadavuse tagamiseks psüühilise erivajadusega inimestele.

Viimastel aastatel ehitatud peremajade erihooldusteenuse maksumus on nii kõrge, et kliendi pension ei kata nõutud omaosalust ära. Kliendile peab peale omaosalustasu maksmist jääma kätte 15% pensionist. Vanemates kohtades seda probleemi ei ole. Kui klient suunatakse SKA poolt uude peremajja, siis üldjuhul tema pension ei kata kliendi omaosalust.

Ettepanek 3.  Näha ette hoonete rekonstrueerimisel ja kaasajastamisel takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodil 2014-2020 ESF vahenditest.

Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll ( jõustusid 29. juunil 2012) näevad ette ka ülesanded kohalikele omavalitsustele ligipääsetavuse  parandamiseks, milleks aga neile vahendeid pole eraldatud.  

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Ettepanek 4.  Näha riigieelarves ette piisavad vahendid ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks

Põhiseadusest tulenev kõigi elanike õigus tervise kaitsele.

Näiteks 2014. aastal osutati AS Ida-Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute  osakonnas statsionaarset abi 349 ravikindlustusega hõlmamata isikule. Vastuvõtul sama osakonna ambulatoorses osas, lisaks perearstide vastuvõtul ja öömajade/varjupaikades õendusteenuse osutaja poolt said esmatasandi arsti/õe abi kokku 1223 patsienti. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2014.a oli 353 145 eurot.

Ettepanek 5. Analüüsida võimalusi ja kindlustada õendusteenuse kättesaadavus krooniliste tervisehäiretega kodanikele kodus

 

Puudub piisav teenuse riiklik finantseerimine.

Näiteks õendusteenust kroonilistele haigetele kodus said Tallinnas 2014. aastal 191 isikut 1372 ravijuhuga, iga ravijuhu kohta keskmiselt 7 visiiti, visiite aastas kokku 9503. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2014.a. oli 138 672 eurot. Teenust rahastatakse osaliselt ka Eesti Haigekassa poolt, kuid vajaliku  teenuse maht on seoses elanikkonna vananemise ja krooniliste haiguste sagenemisega märgatavalt suurem. Ambulatoorne teenus patsiendile tema kodus on odavam ja mugavam  kui iseseisva statsionaarne õendusabi osakonnas haiglas.

MUUD ETTEPANEKUD SOTSIAALVALDKONNAS

Ettepanek 1. Analüüsida toimetulekutoetuse väljamaksmise ja vajaduspõhise peretoetuse korraldamisega seotud administreerimiskulude mahtu ning teenuste arendamise seotud kulutuste katmine riigieelarvest.

Sotsiaalvaldkonnas omavalitsuste poolt osutatavate teenuste administreerimiskulude analüüs on aegunud, lisandunud on uued teenused, mille administreerimiskulu ei ole adekvaatselt hinnatud. Nende teenuste administreerimiskulude katmisel lähtuda põhimõttest, et antud kulude katteks peab riik eraldama vahendi mahus mis katavad ära tegeliku kulu.

Ettepanek 2. Reguleerida seadusega KOV vastutus sotsiaalteenuse osutamisel ja tagada sätestatud kohustuste täitmiseks vajalik tulubaas.

SHS § 26 lõikes 1 nähakse ette rida abimeetmeid, mida on kohustatud osutama kohalikud omavalitsused. Muu hulgas tuleb valla- või linnavalitsusel korraldada puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks invatransporti, samuti määrata vajadusel tugiisik või isiklik abistaja või pakkuda muid sobivaid meetmeid. Mõlemad meetmed aitavad avardada puudega inimese liikumisvõimalusi, mis on vältimatuks eelduseks nii võrdsete võimaluste, aktiivsuse kui ka iseseisva toimtuleku tagamisel.

Näiteks:  Õiguskantsler väidab Tallinna Linnavalitsusele (05.01.2015 nr 7-5/140948/1500019) saadetud kirjas, et kohalik omavalitsus võib eeldada liikumistakistusi kogevate teatud puudega inimeste vajadust invatransporditeenuse järele ja osutada invatransporti universaalses mahus, kuid peab siis kui määratletud eeldustel osutatav invatransport ei kata ära inimese abivajadust ja kui täiendava abita oleks tema põhiõigus ja –vabadus ebaproportsionaalselt riivatud, tagama inimese vajadustele vastava abi.

Seaduseandja peaks reguleerima Sotsiaalhoolekande seaduse tasandil eelpool loetletud teenused ning täpsustama ka kohaliku omavalitsuse ja isiku enda vastutuse teenuste osutamisel.

Samuti peaks riik omavalitsustele tagama seadusega sätestatud kohustuse täitmiseks vajaliku tulubaasi. 

Ettepanek 3. Töötada välja Lastekaitse seaduse § 37-s sätestatud lasteasutuse sisehindamise nõude täitmiseks vastav juhendmaterjal

Alates 01.01.2016 jõustub uus Lastekaitse seaduse § 37 sätestab lasteasutuse sisehindamise nõude, mis on tegevus, mille käigus hinnatakse lasteasutuse töökorraldust ja töökeskkonda ning tegevuste tulemuslikkust lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Sisehindamise käigus selgitatakse välja lasteasutuse eesmärkide täitmist toetavad ja takistavad asjaolud ning analüüsitakse lasteasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele.

Meile teadaolevalt ei ole koostatud lasteasutustele konkreetset juhendmaterjali, kuidas nad antud tegevust võiks läbi viia.

Ettepanek 4. Tagada STAR programmi tõrgeteta töö ja viia läbi STAR-i arendused kooskõlastatult KOV-de vajadustega.

STAR-i arendustööd on programmi muutnud kasutajasõbralikumaks, kuid riik peab jätkuvalt kavandama arendustöid STAR programmi täiustamiseks.

STAR peaks muutuma sotsiaaltöötajale oluliseks abivahendiks. Oluline on, et STAR arendataks tsentraalselt edasi ka teenuste osas, võimaldamaks dokumenteerida hindamise protsessi ja genereerida haldusotsus teenuse saamise/mitte saamise kohta.

 

IV. ETTEPANEKUD KULTUURIVALDKONNAS

FISKAALSE SISUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUSED

Ettepanek 1.  Suurendada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogude infosüsteemi arendamiseks. Näha 2016. aastaks selleks 1 855 740 €

 

Eraldised rahvaraamatukogudele on samal tasemel 2009. aastaga ja ei ole piisavad valdkonna rahastamiseks. Kohalike omavalitsuste eelarvete koormus on järsult suurenenud.

Ettepanek 2. Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimise kulude katmiseks. Näha selleks ette 2016. aastal vähemalt 241 584 €

  

Riikliku õppekava raames läbiviidav ujumise algõpetus on kallinenud viimastel aastatel tunduvalt. Eriti maapiirkondades on vähe sobivaid ujulaid ning transpordi kulutused kasvavad kiiresti.

Ettepanek 3. Jätkata kooride-, rahvatantsurühmade, orkestrite, harrastusteatrite  tegevuse toetamist riigieelarvest.

 

Ettepanek 4. Suurendada vahendite mahtu muinsuskaitsealaseks tegevuseks ja muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks, sealjuures:

-          Eraldada vahendeid muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikes piirkondades asuvate hoonete renoveerimistoetuseks;

-          Eraldada toetust ka Tallinna kirikute renoveerimiseks;

Kohalike eelarvete tulud valdkonna toetamiseks ei ole piisavad.

Muinsuskaitseliseks tegevuseks ei ole omavalitsuste tulubaasi vahendeid planeeritud, seega selle tegevuse rahastamine on toimunud teiste valdkondade rahastamise arvel.

Ettepanek 5. Eraldada vahendeid kohalike omavalitsuste omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste objektide arendamiseks, näiteks:

-          Kultuuriobjektidele nagu Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak;

-          Spordiobjektidele nagu Kalevi spordihall, Kadrioru staadion, Tondiraba spordikompleksi ujula ehitamine.

Arvestades asutuste riiklikku tähtsust ja seda et riigieelarvest toetatakse juba selliseid spordiasutusi nagu Tehvandi spordikeskus ja Jõulumäe Tervise- ja spordikeskus. Toetus  on hädavalik et tagada asutuste areng.

 

Ettepanek 6. Eraldada vahendeid professionaalsete munitsipaaletendusasutuste, nagu Tallinna Kammerorkester ja Tallinna Filharmoonia tegevuse toetuseks.

Kuna riigieelarvest toetatakse juba Pärnu Linnaorkestrit ja Narva linna Sümfooniaorkestrit on vahendite eraldamine ka Tallinna kultuuriasutustele, mille külastajate areaal on laiem, õiglane.

MUUD ETTEPANEKUD KULTUURIVALDKONNAS

 

Ettepanek 1.  Seadustada kohalike omavalitsuste kohustus tegelda rahvakultuuri säilitamise, arendamise ja maakondlikel liitudel ürituste korraldamine maakonnapõhiselt ning kavandada riigieelarves toetus kohalikele omavalitsustele ja maakonnaliitudele rahvakultuuri arendamise toetuseks.

Arvestades asjaolu, et omavalitsusi kultuurivaldkonnas rahvakultuuriliseks tegevuseks riiklikult ei toetata ja neil pole kohustust rahvakultuuri arenguga tegeleda ja maakonna piires selle valdkonna üritusi korraldada, on kuni omavalitsuste tulude suurendamiseni selle tegevuse tarbeks vajadus eraldada riigieelarvest toetus omavalitsustele ja maakondlikele omavalitsusliitudele selle ülesande täitmiseks.

 

 

V. ETTEPANEKUD MAJANDUSE VALDKONNAS

V.I. ETTEPANEKUD TEEHOIU JA TRANSPORDI VALDKONNAS

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUSED

Ettepanek 1. Suurendada toetusfondi (ToF) vahendeid kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmise kvaliteedi ja mahu tagamiseks.

 

2014 tegelik

2015 EA

2016 kava

Eraldis kohalike teede hoiuks

28 071 000

28 012 500 [1]

58 870 000

Eraldise kasv KOV teedele

 

-58 500

30 857 500

 

[1] Sellest 24 712 500 eurot kajastatakse Vabariigi Valitsuse toetusfondis (liik 20)  ning 3 300 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas projektipõhisteks toetusteks (liik 30).     

Näha ette alates 2018. aastat kohalikele omavalitsustele teehoiuvahendite eraldamine mahus, mis on võrdne  vähemalt 30 % -ga riigiteedele eraldatavate vahendite üldmahust.       

Ettepanek 1.1.  Teehoiuks mõeldud vahendite eraldamiseks toetusfondi kaudu töötada kohalike teede inventariseerimise järel välja uus rahastamismudel mis põhineb muuhulgas teede pinnaühikul ja liiklussageduse andmetel.

Kohalike teede juhtumipõhiseks toetuseks eraldada vahendeid riigieelarvest täiendavalt riigi eelarvestrateegias kohalike teede hoiuks kavandatud vahenditele.

.

Eesti teedest moodustavad olulise osa kohalikud teed, mille korrashoid on ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks vajalik.

 Senini kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite maht ei ole piisav ning on võrreldes riigi teedele eraldatavate vahendite mahuga ebaõiglaselt väike.

Vt ka  Riigikogu, 12. detsembril 2013.a. olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu "Kohalike teede hoiu korraldamine" (raport „Kohalike teede hoiu korraldamine“,

http://www.riigikogu.ee/tegevus/parlamentaarne-kontroll/olulise-tahtsusega-riiklikud-kusimused-ja-raportid/olulise-tahtsusega-riiklike-kusimuste-ja-raportite-arutelu-detailvaade/OTRK:_Kohalike_teede_hoiu_korraldus/19d460e8-06f4-485a-acfc-430ca651bdfd/

 

 

 

Toetusfondi kaudu teehoiu vahendite jaotamine peab toimuma kindlate kriteeriumite alusel, kusjuures jaotamise aluseks peab olema teede pindala, mitte pikkus. Kinnitada tuleb kindlad kriteeriumid, mis võetakse aluseks tee laiuse mõõtmisel (kas teekatte laius, teemaa laius, sh teepeenrad jm). Arvestada tuleb ka jalgratta- ja/või jalgteid. Kuni puudub teede pinna-arvestusel põhinev register jätkatakse teehoiu vahendite jaotust proportsioonis 1: 5.

Ettepanek 2.  Leppida kokku ja seadustada linnalisi asulaid läbivate teede omandivorm ja teehoiu rahastamine.

Alustada olemuslikult linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh. TEN-T võrgustikku kuuluvate maanteede hoiu rahastamisega riigieelarvest.

Olemuslikult riigimaanteede ja riigile strateegiliselt tähtsate transpordiobjektide ühendusteedena tuleb nende korrashoidu finantseerida riigieelarvest selleks eraldi kavandatavate vahendite arvel.

Ettepanek 3. Näha ette transpordivaldkonnas takistusteta liikumise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest ja  EL struktuurivahendite programmiperioodi 2014-2020 transpordi valdkonna vahenditest.

Kohalikel omavalitsustel puuduvad vahendid kohalike teede ja tänavate piisavaks hoiuks, ning selliste projektide elluviimiseks.

MUUD ETTEPANEKUD TEEHOIU JA TRANSPORDI VALDKONNAS

Ettepanek 1. Kaaluda teeseaduse § 27’le  vastava ehitusseaduse regulatsiooni täiendamist teel paikneva teevälise rajatise omaniku kohustusega hüvitada nende rajatise mittekorrasoleku tagajärjel tekkinud kahju (liikluskahju juhtumid seoses mittekorras kaevupäiste- ja luukidega).

Avalik õigus on loodud ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides, millises valdkonnas suurel määral seni oli ka Teeseadus, sisaldades küll asjaõigusest eraõiguse norme kuid sätestades avaliku õigusena teede korrashoiu kohustused, sh rahastamise jne nõuete ning kolmandate isikute suhtes piirangud koos ulatusega jpm.

Teede rahastamine ning teehoiu kavandamine on viidud väljapoole MKMi haldusala seadusi. Suur osa Teeseadusest soovitakse viia Liiklusseadusesse, teehoiu rahastamine Eelarveseadusesse, kus ei ole sätestatud sihtotstarbeline rahastamine, mis võib oluliselt halvendada edaspidi riigieelarvest teehoiu rahastamist.

Ettepanek  2.  Leida võimalused seadusemuudatuseks, mis võimaldaks teeregistris arvele võtta ka tänavaid mis asuvad valdade territooriumil tiheasustuse piirkondades. (uusarendused ja vanad külad ning alevikud)

Leida võimalus ühise arutelu algatamiseks õigusaktide muudatuste vajaduse kaalumiseks tänavate asukoha tunnuste täpsustamiseks  tiheasustusaladel.

Ettepanek  3.  Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele.

Valitseb ebanormaalne olukord, kus riik on omavalitsustele, sh Tallinna linnale pannud peale hulgaliselt kohustusi sõidusoodustuste andmise osas samas aga neid kulusid ei kompenseerita.

 

V.II. ETTEPANEKUD ELAMUMAJANDUSE VALDKONNNAS

Ettepanek  1.    Võttes aluseks  Vabariigi Valitsuse ja üleriigiliste omavalitsusliitude vaheliste läbirääkimiste töökorra  punkti 22 moodustada  elamumajanduse poliitika küsimuste käsitlemiseks elamumajanduspoliitika töörühm.  

 

 

V.III. ETTEPANEKUD IKT VALDKONNAS

MUUD ETTEPANEKUD IKT VALDKONNAS

Ettepanek 1.    Jätkata läbirääkimisi kiire valguskaablipõhise lairibaühenduse jaevõrgu loomiseks turutõrke piirkondades ja selle riiklikuks toetamiseks. Selleks:

a. vähendada sidevõrgu ehitamisega kaasnevat halduskoormust, lihtsustades vastavat õigusraamistikku. Rakendada „viimase miili“ põhimõte ka omavalitsuste haldus ja haridushoonete ühendamiseks kiire inter-netiühendusega;

b. edendada kiire interneti arendamist toetavat kogukondlikku algatust;

c. toetada turutõrke aladel, sealhulgas maapiirkondades, „viimase miili“ ühenduste rajamist selliselt et eratarbijal oleks võimalik liituda võrguga talutava ühinemistasuga.

Arendatav valguskaablipõhine lai-ribavõrk ei kindlusta kiiret inter-netiühendus maapiirkondades. Tänased suured teenusepakkujad ei ole huvitatud võrgu väljaarendamisest enamuses piirkondades tulenevalt vähesest klientide ar-vust. Samas soovitakse laiendada kiireid Wifi võrke, mille tegelikult kättesaadavad kiirused ei ole piisavad ja kasutustasud ei ole maa-piirkondades vastuvõetav.

Ettepanek 2.   Töötada välja Vabariigi haridusasutuste 21.sajandi IKT infrastruktuuri kontseptsioon ja rakendada see hiljemalt 2016 aastal.

Antud lahendus annab võimaluse kõikidel vabariigi haridusasutustel kasutada nii olemasolevaid kui ka loodavaid inforessursse (filmid, õppematerjalid jt) õppetöö taseme ühtlustamiseks erinevates haridusasutustes sõltumata nende asukohast.

Ettepanek 3.  Riigi tasandil uute infosüsteemide ja registrite loomisel või olemasolevate likvideerimisel kaasata kohalikke omavalitsusi projekti algatamise esimesest faasist alates.

Senine praktika omavalitsuste kaasamisel ei ole selge ja piisav. Algatamiskavatsus peaks vastama HÕNTE-le.

Ettepanek 4

MISP portaali (misp.eesti.ee) sulgemisega alternatiivide pakkumine KOV spetsialistile oma tööks vajalikke andmete saamiseks riigi (keskvalitsuse) andmebaasidest

Näiteks:  toimetulekutoetus ja peretoetused on keskvalitsuse toetused, mida KOV inimestele vahendab ning selleks teostab KV ametnik päringuid MISP portaali kaudu. Kui see võimalus kaob, vajab KOV ametnik alternatiivseid võimalusi andmete saamiseks

 

VI. ETTEPANEKUD MAA JA KESKKONNAVALDKONNAS

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUSED

Ettepanek 1. Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks. Näha selleks 2016. aastal ette vähemalt 65 000 eurot

 

Jätkuvalt on vajadus katta riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade  hooldamise ja haljastamise kulu ja katta ka riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud.

Ettepanek 2. Leida lahendus omavalitsusliitude ettepanekule tunnistada kehtetuks või vähendada kohustust kanda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65 % maa turuväärtusest.

Vajalik on jätkata läbirääkimisi seadusandluse muutmiseks omavalitsuste territooriumil  ettevõtluse arengu tagamiseks.

Ettepanek 3.  Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude  kompensatsioonimehhanismid.

Kaaluda Riigivaraseaduse täiendamist   sättega  järgmises sõnastuses: „ MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusseaduse §-s 13 märgitud kohustuse täitmiseks.

Vajalik on  luua kompenseerimismehhanismid

omanikele kuuluvate maade osas, mis on vajalikud omandada kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks.

 

Ettepanek 4. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonna kaitselistelt aladelt.

Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.

MUUD ETTEPANEKUD MAADE JA KESKKONNA VALDKONNAS

Ettepanek 1.  Täiendada looduskaitseseadust asendustäitmise ja sunniraha kohaldamise sätetega, et tagada asendusistutuse täitmine.

LKS § 45 sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Muudatus tooks kaasa raieloa kõrvaltingimusena kohaldatava asendusistutuse kohustustuse tõhusama täitmise.

Ettepanek 2.  Täiendada Metsaseaduse § 41 punktiga, mis kohustab riiklikku Keskkonnaametit kooskõlastama tiheasustusalal väljaantava metsateatise KOV-ga.

Linnakeskkonnas, eriti Tallinnas, kuid ka mujal on raietööd kõrgendatud tähelepanu all ja raiumise alustamise korral pöördutakse info saamiseks esimesena KOV poole. Metsad on tiheasustusaladel väga oluline väärtus ning seetõttu tuleb raieid vaadata ka linnakeskkonna seisukohast mitte ainult metsamajandamise seisukohast.

Ettepanek 3.  Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel

Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest.

Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna territooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene.

Ettepanek 4.  Täpsustada ühisveevärgi seadust õiguste ja kohustuste osas sademeveesüsteemide korrastamiseks ja sademevee teenuse aluste kehtestamiseks. Ühtlasi peame vajalikuks ÜVK seaduse väljatöötamiskavatsuse uut läbitöötamist ja teistkordset esitamist EIS-i, kuna 21.01.2015 esitatud versioon oli väga suurte puudustega ja ei olnud vormikohane.

Käesoleval hetkel ei ole üheselt määratud sademevee-süsteemide (kraavide, truupide) ning liigniiskete alade hoolduse korraldamine. See  vajab õiguslikult reguleerimist ning lisaks ka sademeveerajatiste hoolduseks vahendite eraldamise küsimuse lahendamist.

Ettepanek 5.    Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikrokiipimiseks ning üleriigilisse registrisse kasside-koerte kandmiseks.

Kehtiv lemmikloomade registri süsteem ei võimalda üleriigiliselt küsimust lahendada ning on liiga kallis.

Ettepanek 6.  Tagada kohalikele omavalitsustele õigus valikuteks, millise mudeli alusel korraldada jäätmehooldeteenust.

KOV eeldusi sh  võimalusi ja garantiisid jäätmehoolde, kui riigi ühe elutähtsa teenuse,  korraldamiseks ei tuleks jätkuvalt kitsendada või olematuks muuta vaid tugevamaks ja adekvaatsemaks muuta.

Üleriigilised omavalitsusliidud on korduvalt läbirääkimistel ning oma kirjades sellele tähelepanu juhtinud, sh 2010. aastal ja sellele järgnevalt korraldatud jäätmeveo in-house erandi  keelu sätestamise puhul Riigikogu poolt, millega KOVide otsustusõigust korraldada oma pädevusse kuuluvaid küsimusi parimal võimalikul moel piirati olulisel määral.

Peame oluliseks tagada jätkuvalt jäätmeseaduses ka võimalus, kus jäätmevaldaja on kohaliku omavalitsuse kliendiks, mitte jäätmekäitleja otseseks lepingupartneriks.

Ettepanek 7  Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linnade ja valdade säästlikuma elukorralduse tagamiseks

Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO2 kvootide müügitehingutest laekuvaid vahendeid:

1)            suunata suuremate linnade välisvalgustuse alaste kokkuhoiumeetmete rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite koos kande- ja liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustussüsteemide soetamiseks;

2)            rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti.

 

VII. ETTEPANEKUD MUUDES KÜSIMUSTES

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

PÕHJENDUSED

Ettepanek 1. Eraldada toetus üleriigilistele omavalitsusliitudele rahvusvahelise koostöö toetamiseks . Näha selleks 2016. aastal ette 125 000 €

 

Rahvusvahelise koostöö toetuse vahendid vähenesid samuti seoses kärbetega. Kulud on aga kogu Euroopas kasvanud. Taotleme selle toetuseliigi kasvatamist ja  viimist esmalt 2009. aastal tasemele ja hiljem suurendamist kuni 5% aastas.

 



 

 



15.05.2015

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit