Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2014 Brüssel


10. – 14.november 2014 a. nr. 22
Print

Nädalakiri 22/2014

„Avatud haridusruum IKT-vahendite abiga – tõestuspõhine haridus“  - seminar 12.11.2014 Eesti Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures (Brüssel)

Seminari korraldas Eesti Teadusagentuuri kontaktbüroo Brüsselis koostöös Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Ülikooliga. Seminari eesmärk oli tutvustada Euroopa Liidu algatust „Avatud haridusruum läbi paindliku õppe“. Algatuse eesmärk on Euroopas olemasoleva IKT potentsiaali täielik rakendamine, et parandada haridus- ja koolisüsteeme ning viia need vastavusse digitaalmaailma poolt pakutavate võimalustega. Avatud haridusruumi kaudu soovitakse pakkuda kodanikele võimalust omandada uusi teadmisi olenemata füüsilisest asukohast, kasutades selleks mistahes seadmeid.

Seminaril esinesid Euroopa Komisjoni peadirektoraatide töötajad Juan Pelegrin (DG Connect) ja Frank Petrikowski (DG EAS), Tallinna Ülikooli õppejõud Tobias Ley ja Grete Arro, TLÜ koostööpartneri, Leuveni Ülikooli professor Katrien Verbert ning Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunik Jaak Anton. Seminari sissejuhatuseks esines Tallinna Ülikooli  rektor Tiit Land, kes andis lühikese ülevaate Tallinna Ülikooli prioriteetidest ja pädevustest. Tallinna Ülikoolis toimub ümberstruktureerimine ja loomisel on viis interdistsiplinaarset instituuti, nende hulgas innovatiivse hariduse instituut, mis on üks TLÜ strateegia põhielemente.

https://www.dropbox.com/sh/l2itrxtz4nupa5b/AADYdkB9DmSQOpbJE67tKNxia?dl=0

Juan Pelegrin rõhutas hariduse moderniseerimise tähtsust, kaasates õpetajate täiendõpet. Õpetamine ei tohi ajast maha jääda. Liikmesriigid peavad edendama e-õpet, see peab olema kõigile kättesaadav. Euroopa Liidu Struktuurifondide abil on võimalik rahastada õpetajate  täiendõpet IT alal. Euroopas jääb haridus  oma arengus maha digitaalsest ühiskonnast ja majandusest. Vaid 20-25%  õpilastest töötavad õpetajatega, kes tunnevad end infotehnoloogias enesekindlalt ja suudavad õpilasi toetada. 63 % õpilastest õpivad koolides, mis ei ole infotehnoloogias kõrgel tasemel. Loodetav kasu infotehnoloogia suuremast rakendamisest hariduses peaks viima innovatiivsemate ettevõtete loomisele  ja suurendama uute tehnoloogiate kasutamist. Praegu on Euroopa Liidus puudus IT-spetsialistidest. 2015.aastaks on Euroopas arvatavalt 900 000 vaba töökohta IT valdkonnas.

Frank Petrikowski tutvustas Euroopa Komisjonile esitatud raportis „New modes of learning and teaching in universities“(uued õpetamis- ja õppemeetodid ülikoolides) tehtud järeldusi. Raporti koostajaks oli EK kõrghariduse moderniseerimise ekspertgrupp, mille esinaiseks Mary McAleese. Viimane on öelnud, et digitaalne tehnoloogia esitab traditsioonilisele ülikooliharidusele tõsise väljakutse, nt massiivsete avatud online kursuste võimaldamisega (massive open online courses- MOOCs). Kõrgemal haridusel on vaja arengutega kursis olla. Üliõpilaste võimalused kasvavad ja üliõpilaste arv kasvab. Õppida saab tänapäeval nii ülikoolilinnakus kohapeal kui ka sealt eemal olles.

Jaak Anton Haridus- ja Teadusministeeriumist kõneles Eesti kogemustest EKT-l põhineva õppe vallas. Ta tõi meilt häid näiteid, tutvustades IT-platvorme, mida kasutatakse koolijuhtimises ja ülikoolide õppekavades, administratiivse töö lahendustes, samuti informatsioonisüsteemide ühendamisel. Euroopas vaid 37%  üheksa-aastastest õpilastest õpivad digitaalselt hästi arenenud koolides. Eestis on see protsent suurem, kuid meilgi  on veel palju teha uute õppimismeetodite kasutusele võtmises.

Tobias Ley(PhD) ning Grete Arro (PhD) Tallinna Ülikoolist rääkisid vastavalt õpianalüütikast ja innovatiivsete õpimeetodite tarbeks loodud lahendustest. Mobiilsete ja sotsiaalsete tehnoloogiate saabumisega on õpikeskkonnad nii ülikoolides kui ka töökohtadel muutunud mitmekesiseks. Tobias Ley rõhutas, et kesksel kohal on mitteformaalsed õpiprotsessid, milles teadmiste omandamine toimub väljaspool formaalset ja mitteformaalset õpikonteksti. Sellest tulenevad suured väljakutsed meetodite arendamisele. Uued meetodid peaksid arendama õppijal pädevust kogemuste kaudu ning õpetajatel aitama suunata õppeprotsessi. Kui soovime arendada oskusi 21. sajandi jaoks, siis tuleb realiseerida need uued paradigmad. Grete Arro sõnul peame meie, kes õpetame last, mõistma milline on õpilase tase ja milline tema võime õppida, ilma selleta ei ole võimalik õppijat mõjutada ega õpetada. Peame aru saama, kuidas õpilane oma peas õppematerjali töötleb. (Grete Arro soovitusel vt www.lukimat.fi )

Vt Tobias Ley veebisaiti http://tobiasley.wordpress.com

 ja projekti Learning Layers saiti http://Learning-Layers.eu

Katrien Verbert, Leuveni Ülikooli inimese ja arvuti suhtlemisviise uuriva teadusgrupi professor, rääkis samuti õpianalüütika rakendustest – sellistest, mis koguvad andmeid erinevatest allikatest, nt Moodle õpikeskkondadest, et anda kasutajatele tagasisidet. Õpilastele  ja õpetajatele on see hea võimalus õppeprotsesside jälgimiseks ja analüüsimiseks. Sotsiaalmeedia võimalused ja õppijale saabuv tagasiside (võimalikud ka visuaalsed rakendused)  aitavad kaasa õpiprotsessi produktiivsusele.

Kokkuvõtteks: Informatsioonitehnoloogial ja andmetel, mida selle abil kogutakse, on suur mõju meie elu kõigile aspektidele. EL ja liikmesriikide eesmärk on panna uued tehnoloogiad ja innovatiivsed lahendused  kasu tooma õppuritele. Europe 2020  strateegia ja initsiatiivid aitavad moderniseerida haridust ja täiendõpet.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal
Omavalitsusliitude Brüsseli esindaja  

17.11.2014

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit