Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2014 Brüssel


13.-17. oktoober 2014 a. nr. 20
Print

Nädalakiri 20/2014


1.      Kokkuvõtted EL regionaalpoliitika tippsündmusest Brüsselis:  Avatud Päevad
2.      Ühtekuuluvuspoliitika kuni 2020
3.      EuropCom konverents „Public Communication“

1.      Sel aastal toimunud EL regionaalpoliitka suursündmus Avatud Päevad kujunes taas edukaks.

Lõplik avatud päevadele registreerunud inimeste  arv oli umbes 5600, millest 10 protsenti registreerus üritusele Internetis. Europarlamendi liikmete ja Regioonide Komitee liikmetega koos küündis osalejate arv 5800-ni. Kaks kolmandikku osalejatest olid tulnud kohalikult, piirkondlikult, liikmesriigi valitsuse või EL administratiivtasandilt. Kolm neljandikku osalejatest reisis Brüsselisse spetsiaalselt selle ürituse pärast. Töötoad oli täisbroneeritud ja 47 kõrvalsündmust (rekordarv) pakkusid valikuid, millega osalejad said täita  töötubadest vabaks jäänud aega.

24.oktoobrini oodatakse osalejaid täitma tagasisideks küsimustikku, mis asub  aadressil http://ec.europa.eu/eusurvey/runner/OD14SatisParti

Uno Silberg koos OECD peasekretäri ja regionaalpoliitika voliniku, EP asepresidendi  jt-ga…
https://flic.kr/p/phfdHq

Veel pilte avatud päevadega seotud sündmustelt
https://www.flickr.com/photos/opendays/

2.      Ühtekluuluvuspoliitika 2014-2020

Ümberkorraldatud ühtekuuluvuspoliitika raames saab Euroopa piirkondadesse, linnadesse ja reaalmajandusse investeerida kuni 351,8 miljardit eurot. Sellest saab ELi peamine investeerimisvahend, mille abil saavutada Euroopa 2020. aasta eesmärgid: tagada majanduskasv, luua töökohti, tulla toime kliimamuutuse ja energiasõltuvusega ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Eesmärkide saavutamisele aitab kaasa Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamine selliste peamiste prioriteetide jaoks nagu VKEde toetamine.

Selles vallas tahetakse toetusi kahekordistada ning jõuda seitsme aasta jooksul 70 miljardilt eurolt 140 miljardi euroni. Kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suurem orienteeritus tulemustele ja uus tulemusreserv loovad stiimuleid heade projektide realiseerimiseks. Lisaks muule seotakse ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja kalandusfondi tõhusus ka majandusjuhtimisega, et julgustada liikmesriike täitma Euroopa poolaasta raames antud soovitusi.

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/infographic/cohesion_policy_20142020_et.pdf

3.      EuropCom konverents „Avalik  kommunikatsioon“

Konverentsi avas Regioonide Komitee president Michel Lebrun järgmiste sõnadega: „Kommunikatsiooni jaoks EL-is rohkem rahalisi vahendied, rohkem dialoogi Euroopa kohalikul ja piirkondlikul tasandil, paremat koordineerimist ELi institutsioonide juhtivatelt strateegiatelt - sellised on soovitused, mida kuuleme sellel konverentsil. Rõõm on neid teemasid arutada 700 konverentsile saabunud professionaaliga, et vahetada ideid ja mõelda, kuidas tulevikus informatsioon ELis paremini liiguks ja osalemisstrateegia paremini toimiks.“

Viies EuropComi konverents tõi kokku kommunikatsioonijuhid ja vanemeksperdid. Loengud, debatid ja interaktiivsed töötoad rääkisid nii suurematest väljakutsetest Euroopa Liidus kui kommunikatiivse Euroopa tulevikust üldse.

Kõik esitlused ja konverentsi avalikustatavad materjalid saavad 23. oktoobriks olema  kättesaadavad Europcomi veebisaidil www.cor.eu/europcom 

Töötoas „Järgijad või trendiseadjad?“ esinesid Joakim Jardenberg Helsingborgist (head of Internet affairs  at the City of Helsingborg) ja Aurelie Valtat Euroopa Nõukogu digitaalse kommunikatsioonistrateegia juht.

Joakim Jardenberg :“ Poliitikud peavad minema sinna, kus suhtlemine/kommunikeerumine juba toimib – sotsiaalmeediasse. Sinna minnes tuleb mitte keskkonda ära hirmutada, mitte käituda kui elevant protselanipoes.“

Aurelie Valtat:“ Sotsiaalmeedia suudab muuta institutsiooni sidet kodanikega, eriti kriisi ajal.“

Vt  https://www.yammer.com/ avalikkusele kättesaadav blogiplatvorm

Töötoas „Euroopa ülemaailmses suhtlemises“ esinesid
Eva Horelova, Tšehhist pärit euroametnik, kes töötas viimastel aastatel pressi- ja kommunikatsioonijuhina  EL delegatsioonis USA  juures;
Annie Mutamba,  firma Meridia Partners üks loojatest- firma, mis spetsialiseerub EL ja Aafrika suhetel;
Stacey Vickers, EuropeAid pressi ja sotsiaalmeedia meeskonna juht ning
Jan Mellissen, Antverpeni Ülikooli professor, kes teeb teadustööd avaliku suhtekorralduse teemal. 

Jan Melissen:„ Euroopa ei seisa maailmast eraldi, ta on seotud maailmaga. Euroopal on maailmale edasi öelda tähtsaid teateid, küsimus seisab vaid selles, kuidas me neid edastame. Need  ei pea sugugi kõlama kui hällilaul inimeste kõrvadele.“

Stacey Vickers: “Euroopa Liidus on kohalik meedia usaldatavam kui liikmesriigi valitsuse teated. Suhtlemine tuleb hoida kahepoolsena.  Tähtis on läbipaistvus. Euroopa maksumaksjatele tuleb näidata, kuidas nende raha kulutatakse. Keskenduda tuleks noortele inimestele.“

Annie Mutamba: “ Aafrika on tõusmas, keskklass on kindlalt ja stabiilselt jalgadel.  60 protsenti elanikkonnast on  noored. Euroopa võistleb praegu Hiinaga tähelepanu eest Aafrikas.  Kuid aafriklaste jaoks on Euroopa esirinnas - inimõigused, eeskujulik majandus, heaolu.

Konverentsi lõpuplenaaril võeti kokku kahe päeva peamine sõnum, keskpunktis ELi tuleviku narratiiv -  milliseid väärtusi peavad meedia ja kodanikud ELi kommunikatsioonistrateegia alusteks järgmistel aastatel? Milline saab olema Euroopa liidu lugu?

Per Nyholm, Taani ajakirjanik, kes elab praegu Viinis, on kirjutanud peamiselt sõjast, kultuurist ja poliitikast Euroopas, ütleb nii: „Euroopa Liidus vajame me rohkem  enesekindlust, julgust ja optimismi. Peame ignoreerima rumalust. Rääkigem rohkem rahust ja heaolust Euroopas, ajaloolises perspektiivis. Rohkeid probleeme Euroopas saab lahendada  Euroopa Liidu abiga. Need oleksid palju hullemad ilma Euroopa Liiduta!“

Lugupidamisega
Tiiu Madal, 
üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja

 


22.10.2014

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit