Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2014 Brüssel


26.-31. mai 2014 nr. 11
Print

E-nädalakiri 11/2014


EP valimised 2014

Euroopa Parlamendi valimised on nüüd toimunud. Valimiste käigus selgusid europarlamendi uued saadikud. Veel ei ole teada, kellest saab Euroopa Komisjoni järgmine president ning millised rahvusülesed poliitilised fraktsioonid moodustuvad.

Euroopa Komisjoni uus president selgub juulis. Euroopa Ülemkogult ehk Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadelt tuleb peagi vastav ettepanek.

Euroopa Liidu alusleping näeb ette, et otsuste tegemisel peavad riigipead arvestama Euroopa valimiste tulemustega.  Euroopa Komisjoni presidendikandidaadi ülesandeks on saada parlamendi poliitiliste fraktsioonide toetus. Kinnitamiseks vajab komisjoni presidendi kandidaat parlamendi absoluutset häälteenamust, mis on 376 häält.

Uus parlament (754 liiget) valib oma esimesel plenaaristungil uue Euroopa Parlamendi presidendi kahe ja poole aastaseks perioodiks. EP presidendil on 14 asepresidenti. Euroopa Parlamendis töötavad parlamendiliikmed 20 parlamendikomisjonis, mis spetsialiseeruvad konkreetsele tegevusvaldkonnale.

Fraktsiooni loomiseks on vaja vähemalt 25 saadikut, kes peavad esindama ühte neljandikku liikmesriikidest ehk praegu vähemalt seitset EL liikmseriiki. Fraktsioon loodud, tuleb selle nimest, koosseisust ja juhtidest informeerida Euroopa Parlamendi presidenti. Fraktsioon paneb paika oma esimehe või kaasesimehed, juhatuse ja sekretariaadi. Fraktsioonidel on parlamendi töökorralduse juures suur roll, nad mõjutavad EP presidendi, asepresidentide, komisjonide juhtide ja raportööride ametisse määramist. Ka parlamendis toimuvate debattide kõneaja jaotus sõltub fraktsioonidest. Enne parlamendi täiskogu istungil hääletamist vaatavad fraktsioonid läbi parlamendi komisjonide koostatud raportid ja teevad muudatusettepanekuid.

Kalender:
-    27.mail kohtusid EL liikmesriikide juhid Brüsselis õhtusöögil. Aruteluks oli uue Euroopa Komisjoni presidendi leidmine
-    Juuni: Uued parlamendiliikmed Brüsselis; uute poliitiliste gruppide moodustamine; Lepitakse kokku uue presidendi, asepresidentide, komiteede esimeeste ja parteiüleste gruppide suhtes
-    26. – 27. juuli: Euroopa Liidu Nõukogu tippkohtumine; Euroopa Liidu liikmesriikide juhid esitavad ametlikult Euroopa Liidu Nõukogu presidendi kandidaadi
-    1.-3. juulil: Euroopa Parlamendi esimene plenaaristung; Valitakse Euroopa Parlamendi president
-    7.-11. juulil: Komiteed kohtuvad esmakordselt ja valivad esimehed
-    14.-17. juulil: Parlamendiliikmed kuulavad ära ja hääletavad Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi poolt või vastu
-    Juuli lõpus: Uus Euroopa Komisjoni president nimetab volinikud (pärast seda, kui on saanud ettepanekud liikmesriikide valitsustelt)
-    15.-18.  septembril: Parlamendiliikmed kuulavad ära volinikukandidaadid
-    20.-23. oktoobril:  Euroopa Parlament hääletab Euroopa Komisjoni poolt või vastu
-    1. novembril: Uus Euroopa Komisjon asub tööle
-    1. detsembril:  Uus Euroopa Liidu Nõukogu president asub ametisse

Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste järgi on
Euroopa Rahvaparteil (EPP) uues parlamendis 214,
sotsiaaldemokraatidel (S&D) 191,
liberaalidel (ALDE) 64 ja
rohelistel (GREENS/EFA) 52 kohta.
Euroopa Konservatiividel ja Reformistidel (ECR) on 46 kohta,
vasakpoolsetel (GUE/NGL) 45 kohta ja
Demokraatliku Euroopa Fraktsioonil (EFD) 38 kohta.
Üksikkkandidaatidel (NI) 41 kohta.

Vt  http://www.results-elections2014.eu/en/election-results-2014.html

Eestil on Euroopa uues parlamendis 6 kohta:
Marju Lauristin - S&D,
Tunne Kelam - EPP,
Andrus Ansip, Kaja Kallas, Yana Toom – ALDE,
Indrek Tarand - GREENS/EFA

Lätil on uues parlamendis 8 kohta:
EPP- 4,
S&D – 1,
ECR – 1,
GREENS/EFA – 1, ning
üks liige ei ole veel otsustatnud, kellega liitub.

Endine Läti peaminister Valdis Dombrovskis (EPP) osutus samuti valituks ning loodab töötada Euroopa Komisjonis volinikuna majanduse ja rahanduse alal.

Soomel on uues parlamendis 13 kohta: EPP – 3, S&D – 2, ALDE - 4, GREENS/EFA – 1, EFD- 2, GUE/NGL – 1.

Euroopa Komisjoni presidendi peamisteks kandidaatideks on endine Luxemburgi peaminister Jean-Claude Juncker (EPP), ametist lahkuv Euroopa Parlamendi juht Martin Schulz (S&D) ja endine Belgia peaminister Guy Verhoftstadt (ALDE). Nimetatutele võivad pakkuda konkurentsi veel endine Prantsuse rahandusminister  ja praegune IMF tegevjuht Christine Lagarde ning praegune Soome peaminister Yrkki Katainen või Poola peaminister Donald Tusk.

Lugupidamisega
Tiiu Madal
ELL ja EMOVL Brüsseli esindaja
tiiu.madal@ell.ee



.
 
 
 

30.05.2014

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit