Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2014 Brüssel


05.-09. mai 2014 nr. 09
Print

E-nädalakiri 9/2014

1. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni 22. koosolek 5. mail 2014.
Eesti delegatsiooni liikmetest oli kohal Mihkel Juhkami.

Koosolekul oli aruteluks COTER komisjoni panus Regioonide Komitee 2013.aasta mõjuaruandesse (COR-2014-01578-00-00-TCD-REF).

Lisaks päevakorras:

-Regioonide Komitee poliitilised prioriteedid 2015.-2020.a (COR-2014-01511-00-00-TCD-TRA)

-Arvamus „Euroopa Liidu linnade integreeritud tegevuskava “, teine arutelu

-Arvamus „EL Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia“, esimene arutelu

-Arvamus teemal „ Linnalise liikumiskeskkonna pakett“, esimene arutelu

-Arvamus „Liikuvus geograafilisi ja demograafilisi väljakutseid pakkuvates piirkondades“, arvamuste vahetus

Lähemalt omaalgatuslikust arvamusest „EL linnade integreeritud tegevuskava “, mille õiguslik alus on EL toimimise lepingu artikli 307 neljas lõik ja juhatuse 7.oktoobri 2013 otsus.

Raportöör Bas Verkerk (NL/ALDE), Delfti linnapea, tutvustas arvamuse eelnõu:

Linnad on EL majanduse mootorid. Linnade ja linnapiirkondade panus on oluline strateegia „Euroopa 2020“ elluviimisel. See on ajendanud liikmesriike ja Euroopa Komisjoni tegema algatusi ELi linnade tegevuskava koostamiseks. ELi leping sisaldab erinevaid viiteid, mis võimaldavad ELi tasandil linnadele suunatud meetmeid. EL peab tagama, et linnadel ja linnapiirkondadel oleksid vajalikud vahendid, et täiel määral realiseerida oma potentsiaali majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni mootoritena.

Leipzigi hartaga on loodud alus, et EL tasandil välja töötada linnade integreeritud tegevuskava. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama tegevusplaan linnade terviklikku tegevuskava käsitleva valge raamatu välja töötamiseks.

Euroopa elanikest elab praegu umbes 68% linnapiirkondades. Umbes 200 miljonit inimest elab kuni 100 000 elanikuga linnades, millel on oluline piirkondlik funktsioon teenuste ja taristu pakkumisel. Seepärast ei peaks linnade tegevuskava piirduma Euroopa kõige suuremate linnadega, ent olema rakendatav ka väikestes ja keskmise suurusega linnades ja linnapiirkondades.

Oma elanike heaks teenindamiseks loovad linnade valitsused võrgustikke naaberomavalitsustega, et korraldada ühiselt transporti, ruumilist planeerimist, rohealasid ja majandust. Seejuures on tähtis linnapiirkondade ja neid ümbritsevate maapiirkondade koostöö.

Linnalähipiirkondadel on oluline roll, kuna need varustavad linnu toiduainete ja energiaga ning pakuvad puhkusevõimalusi looduses.

Linnastud ja funktsionaalsed piirkonnad nõuavad teistsugust valitsemist ja pikaajalist nägemust, et saavutada hea ühtekuuluvus ja konkreetsed tulemused. Linnad üheskoos saavutavad parema ühenduvuse hariduse ja tööturu vahel, väheneb kekskkonnareostus, sotsiaalne tõrjutus ja kuritegevus. On tõsiasi, et kõige enam esineb praegu ühiskondlikke probleeme just linnapiirkondades.

Strateegiasse „Euroopa 2020“ põimitud ühiskondlikud probleemid kujundavad ka linnade ja piirkondade poliitilise arengukava. Kesksel kohal on kodanike huvid. Kui mõnede linnade elanike arv väheneb ja neil tekib probleeme taristu suurusega, siis mõne teise linna elanikkond kasvab, mis suurendab survet taristule ja tekitab teisi probleeme, nt töötus, sotsiaalne tõrjutus, liiklusummikud ja keskkonnareostus. Linnade tegevuskava peab pöörama tähelepanu kõigile neile probleemidele.

Valitsuse ja ühiskonna suhted on muutumas. Kodanikud muutuvad küpsemaks, esitavad kõrgemaid nõudmisi ja saavad tänu ühiskonna digitaliseerimisele üha paremini iseendaga hakkama. Teiseks võtavad need samad kodanikud ettevõtjatena üha enam enda kanda ühiskondlikku vastutust. Kolmandaks teevad linnade valitsused ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmiseks üha tihedamat koostööd nelja eri tasandi vahel: valitsustevaheline koostöö, koostöö ettevõtjate, teadusasutuste ja ühiskondlike organisatsioonidega.

Kohalikul omavalitsusel on tihti juhtiv roll, pakkudes partneritele platvormi lahenduste leidmisel. Ülikoolilinnadel on täiendav ülesanne ettevõtluse stimuleerimisel ja tehnoloogiliste võimaluste sidumisel aktuaalsete ühiskondlike küsimustega. Seetõttu on linnapiirkonnad muutunud Euroopa poliitika jaoks suurepärasteks katseaedadeks.

Valitsuse, organisatsioonide ja majanduse klassikalised vormid ei paku enam lahendusi sellistele ühiskondlikele küsimustele nagu majanduskriis, demograafilised muutused ja kliimaga seotud problemaatika. Lähtuvalt ühiskonnas aset leidvatest liikumistest tõmbub valitsus mõnedest poliitikavaldkondadest tagasi ning teeb ruumi kodanike, ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide algatustele. Linnaelu korraldamisega tegelevad sel viisil mitmed osalised. Sellises osalusühiskonnas toetab omavalitsus kohalikke algatusi ning abistab kohaliku tasandi partnereid. Kohalikud algatused võimaldavad pakkuda linna või linnapiirkonna iseärasustega arvestavaid teenuseid. Tekivad üleeuroopalised erinevused lähenemisviisides ja seetõttu tõrjutakse üha enam tagaplaanile ühtne tegevuskava kohaliku tasandi jaoks.

Euroopa poliitika ja õigusaktid peavad arvestama uute suhetega kohalikul tasandil ja sellega kaasnevate erisustega ühiskondlike probleemide lahendamisel. Tänaseni on EL oma poliitika eesmärkide elluviimisel kasutanud üldiseid õigusakte ja ühtseid tähtaegu. EL peab tulevikus oma poliitika kujundamisel arvestama enam oma algatuste teostatavusega kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning olema avatud madalama tasandi omavalitsuste panusele uue poliitika väljaarendamisel (alt üles lähenemisviis).

Regioonide Komitee kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile koostada linnade integreeritud poliitikat käsitlev valge raamat (CdR RESOL-V-009). Selle valge raamatu eesmärk on jõuda integreerituma lähenemisviisini linnu ja linnapiirkondi mõjutava EL poliitika ja õigusaktide osas ning kaasata linnad tihedamalt selle poliitika väljatöötamisse ning samuti anda linnadele Euroopa fondide programmides täieõiguslik positsioon Euroopa poliitiliste eesmärkide ellu viimisel. Selle aluseks on uuenenud valitsemistava. Valge raamat peaks lõpuks viima linnalise mõõtme reaalse horisontaalse kinnistumiseni ELi otsustamisprotsessis.

Valges raamatus peaksid olema järgmised osad:

    a) Poliitikakujundamise uus metoodika (lähtuv integreeritumast lähenemisviisist)

    b) Linnaline mõõde Euroopa fondides

    c) Platvorm heade tavade jagamiseks

    d) Uus valitsemistava

    e) Regioonide Komitee ja linnade tegevuskava

Euroopa Komisjoni esindaja: „Linnade areng on otseselt seotud Euroopa majanduse arenguga. Euroopa linnade integreeritud tegevuskava aitab võidelda linnade vaesuse vastu. Peab arvesse võtma, et linnad on erineva suurusega, ei saa linnadele läheneda ühtviisi“

Henrik R. Madsen, DK: „Raportööri esitatud arvamuses on rõhuasetus suurlinnadel. Suuremaid ja väiksemaid linnu ning omavalitsusi tuleks käsitleda võrdväärselt.“

Esimees Marek Wożniak: „Tõeline vaidlusteema on, millise suurusega linna peaksime nimetama suurlinnaks (ing k city).“

Arvamuse eelnõu võeti vastu (üks vastuhääl - Hr Madsen, DK). Arvamus on kavas vastu võtta Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul, mis toimub 25.-26. juunil 2014.

Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni järgmine koosolek toimub 10. juulil 2014 Marche maakonnas Itaalias.

Lugupidamisega,
Tiiu Madal, ELL ja EMOVL Brüsseli esindaja


15.05.2014

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit