Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
  Linnade ja Valdade Päevad 2017
  Linnade ja Valdade Päevad 2016
  Linnade ja Valdade Päevad 2015
  Linnade ja Valdade Päevad 2014
    Avamine
    Debatt teemal haldusreform
    Omavalitsuse pädev ja kaasav juhtimine
    Haridus - ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis
    Kohaliku omavalitsemise teostamine kohtu kaudu?
    Keskkonnafoorum
    Energiamajandus – pilk eesmärkidele ja vaade tehtule
    Riigireform või omavalitsuskorralduse reform
    Sotsiaalia
    Kohalike omavalitsuste finantsid
    Linna(valla) majandus
    Riigihangete vaidlustus- ja kohtupraktikast
    KOV ja e-teenused
    Energiamajanduse lisarahastamine
    Kultuurikorralduse vedurid ja pidurid: riiklik, maakondlik ja kogukondlik mõõde
    Ettevõtluskeskkond ja tööhõive
    Minimess
  Linnade ja Valdade Päevad 2013
  Linnade ja Valdade Päevad 2012
  Linnade ja Valdade Päevad 2011
  Linnade ja Valdade Päevad 2010
  Linnade ja Valdade Päevad 2009
  Linnade ja Valdade Päevad 2008
  Linnade ja Valdade Päevad 2007
  Linnade ja Valdade Päevad 2006
  Linnade ja Valdade Päevad 2005
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Linnade ja Valdade Päevad > Linnade ja Valdade Päevad 2014 > Keskkonnafoorum


Kokkuvõte X linnade-valdade päevade keskkonnafoorumi IV osast
Print

Kärt Vaarmari, 10.04.14

EL uue rahastamisperioodi (2014-2020) toetuste prioriteetidest andis ülevaate Keskkonnaministeeriumi nõunik Triin Reisner. Üldise põhimõttena peaksid vahendid olema sel perioodil suunatud mitte igapäevakulutuste katmisele, vaid arenguhüppe saavutamisele, kuna järgmistel perioodidel võivad EL toetused väheneda või olla suunatud muudele prioriteetidele. Partnerluslepe on Vabariigi Valitsuse poolt 2014. a veebruaris kinnitatud, samuti rakenduskavad kolmele fondile viiest. Uue valitsuse ülesandeks jääb maaelu arengukava ja merendus-kalandusfondi rakenduskava kinnitamine. Uue rahastamisperioodi fookuses on 5 eesmärki:
1)    haridus
2)    tööhõive
3)    teadus- ja arendustegevused ja majanduskasv
4)    looduskeskkond, ressursside tõhus kasutus
5)    transport

Nende eesmärkide põhjal on moodustatud 12 prioriteetset suunda, millest keskkonnavaldkonda puudutavad näiteks energiatõhusus (nt korterelamute rekonstrueerimine, tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimine), veekaitse (viia lõpule nõuetekohaste veemajandustaristute rajamine kõigil reoveekogumisaladel), roheline infrastruktuur (nt loodusturismiobjektide rajamine), linnapiirkondade jätkusuutlik areng  ning jätkusuutlik transport. Kogu info on kättesaadav struktuurifondide kodulehel (http://www.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/).

Keskkonnatasudega seotud ettekannetest ilmnes, et laiema arutuse all on ka küsimus, kuhu keskkonnatasudest laekuv raha peaks suunatud olema – kas konkreetsete keskkonnaalaste vajaduste  katteks või üldiselt riigieelarvesse. KKM seisukoht näib olevat, et raha suunamine riigieelarvesse ei oleks ka keskkonnavajaduste katmise seisukohalt probleem, sest ka riigieelarvest kaetakse keskkonnaalaseid vajadusi. KÕKi hinnangul suurendaks selline lahendus märkimisväärselt võimalusi keskkonnatasudest riigieelarve puudujääkide lappimiseks, mis ei saa aga olla keskkonnatasude eesmärgiks.

Veemajanduse teema raames jätkus arutelu keskkonnakasutuse maksustamise teemal; enim kirgi küttis küsimus, kui kõrge peaks olema vee hind, et sellest oleks tulevikus võimalik katta viimastel aastatel eurofondide toel rekonstrueeritud ja rajatud veevärkide korrashoidu.

Riigikontrolli auditijuht Viire Viss tutvustas selleteemalist värsket riigikontrolli auditit (http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/700/language/et-EE/Default.aspx), milles nähakse tõsiseid riske veemajanduse rahastamise jätkusuutlikkuses. Riigikontroll on leidnud, et toetusi on seni kasutatud ka suurte veemajandussüsteemide rajamiseks piirkondadesse, kus neid tegelikult vaja ei ole. Ehkki seni on kulunud veemajandussüsteemide ehitamiseks rohkem ressursse kui alguses plaanitud, on töö lõpule viimata ning lähiaastatel kulub süsteemide ehitamiseks veel 165 miljonit eurot. Seejuures on lahendamata küsimus, kuidas süsteeme tulevikus ülal pidada, kuna eurotoetused lõpevad ning praegune vee hind ei ole piisav, et katta süsteemide korrashoidmise kulu. Kui  süsteemide amortisatsioon sisalduks vee hinnas, ei jaksaks osad inimesed vee eest tulevikus tõenäoliselt maksta.

Vahur Tarkmees Vee-ettevõtete Liidust tutvustas värsket töörühma,  kelle ülesandeks ongi leida koos vastus küsimusele, kuidas tekkinud situatsioonis suudavad tarbijad veeteenuse lõpuks kinni maksta ja kuidas veeteenus saaks olla jätkusuutlik.


16.04.2014

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit