Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
  Linnade ja Valdade Päevad 2017
  Linnade ja Valdade Päevad 2016
  Linnade ja Valdade Päevad 2015
  Linnade ja Valdade Päevad 2014
    Avamine
    Debatt teemal haldusreform
    Omavalitsuse pädev ja kaasav juhtimine
    Haridus - ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis
    Kohaliku omavalitsemise teostamine kohtu kaudu?
    Keskkonnafoorum
    Energiamajandus – pilk eesmärkidele ja vaade tehtule
    Riigireform või omavalitsuskorralduse reform
    Sotsiaalia
    Kohalike omavalitsuste finantsid
    Linna(valla) majandus
    Riigihangete vaidlustus- ja kohtupraktikast
    KOV ja e-teenused
    Energiamajanduse lisarahastamine
    Kultuurikorralduse vedurid ja pidurid: riiklik, maakondlik ja kogukondlik mõõde
    Ettevõtluskeskkond ja tööhõive
    Minimess
  Linnade ja Valdade Päevad 2013
  Linnade ja Valdade Päevad 2012
  Linnade ja Valdade Päevad 2011
  Linnade ja Valdade Päevad 2010
  Linnade ja Valdade Päevad 2009
  Linnade ja Valdade Päevad 2008
  Linnade ja Valdade Päevad 2007
  Linnade ja Valdade Päevad 2006
  Linnade ja Valdade Päevad 2005
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Linnade ja Valdade Päevad > Linnade ja Valdade Päevad 2014 > Keskkonnafoorum


Kokkuvõte X linnade-valdade päevade keskkonnafoorumi II osast
Print

Kärt Vaarmari, 10.04.14

Korraldatud jäätmeveo süsteem on pärast kümnendi väldanud pingutusi KOVides üle Eesti peaaegu täielikult rakendunud, nagu selgus Kaire Kikase, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti ülevaatest 2013. a läbi viidud uuringu kohta. Kertu Tiitso, Tallinna Jäätmekeskuse juhataja, tutvustas Tallinna Jäätmekeskuse tegevusi ning KOV võimalusi jäätmemajandust ise korraldada. Evelin Lopman ja Olga Lavrova õiguskantsleri büroost tutvustasid õiguskantsleri seisukohti jäätmeseaduse § 66 lg 1.1 osas, mis annab KOV-le võimaluse jäätmeteenust ettevõtjalt elanikele vahendada.

Õiguskantsler on leidnud, et ehkki see säte piirab ettevõtlusvabadust, on piirang õigustatud kahe olulise legitiimse eesmärgiga:
1) hõlmata senisest enam jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveo süsteemi,
2) muuta KOVi jäätmekorraldusalast tegevust efektiivsemaks.
http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/vastuolu-puudumine-korraldatud-jaatmeveo-pohiseadusparasus

Säästva Eesti Instituudi eksperdi Harri Moora sõnul on KOV-de roll jäätmemajanduse korraldamises väga oluline, et tagada jäätmekäitluse teenuse kvaliteet. See omakorda on vajalik nt liigiti kogumise numbriliste eesmärkide saavutamiseks, mis tulenevad EL normidest. H. Moora hinnangul tuleb läbi mõelda ka teenuse hind, kuna teenus peaks olema võrdselt kättesaadav kõigile kodanikele, sõltumata nende elukohast. Eestis praegu kehtiv süsteem on tema sõnul seejuures üks Euroopa liberaalsemaid, liberaalne vabaturg põhjustab aga liigiti kogumise vähenemist.

Elavat diskussiooni tekitas Riigikogu menetluses olev eelnõu JäätS muutmiseks (455 SE) - http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=4a25ac7c-b794-4db6-a5e6-88acc88a5d54&, mis vähendaks KOVide rolli ning liberaliseeriks senist süsteemi veelgi, sellesuunalisi kavatsusi sisaldab ka uue valitsuse koalitsioonilepe. Diskussioonis osalenud teemaploki kaasmoderaatori, Riigikogu keskkonnakomisjoni senise esimehe, Erki Noole sõnul on Riigikogu keskkonnakomisjonis tekitanud arutelu eelkõige kvartaalse jäätmeveo lubamine, millele ta on ka isiklikult vastu. Hetkel ei ole selget arusaamist, kuidas eelnõuga edasi minnakse, kuna teema tuleb veel erinevate huvigruppidega läbi arutada. Algselt oli plaanis tellida ka eelnõule sotsiaalmajanduslik analüüs, ent arvestades, et  küsimuse üle otsustatakse tõenäoliselt poliitilistel kaalutlustel, ei tundu see otstarbekas. KOVde esindajad väljendasid eelnõu suhtes kohapeal muret, et toimima hakanud süsteemi soovitakse lammutada.

Ka H. Moora oli eelnõu suhtes kriitiline ning leidis, et jäätmekogumise kohustuslikku sagedust saaks vähendada alles siis, kui tase/eesmärk oleks täidetud. Kompostijäätmete puhul tuleks aga kõigepealt uurida Soome ja Põhja-Rootsi kogemust hajaasustuses kompostijäätmete käitlemisel, kuna virnas kompostimise keskkonnamõju on  väga suur. Soome kogemust jäätmemajanduse eeskirjade osas üldisemalt tutvustanud Tuuli Innala, Soome Omavalitsusliidu keskkonna ja tehnika tiimi arendusinsener andis infot, et suvilaomanike vabastamine jäätmeveo kohustusest on Soomes keelatud. Biojäätmete veokohustuse intervall sõltub kohalikest tingimustest, üldlevinud praktika kohaselt on talvel intervall pikem ja suvel lühem (nt suvel 1 kord nädalas, talvel 2 nädala tagant).


16.04.2014

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit