Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2014 Brüssel


10.-14. märts 2014 nr. 03
Print

E-nädalakiri 3/2014

10.-11.märtsil  toimus Brüsselis rahvusvaheline innovatsioonikonverents Innovation Convent 2014
.
Konverentsi korraldas Euroopa Komisjon ja avakõne pidas president J.M.Barroso isiklikult.

President Barroso nimetas, et praegusel Euroopa teisel innovatsioonikonverentsil on väga tähtis roll majanduskriisist üle saamisel. Me peame investeerima tulevikku, tulevik- see ongi innovatsioon. Sellest peab saama peamine EL poliitika, see tuleb viia reaalsesse ellu. Peame looma ettevõtlusele innovatsioonisõbralikuma keskkonna. Meie eesmärgiks peab saama digitaalne ühisturg, mitte 28 eraldiseisvat digitaalset turgu.

Hollandi peaminister hr Mark Ruffe lisas, et maailm on muutumises, me oleme praegu ristteel. Tänane majandus vajab dünaamilist kasvu. Peame looma innovatsioonile sobiva kliima. Innovatsioon tagab majanduskasvu, aitab luua töökohti, leida lahendusi demograafilistele muutustele. Oleme õigel teel, kui saame aru, et on vaja luua suuri võrgustikke. Madalmaade kogemus näitab, et rahvusvaheline koostöö toob kasu kõigile partneritele. Innovatsioon on vabadus – vabadus teha koostööd kellega soovime. Teadmistest on maailmale kasu vaid siis, kui inimestel on vaba ligipääs akadeemilistele publikatsioonidele. Erinevad majandussektorid peavad tegema koostööd.

Konverentsi avaosas anti üle ka autasud naisinnovaatoritele - The European Women Innovators Award. Kohal oli Saksamaalt Gitte Neubauer, kellele läks 2011.aastal esimene autasu ja 100 000 eurot. Gitte Neubauer on biokeemik. Küsimusele, mis andis talle tollal konkurentsis eelise, vastas Gitte järgmiselt: Sa pead armastama seda, mida teed ning ümbritsema end inimestega, kellelt on midagi õppida.
Sel aastal sai samaväärse esimese autasu Saskia Biskup, geneetikateadlane Saksamaalt. 
Teise autasu ja 25 000 eurot sai Ana Maiques Hispaaniast, kes suutis eeskujulikult ühendada teaduse äriga  ning kolmanda autasu ja 20 000 eurot Laura van’t Veer Hollandist, kellele tõi edu uurimustöö vähi diagnostika ja keemiaravi alal.

Kohtumisel noorte innovaatoritega kuulsid osalejad noorte arvamusi nii koolihariduse kui elu kohta üldiselt: 
- iga õpilane on isiksus ja vaja oleks individuaalprogramme;
- teadus on see, millega sa tegeled, mitte see, mida sa õpid;
- kodused tööd raiskavad kallist aega;
- õpilasi peaks innustama iseseisvalt mõtlema;
- igal õpilasel peaks olema turvaline avaldada oma arvamust;
- programmeerimise alal on sageli õpilased õpetajatest targemad - tihedamini võiks kasutada külalisõpetajaid;
- kooli arvutiprogrammid on väga algelised;
- inimesed peaksid nooremasse põlvkonda uskuma;
- noori peaks teadustöö eest mitte ainult kiitma, vaid neid tuleks innustada ka järgmisi samme astuma;
- noored vajavad nii õpetajate kui ka oma vanemate tuge;
- noori viib ettevõtlusse kirg, nende probleem on, kuidas oma huviala leida.

Euroopa Komisjoni volinik Maire Gheogegan Quinn ütles noorte innovaatoritega kohtumise lõpetuseks, et õppekavad on liikmesriikide enda otsustada. Peame endale ise väljakutseid esitama. Kutsugem noored kokku ja küsigem neilt, mida nad tänapäeval koolihariduselt ootavad. Üks on kindel - õpetajaid tuleb toetada, nad vajavad abi. Õpetajad üle maailma peaksid koostööd tegema, koos on kergem.

Innovatsioon spordis – see teema tõi kokku huvilisi igast ilmakaarest. Tänapäeva spordis toimub tehnilise innovatsiooni evolutsioon. Tähtsustatakse antidopingu- ja korruptsioonivastaseid programme.

Dr Olivier Rabin WADA’st (World Anti-Doping Agency) ütles, et dopinguteemaga seondub meil spordi tumedam külg. WADA missioon on aga võidelda spordis dopingu vastu kõikides selle vormides. WADA on mittetulunduslik, ta on promootor. Doping on tervisele risk, see on sportliku vaimu vastu. Dopinguvastase uurimustöö peale kulutatakse WADA’s 60 miljonit USA dollarit aastas, millest aga ei piisa.

Tänapäeva spordi suurim oht on transgeenid, kasutatakse sportliku võimekuse tõstmiseks. Uus tehnoloogia jõuab ka spordimaailma igapäevaellu – kasutatakse nutitelefone,  et mööta vererõhku, veresukru- ja hemobglobiinitaset.  Esines ka May El Khalil Beiruti Maratoniassotsiatsioonist - maratonijooksja, kes enam õnnetuse tõttu ise ei jooksu, korraldab nüüd maratone rahu ja vabaduse nimel. May El Kahlil sai 3 aastat tagasi väärilise autasu – World Fair Play Award 2011. Ta ütleb, et sport toob inimesed kokku, inimesed ei mõtle sporti tehes enam konfliktidele rahvaste vahel, nad mõtlevad sarnasustele - see ongi spordi väärtus, sport annab inimestele positiivset energiat.

11.märtsi peasaali esimene loeng oli digirevolutsioonist. Moderaator Ann Mettler Lissaboni Innovatsioonikeskusest juhatas teema sisse väitega, et tänapäeval on firmat alustada 100 korda odavam kui 15 aastat tagasi, seda tänu digitaalsetele võimalustele. Eduardo Navarro telekommunikatsioonifirmast Telefonica ütles, et IT alal on ees ootamas uued väljakutsed ja telekommunikatsioon on Euroopa majanduse strateegiline sektor. Navarro soovitab luua suurematel firmadel häid kontakte väikeste firmadega, kinnitades, et sellel ideel on tulevikku. Mozilla tegevdirektor Mark Surman rõhutas digitaalse kirjaoskuse tähtsust. Kui meil 1998.aastal oli 13 miljonit Interneti kasutajat, 2014.aastal  juba 2,4 triljonit, siis 2024.aastaks on neid 6 triljonit.

Digitaalne kirjaoskus - see on veebitehnoloogia ja -kultuuri mõistmine - tähendab veebikodanikuks saamist.

Tööandjad ootavad, et töötajatel oleks arvutialased oskused, et nad suudaksid programmeerida ja ka probleeme lahendada, et neil oleks loovust. Noored on huvitatud omandama neid oskusi, mida tänapäevane majandus vajab.  Meil on aeg viia oma mõtlemine uuele tasandile, digitaalne kirjaoskus peab jõudma kõigi inimesteni. Eesti kooli infotehnoloogilisest arengust rääkis Erki Urva, HITSA juhatuse esimees, kes nimetas ära nii Tiigrihüppe kui ka ProgeTiigri programmi. Ta väitis, et programmmeerimist ei peaks õpetatama eraldi, vaid integreerituna õppekavas, teiste õppeainetega lõimitult. See teeb infotehnoloogiliste teadmiste omandamise huvitavamaks.

Ülikooliharidus tulevikus – sellel teemal rääkis Lord Patten of Bames CH Oxfordi Ülikoolist. Ta ütles, et õpetamist ülikoolis ei peaks kontrollima valitsus.  Ülikooliõppejõud peaksid panema üliõpilasi iseseisvalt mõtlema, ratsionaalselt väitlema ja küsimusi esitama, ka nö valesid küsimusi. 80 protsenti uurimustöödest teevad tänapäeval ära ülikoolid. Uurimustöödeks saab Oxfordi Ülikool valitsuselt 40 protsenti vajaminevast rahast, Harwardi Ülikoolis USA-s on see protsent 80.

Ülikoolid on Euroopas alarahastatud. Kui me tahame paremaid ülikoole, peame neile rohkem raha andma. Paljudes Euroopa riikides on ülikoolidel probleem sisseastuvate tudengite madala haridustasemgea. Kas ülikoolid peaksid tasandama keskhariduse vajakajäämisi? Veel lisas Lord Patten – peaksime akadeemilistesse ülikoolidesse võtma tööle inimesi kutseharidusest ja õpetajaametisse peaksime suunama parema tasemega tudengeid. Kui me investeeriksime ülikoolidesse rohkem, oleks see kasulik meie majandusele.

Anti üle Euroopa Innovatsioonipealinna auhinnad – European Capital of Innovation -  nominentideks olid Barcelona, Grenoble ja Groningen. Auhinna võitis seekord Barcelona.

Vaata lisaks veebist
ec.europa.eu/research/innovation-union/ic2014/index_en.cfm

Lugupidamisega,
Tiiu Madal
ELL ja EMOVL esindaja Brüsselis, 
tel
+3222138220
+3725040257


15.04.2014

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit