Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2014 Brüssel


11.-15. veebruar 2014 nr. 01
Print

E-nädalakiri 1/2014


REGIOONIDE KOMITEE  KESKKONNA, KLIIMAMUUTUSTE JA ENERGEETIKA KOMISJONI KOOSOLEK

Komisjoni koosolek toimus 12.veebruaril Regioonide Komitee peahoones.  Koosolekul osales Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik. Eesti CdR delegatsioonist olid kohal Mihkel Juhkami ja Kadri Tillemann. Kadri tutvustas oma raporti esimesi mõtteid. Koosolekul oli kohal ka Mart Külvik, kes on Kadri Tillemanni ekspert raporti koostamsiel.  

Peatun kahel arutletud teemal:

Arvamus „Taskukohane energia kõigi jaoks“
Euroopa Liidu eesistuja Kreeka 4.novembri 2013.aasta konsulteerimistaotlus ENVE- V-042

Raportöör:  Christian Illedits (AT/PES) tutvustas arvamuse eelnõud.

Regioonide Komitee tõdeb, et puudulik ligipääs energiale (edaspidi: kütteostuvõimetus) puudutab juba praegu suurt osa Euroopa elanikkonnast, selle leevendamiseks on vaja meetmeid. Erinevus energiahinnatõusu ja  sissetulekutõusu vahel muutub järjest suuremaks. Seetõttu tekib kütteostuvõimetuse püsiva laienemise oht. Vaja on seada eesmärgiks energiatõhususmeetmed, üleminek jätkusuutlikele energiasüsteemidele ja taastuvenergia kohalik tootmine. Peresid ja leibkondi, kelle sissetulekud vähenevad, rõhuvad suurenevad energiaarved, nad ei saa oma kortereid piisavalt kütta või peavad leppima vähemväärtuslike, sageli tervist ja keskkonda kahjustavate energiaallikatega.

Mõiste „kütteostuvõimetus“ tuleb  EL tasandil määratleda poliitilise probleemina.

Regioonide Komitee pooldaks kütteostuvõimetuse kvantitatiivse määratluse kasutusele võtmist, mis võiks seisneda näiteks kogu Euroopa Liitu hõlmava ülempiiri kehtestamises sellele osale leibkondade sissetulekust, mis kulub energiale. Eeskujuks võiks võtta need riigid, kus selline ülempiir on juba kehtestatud -  kuni 10% sissetulekust. Regioonide Komitee tõdeb, et Euroopa Komisjon ei ole kütteostuvõimetust  kui olulist poliitilist väljakutset senini piisavalt käsitlenud. Kütteostuvõimetuse tekkimise otsesed riskitegurid on väike sissetulek ja vähene sotsiaalkaitse (iseäranis uutes liikmesriikides) ja ka kokkuhoiumeetmed. Regioonide Komitee kutsub EL  probleemide lahendamiseks kasutusele võtma meetmeid, et toetada majanduslikult kõige haavatamaid piirkondi –eeskätt Ida-Euroopa liikmesriikides. Tuleb võimalikult  kulutõhusalt arendada  taastuvaid energiakandjaid. Kohustuslike taastuvenergiakvootide korral peab energiapakkujatel olema võimalus ise otsustada, mil viisil nad investeerivad oma vahendeid tuule- ja päikeseenergiasse, biomassi või muudesse energiaressurssidesse. Munitsipaal - kommunaalettevõttel peaks olema võimalus ise valida soodsaim lahendus oma puhta energia jaoks.

Regioonide Komitee viitab asjaolule, et seni on poliitikud liiga vähe tähelepanu pööranud arvukatele eelistele, mida pakuvad eritaastuvenergiaallikaid kombineerivad arukad jaotussüsteemid, samuti taastuvenergianõudluse juhtimisele ja energiatõhususse investeerimisele.  Ei ole sugugi selge , kas energia taskukohasuse probleemi süvendavad suuremal määral rohelised maksud või väljakujunenud energiamonopolide kasum. Ent igal juhul on selge, et energiatõhususse ja taastuvenergiasse investeerimise abil on võimalik luua uusi töökohti kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning vähendada kütteostuvõimetust. Regioonide Komitee soovib rõhutada, et kasvav kütteostuvõimetus puudutab eelkõige uusi liikmesriike ja kriisist haaratud Lõuna-Euroopa riike.

Viimase 20 aasta jooksul on energiahinnad järsult tõusnud energiatoetuste kaotamise ning energiaettevõtete eraldamise ja erastamise tõttu. Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teinud ettepaneku kehtestada kogu EL-s kütteostuvõimetuse ühtne määratlus ja ühtlustada olemasolev statistika.

Regioonide Komitee tuletab meelde, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesannete hulka kuulub ka elanikele kohapeal erapooletu nõustamise pakkumine nende majade ja korterite energiatõhususe parandamise küsimuses. Esimene samm selles suunas võiks olla kütteostuvõimetuse piirkondliku näitaja väljatöötamine ja kasutusele võtmine. Selle näitaja tulemuste põhjal otsustataks, millises ulatuses eraldatakse EL vahendeid elamute energiatõhususe parandamiseks. Regioonide Komitee toob esile, et majade ja korterite energiatõhususe parandamise toetamine on seega äärmiselt oluline nii üldiselt vaesuse kõrvaldamise kui ka kliimamuutuste vastu võitlemise seisukohast.

Lisaks sellele oleksid leibkonnad energiatõhusate korterite ja majade abil tulevasteks energiahinnatõusudeks varem valmis.

Regioonide Komitee pooldab energiahinnatõusule piirmäära kehtestamist eesmärgiga hoida soojusenergiahinnad fossiilkütuse hinnatasemest madalamal, et soodustada kiiremat üleminekut gaasi-, nafta- või söetoitel kateldega kütmiselt soojuse ja elektri koostootmisele või biomassi põletamisele kohalikes seadmetes või ülitõhusatele soojuspumpadele, mis kõik toimivad piirkondliku taastuvenergia toitel. Regioonide Komitee on seisukohal, et energia väiketarbijatele tuleks teha maksusoodustusi ja suurtarbijate maksumäära tuleks tõsta. See pakuks lisaks kaitsetumate väiketarbijate toetamisele ka stiimuleid energia säästmiseks.

Euroopa Komisjoni esindaja Energia Peadirektoraadist kinnitas, et oluline on kaitsta kaitsetuid tarbijaid. Kohaliku tasandi lahendused on olulised selleks, et lahendused üldse toimiksid. Kütteostuvõimetus sõltub paljudest faktoritest. Tuleb soodustada keskkonnateadlikkust. Keskkonnatoetused peaksid olema arukad. Keskkonnapoliitika eest ei pea tarbija üksi maksma. Järgmisel rahastamisperioodil saame struktuurfondide raames toetada ka haavatavaid tarbijaid. Me ei ole nõus hinnalae paikapanekuga ega usu hinna fikseerimisse. Toetused energia eest maksmiseks on mõistlikum lahendus.

Töödokument „Mitmetasandiline valitsemine EL-i elurikkuse 2020.aasta strateegia edendamisel ja Aichi eesmärkide täitmisel“

Raportöör:  Kadri Tillemann (EE / EPP)

2011.aasta mais võttis Euroopa Liit vastu EL uue elurikkuse strateegia „Meie elukindlustus, meie looduskapital: Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“, et peatada aastaks 2020 elurikkuse vähenemine EL-is. Strateegia hõlmab kuut põhieesmärki ja 20 meedet, millega aidatakse Euroopal oma eesmärke saavutada.
Kuus eesmärki hõlmavad järgmist:
1. EL-i loodusalaste õigusaktide täielik rakendamine, et kaitsta elurikkust

2. Ökosüsteemide parem kaitse ja rohelise taristu suurem kasutamine

3. Säästvam põllumajandus ja metsandus

4. Kalavarude parem haldamine

5. Rangemad kontrollid invasiivsete võõrliikide üle

6. Suurem EL-i panus maailma elurikkuse vähenemise ärahoidmisel

2010.aastal võtsid 193 riiki (sealhulgas EL ja kõik selle liikmesriigid) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 10.konverentsil Jaapanis Nagoyas vastu elurikkuse strateegiakava, sh 20 Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärki perioodiks 2011 kuni 2020. 20 eesmärki tuleb saavutada 2020.aastaks ja need on jagatud viie strateegilise eesmärgi alla:

A :tegeleda elurikkuse vähenemise põhjusega
B: vähendada otsest survet elurikkusele ja edendada säästvat kasutamist
C: parandada elurikkust ökosüsteemide, liigirikkuse ja geneetilise mitmekesisuse kaitse kaudu
D: suurendada elurikkusest ja ökosüsteemi teenustest kõikidele tõusvat kasu
E: edendada rakendamist ühise planeerimise, teadmiste haldamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu

Raportöör: Regioonide Komitee arvamuses tuleks arvestada järgmiste punktidega:

- Komitee mõistab mitmetasandilise valitsemise all Euroopa Liidu, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koordineeritud tegevust, mis põhineb partnerlusel ning mille eesmärk on välja töötada ja ellu viia EL poliitikat.

- On vaja kaaluda ja hinnata, kui tõhus on  EL-i kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning liikmesriikide kaasamine EL-i elurikkuse strateegia, liikmesriikide elurikkuse strateegiate ja tegevuskavade läbivaatamisse ja rakendamisse.

- On vaja kaaluda ja hinnata, kui tõhus on liikmesriikide toetus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning piirkondlike omavalitste toetus valdadele ja linnadele

- Rohelise taristu potentsiaal

- Sidusrühmade kaasamine kohalikesse ja piirkondlikesse elurikkuse strateegiatesse ja meetmetesse

- Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis osa kodanike teadlikkuse suurendamisel elurikkuse vähenemise peatamiseks võetavate meetmete tähtsustamisel (vähene teadlikkus Natura 2000 võrgustikust)

Arvamuste vahetus:
Hr Mohr Austriast avaldas koosolekul arvamust, et korduvalt on räägitud, et looduskapital on oluline inimese elukvaliteedis. Looduskapital TAGAB elukvaliteedi. Rõhutage seda rohkem!

Mrs Baker Ühendkuningriigist:  Inglismaal, kus mina elan, on meil kohalik selts, kus  loendame linnuliike. Huvilisi on palju, need on inimesed, kes poliitikast ei huvitu, aga osalevad lindude loendamisel. Me peame vaatlema selliseid inimesi kui kasutamata ressurssi. Peaksime tegema sel teemal koostööd  Euroopa Komisjoniga, selleks et aidata kohalikul omavalitsusel sellist vabatahtlikku ressurssi rakendada.

Sloveeniast Hr Kokalj:  Sloveenias teatakse, et Natura 2000  piirab inimeste majanduslikku tegevust. Inimestele  hüvitist ei maksta. Euroopa Liidu poliitika peaks sellega tegelema Euroopa tasandil, nähes ette finantsvahendeid, korvamaks piirangute tõttu inimestel saamata jäänud tulu.

Kadri Tillemanni kommentaarid: Suur tänu arvamuste esitamise eest.
-Inimestele tuleks antud teemat lihtsustada.

-Ka  Eestis korraldatakse aialindude vaatlust.

-Sloveenia näide on õppetund. Asjaosaliste varajane kaasamine on tähtis, et hiljem ei tekiks segadusi.

Koosolekule järgneval päeval vastab Kadri Tillemann kahele lisaküsimusele:

1. Miks on elurikkuse (liigirikkuse- ing k biodiversity)  teema Euroopa kodanike jaoks tähtis?

Teema on tähtis eelkõige sel põhjusel, mille ka Euroopa Komisjoni esindaja eile välja tõi, et liigiline mitmekesisus jätkuvalt väheneb ning eelmine EL strateegia ning selle rakendusmeetmed seda peatada ei suutnud. Kaudselt mõjutab see kõigi EL kodanike elukvaliteeti - kaduda vöivad liigid, mida oleme harjunud toiduks tarbima või nautima esteetilistel kaalutlustel, mõne liigi väljasuremine võib paigast viia ökoloogilise tasakaalu selliselt, et muutuvad meile harjumuspärased maastikud või linnaruum.

Teisalt ohustavad EL elurikkust invasiivsed võõrliigid - näiteks Sosnovski karuputk, millega me ka Keila kandis pidevalt võitleme - see on ohtlik inimestele, samas suretab see oma intensiivse kasvuga välja kohalikke rohttaimi.

2. Kuidas saavad kohalikud omavalitsused kaasa aidata elurikkuse kaitsele?
Kohalikud omavalitsused saavad omalt poolt kaitsta elurikkust mitmel moel - esmalt näiteks planeerimis- ja ehitustegevuse suunamise kaudu, teisalt kohalike initsiatiivide kaudu nagu kohaliku tasandi kaitsealad, aga eelkõige kohalike elanike teadlikkust tõstes - me saame oma valitsustasandil seda mõistet lihtsustada ja tavainimestele selgemaks teha.

Info edastanud :     
Tiiu Madal, üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


26.02.2014

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit