Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


Vabariigi Valitsuse määruse „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär“ eelnõu mittekooskõlastamine
Print

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit, mõistes õpetajate palgatõusu ootusi, ei sea kahtluse alla üldhariduskoolide õpetajate töötasu (sh arvestuste aluseks oleva alammäära) tõstmise vajadust, kuid ei pea võimalikuks kooskõlastada esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärad“ eelnõud järgmistel põhjustel


Haridus- ja Teadusministeerium                                    Teie  29.11.2013 nr 8-1/13/6627

Rahandusministeerium                                                    Meie ELL 16.12.2013 nr 5-1/199-1
                                                                                 EMOL 16.12.2013 nr 10-1/209-1

Vabariigi Valitsuse määruse
„Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär“
eelnõu mittekooskõlastamine


Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit, mõistes õpetajate palgatõusu ootusi, ei sea kahtluse alla üldhariduskoolide õpetajate töötasu (sh arvestuste aluseks oleva alammäära) tõstmise vajadust, kuid ei pea võimalikuks kooskõlastada esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärad“ eelnõud järgmistel põhjustel:

1.    Erinevalt varasematest aastatest ei oma omavalitsusliidud ega kohalikud omavalitsused eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ajal informatsiooni kohalike omavalitsuste hariduskulude toetuse, sh õpetajate töötasu jaotuse kavast kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.

Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär on ühe arvestusliku komponendina linnadele ja valdadele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse summade määratlemise aluseks, kuid ei anna eraldiseisva numbrina ühelegi kohaliku omavalitsuse üksusele tähenduslikku informatsiooni sellest, millise algoritmi alusel toimub vastavate vahendite jaotus ning mil määral tagab vastav jaotus katte õpetajate töötasule konkreetses linnas või vallas. Ehk - määrusega määratletakse ära koolipidaja kohustus, kuid erinevalt varasemast praktikast, kus hariduskulude toetuse jaotuse osas räägiti läbi valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarveläbirääkimiste lõpp-protokolli ettevalmistamise protsessis, seekord kohustuse täitmise tegeliku katte kujunemise aluse osas ülevaade puudub.

2.    PGSi § 75 lg 3 järgi: „Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.“. Määruse eelnõu seletuskirja järgi lähtutakse õpetajate tööjõukulude toetuse eraldamisel arvestuslikest ametikohtade arvust, mis on vajalikud riikliku õppekava täitmiseks. Teadaolevalt sisaldab üks õpetaja arvestuslik ametikoht 35 astronoomilist tundi nädalas, sh 21 õppetundi. PGSi muudatustest tulenevalt rõhutatakse õpetaja ametikoha terviklikkust, sh  õppetundide arv ei ole õpetaja ametikoha puhul enam määrav, kuid riik lähtub õpetaja ametikoha toetuste määramisel siiski õppetundide arvust. Eeltoodust tulenevalt küsimus: milliseid kriteeriumeid on  lisaks veel arvesse võetud arvestusliku ametikoha ja arvestuslike ametikohtade arvutamisel ning kas sealhulgas ka klasstäitumuse ülemist piirnormi põhikoolis, 24 õpilast?

3.    Eelnõu seletuskirja järgi: „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks alates 2014. aasta 1. jaanuarist on 800 eurot.“ ning „Õpetaja palga alammäär suureneb 12% võrra.“ Samuti on öeldud, et „Üldhariduskoolide pidamiseks antava sihtotstarbelise toetusega eraldatakse iga arvestusliku ametikoha kohta õpetaja tööjõukuludeks ressurss, mis on 20% kõrgem käesoleva määrusega kehtestatavast õpetaja töötasu alammäärast (seega arvestatakse iga õpetaja kohta 960 eurot kuus)“. Märgime, et sulgudes olevas lause osa on eksitav ning sõna „õpetaja“ asemel oleks täpne „arvestusliku õpetaja ametikoha.“

Samuti märgime, et seletuskirja tabelis esitatud andmete (Tulp: Vajadus alammäära tagamiseks aastas (koos tööandja maksudega); rida: munitsipaalomand (sh KOV loodud erakoolid) (mln €) ja 2013. aasta eraldise võrdlusandmete kohaselt ei taga riigipoolne eraldis tegelikkuses 12% alammäära tõusu katet kõikidele õpetajatele kõigis omavalitsustes.

Selgitus: Vabariigi Valitsuse määrusega „2013. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord“ eraldati kohalikele omavalitsustele munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukuludeks 159,73 milj eurot, sh põhikooli õpetajate tööjõukuludeks 131,96 milj eurot ning gümnaasiumi õpetajate tööjõukuludeks 27,77 milj eurot. Käesoleva määruse seletuskirja osas V „Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ lisatud tabelis, on munitsipaalkoolide osas esitatud summa 137,1 milj eurot kuid näitamata on munitsipaalkoolide õpetajate töötasudeks riigieelarvest eraldatav kogumaht (juhul kui eraldisena on kavandatud 137,1 + 20% ehk   164,52 milj eurot ?), mis on võrreldes 2013 aastaga + 3% mitte + 12%

4.    Lisaks märgime, et kuna eelnõus, võrreldes senikehtinud määrusega, puuduvad sätted klassijuhatamise tasu kohta, jääb ebaselgeks, kuidas rakendatakse eelnõu § 2 ja seega ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 1004 olukorras, kus töölepingutes on kokku lepitud eraldi põhipalgas ja klassijuhatamise tasus. Kas sel juhul tuleb tagada põhipalk eelnõus kehtestatud alammäära tasemel ja lisaks ka tasu klassijuhatamise eest kuni 2014. 1. jaanuarini kehtestatud tasemel? Seletuskirja kohaselt summeeritakse PGS § 1004 rakendamiseks senine õpetaja töötasu alammäär koos kehtinud klassijuhatamise tasu alammääraga, kuid õigusaktidest see sama selgelt ei ilmne ning Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 määruse nr 1 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärad“ §-s 1 on õpetajate töötasude alammääradena käsitletud nii põhitöötasu alammäära kui ka klassijuhatamise tasu alammäära. Kas vahendite kavandamisel 2014. riigieelarves on sellega arvestatud?

5.    Samuti küsime, mis kaalutlustel on eelnõu seletuskirja tabelis esitatud õpetajate ametikohtade arv 2012. aastal (Õpetajate ametikohtade arv, Alus: Saldoandmik 2012: 10 655,31) mitte vastav vaade aastaks 2014.

6.    Eelnõu osas tagasiside esitamise tähtajaks on EISis märgitud 20.12.2013, mistõttu on liitude liikmed arvestanud nimetatud tähtajaga ning vajadusel esitame vahepeal laekunud tähelepanekud täiendavalt.

Lugupidamisega


 /allkirjastatud digitaalselt/                    /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Võigemast                                   Mailiis Kaljula
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor            Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik                 
                                                       tegevdirektori ülesannetes

 

16.12.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit