Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


01.-04. juuli 2013 nr. 23
Print

E-nädalakiri 23/2013

Sisukord:
1.Leedu sai Euroopa Liidu eesistujariigiks alates 1.juulist 2013.
2. Regioonide Komitee juhatuse istung.
3. Regioonide Komitee rahvusdelegatsioonide esimeeste kohtumine Regioonide Komitee presidendiga.
4. Regioonide Komitee täiskogu istung.

1. Leedu sai Euroopa Liidu eesistujariigiks alates 1.juulist 2013.

Leedu (vt. http://www.eu2013.lt/en/Lithuania/quick_facts) on alates esmaspäevast, 1. juulist pool aastat Euroopa Liidu nõukogu eesistuja.

Leedu kui järgmine EL eesistujariik keskendub (Leedu prioriteedid) efektiivsusele, paindlikkusele ja loomingulisusele. Selle asemel, et keskenduda aruteludele kui palju Euroopat me vajame soovib ta olla praktiline. Liikmesriigid on juba kokku leppinud valdkondades, kus suurem koostöö tuleb kõigile kasuks. Nad soovivad need ettepanekud seadustada.

Nad näevad kolme põhilist valdkonda, kus on vaja jätkuvalt teha ühiseid jõupingutusi:

  • Usaldusväärne Euroopa (Leedu püüdleb finantsstabiilsuse poole tugevamas majandus- ja rahaliidus);

  • Arenev Euroopa (tööhõive, konkurentsivõime ja tõhususe edendamise);

  • Avatud Euroopa (avatus, turvalisus ja koostöö Euroopas ja selle lähikonnas).


Leedu eesistumine Euroopa Liidu nõukogus algab prioriteetide tutvustamisega Euroopa Parlamendi ees Strasbourg'is ja Euroopa Komisjoni visiidiga Vilniusse. 5. juulil külastavad riiki esimest korda kõik Euroopa Komisjoni liikmed.

Regioonide Komitee täiskogu esimesel päeval, 3.juulil, toimub Iiri ja Leedu delegatsiooni lõuna vastuvõtt, kus sümboolselt Iiri annab eesistumise üle Leedule.

2013. aasta teisel poolel korraldab Regioonide Komitee mitu kohtumist, millega on seotud ka eesistujariik:

• 2. juulil korraldab komitee Brüsselis viienda konverentsi strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuse „Euroopa digitaalne tegevuskava” teemal.

• 18.–19. juulil kohtub NATi komisjon Kaunases (Leedu) ja korraldab konverentsi teemal „Väljakutsed kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele maaelu arengu poliitika rakendamisel uue mitmeaastase finantsraamistiku tingimustes”.

• 2. septembril kohtub ENVE komisjon Vilniuses ja toimub konverents teemal „Säästva energiasektori väljavaated kohalikul tasandil”.

• Regioonide Komitee juhatuse koosolek toimub Vilniuses 3. septembril 2013, kus päev varem arutatakse strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatust „Ressursitõhus Euroopa”. Sellele järgneb samal päeval CORLEAPi iga-aastane konverents.

• 23. septembril toimub Regioonide Komitee ja ELi Põhiõiguste Ameti vaheline iga-aastane dialoog põhiõiguste üle.

• Regioonide Komitee korraldab 16.–17. oktoobril 2013 Brüsselis 4. üldsuse teavitamise teemalise Euroopa konverentsi (EuropCom), millel keskendutakse Euroopa Parlamendi valimistele.

• Komitee on tegev 4. ELi Läänemere strateegia iga-aastasel foorumil, mis toimub Vilniuses 12.–13. novembril.

• Komitee korraldab seitsmenda konverentsi strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuse „Innovatiivne liit” teemal 27. novembril Brüsselis.

• Idapartnerluse tippkohtumine leiab aset 28.–29. novembril Vilniuses ja komitee on kaasatud sealsetesse aruteludesse.

• Regioonide Komitee kuues subsidiaarsuse konverents toimub 18. detsembril Berliinis.


2. Regioonide Komitee juhatuse istung.

Regioonide Komitee juhatuse istung toimus 2.juulil 2013 aastal Regioonide Komitee peamajas . Osalesid Uno Silberg, Väino Hallikmägi ja Toomas Vitsut.

Peale päevakorra ja eelmise juhatuse koosoleku protokolli kinnitamist esines sõnavõtuga Rumeenia regionaalarengu ja avaliku halduse minister Liviu Dragnea regionaliseerumisprotsessi teemal.

Vastavalt Rumeenia põhiseaduse artikli 3 lõikele 3 on riigi territoorium jaotatud kommuunideks (comune), linnadeks (oraşe) ja maakondadeks (judeţe). Rumeenia maakonnad on vahetasandi haldusterritoriaalsed üksused, samas kui kommuunid, linnad ja keskalluvusega linnad (suurlinnad) moodustavad kohalikud omavalitsuse tasandi. Kohalik tasand hõlmab 2 853 kommuuni, 217 linna ja 103 keskalluvusega linna (suurlinna), Bukarestil on nii keskalluvusega linna kui ka maakonna volitused.

NUTSi süsteemis on riik jagatud nelja makropiirkonda (NUTSi I tasand), kaheksasse arengupiirkonda (NUTSi II tasand) ja 41 maakonda (NUTSi III tasand). Riigi arengupiirkonnad on loodud Rumeenia regionaalarengu seadusega (nr 315/2004), milles määratletakse Rumeenia regionaalarengu poliitika institutsiooniline raamistik. Arengupiirkondi ei loeta kohalikeks omavalitsusteks ning neil puudub juriidilise isiku staatus.

Peaminister Victor Ponta juhitava uue valitsuse programm ajavahemikuks 2013–2016 hõlmab prioriteetide hulgas ka üht detsentraliseerimisprojekti. Reform peaks valitsuse tööprogrammi kohaselt kaasa tooma kolme riigi tasandist allapoole jääva valitsustasandi loomise: kohalik tasand(keskalluvusega linnad (suurlinnad), linnad ja kommuunid), maakonnatasand ja piirkondlik tasand, millest igaüks vastutab teatud hulga detsentraliseeritud teenuste osutamise eest.

Valitsuse regionaliseerimise ja detsentraliseerimise reformikava põhieesmärgid on järgmised:

  • haldusterritoriaalne reorganiseerimine institutsioonilise raamistiku loomisega haldusterritoriaalsete piirkondade toimimiseks ning

  • avaliku halduse edasine reform, mille rõhuasetus on kohaliku autonoomia suurendamisel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Vaja on tagada erinevate haldustasemete piisav finantsvõimekus, et tagada ülesannete kvaliteetne täitmine. Käimas on avalik debatt ja kohtumised rahvusvaheliste ekspertidega.

Peaminister Victor Ponta on öelnud, et kohalikud omavalitsused võivad Euroopa vahendite kasutamisel olla märksa tõhusamad kui riiklik tasand. Tema sõnul valitsevad riigis jätkuvalt suured piirkondlikud erinevused ning sisemajanduse koguprodukti osas elaniku kohta on kõrgeimate ja madalaimate väärtuste vaheline tegur 3,9.

Uno küsis kas on tõsi, et Rumeenias on koolibussi juhi palkamiseks vajalik valitsuse heaksiit? Sellele küsimusele ta vastust ei saanud.

Oktoobri kuu täiskogu ettevalmistamine.

Täiskogu 103. istungjärk toimub 7.–9. oktoobril 2013 ja algab esmaspäeval, 7. oktoobril kell 15.00 Euroopa Parlamendis (József Antalli hoones ruumis 2Q2) poliitilise aruteluga 2014.–2020. aasta ühtekuuluvusprogrammide rakendamise üle, millest võtab osa Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn. See kestab kella 17.00-ni. Avatakse üritus OPEN DAYS, mis kannab sel aastal pealkirja „Euroopa piirkonnad ja linnad teel aastasse 2020”. ELi kõige kõrgemate esindajate kohalviibimisel keskendutakse avaistungil arutelu käigus strateegia „Euroopa 2020” uuele ajalisele mõõtmele ja piirkondlikule vaatevinklile. Kutsutute hulgas on Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

8. ja 9. oktoobril on peamiselt arutlusel lisas esitatud neliteist arvamust, kuid sõnavõtuga esinevad ka Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni esimees Danuta Hübner ja Euroopa Liidu Nõukogu peatse eesistujariigi Leedu Vabariigi rahandusminister Rimantas Sadzius.

Rahandus- ja halduskomisjoni aruanne.

Kajastasin CFAA koosolekul arutatud teemasid põhjalikult oma nädalaaruandes nr 21/2013 http://portaal.ell.ee/17188

CFAA esimees ütles, et turvakulude osas on EP läbi räägitud ja jõutud kokkuleppele, et kõiki koheldakse võrdsetel alustel (teatavasti oli turvakulude tõus 500%)

Ressursitõhus mitmekeelsus Regioonide Komitees.

Tegevuskava tugineb alljärgnevatele põhimõtetele.

  • Säilitada mitmekeelsus vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kindlustada nii Regioonide Komiteelt kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt laekuvate tõlketellimuste täitmise tagamine pikas perspektiivis.

  • Saavutada personali kasutamisel parem tasakaal, et suurendada toetust liikmetele.

  • Koostada sisutihedamaid dokumente, millega kaasneks seega väiksem hulk tõlketööd ja ehk ka väiksem paberikulu.

  • Kasutada täiel määral ära uusi tehnoloogiaid.

  • Liikuda järkjärgult sisetõlke mahu vähendamise ja välistõlke mahu suurendamise poole.

Tegevuskava hõlmab kaht paralleelset meedet:

  1. tõlkevaldkonna töökoormuse vähendamine ja ratsionaliseerimine;

  2. tõlkevaldkonna üleminek uutele IT-vahenditele.

Tõlkevaldkonna töökoormuse vähendamiseks ja ratsionaliseerimiseks oli esitatud rida meetmeid konkreetsete tegevustega(lisatud).

Kui tegevuskava ettepanek on vastu võetud, siis on edasised sammud järgmised:

  • Koostöö Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, et saada vajadusel nõusolek ettepanekutele ja määrata jaotuspõhimõte ametikohtade vabastamiseks kahes komitees. Meetme 1 all kavandatud ettepanekud tuleb esitada Regioonide Komitee juhatusele otsustamiseks. Samuti tuleb kaasata poliitiline järelevalverühm.

  • Samal ajal tuleb konsulteerida personali esindajatega.

  • Kõrvuti plaanipäraste lahkumiste teel (nt pensionile jäämine ja üleviimised) vabanevate ametikohtade ümberjaotusega tuleb käivitada vabatahtlikkusel põhinev komiteesisene liikuvus, et jaotada tõlkedirektoraadi töötajaid ümber teistesse osakondadesse, võttes aluseks institutsiooni määratletud poliitilised prioriteedid. See tähendab, et:

    • ühelt poolt tuleb teha lingvistilisele personalile üleskutse väljendada huvi oma karjääri suuna muutmiseks (seda huvi kinnitab tõlkedirektoraadi töötajatelt laekunud ametikoha muutmise taotluste arv);

    • teiselt poolt tuleb määratleda profiilid, mida vajatakse Regioonide Komitee direktoraatide talitustes, et tugevdada poliitilise tegevuse toetamist.

Uno Silberg ütles oma sõnavõtus, et dokumentide pikkusel peavad olema piirid, mis on sisu ja mahu kompromiss. IT vahendite arenguga arenevad ka tõlkevõimalused ning vähenevad tõlkimiseks vajalikud kulutused. Euroopa Parlamendi ettepaneku valguses saeme oksa millel ise istume. Uno ütles, et tuleks vähendada ka suulise tõlke kulusid ning mitte rääkida ainult rääkimise pärast.

Läti delegatsiooni juhi sõnul tuleks tõlketeenuste väljast tellimisel tagada tõlgete jätkuv kvaliteet (vaadata üle 50% ettepanek).

Otsustati, et :

  • poliitilised dokumendid peavad olema kättesaadavad kõikides keeltes;

  • 10 lk võiks olla mõistlik piirang. Anda presidendi büroole õigus teha erandeid.

  • Tõlke tellimine väljastpoolt väiksematesse keeltesse on praktiliselt võimatu. Selles osas tuleb säilitada sisepädevus (tõlkimine telgkeelte kaudu).

Resolutsiooni eelnõu teemal „Majandus- ja rahandusliidu lõpuleviimine.

Resolutsiooni eelnõu (lisatud) arutatakse täiskogu istungil, mis toimub neljapäeval, 4. juulil 2013. Muudatusettepanekuid oli võimalik esitada teisipäeval, 2. juulil 2013 kella 21.00-st kuni kolmapäeval, 3. juulil 2013 kella 16.00-ni (Brüsseli aja järgi).

Resolutsiooni eelnõu teemal „Regioonide Komitee 2014. aasta prioriteedid Euroopa Komisjoni tööprogrammi ootel”.

Resolutsiooni eelnõu (lisatud) arutatakse täiskogu istungil, mis toimub neljapäeval, 4. juulil 2013. Muudatusettepanekuid oli võimalik esitada teisipäeval, 2. juulil 2013 kella 21.00-st kuni kolmapäeval, 3. juulil 2013 kella 16.00-ni (Brüsseli aja järgi).

Resolutsioonis nähakse 2014. aastat Euroopa Liidu jaoks pöördelise aastana, mida tähistavad Euroopa Parlamendi valimised, uue komisjoni ametissemääramine, uues mitmeaastase finantsraamistiku programmiperioodi 2014–2020 algus, strateegia „Euroopa 2020” vahehindamine ning jätkuv töö majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks ja süvendamiseks. Komitee kordab üleskutset koostada Euroopa poolaasta kontekstis roheline raamat ELi, riigi ja riigist madalama tasandi riigiasutuste eelarvepoliitika kooskõlastamiseks ning teatis avaliku sektori kulutuste kvaliteedi kohta, milles tuleks muu hulgas käsitleda eelarvepuudujäägi arvutamisel jooksvate kulude ja investeeringute lahus hoidmise küsimust ning üleskutset koostada territoriaalse ühtekuuluvuse valge raamat, milles analüüsitaks 2020. aasta territoriaalse tegevuskava ja strateegia „Euroopa 2020” vastastikust mõju ning samuti ühtekuuluvuspoliitika territoriaalset järelmõju aastatel 2007–2013;

Komitee leiab, et strateegia „Euroopa 2020” mitterahuldav hetkeolukord ei ole siiani tingitud mitte ainult majanduskriisist ja liikmesriikide vähesest ambitsioonikusest, vaid ka vajakajäämisest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel strateegia kujundamisse ja rakendamisse ning üldisemalt strateegia tõelise territoriaalse mõõtme puudumisest.

Regioonide Komitee soovib, et Euroopa Komisjon:

  • arendaks edasi noortegarantiid;

  • esitaks sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe ettepaneku;

  • võtaks vastu Euroopa vastastikuste ühingute põhikirja;

  • koostaks Euroopa sotsiaalelamumajanduse tegevuskava;

  • innustaks finantsasutusi andma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele laenu ning neisse investeerima;

  • koostaks aruande hilinenud maksete direktiivi rakendamise kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul valitsustasandil;

  • jätkaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist justiits- ja sisepoliitika ning konkreetselt rände- ja varjupaigapoliitika ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja ohvrite kaitse poliitika kujundamisse ja rakendamisse;

  • muudaks riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise direktiivi 2004/18/EÜ selliselt, et „kohapeal toodetud” oleks standardne valikukriteerium näiteks koolidele, hooldekodudele ja avaliku sektori asutustele toidu tarnimist puudutavates pakkumismenetlustes;

  • hoolikalt hindaks kõigi nende ettepanekute territoriaalset mõju, milles soovitakse kaotada tururegulatsiooni mehhanismid põllumajanduses;

  • maaelu arengu strateegia koostamist;

  • arendaks meetmeid keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike eesmärkide suunas;

  • jäätmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine peaks vastama ressursitõhususe tegevuskavas kehtestatud „kaugelepürgivatele eesmärkidele”, sillutades teed majanduse suunas, mis põhineb korduskasutusel ja ringlussevõtul ning mille jäätmejääkide teke on nullilähedane. Komitee nõuab, et 2014. aastal toimuva läbivaatamise kontekstis pöörataks eritähelepanu plastijäätmetele;

  • koostaks ambitsioonika uue kliima- ja energiaraamistiku kuni 2030. aastani;

  • teeks kõik jõupingutused energiatõhususe edendamiseks ning esitaks siduvad riiklikud energiatõhususe eesmärgid koos üksikasjaliku eelarvemõju hindamise ja finantsmeetmete paketiga;

  • muudaks territoriaalse mõjuhindamise toimivaks ja teatud poliitikavaldkondades kohustuslikuks;

  • muudaks regionaal- ja linnaarengu peadirektoraadi territoriaalse mõjuhindamise ühtseks kontaktpunktiks;

  • edastaks komiteele ettepanekuid koostööks piirkondade ja kohalike omavalitsustega konsulteerimisel õigusloome-eelses etapis;

  • integreeriks kultuuri- ja loomesektor paremini strateegiasse „Euroopa 2020”;

  • avaldaks teatise säästva ja konkurentsivõimelise kultuuriturismi strateegia kohta;

  • uuriks täiendavalt võimalusi laiendada kohalike omavalitsuste programmi idapartnerluse ning Euroopa – Vahemere piirkonna partnerriikide kohalikele omavalitsustele;

  • säilitaks uues idapartnerluse teekaardis „rohkema eest rohkem” lähenemisviisi;

Regioonide Komitee kodukorra osas on komisjon oma töö lõpetanud ja dokument on valmis. Järgmine koosolek toimub 4.oktoobril ning novembris tuleb see aruteluks täiskogule.

Tõi välja mõned arutelu aspektid:

  • lihtsustatud menetlus- otsustati sellest loobumise vastu;

  • väikeste riikide delegatsioonide kaasamine (artikkel 7). Vaja on täiendavalt uurida kas tänane artikli 7 sõnastus võimaldab piisavalt riikide delegatsioone kaasata.

  • Muudatusettepanekute esitamise tähtajad- lepiti kokku, et muudatusettepanekute esitamise tähtaega pikendatakse 12le päevale;

  • Kodukord peaks sätestama ka erandi andmise võimaluse 10lk pikkuse ületamiseks;

  • Paljudes punktides tõusetus keelte küsimus ja otsustati, et liikmeid tuleb kohelda võrdselt sõltumata nende poolt räägitavast keelest ja keelteoskusest.

2014. aasta esialgne ajakava.

Liikmed tundsid muret selle pärast, et täiskogu istungid toimuvad Euroopa Parlamendis ajal, mis saadikuid ei ole Brüsselis. Kolm täiskogu istungit toimub Euroopa Parlamendi hoones, kaks Euroopa Komisjoni Charlemagne hoones ja üks Kreekas.

Regioonide Komitee riikide delegatsioonide esimeeste kohtumine Regioonide Komitee presidendiga.

Kohtumise päevakorras oli põhiliselt Regioonide Komitee tuleviku küsimused. Ilmselt on presidendil kavas koostada selleteemaline raport, kus käsitletakse Regioonide Komitee mineviku, oleviku ja tuleviku suundumusi. Delegatsiooni koosolekul tegi delegatsiooni esimees Toomas Vitsut ettepaneku koostada delegatsiooni nimel omapoolsed kirjalikud ettepanekud Regioonide Komitee tuleviku kohta. Koostatav ettepanek peaks lähtuma põhimõttest, et Regioonide Komitee rolli tuleb oluliselt muuta ja anda talle nõuandva organisatsiooni asemel teatud valdkondades (nagu näiteks omavalitsuste rahastamispõhimõtted, tööpoliitika, põllumajandus jne) otsustav roll.

Lepiti kokku, et Kaimo Käärmann Liive koos Ille Allsaarega valmistavad ettepaneku ette, kooskõlastavad selle ülejäänud delegatsiooni liikmetega ja saadavad selle delegatsiooni nimel Regioonide Komitee presidendile.

Mõningad näiteid teiste riikide delegatsiooni esimeeste sõnavõttudest Regioonide Komitee tuleviku teemal:

Iiri - keskenduda tuleb tuumiktegevustele. Ei tohi ületada oma volitusi. Iga täiendav tegevus tähendab ka täiendavaid rahalisi vahendeid. Vaja on hinnata arvamustega arvestamist ja parandada kommunikatsiooni.

Belgia - tuleb rõhutada, et Regioonide Komitee on poliitiline kogu, kes esindab kohaliku tasandi valitud esindajaid. Tuleks taotleda, et Regioonide Komitee oleks kaasatud võimalikult varajases staadiumis õigusloome ettevalmistamise protsessi. Parandada tuleks arvamuste kvaliteeti ja sisu.

Inglismaa - tuleks keskenduda selle mida meilt oodatakse.

Kreeka - tuleks laiendada Regioonide Komitee nõuandvat rolli ja suurendada EL kodanike usaldust selle organisatsiooni suhtes.

Itaalia - kodanike usaldus praegusel etapil ei ole suur EL institutsioonide suhtes. Vaja on suurendada kodanike usaldust.

Holland - kodukorra muutmine on oluline, sest see määrab ära kuidas Regioonide Komitee töötab. Tuleb keskenduda lisandväärtusele mida komitee annab. Meil on riikide Euroopa, kuid peame rohkem arvestama ka piirkondade ja linnade Euroopa tekkimisega. Ei peaks konkureerima Euroopa Parlamendiga. Tuleb esitada rohkem praktilisi ettepanekuid. Võiksime olla pöördsenat. Vaja on tagada oma arvamuste kvaliteet, mitte konkureerida parlamendiga.

Prantsusmaa - Vaja on suuremat ühtsust ja liikuda rohkem Euroopa Parlamendi suunas. Prantsuse delegatsioon tuleb kokku ja formuleerib oma ettepanekud kirjalikult, mis puudutab ka Euroopa Liidu poliitilist struktuuri. Vaja on rõhutada lähedust kodanikele ja parandada koostööd liikmesriikide ja omavalitsusliitudega.

Luksemburg - väljapakutud suund on väga hea. Tuleb rõhutada komitee poliitilist rolli.

4. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Regioonide Komitee täiskogu 102.istungjärk toimus kolmapäeval, 3.juulil 2013 (kell 15.00–21.00) ja neljapäeval, 4. juulil 2013 (kell 9.00–13.00) Euroopa Parlamendi hoones. Meie delegatsiooni liikmetest osalesid Toomas Vitsut, Väino Hallikmägi, Uno Silberg, Jüri Pihl, Kurmet Müürsepp, Urve Erikson ja Georg Linkov.

Horvaatia delegatsiooni tervitamine täiskogul

Sõna võtsid Leedu asevälisminister Vytautas Leškevičius ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Cioloş.

Täiskogu istungjärgul arutati ja võeti vastu Saima Kalevi koostatud arvamus„Puhas energia ja transport” (lisatud).

http://www.flickr.com/photos/cor-photos/9205507621/in/set-72157634424933290

http://www.flickr.com/photos/cor-photos/9208290170/in/set-72157634424933290

Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli auhinnatseremoonia.

Olles saanud 16 taotlust 2014. aasta Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlile, otsustasid žürii liikmed anda 2014. aasta Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli kolmele piirkonnale: Flaami piirkond (Belgia), Marche (Itaalia) ja Põhja-Brabant (Madalmaad). Mõned kandidaatpiirkonnad märgiti eraldi ära nende suurte teenete ja jõupingutuste eest ettevõtluse edendamisel piirkondlikul tasandil. Need olid järgmised omavalitsused: Isla de Gran Canaria (Hispaania), Limousin (Prantsusmaa), Marijampolė (Leedu) ja Vallooni piirkond (Belgia).

Täiskogul arutati ja võeti vastu järgmised arvamused (arutelusid komisjonides ja nende sisu olen kajastanud oma varasemates aruannetes):

  • „Piirialatöötajad: hinnang olukorrale kakskümmend aastat pärast siseturu loomist: probleemid ja perspektiivid”. Raportöör: Karl-Heinz Lambertz (PES)

  • Territoriaalse mõju hindamine. Raportöör: Michael Schneider (EPP)

  • Küberjulgeoleku strateegia. ELi õigusloome kvaliteet. Raportöör: Robert Bright (PES)

  • Arukad linnad ja kogukonnad – Euroopa innovatsioonipartnerlus. Raportöör: Ilmar Reepalu (PES).

  • Lairibaühenduse kasutuselevõtukulude vähendamine. Pearaportöör: Gabor Bihary (PES)

  • E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. Sajandil. Raportöör: Johan Sauwens (EPP)

  • Tubaka- ja seonduvate toodete tootmine, esitlemine ja müük. Raportöör: José Antonio Monago Terraza (EPP)

  • Toimiv energiaturg. Raportöör: P.G. (Piet) De Vey Mestdagh (ALDE)

  • Euroopa Liidu jäätmetealaste põhieesmärkide läbivaatamine. Raportöör: Michel Lebrun (EPP)

  • Puhas energia ja transport. Raportöör: Saima Kalev (EA)

Lisaks võeti täiskogul vastu veel resolutsiooni:

  • Resolutsioon majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise kohta.

  • Resolutsioon „Regioonide Komitee panus Euroopa Komisjoni 2014. aasta tööprogrammi”

Kõik täiskogu dokumendid on leitavad: täiskogu dokumendid

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsseli


10.07.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit