Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


26.-28. juuni 2013 nr. 22
Print


E-nädalakiri 22/2013

Sisukord:

1. Euroopa Liidu energianädal.
2. OECD aruanne kinnitab haridusse ja noorte tööalasesse konkurentsivõimesse tehtud ELi investeeringute tasuvust.
3. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.
4. Euroopa Parlamendis Balti tee koridori avamine.
5. Euroopa Liidu tippkohtumise põhiteemad.

1. Euroopa Liidu energianädal.

Euroopa Liidu jätkusuutlik energia nädala toimus 24-28. juunil 2013:
http://eusew.eu/about/eusew-2013

Üritused toimusid Brüsselis kui ka liikmesriikides. Brüsselis toimusid erinevad seminarid ja konverentsid nii Euroopa Komisjoni Charlemagne hoones, Regioonide Komitees kui ka regionaalsetes esindustes:
http://www.eusew.eu/media/EUSEW_events%20programme.pdf

Nädala tegevused keskendusid energiatõhususele ja taastuvenergia lahendustele. Ürituse eesmärk oli näidata ettevõtetele, otsustajatele ja laiemale avalikkusele, et säästva energia tehnoloogiad on elujõulised, tasuvad ja head keskkonnale ja majandusele. Selle aastane EUSEW 2013 põhirõhk oli sellel kuidas kõige paremini kaasata ja kasutada erinevaid rahastamisvõimalusi, et pakkuda jätkusuutlikke energiasüsteeme ja teenuseid.

Euroopa Komisjoni rohelises raamatus „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 „ COM/2013/0169 final peab tuginema praeguse raamistikuga saadud õppetundidele, tuleb võtta arvesse, mis on toiminud, mis on läbi kukkunud ja mida saaks parandada. Samuti tuleks arvestada rahvusvahelisi arengusuundi ja soodustada tõhusamate rahvusvaheliste kliimameetmete võtmist. Raamistikus tuleks ühtlasi kindlaks määrata, kuidas suurendada kõige paremini sünergiat ja leida kompromisse konkurentsivõimet, energiavarustuse kindlust ja säästvust käsitlevate eesmärkide vahel.

Raamistikus tuleks arvesse võtta ka pikemaajalist perspektiivi, mille komisjon määras kindlaks 2011. aastal edenemiskavas „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050”, energia tegevuskavas aastani 2050 ja transpordipoliitika valges raamatus. Euroopa Parlament on võtnud vastu resolutsiooni iga tegevuskava kohta. Kõnealused tegevuskavad töötati välja kooskõlas eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Nimetatud tegevuskavad on osa arenenud riikide kui rühma vajalikest ühistest jõupingutustest. Tegevuskavades esitatud stsenaariumides esitleti järgmisi põhilisi järeldusi:

  • 2030. aastaks tuleb kasvuhoonegaaside heidet ELis vähendada 40 %, et eesmärk vähendada nimetatud heidet 2050. aastaks 80–95 % oleks jõukohane; see eesmärk vastab rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärgile hoida Maa keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C;

  • Taastuvenergia osakaalu suurendamine, energiatõhususe suurendamine ning paremate ja arukamate energiataristute ehitamine on ELi energiasüsteemi ümberkujundamisel nö kindlad valikud;

  • Energia tegevuskavas aastani 2050 märgitakse taastuvate energiaallikate osakaaluks 2030. aastal ligikaudu 30 %;

  • Olenemata sellest, kas CO2-heidet vähendatakse või mitte, on energiasüsteemi uuendamiseks vaja märkimisväärseid investeeringuid, mis mõjutavad energiahindu ajavahemikul kuni aastani 2030.

Konsultatsioon Roheline raamatu üle : roheline raamat kestab 2.juulini 2013- konsultatsioon

Anti välja ka traditsioonilise auhinnad. Läti sai auhinna kommunikatsiooni kategoorias „ Let’s live Warmer“, kus Läti majandusministeerium kutsus mitmekorruseliste majade elanikke üles kortermaju soojutama - projekti kirjeldus. Lätis on elanike võlg tarbitud kütte eest 44.42 mln LVL/ 63.20 mln EUR (seisuga mai, 2013). Korrusmajade soojustamise programmi raames (on jõus 2009 aastast), on 2012 aasta oktoobri seisuga renoveeritud 13 korterelamut Riias (Liepajas 19).

Eestis toimuvad energia nädala raames üritused Tallinnas ja Rakveres -
http://eusew.eu/energy-days/europe. Rakvere ürituse kava on aruandele lisatud.

Euroopa energia efektiivsust rahastav fond: http://eeef.eu/objective-of-the-fund.html, millest põhikasusaajad on ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Muud võimalikud EL rahastamisvõimalused:
http://ec.europa.eu/energy/efficiency/financing/financing_en.htm

2. OECD aruanne kinnitab haridusse ja noorte tööalasesse konkurentsivõimesse tehtud ELi investeeringute tasuvust.

ELi poliitilise tegevuskava keskmes on investeerimine hariduse ja koolituse kvaliteeti, eriti seoses noorte praeguse kõrge töötuse tasemega. Järgmine, 27.–28. juunil kogunev Euroopa Ülemkogu keskendub noorte tööhõive parandamise meetmetele. Komisjon käivitas osana oma panusest uue algatuse „Koostöö Euroopa noorte heaks”. Selles määratakse kindlaks meetmed, mille EL on võtnud või võtab, et aidata liikmesriikidel oma haridussüsteeme ajakohastada ja täiustada kooskõlas aruande Education at a Glance 2013 järeldustega.

Aruannet Education at a Glance 2013 esitles Brüsselis OECD hariduse ja oskusteadmiste valdkonna asedirektor Andreas Schleicher ja aruande järelduste tähtsust ELi jaoks kommenteeris Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi asedirektor Xavier Prats Monné.

Aruanne kinnitab komisjoni enda Euroopa haridussüsteemide arengusuundade analüüsi, peegeldades samal ajal ka väga suuri erinevusi liikmesriikide vahel. Põhilised järeldused:

  • Hariduskulud õppija kohta vähenevad enamikus ELi liikmesriikides;

  • 2011. aastal ei osalenud keskmiselt 15% 15-29aastastest noortest ei tööturul, hariduses ega koolituses;

  • ELi riikides osaleb suur osa õppijatest keskharidustasandi kutseõppekavades, mis on palju enam kui OECDs keskmiselt;

  • ELi riikides keskmiselt teenivad õpetajad 77–89% samaväärse haridustasemega täistööajaga töötajate tasust;

  • Sooline jagunemine ELi riikide kolmanda astme hariduses on paranemas, ehkki mitte kõigis valdkondades ühtlaselt;

Link aruandele: http://www.oecd-ilibrary.org/education/education-at-a-glance-2013_eag-2013-en

3. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.

Avakõnega esines CEMR fookusgrupi esimees Serafin Pazos Vidal Šoti liidust. Sellele järgnes Leedu esindaja ülevaade ühtekuuluvuspoliitika alastest läbirääkimistest. Mõned tehnilised aspektid on veel lahtised ja kolmepoolsed läbirääkimised jätkuvad (makromajanduslikud tingimused, tegevusreserv jne). ESF puhul jätkuvad kõnelused temaatiliste prioriteetide üle ja noorte tööhõive pakti üle- kelle ja mis tingimustel seda jaotatakse. Muudetud on sihtgrupiks olevate noorte vanust (15-25aastased ) ja eraldamise tingimusi (töötuse määr üle 25%), mis Leedu esindaja sõnul lahjendab meedet ja ei võimalda saada piiratud vahenditega oodatud efekti. Kokku on lepitud ka ESF miinimummääras- 23,1% (EK poolt pakutud 25% asemel), millele lisandub noorte tööhõive pakett.

Täna lepiti järgmise finantsperioodi eelarves komisjoni, Euroopa Parlamendi juhatuse ja EL-i praeguse eesistujamaa Iirimaa vahel kokku triljoni euro suuruses eelarves. Kokkulepe nõuab veel europarlamendi 754 saadiku ametlikku heakskiitu - pressiteade

Hahni kommentaar:
http://ec.europa.eu/regional_policy/newsroom/detail.cfm?LAN=en&id=819&lang=en

Läbirääkimiste lõpetamine sõltub sellest kuidas hääletab juuli alguses toimuv Euroopa Parlamendi täiskogu.

Hollandi liidu esindaja Bas Van der Barg andis ülevaate läbirääkimistest partnerluse hea tava koodeksi üle. Tema sõnul ei ole liikmesriigid sellest eriti huvitatud ning see võetakse vastu alles siis kui partnerluslepingute ettevalmistamine on juba lõppenud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kaasamise hea tava koodeksi kohta on juuli keskpaik. Aruandele on lisatud täiendatud koodeks.

Ülevaate OECD Territoriaalse Arengu Komitee ja CEMR vahelisest koostööst andis ülevaate Angelika Poth-Moegele.

Käimas on ettevalmistused järgmise linnateemalise ümarlaua korraldamiseks 4-5.detsembril Marseilles http://www.oecd.org/urban/roundtable/previousroundtables.htm. CEMR valmistab ette keskmise suurusega linnade ümarlauda, kus käsitletakse ka linna ja maa vahelisi suhteid.

Ettevalmistamisel on ka ettepanekud avaliku sektori vahendite paremaks kasutamiseks kaasava ja jätkusuutliku kasvu tagamiseks. Välja on toodud keskvalitsuse tasandist allpool oleva tasandi investeeringute mahu suhe kogu avaliku sektori investeeringutest, mis jääb 90 ja 30 % vahele. Kõige suurem on selle osakaal Kanadas, Belgias ja UKs ning kõige väiksem Kreekas, Eestis ja Türgis.

OECD on välja pakkunud kolm põhilist sammast efektiivsete avaliku sektori investeeringute tagamiseks:

  • Kõigi valitsustasandite ja poliitikate vaheline koordineerimine;

  • Finantssuutlikkuse suurendamine ja teadmiste parandamine kõikidel valitsustasanditel;

  • Vajalike raamtingimuste loomine kõikidel valitsustasanditel.

Eelnõu on aruandele lisatud.

Lisaks oli põgusalt juttu ka globaalsetest linnaarengu indikaatoritest ja standardiseerimise protsessist. Sakslased on nende arengute pärast väga mures ning on saatnud märgukirja ISO-Technical Committee 268 „Sustainable development in communities”(lisatud). Angelika sõnul on vastuvõetamatu seisukoht, et neid standardeid ja indikaatoreid hakatakse kasutama raha eraldamise või laenu saamise alusena. Need peavad olema vabatahtlikud ja võimaldama linnadel ennast üksteisega võrrelda.

Arengutest seoses territoriaalse koostööga andis ülevaate Inglismaa omavalitsusliidu esindaja Dominic Rowles. Tema sõnul liigub uus INTERREG programm vana jälgedes ja ei ole kavandatud revolutsioonilisi muudatusi. Uue programmi nime suhtes käivad diskussioonid. Seda tahetakse kutsuda INTERREG 2020ks.

Kavandatud määruses on ette nähtud järgmine rahastamisjaotus territoriaalse koostöö eri liikidele:

(a) 73,24 % piiriüleseks koostööks;

(b) 20,78 % riikidevaheliseks koostööks;

(c) 5,98 % piirkondadevaheliseks koostööks.

Euroopa Parlament koostab raportit (raporti projekt)„Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö” (COM(2011)0611). Raportöör Riikka Pakarinen.

Parlament soovib ka selle fondi puhul rakendada partnerluse printsiipi. Paljud muudatusettepanekud on lisade kohta, mis käsitlevad investeeringute sisu. EP soovib ka kõrgemat rahastamise kaasmäära kui on komisjoni ettepanekus. Uue INTERREG programmi raames on võimalik rahastada ka väiksemamahulisi projekte. Kavandatakse ka luua platvorm kogemuste vahetamiseks.

Osalejad andsid koosolekul lühiülevaate partnerluslepingute alastest läbirääkimistest – millised on saadud õppetunnid ja milliseid uusi pakutud lahendusi kavatsevad liikmesriigid kasutada.

4. Euroopa Parlamendis Balti tee koridori avamine.

Balti Tee koridori avamine toimus 26.06.2013 kell 18.30 Euroopa Parlamendis ASP 00F100, Rue Wiertz 60, Brüsselis. Samal ajal oli koridoris üleval ka näitus Balti Tee kohta.

Balti Tee koridori idee taga on Läti endine välisminister ja iseseisvusliikumise juhtfiguur, Euroopa Parlamendi saadik Sandra Kalniete, kelle sõnul on Balti kett unikaalne vabaduse sümbol.

http://uudised.err.ee/index.php?06282186

Pilte avamiselt leiate:

avamine pildis

5. Euroopa Liidu tippkohtumise põhiteemad.

Tippkohtumine toimus 27-28.juunil Brüsselis ja selle kesksed teemad olid

  • Uus liikmesriik Horvaatia alates 1.juulist 2013

  • Läti ühinemine eurotsooniga 1.jaanuarist 2014

  • Majanduspoliitika kolm põhiteemat : selle aasta Euroopa poolaasta (liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimine) lõpuleviimine, sealhulgas riigipõhised soovitused; konkurentsivõime, töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamiseks tehtavate jõupingutuste hindamine, pöörates erilist tähelepanu noorte tööhõive suurendamise algatustele ja majanduse rahastamisele; ELi majandus- ja rahaliidu, eelkõige pangandusliidu väljakujundamisel tehtud edusammud.

Horvaatia on esimene Lääne-Balkani riik, kes ühineb Euroopa Liiduga. Horvaatia ühinemine 1. juulil 2013 on kümme aastat kestnud läbirääkimisprotsessi tulemus. Horvaatial saab olema nõukogus 7 häält (võrdselt Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia ja Soomega).

Pärast seda, kui Horvaatia esitas 2003. aastal ametliku taotluse ELiga ühinemiseks, on riik teinud märkimisväärseid jõupingutusi ning täitnud kõik vajalikud ühinemiskriteeriumid, et saavutada kooskõla ELi õigusaktide ja standarditega. Märkimisväärseid edusamme on saavutatud õigusriigi põhimõtete rakendamise, korruptsioonivastase võitluse, inimõiguste ja vähemuste kaitse vallas.

Lepiti kokku noorte tööhõive paketi mahus (EUR 6 billion) ja tingimustes- noorte tööhõive pakett

Täpsem info: pressiteade

Järgmine Ülemkogu toimub 24.-25.oktoobril 2013.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


10.07.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit