Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


10.-14. juuni 2013 nr. 21
Print

E-nädalakiri 21/2013

Sisukord:
1. Euroala kriisi kolme aasta õppetunnid.
2. Ettevalmistused Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) järgmiseks koosolekuks.
3. Teemad Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 10-13.juuni 2013.
4. Kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepped ERDF määruse lõpliku sõnastuse osas
5. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolek.
6. Konverents linnaliikluse teemal.

1. Euroala kriisi kolme aasta õppetunnid.

Lisbon Council'i http://www.lisboncouncil.net/about-us/vision.html juhtiv majandusteadlane Alessandro Leipold tutvustas 10.juunil toimunud pressikonverentsil tema poolt avaldatud uurimust
(http://www.lisboncouncil.net/publication/publication/96-lessons-from-three-years-of-euro-area-crisis-fighting-getting-it-right-next-time.html)
euroala õppetundidest võitluses kriisiga kolme aasta jooksul.

Tema sõnul on riikidele esitatud tingimused olnud liiga detailsed ja on puudunud prioriteedid. Iga komisjoni peadirektoraat koostas omapoolsed soovitused. Paljudel esitatud tingimustest ei ole midagi pistmist makromajanduslike tingimustega. Tegevustega jäädi samuti hiljaks. Laenu andmise puhul ei ole seatud konkreetseid piire. ESM peaks koostama selged makromajanduslikud juhised. Täna ei saa keegi täpselt aru mida need tähendavad - need on liiga üldsõnalised. Juhtimise puhul ei ole selget vastutuse jaotust - kui kõik vastutavad, siis ei vastuta mitte keegi.

Küsimusele millal hakkab majandus kasvama jäi autor vastuse võlgu.

2. Ettevalmistused Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) järgmiseks koosolekuks.

ECOSe komisjoni 19. koosolek ja seminar teemal „Konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik autotööstus piirkondades” toimub 27.–28. juunil 2013 Grazis (Austria). Sellel koosolekul on päevakorras neli põhilist arvamust, milledest üks on Uno Silbergi arvamuse eelnõu: „Roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta” (lisatud).

Arvamuse eelnõu teemal „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks”. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020”, COM(2013) 83 final.
Raportöör: Ahmed Aboutaleb (NL/PES), CDR1999-2013_00_00_TRA_PA – ECOS-V-042.

Arvamuse eelnõu oli suhteliselt problemaatiline ning seetõttu tegin selle kohta hulgaliselt muudatusettepanekuid, mis said heakskiidu ka EMOL nõunikult Mailiis Kaljulat, kes tegi ka omapoolseid täiendavaid märkusi (lisatud). Euroopa Liidu Parlament võttis oma juuni täiskogu istungil vastu resolutsiooni EK teatise „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks“ kohta - resolutsiooni ettepanek.

EP leiab, et Euroopa sotsiaalmeetmete pakett peaks edendama järgmist:

– lisaks Euroopa majanduse juhtimisele tuleb parandada sotsiaalset juhtimist, austades täielikult sotsiaalpartnerite autonoomiat ning arvestades kolmepoolse sotsiaalse dialoogi tähtsust;

– tuleb määratleda vahendid, mis võimaldavad kiiresti kasutusele võtta Euroopa noortegarantii; vaja on praktika ja õpipoisiõppe raamistikku; tuleb arendada vajalikke ja kättesaadavaid avalikke teenuseid; tuleb tagada inimväärset äraelamist võimaldav töötasu ja riiklik miinimumpalk, et vältida töötavate inimeste vaesust; on vaja sotsiaalkaitset ja pensioniõiguste ülekantavust; tuleb tagada juurdepääs mõistliku hinnaga ja vajadustele vastavale sotsiaaleluasemele; on vaja kindlustada sotsiaalkaitse baastase, et tagada olenemata sissetulekust võrdne juurdepääs peamistele tervishoiuteenustele; tuleb rakendada sotsiaalprotokoll, et kaitsta põhilisi sotsiaalseid ja tööõigusi; tuleb tagada mees- ja naistöötajatele võrdse töö või võrdväärse töö eest võrdne tasu; tuleb uuendada tervishoiu- ja ohutusstrateegiat;

– uus seadusandlik algatus riikide parlamentide õiguse kohta nõuda komisjonilt „rohelise kaardina” seadusandlikku algatust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 352;

– riikide parlamentide uued õigused nõuda komisjonilt „rohelise kaardina” seadusandlikku algatust aluslepingu muudatuse teel;

– tagada sotsiaalseteks investeeringuteks piisavad vahendid, sealhulgas tagada, et 25% ühtekuuluvuspoliitika vahenditest eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondile;

Vähem märkusi ja ettepanekuid esitasime teise kahe päevakorras oleva arvamuse eelnõu kohta:

  • Arvamus „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava” . Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava”, COM(2012) 636 final;

  • Arvamus tegevuskava „Ettevõtlus 2020” kohta. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020”. Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas”, COM(2012) 795 final.
    Raportöör: Paweł Adamowicz (PL/EPP), CDR2447-2013_00_00_TRA_PA – ECOS-V-043.

Uno Silbergi poolt esitati kokku üle 30 muudatusettepaneku.

3. Teemad Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 10-13.juuni 2013.

Üks teemadest oli kuidas jaotuvad kohad Euroopa Parlamendis pärast 2014. aasta valimisi.

Kolmapäeval toimus lõpphääletus kohtade jaotuse üle Euroopa Parlamendis aastateks 2014–2019. Märtsis saadikute poolt esitatud ning ELi Nõukogu poolt heaks kiidetud kava kohaselt kaotaksid 12 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Portugal ja Rumeenia 2014. aasta valimistel ühe koha. Saksamaa kaotab kolm kohta.

Kohtade uus jaotus

Arutelu Euroopa Komisjoni liikmesriikidele tehtud soovituste ja noorte töötuse üle.

Saadikud arutasid kolmapäeval koos Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ja ELi Nõukogu eesistujaga Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele tehtud soovitusi struktuurireformi läbiviimisel ja eelarve kujundamisel ja hääletasid resolutsiooni noorte töötuse kohta. Teises kolmapäeval hääletusele tulevas resolutsioonis kutsuvad saadikud liikmesriikide juhte 27.-28. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul üles suurendama investeeringuid, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet.

Teemad, millele 27.ja 28.juunil kogunev Euroopa Ülemkogu peaks keskenduma, on EP arvates töökohad noortele, panganduskriisi lahendamine ja ühenduse pikaajaline eelarve. Parlamendi seisukoha järgi ei ole endiselt ülemkogu otsuste taga käegakatsutavaid samme „otsuseid langetatakse, kuid neid ei rakendata, vaid vaidlustatakse liikmesriikide poolt“.

Pressiteade: EP sõnumid ülemkogule

Kolmapäeval said Euroopa Parlamendi toetuse uued varjupaigataotluste käsitlemise reeglid, mis puudutavad taotluste menetlust, tähtaegu ELi saabuvate varjupaigataotlejate põhiõiguseid. Euroopa ühtne varjupaigasüsteem tagab, et varjupaigataotlejaid ei viida üle liikmesriikidesse, kus ei suudeta neile tagada teatud tasemel elamistingimusi. pressiteade

Parlament võttis täiskogul vastu arvamuse „Sotsiaalelamud Euroopa Liidus“. Selle raporti eesmärk on näidata, millisel määral on sotsiaalelamumajanduse sektor vahend, mis aitab Euroopa Liidul majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakriisist väljuda. Sotsiaalelamutes elab hinnanguliselt 25 miljonit inimest. Kõikidel liikmesriikidel, v.a Kreeka, on sotsiaalelamute kogum, mille suurus on liikmesriigiti väga erinev, eelkõige läänepoolsete ja viimati ühinenud idapoolsete liikmesriikide vahel. Vajadused sotsiaalelamute järele on samuti erinevad nii liikmesriigi sees, linna- ja maapiirkondade vahel kui ka sama linnapiirkonna kesklinna ja äärelinnade vahel.

Sotsiaalelamumajandus on muu hulgas ametiasutuste vastus eluasemeturu tõrgetele, et rahuldada kõiki eluasemega seotud vajadusi ja tagada kõikidele juurdepääs korralikule eluasemele vastuvõetava hinna/üüri eest.

Arvamuses leitakse, et on vaja kiiremas korras investeerida sotsiaalelamumajanduse sektorisse. Euroopa elab praegu läbi eluasemekriisi, mis püsib ja tõenäoliselt süveneb, hoolimata šokkidest, mille vastu Euroopa avalik arvamus tunneb huvi just talvisel ajal, mil kodutute olukord näib olevat talumatu. Liikmesriigid ja EL peavad tagama paralleelsete sotsiaalelamute pakkumise määratlemise ja korraldamise, et täiendada praegust spontaanset pakkumist eluasemeturul, konkreetsetel juurdepääsu- ja hinnatingimustel peamiselt selleks otstarbeks loodud mittetulunduslike ettevõtete, aga ka erainvestorite, selleks nõuetekohaselt volitatud juriidiliste või füüsiliste isikute poolt, mida subsideerivad riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused.

Sotsiaalne kaasatus peaks põhinema vastuvõetava hinnaga ja kvaliteetse sotsiaalelamute piisaval pakkumisel, et tegeleda sellega seotud tervisealaste probleemidega. Sotsiaalne kaasatus peaks samuti kasu saama kütteostuvõimetuse vastu võitlemise meetmetest ja põhinema eluasemete eraldamise objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumitel nõuetekohase juhtimise kohaselt, et soodustada integreeritud lähenemisviisi ja sotsiaalset mitmekesisust ning seega ka diskrimineerimisevastast võitlust.

Täpsem info:
sotsiaalelamufond

Tallinna sotsiaaleluasemete eraldamise kord:
http://www.tallinn.ee/Teenus-Sotsiaaleluase

Eesti elamumajanduse arengukava 2008-2013

Arengukava definitsiooni kohaselt - „Sotsiaaleluaseme teenus on avaliku sektori poolt munitsipaal- ja sotsiaaleluasemete kasutusse andmine toimetulekuraskustes leibkondadele ja puuetega inimestele, kes ei ole suutelised ega võimelised seda endale või oma perekonnale tagama. Sotsiaaleluaseme teenuse vajadust hindab kohalik omavalitsus ning pakub abivajajale tema vajadustele ja võimalustele vastava eluaseme. Teenusepakkujaks võib olla kohalik omavalitsus, erasektor või mittetulundussektor.

4. Kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepped ERDF määruse lõpliku sõnastuse osas.

Jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel järgmise finantsperioodi vahendite kasutamist reguleerivate määruste sõnastuse osas. Lõplikud kokkulepped loodetakse saavutada kas juuli lõpuks ja heakskiit septembris.

Üldmääruse osas ja ERDF osas on jõutud kokkuleppele, et võimalikud on teatud tingimustel toetused ITle ja ettevõtlusele.

Artiklis 3 (ERDF toetuste kohaldamisala) toetatavate tegevuste alla lisatakse uus punkt:

Agreement on the new recital:

In order to maximise their contribution to the objective of supporting employment friendly growth, activities supporting sustainable tourism, culture and natural heritage should be part of a territorial strategy for specific areas, including the conversion of declining industrial regions. Support for such activities should also contribute to strengthening innovation and the use of ICT, SMEs, environment and resource efficiency or the promotion of social inclusion.

Artikli 3 punkt 1 alapunkt d IV punkti sõnastust (koostöövõrkude loomist, koostöö ja kogemuste vahetust piirkondade, linnade ja asjaomaste sotsiaalses, majanduslikus ja keskkonnavaldkonnas

tegutsejate vahel) muudetakse ning sõnastatakse alljärgnevalt:

"Networking, cooperation and exchange of experience between competent regional, local, urban and other public authorities, economic and social partners, and bodies representing civil society referred to in Article 5 of the CPR, studies, preparatory actions and capacity building;"

Ning lisatakse uus punkt:

Under the European Territorial Cooperation goal, the ERDF may also support the sharing of human resources and facilities and all types of infrastructure across borders in all regions.

ERDF määruse artiklis 5 (määratleb investeerimisprioriteedid) lisatakse uus punkt:

"It is necessary to promote innovation and the development of SMEs in emerging areas linked to European and regional challenges such as creative and cultural industries and innovative services reflecting new societal demands or products and services linked to ageing population, care and health, eco-innovation, the low carbon economy and resource efficiency."

Artikli 5 punkt 4 c) osas saavutati kokkuleppe järgmise sõnastuse osas:

„supporting energy efficiency, smart energy management and renewable energy use in public infrastructures, including in public buildings, and in the housing sector;"

Artikkle 5 punkt 4 e)

(e) promoting low-carbon strategies for all types of territories, in particular for urban areas, including the promotion of sustainable multi-modal urban mobility and mitigation relevant adaptation measures.

Artikli 5 punkt 6 a)

investing […] in the waste sector to meet the requirements of the Union’s environmental acquis and to address needs, identified by Member States, for investment going beyond those requirements;”

Artikli 5 punktis 6 e) lubatakse linnades investeerida lisaks õhu kvaliteedi meetmetesse ka müra vähendamise meetmetesse:

action to improve the urban environment, revitalisation of cities, […] regeneration and decontamination of brownfield sites (including conversion areas), reduction of air pollution and promotion of noise-reduction measures;

Lisatakse ka uus punkt:

(f) promoting innovative technologies to improve environmental protection and resource efficiency in the waste sector, water sector, soil protection or to reduce air pollution.

Artikli 5 praegusele punktile 4 e) linnapiirkondade vähem süsinikdioksiidi heiteid tekitavate strateegiate edendamine; lisatakse uus punkt:

“(e) improving energy efficiency and security of supply through the development of smart energy distribution, storage and transmission systems and through the integration of distributed generation from renewable sources”

Artikli 5 punktile 8 lisatakse sõna „toetatakse kohalikke arengualgatusi ning abi lähikonnas teenuseid osutavatele struktuuridele, mis loovad uusi töökohti, kui sellised meetmed on väljaspool määruse (EL) nr [...]/2012 [ESF] kohaldamisala“

Artikli 5 punkti 9 a) sõnastust täiendatakse ning lisatakse uus punkt:

investing in health and social infrastructure which contribute to national, regional and local development, reducing inequalities in terms of health status, promoting social inclusion through improved access to social, cultural and recreational services and the transition from institutional to community-based services;

Uue punkti sõnastus:

Community-based services shall cover all forms of in-home, family-based, residential and other community services which support the right of all persons to live in the community, with an equality of choices and which seek to prevent isolation or segregation from the community”.

Muudatusi on tehtud ka ERDF määruse artiklis 7, mis räägib linnade säästvast arengust.

Punktis 1 „ ERF toetab rakenduskavade raames linnade säästvat arengut läbi strateegiate, milles

on sätestatud integreeritud meetmed linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks“ lisatakse „taking into account the need to promote urban-rural linkages“

Artikli 7 punkt 2 praegust sõnastust (Iga liikmesriik koostab oma partnerluslepingus nende linnade nimekirja, kus linnade säästva arengu jaoks rakendatakse integreeritud meetmeid ning kehtestab soovitusliku aastase eraldise nende meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil ) muudetakse ning sõnastatakse alljärgnevalt:

„Taking into account its specific territorial situation, each Member State shall establish in its Partnership Agreement the principles for the selection of urban areas where integrated actions for sustainable urban development are to be implemented and an indicative allocation for these actions at national level“

Artiklile 7 lisatakse uus punkt:

2b. The managing authority shall decide, in consultation with the urban authority, the scope of tasks concerning the management of integrated actions for sustainable urban development which urban authorities shall undertake. The decision of the managing authority shall be formally recorded in writing. The managing authority may retain the right to undertake a final verification of eligibility of operations before approval.“

Artiklis 8 muudetakse artikli senine pealkiri (linnade arenguplatvorm) linnade arenguvõrgustikuks.

Artikli 8 punkti 2 sõnastust muudetakse oluliselt ja kustutakse ka selle alapunktid:

„The activities of the urban development network shall be complementary to those undertaken under interregional cooperation pursuant to Article 2 paragraph 3 (b) of Regulation (EU) No […]/2012 [ETC]."

Muudatusi tehti ka artikli 9 (uuenduslikud meetmed linnade säästva arengu valdkonnas) sõnastuses, kus näiteks punkti 1 sõnastusest võeti välja vahendite määr (praegune säte: 0,2 % ülemmäära piires ERFi kogu aastasest eraldisest).

Täpsema ülevaate käimasolevate läbirääkimiste seisust leiate aruandele lisatud materjalist.

5. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolek.

CAFA koosolek toimus 12.juunil Regioonide Komitee peahoones.

Kolme institutsiooni kavandatud kohtumisel 4.juulil kavatsetakse arutada Euroopa Parlamendi kirja ja vastust sellele. See puudutab põhiliselt tõlketeenuste küsimust ja samuti viienda päevakorra punkti all arutatavat teemat ressursitõhusa keelekasutuse korraldamiseks.

Kahju on, kui me ei saaks oma igapäevast tegevust jätkata EP kirja tõttu. Swietalski soovitas kaaluda administratsiooni poolt ette valmistatud seisukohti põhjalikult ning arvestada ka poliitilist seisukohta. Võimalik on korraldada kohtumine ka sügisel. Peale täiskogu istungit ja 2.juulil toimunud CdR riikide delegatsioonide esimeeste kohtumist presidendiga tuleb need otsused EP edastada.

Vaja on täiendavaid kohtumisi selle sensitiivse küsimuse arutamiseks. Stahl nõustus, et ei saa teha lõplikke otsuseid 4.juulil toimuval kohtumisel. Need nõuavad pikemat aega ja täiendavad arutelusid. Vaja oleks koos sotsiaal-majanduskomiteega vaadata kas on võimalik kohtumine edasi lükata 15.juulile või enne suvepuhkusi.

Arutelu oli ka Euroopa Parlamendi poolt osutatavate 500% turvateenuste kallinemise üle. CAFA liikmed olid üllatunud, et selline muudatus tuleb üleöö. Kas siis ei ole kehtivaid lepinguid? Stahl ütles, et arve suurenemine tuleb sellest, et CdR käsitletakse nüüd kui välist institutsiooni ja EP küsib tasu isegi selle perioodi eest kui reaalselt ruume ei kasutata.

Regioonide Komitee personal. Ülevaate olukorrast esitas Arnoldas Abramavicius. Kuna alates tulevase finantsperspektiivi jõustumisest kutsutakse institutsioone vähendama oma personali 5% ulatuses lähema viie aasta jooksul, siis on vaja üle vaadata ja kujundada oma personalijuhtimise poliitika vastavalt nendele nõudmistele.

Personalipoliitika peamine probleem seisneb tasakaalu puudumises selles, kuidas jaotub Regioonide Komitee personal peamiste ülesannete valguses, milleks on õigusloomealane tegevus, milleks on poliitiline tegevus ja poliitika kujundamine. Analüüs näitas, et liiga vähe personali on pühendanud õigusloomealasele ja poliitilisele tegevusele ning esitab terve rea ettepanekuid olukorra parandamiseks. Abramavicius tõi välja ka uute ja vanade liikmesriikide erineva kohtlemise mõneski aspektis. Küsimus tuleb uuesti arutlusele CAFA komisjonis novembris. Koostatud ülevaade ja tehtud soovitused on mõnedele ebameeldivad. Näiteks küsimus kommunikatsiooni peadirektoraadi tööst ja miks neil on eraldi oma finantsteenistus.

CAFA liikmed kiitsid oma sõnavõtus koostatud raportit ja põhimõttelisest nõustusid tehtud järelduste ja ettepanekutega.

Peasekretär Stahl meenutas Regioonide Komitee poolt varem vastu võetud strateegilisi ja poliitilisi dokumente. Ta tõi näiteks, et nõukogu arvestab tõlketeenust kui poliitilist teenust, sest see võimaldab pidada poliitilist diskussiooni. Mis on Regioonide Komitee missioon? Tuleks kirjeldada uuesti presidendi ja peasekretäri rolle. Kes teeb mida? Vastavalt sellele tuleb eraldada ka ressursse. Tuleb nõustuda, et see oli väga asjalik sõnavõtt.

Järeldused: on tulemas Regioonide Komitee 20.aastapäev ja aeg on mõelda oma pikemaajalise rolli ja tuleviku üle ning personali üle, keda meil selleks vaja on. Me esindame kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja me peame määratlema mis see lisandväärtus on, mida me saame pakkuda. Meil peab olema oma kommunikatsiooni plaan. Tuleb vaadata tulevikku, mitte olema kinni minevikus. Novembriks peab meil olema kava personalipoliitika ümberkujundamiseks.

Ressursitõhus mitmekeelsus Regioonide Komitees.

Pakutud tegevuskava hõlmab kahte paralleelset meedet:

  • Tõlkevaldkonna töökoormuse vähendamine ja ratsionaliseerimine;

  • Tõlkevaldkonna üleminek uutele IT vahenditele.

Tõlkevaldkonna efektiivsemaks muutmisel soovitakse jätkata täiskogu, juhatuse ja komisjonide dokumentide tõlkimise jätkamist kõikidesse ametlikesse keeltesse, kuid soovitakse piirata muudatusettepanekute motivatsioonide pikkust, protokollide pikkust, standardiseerida koosoleku kutsed, arvamuste kavandamisdokumendid ja aruteludokumendid võiksid olla ainult inglise keeles, uuringuaruanded oleks koostatud keeles, kuid lisatakse kuni 3lk pikkune kokkuvõte, mis tõlgitakse vastavalt nõudmistele jne.

Vabanevate ametikohad tuleks käivitada vabatahtlikkusel põhinev komiteesisene liikuvus, et tagada tõlkedirektoraadi töötajate ümberpaigutamine teistesse osakondadesse.

Zajakala tõstatas küsimuse miks meie enda tõlketeenistuse kulud on tunduvalt kõrgemad kui sisseostetavatel teenustel. Miks see nii on? Muidu oli ta esitatud ettepanekutega päri.

Durdu ütles, et koostatud dokumendid on tihti liiga pikad nagu ka see. Vaja on tagada, et need ettepanekud haakuvad kodukorra reeglitega.

Keymer toetas esitatud ettepanekuid ja vajadust olla integreeritud kodukorra reeglitega. Peame aru saama, et sõnad maksavad, sest need on vaja tõlkida kõikidesse ametlikesse keeltesse.

Lamers nõustus ka pakutud lähenemisega. Vaja on sellele lähenemisele saada poliitilist toetust. Ei ole päris kindel kas pakutud lehekülgede arv on piisav - see sõltub siiski teemast. Mida väiksem töögrupp, seda väiksem töökeelte arv.

Bihary ütles, et nõustub eelkõnelejatega, aga ei jaga arvamust, et oleme hästi informeeritud ning see dokument jätab siiski mõned küsimused lahtiseks. Tõstatas ka väljast ostetavate tõlketeenuste ja siseteenuste hinna vahe. Ütles, et me ei saa ennast võrrelda parlamendi liikmetega, kellel on abilised, kes valdavad mitut keelt ja aitavad seda keeleküsimust lahendada. Samuti ei tööta Regioonide Komitee liikmed põhikohaga Regioonide Komitees. Kahtles ka IT vahendite kasutamise tõhususes tuues näiteks uue Regioonide Komitee kodulehe loomisega soetud raskused. Arvas, et EP pakkumine tõlketeenuste ühendamiseks võib tuua kasu, kuid peab oleme detailides väga hoolikas.

Wilcox ütles, et ta on olnud oma sõnade kasutuses väga efektiivne, kuna võtab sõna esmakordselt. Ta ütle, et tähtis ei ole mitte sõnade arv vaid nende kvaliteet. Vaja on tagada liikmete juurdepääs dokumentidele. Tõlgitavate keelte arvu vähendamine võib seega olla viga. Kõikide nende meetmete tulemusel on vaja saavutada parim tulemus.

Otsus: alustada läbirääkimisi sotsiaal- ja majanduskomiteega niipea kui mandaat on selge. Esitada juhatusele heakskiitmiseks tõlkevaldkonna efektiivsemaks muutmise kava.

Regioonide Komitees uue fraktsiooni loomisega seotud eelarve- ja haldusaspektid.

Otsused võeti vastu juba esimeeste konverentsi poolt. 2013 aastal on eelarvemõju hinnanguliselt 121 355 eur. Uus fraktsioon peab 2013 aasta teisel poolel ühe väljaspool Brüsselit toimuva erakorralise fraktsiooni koosoleku ja ühe seminari (või õppekülastuse). Juhatus ja täiskogu peavad otsustama, kuidas korraldada ümber teatud töörühmade töö. Samuti ühiste nõuandekomiteede, ajutiste komisjonide või muude poliitiliste organite ja platvormide koosseis.

1.maist kuni 31.augustini on uue fraktsiooni käsutuses üks Euroopa Parlamendi lepinguline töötaja. Alates 1.septembrist võtab Regioonide Komitee tööle uue inimese. Lisapersonali osas tuleb lahendused leida 2014 aasta eelarvemenetluse raames.

Alates täiskogu mai istungjärgust on kasutusel uus istekohtade jaotus, logo ja nimesiltide värv.

Otsus: juhatusele soovitatakse see dokument vastu võtta.

6. Konverents linnaliikluse teemal.

Regioonide Komitee poolt korraldatud konverents „The urban dimension of the EU transport policy: the future urban mobility package” toimus 13.juunil Regioonide Komitee peahoones Brüsselis.

Komisjoni ettepanekuid esitles Hanna Hinrikus Kallase kabinetist. Põhiline alusdokument on transpordi valge raamat, mis sisaldab ka linnaliikluse kava.

Energia efektiivsus ja linnaliiklus linnaliikluse kava

Euroopa Komisjoni teatises transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta määratles komisjon linnastumist ja selle mõju transpordile kui üht tähtsaimat probleemi transpordisüsteemi jätkusuutlikumaks muutmisel. Teatises kutsutakse üles tõhusale ja kooskõlastatud tegevusele linnalise liikumiskeskkonnaga seotud küsimuste lahendamiseks ning pakutakse välja ELi raamistik, mis hõlbustab kohaliku tasandi ametiasutustel meetmete võtmist.

Linnalise liikumiskeskkonna eest vastutavad peamiselt kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused. Sellele vaatamata ei tehta kohaliku tasandi otsuseid eraldi, vaid riiklikus, piirkondlikus ning ELi poliitilises ja reguleerivas raamistikus. Seepärast leiab komisjon, et palju oleks kasu koostööst, mille eesmärk on toetada kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi tegevust ning partnerlust, võttes täielikult arvesse kõikide asjaosaliste erinevaid pädevusi ja kohustusi.

Tegevuskava sisaldab lühiajalisi ja keskmise tähtajaga praktilisi meetmeid, mis aitaksid käsitleda linnalise liikumiskeskkonnaga seotud konkreetseid küsimusi ühtsel viisil ning mis pidi viidama ellu järk-järgult kuni 2012. aastani. Komisjon pakub kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele asutustele partnerlust, mis põhineb nende vabatahtlikel kohustustel seoses sooviga teha koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades. Komisjon kutsub ka teisi liikmesriikide sidusrühmi, kodanikke ja tööstusharu üles tegema tihedat koostööd, pöörates erilist tähelepanu selliste vähem kaitstud inimrühmade liikumisvajadustele nagu eakad, madala sissetulekuga isikud ning puuetega inimesed, kelle liikuvus on piiratud füüsilise, vaimse või sensoorse puude või kahjustuse või vanuse tõttu.

Komisjoni teatis: EK teatis

Ülevaade EK tegevustest linnaliikluse alal:
http://ec.europa.eu/transport/themes/urban/urban_mobility/action_plan_en.htm

Seminari tutvustati ka läbiviidud uuringu tulemusi (lisatud).

Seminaril osalenud Tallinna esindaja EL juures Tõnu Karu tutvustas lühidalt Tallinna tasuta ühistransporti http://www.tallinn.ee/est/pilet/

Tallinnal on ambitsioonikas kava saada 2018 aasta Euroopa roheliseks pealinnaks. 2013 aastal on Tallinna maailma suurim pealinn, kes on rakendanud tasuta ühistranspordi süsteemi, mis toetab säästvat liikumiskava ja motiveerib inimesi kasutama väikeste vahemaade läbimiseks linnas ühistransporti, mitte erasõidukit. Tasuta ühistransport on vähendanud liiklusest tulenevat õhusaastet 15% võrra.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


17.06.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit