Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Uurimistööd


Maamaksu koormuse jaotus kohalikes omavalitsustes
Print

Sisekaitseakadeemia
Finantskolledž
Mirjo Pitkma
Lõputöö
Juhendaja: Indrek Saar, PhD
Tallinn 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS  .......................................................................  3
1.MAAMAKS JA MAKSUINTSIDENT ................................................   6
   1.1 Maksuintsidendi teoreetilised lähtekohad maa maksustamisel  ....  6
   1.2  Maamaksu seadusjärgne alus  ..........................................  13
2. REFORMI VÕIMALIKUD TAGAJÄRJED MAAMAKSU KOORMUSELE ....   21
   2.1 Maamaksu laekumise hindamine erinevates omavalitsustes ......   21
   2.2 Maamaksu reformi mõju maamaksu koormusele ......................   25
KOKKUVÕTE  ............................................................................  31
SUMMARY  ...............................................................................  34
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU  ..................................................  35
TABELITE JA JOONISTE LOETELU  ..............................................  38
LISA 1. KOHALIKE OMAVALITSUSTE PINDALA (2011).  .....................  39
LISA 2. RAHVAARV KOHALIKES OMAVALITSUSTES (2003-2011).  ......  43

SISSEJUHATUS

Maamaks on omandilt võetav maks. Eestis on maamaks riiklik maks, kuid maksust laekuv tulu läheb täies ulatuses maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Täpsemalt sellele haldusüksusele, kus maa asub. Omandimaks peaks soodustama maa efektiivsemat kasutamist, ning toimima maa müügi elavdamise instrumendina. Sellepärast on tehtud maa maksustamisel soodustusi. Üks kahest soodustusest tulenebki maa sihtotstarbekast kasutamisest, ning teine on maksumaksja isikust tulenev. Olenemata nendest soodustustest on kõige suurem maksuvõlg just maamaksu valdkonnas, millest läheb maha maksu administreerimisele ning ametnike ülalpidamisele kuuluv summa, kuna maksude sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet.

Lõputöö on aktuaalne, sest 2013. aasta jaanuarist hakkas kehtima koduomanike maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus. Teema hõlmab kõiki Eesti kohalike omavalitsusi. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseadusest on kohalikud omavalitsused vallad ja linnad. Maamaksu seaduse kohaselt vabastatakse koduomanikud maamaksust linnas kuni 0,15 ha või vallas kuni 2,0 ha ulatuses. Oluline tingimus on, et sellel maal asuv elamu on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Maamaksu reform viiakse läbi maamaksu koormuse vähendamiseks. Sisuliselt tahetakse väärtustada ja soodustada kodu omamist ja samas ka põlisasumite säilimist. Eeldavasti ei rakendu maksuvabastus kõikidele. Seega 2013 aastast vähenevad maamaksutulud kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Sellest  tulenevalt muutub maamaksu koormuse jaotus.

Lõputöö on uudne, sest autorile teadaolevalt ei ole Eestis koostatud teadustööd, mis käsitleks maamaksu koormuse jaotust kohalikes omavalitsustes pärast 2013. aastat.

Probleem seisneb selles, et reaalselt puudub üleavaade, kes tegelikult sellest reformist kõige enam võidavad. Seega ei ole teada, kas sellega loodetud eesmärke saavutatakse. Sellepärast antud lõputöös uuritakse seda, kuidas maamaksu koormus jaotub ja kuidas reform võiks seda muuta. Lõputöö eesmärgiks on hinnata maamaksu koormuse jaotust kohalikes omavalitsusüksustes.

Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised uurimusülesanded:

1.    Antakse ülevaade maamaksu koormuse jaotust määravatest teguritest.
2.    Antakse ülevaade maamaksu põhimõtetest Eestis.
3.    Uuritakse maamaksu laekumist kohalikes omavalitsustes.
4.    Analüüsitakse maamaksukoormust kõikides kohalikes omavalitsustes.

Lõputöö on jagatud kaheks peatükiks, mis omakorda jagunevad kaheks alapeatükiks. Esimene peatükk käsitleb maamaksu koormuse jaotust teoreetilisest küljest. Esimeses alapeatükis antakse ülevaade maksuintsidendi teoreetilistest seisukohtadest maa maksustamisel ja maksuintsidentsi määravatest teguritest. Uurimusmeetodina kasutatakse esimeses peatükis empiirilist andmekogumismeetodit. Andmed kogutakse eesmärgiga, et kirjeldada maamaksu koormuse jaotuse olemust, ning teises alapeatükis selleks, et anda raamistik, mille alusel hakatakse hindama maa maksustamise intsidentsi.

Kolmandas alapeatükis uuritakse maksuintsidendi jaotumist kohalikes omavalitsustes kvintiilide lõikes. Kvintiilide jagunemise aluseks on tulumaksu laekumise suurus omavalitsuste eelarvesse. Selles peatükis keskendutakse uuritavate tunnuste kirjeldamisele. Eesmärk on saada statistilisi andmeid järelduste tegemiseks neljandas alapeatükis. Selleks, et saaks maksukoormust analüüsida, on kolmandas alapeatükis kogutud statistilisi andmeid ning nende alusel koostatud joonised ja tabelid. Andmed on kogutud kohalike omavalitsuste eelarvete kohta. Näiteks, kui palju on  kohalike omavalitsuste eelarvete tulud ja kui suur osa on sellest füüsilise iskiku tulumaks. Uuritakse maamaksu laekumist kogu Eestis, kui ka eraldi igas haldusüksuses. Selgitatakse välja, kui suur osa on eelarvetest maamaksu tulu. Maamaksu koormuse uurimiseks on vajalik teada, kui palju on elanikke ja kinnistuid erinevates kohalikes omavalitsustes.

Neljandas alapeatükis analüüsitakse kolmandas alapeatükis kirjeldatud andmeid ja jõutakse järeldusteni, milline oli maksukoormus enne reformi ja peale seadusemuudatust. Selleks leitakse paljudel on maad ja kui palju makstakse maamaksu aastas elaniku kohta. Nendest andmetest arvutatakse välja maamaksukoormus. Selleks, et jõuda lõputöö eesmärgini, teada saada palju koormus peale reformi väheneb, leitakse, kui palju on keskmine pindala kohalikes omavalitsustes. Järgmisena leitakse, kui palju on keskmine ruutmeetri hind kohalikes omavalitsustes. Siis leitakse keskmine maapind elaniku kohta, ning seejärel saab leida kaotatava maamaksu tulu ehk kui palju koormus langeb erinevates kvintiilides.

Käesolevas töös kasutatakse 01.01.2013 seisuga redaktsioone. Lisaks kasutatakse maamaksu alast kirjandust ja dokumente ning kohalike omavalitsuste eelarveid.

Kogu tekst (.pdf)

11.06.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit