Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


Üldhariduse rahastamismudelist
Print

Üldhariduse rahastamismudeli osas kiire tagasiside saamiseks koostasime küsitluse ja saatsime selle 22.01.2013 välja oma liikmetele, et saada arvamusi,  millises osas kehtivat rahastamismudelit täiendada, et muuta see kõigile partneritele paremini arusaadavamaks. Küsitlusele laekus jaanuarikuu lõpuks 97 vastust.

                

Haridus- ja Teadusministeerium                Teie 14.01.2013nr 1.1-11/13/262
                                                         EMOL 04.02.2013 nr 5-4/17
                                                         ELL 04.02.2013 nr 1-7/4-20

Üldhariduse rahastamismudelist

Haridus-ja Teadusministeerium palus oma 14.01.2013 kirjas „Üldhariduse rahastamismudelist“ Eesti Üldhariduskoolide Ühenduselt, Eesti Haridustöötajate Liidult, Eesti Koolijuhtide Ühenduselt, Eesti Linnade Liidult, Eesti Maaomavalitsuse Liidult ja Eesti Õpetajate Liidult jaanuarikuu lõpuks ettepanekuid üldhariduse rahastamismudeli kohta. Haridus- ja Teadusministeerium märgib oma kirjas, et 2008. aastal juurutatud jaotuspõhimõtetest lähtuv ja Rahandusministeeriumi poolt peetav „Üldhariduse rahastamismudel“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi ja paljude meie partnerite hinnangul läbipaistmatu ning detsembrikuus 2012 toimunud maakondlikel haridustoetuse ja õpetaja palgateemalistel infopäevadel avaldasid kehtiva rahastamismudeli osas rahulolematust nii omavalitsusjuhid, haridusametnikud, koolijuhid kui ka õpetajad. Haridus- ja Teadusministeeriumi kirjas märgitakse veel, et see on kasvatanud usaldamatust partnerite vahel ja on üheks peamiseks põhjuseks riigi ja kohalike omavalitsuste vahelistele arusaamatustele õpetajate palgaprobleemide lahendamisel. Lisaks eelnevalt osundatud läbipaistmatusele peab ministeerium kehtiva mudeli puudusteks äärmist detailiderohkust ja keerukust ning suuremale kulutamisele suunatud aluspõhimõtteid, mis ei motiveeri koolipidajaid koolivõrgu arenguga aktiivselt tegelema.

Üldhariduse rahastamismudeli osas kiire tagasiside saamiseks koostasime küsitluse ja saatsime selle 22.01.2013 välja oma liikmetele, et saada arvamusi,  millises osas kehtivat rahastamismudelit täiendada, et muuta see kõigile partneritele paremini arusaadavamaks. Küsitlusele laekus jaanuarikuu lõpuks 97 vastust.

Vastajad enamuses (80,4%) teadsid, miks praegu kehtiv haridustoetuse süsteem loodi. HTM väidet, et ka omavalitsusjuhid ei saa sellest süsteemist aru ning peavad seda keeruliseks, detailiderohkeks ja õpetajate palgaküsimuste lahendamisel probleeme tekitavaks, küsitlus ei kinnita. Küsimusele, milline peaks mudel olema vastas vaid (30,9%) vastanutest, et see võiks olla lihtne. Enamus vastanutest soovib, et mudel peab arvestama kõigi omavalitsuste vajadusega hariduse korraldamisel. Sealjuures kirjeldasid vastajad ka ise vajalikku mudelit ning tõid välja (20 arvamust), et ollakse rahul kehtiva mudeliga. Arvati ka et omavalitsuste tulubaas võiks olla selline, et riik ei peaks sekkuma hariduse korraldamise rahastamisse. Kui aga peetakse vajalikuks sekkuda, siis ei tohiks eristada riiklikku ja omavalitsuslikku rahastamist. Nähakse vajadust finantseerida haridustoetuse arvel ka tugipersonali, suurendada täienduskoolituse vahendeid, sest ei usuta HTM poolt tasuta korraldatavasse koolitusse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kirjas toodud küsimused mudeli aluspõhimõtetest:

1.    Küsimusele kas uus mudel peaks vastavalt PGS’le lähtuma ainult õpilaste arvust koolis, vastati valdavalt eitavalt (90,7%).

2.
    Küsimusele kas mudel peaks sisaldama eraldi arvestust põhikooli (osa) ja gümnaasiumi (osa) rahastamiseks vastas (43,3%) eitavalt, nendele lisandus ka (18,6%) neid, kes märkisid et seda ei peaks tegema sest see tekitab täiendavat koormust omavalitsustes.

3.    Küsimusele, kas mudelis peab näitama eraldi juhtide töötasu, vastati enamuses (54%) jaatavalt, kuid (23,7%) lisas tingimuse, et see ei tohi sisaldada tasu nende tundide eest mida direktor annab õpetajana.

4.    Valdavalt (85,6%) toetati seda, et mudeli arvutus peaks lähtuma ka regionaalsetest erisustest, eelkõige asustustihedusest.

5.    Suur enamus vastanutest (77,3%) toetas põhimõtet et mudel peaks kindlustama kodulähedase põhikooli säilimise. Siin peab märkima veel seda, et kuna vastusevariandid lubasid valida kas täistsükli põhikooli, kaks esimest astet või põhikooli esimese astme, siis just valdav enamus toetas põhikooli kõigi astmete säilimise kodulähedasena. 20,6% vastajatest arvas, et säilida võiks põhikooli kaks esimest astet ja vaid üks  vastaja arvas, et kodulähedane võiks olla vaid põhikooli I aste. Üks vastaja arvas, et ka põhikool ei peaks olema kodulähedane.

6.    Valdav enamus (92,8%) vastajatest toetas võimalust, et mudel arvestaks igal juhul põhjendatud erisusi.

7.    HTM küsis ka, kas mudel peaks motiveerima omavalitsusi säästlikule koolikorraldusele? Vastajatest (23,7%) pidas seda võimalikuks. 60,8% arvas, et mudel peaks soodustama hariduskorraldust omavalitsuses. 28,9 % arvas, et mudeli põhjal peaks esmalt välja arvutama riigieelarvelise toetuse suuruse ja alles seejärel võimaldama nende vahendite jaotust omavalitsuste vahel. 23,7% arvas, et mudel peaks kindlustama riigieelarves vajalike vahendite kajastamise. Arvamustes toodi välja ka see, et tuleb lõpetada pelgalt poliitilise otsusega haridustoetuse suuruse määramine. Haridustoetuse suurus peab tulenema tegelikust vajadusest.

Lisaküsimustele vastates arvasid vastajad, et mudelit võiks ka lihtsustada ning tegid 60 ettepanekut ja märkust mudeli aluspõhimõtete, kriteeriumide, tulemuste esitlemise ja tehnilise teostuse osas.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et enamus omavalitsusjuhte, hariduse rahastamise ja kohaliku eelarve planeerimisega seotud inimestest ei kinnita HTM väiteid mudeli ebasobivuse kohta.


Küsitlusele vastajad ei pea vajalikuks mudeli täielikku muutmist, tegid aga arvukalt ettepanekuid ja märkusi (69+20+56=145) kuidas võiks praegu kehtivat mudelit täiustada ja täpsustada, et paremini rahuldada hariduse andmise võimalusi kõikjal riigis. Arvatakse et mudel ei pea olema lihtne, vaid funktsionaalne. See peab arvestama kõigi omavalitsuste huvidega, olema läbipaistev ja võimaldama omavalitsusel ka ise tuvastada riikliku rahastamise osa tulenevalt erinevatest tingimustest.

Mudel ei tohi muutuda üheülbaliseks ning ei saa tugineda vaid õpilaste arvule koolis ja mõnele üksikule kriteeriumile.

Ei toetata mudelit, kus arvestus on põhikooli ja gümnaasiumi osas eraldatud, sest see toob kaasa täiendava koormuse ning tekitab probleeme pedagoogide töö korralduses. Samas ei olda vastu juhtide töötasu eraldi kajastamises, kuid see ei tohiks sisaldada nende poolt antavate tundide tasu õpetajana.

Selleks et koole oleks võimalik pidada kõikjal riigis, peab mudel arvestama ka regionaalseid erisusi,  võimaldama täiendava finantseerimise halvemates tingimustes asuvates piirkondades ja samuti võimaldama kodulähedase põhikooli ülalpidamise.
Mudel ei tohi olla üles ehitatud riigi vahendite kokkuhoiule vaid kindlustama hariduse andmise kõikjal riigis. Mudel peab olema loodud haridustoetuse suuruse arvestamiseks ja vahendite kindlustamiseks riigieelarves. Alles seejärel peab mudelit saama võtta aluseks ka kodulähedase põhikooli, funktsionaalse ja võimalusi loova gümnaasiumi rahastamiseks.

Mudel iseenesest ei tohi olla haridusasutuste võrgu sundkorrastamise aluseks. PGS peab sisaldama põhimõtet, et mudeli põhjal saadakse teada haridustoetuse suuruse vajadus ja et riik eraldab kohalikule omavalitsusele mittesihtotstarbelist toetust lastele põhi ja keskhariduse andmiseks. Haridustoetust peab saama kasutada haridusvaldkonnas kõigiks vajalikeks kuludeks. Seadus ei tohi sisaldada  mõtet, et raha eraldatakse mingite konkreetsete kulude katmiseks. Omavalitsusel peab olema õigus kasutada haridustoetust ja oma vahendeid nii kuidas on otstarbekam hariduse korraldamisel kohapeal.

Üldiste märkustena tõid vastajad välja,  et küsimus taandub lõppkokkuvõttes sellele, kas peetakse vajalikuks toetada hariduse andmist. Ei ole õige kasutada koolivõrgu korrastamiseks rahastamise hoobasid.



Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)                (allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Võigemast                                Ott Kasuri
ELL tegevdirektor                           EMOL tegevdirektor



 

06.02.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit