Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu SE 340 arutelu
Print

ELL ja EMOL arvamus Riigikogu kultuurikomisjoni 06.06.2013 istungile (HTM PGS §82 täiendavate muudatuste arutelu) Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt täiendava materjalina esitatud rakendusakti kavandi “Valdadele ja linnadele hariduskuludeks ette nähtud sihtotstarbeliste eraldiste jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” osas.

Riigikogu kultuurikomisjon               

                                   EMOL 10.06.2013 nr 10-2/48-4
                                   ELL 10.06.2013 nr 5-2/89

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu SE 340 arutelu.

Täname Riigikogu kultuurikomisjoni võimaluse eest esitada arvamus komisjoni 06.06.2013 istungile (HTM PGS §82 täiendavate muudatuste arutelu) Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt täiendava materjalina esitatud rakendusakti kavandi “Valdadele ja linnadele hariduskuludeks ette nähtud sihtotstarbeliste eraldiste jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” osas.

1.    Rakendusakti kavandi põhimõtte osas märgime, et kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatavate tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotus ja kord on senise regulatsiooni kohaselt määratud terviklikult Vabariigi Valitsuse määrusega, mis koondab erinevate ministeeriumite, sealhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumi, tegevusvaldkondade vahendite jaotuse kohalikele omavalitsustele tervikliku regulatsioonina, käsitledes vastava aasta riigieelarve seaduse alusel kohalikele omavalitsustele eraldatud summasid. Vabariigi Valitsuse määrus  nr 26, 13. veebruar 2013  „2013. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord”  (https://www.riigiteataja.ee/akt/115022013012) hõlmab terviklikult tasandus- ja toetusfondi jaotust, sh hariduskulud, toimetulekutoetus, sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetus, toetus vajaduspõhine peretoetus, sündide ja surmade registreerimise hüvitis, väikesaarte toetus, keskkonnatasude muutmise kompensatsioon, maamaksuvabastuse rakendamise korraldamise hüvitis. Vabariigi Valitsuse määruse aluspõhimõtted on võimaldanud valdkondlikult killustamata, ühtselt ja terviklikult, arvestada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS: https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013006), kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega (KOFS: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012004), samuti raamatupidamise seadusega  (https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016) sätestatud kohaliku omavalitsuse enesekorralduse, eelarvete kujundamise ning kohalike omavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste, sh haridusasutuste aruandluse ja raamatupidamise põhimõtete ning praktiliste üksikasjade killustamata korralduse vajadusega.

Eeltoodust tulenevalt ei toeta Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit HTMi poolt esitatud rakendusakti kavandi  aluseks olevat kohalike omavalitsuste tasandus- ja toetusfondi valdkondliku killustamise suunda ning palub Riigikogu kultuurikomisjonil harukondliku killustamise süvendamise põhimõtet mitte toetada, sest see viib valdkonnapoliitikate enama integreerimise asemel “silotornipoliitika” süvendamisele. (OECD raport „Ühtsema valitsemise poole” http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/oecd-raport)

2. Määruse teise osa suhtes, mis esitleb HTM soovi minna seniselt haridustoetuse jaotusmudelilt tagasi koefitsientidel põhinevale süsteemile, (vt n: “2006. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud eraldiste jaotamise tingimused, kord ja jaotus. Vastu võetud 09.02.2006 nr 43. https://www.riigiteataja.ee/akt/993892) märgime, et koefitsientidel põhinev mudel on ajas samm tagasi, mitte edasi.

Seetõttu toetavad omavalitsusliidud jätkuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, omavalitsusliitude ja teiste partnerite koostöös valminud ning 2008. aastast rakendatud haridustoetuse mudeli baasil jätkamist, vajadusel selle lihtsustamist ning nn kauguskriteeriumi lisamise võimaluste kaalumist (Üldhariduskoolide rahastamismudeli põhimõtted: http://www.hm.ee/index.php?047029).

Märgime, et alates 2008. aastast rakendatud haridusmudeli osas on osapooled ühises kokkuleppes selgitanud, et see on õpilase, klassi, kooliastme, kooli, omavalitsusüksuse ja õppekava kulu põhine, haarates seejuures igalt tasandilt kaasa ainult sellele tasandile omase vajaliku ja õigustatud kulu põhjustava komponendi. Selle haridusmudeli peamine põhimõte seisneb minimaalselt vajalike moodustatavate klassidega seotud õpetamiskulude finantseerimise tagamises vajalike kulude põhiselt. Rahastamismudel võtab aluseks, et iga klassi – olenemata selles õppivate laste arvust – õpetamise kulud on ühesuurused, kuna õpetatavate tundi arv ei sõltu õpilaste arvust ning õpetaja peab lastega ikka tegelema. Lisaks hariduseraldiste vahendite õigele jaotusele tagab mudeli süsteem algpinna laiapõhjalisemateks hariduspoliitilisteks otsusteks kui ainult eraldise tõstmine. Mudel tagab võimaluse täpselt hinnata iga otsuse kulukust. Seda nii üksikotsuse kulude hindamisel kui ka rahalise jaotuse täpses vastavuses otsusega. Näiteks õpetajate palga alammäärad, palgatõus, koolivõrk, normtundide arv, klassitäituvus, tunnijaotusplaan jne.

(Rahastamismudeli mõjud on üksikasjalikult esitatud veebis: http://portaal.ell.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=11437/2007-09-19_lopp-protokolli_Lisa_%DCldhariduse+rahastamismudel.pdf „Üldhariduse rahastamismudel. Riigieelarvest kohalikele omavalitsusüksustele eraldatavate tasandusfondis sisalduvate hariduskulude vahendite jaotamise põhimõtted alates 2008. aastast.“ (Lisa 1, lk 14-15))

Eeltoodule lisame ka ELL ja EMOL poolt 2013. aasta algul ühiselt läbi viidud haridusmudeli küsitluse kokkuvõtte (fail lisatud) ning Omavalitsusliitude 04.02.2013 kirja Haridus- ja Teadusministeeriumile “Üldhariduse rahastamismudelist” (fail lisatud)

Eeltoodust tulenevalt leiame, et enne põhimõtteliste otsuste tegemist tuleb ühised seisukohad mudeli täiustamiseks läbi rääkida ja kokku leppida, omades normaalset informatsiooni muudatuste mõjudest.

3.    Omavalitsusliidud esitasid oma 03.06.2013 kirjas Riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku Haridus- ja Teadusministeeriumi §82 lg 4 p 1 täiendavate ettepanekute osas järgmiselt:

(4) Riigieelarvest määratakse valdadele ja linnadele igal aastal haridustoetuse eraldised:
 1) munitsipaalkoolide direktorite, õppealajuhatajate, õpetajate ja tugispetsialistide  tööjõukulude ning nende täienduskoolituse kulude katmise toetuseks, lähtudes õpilaste ja klassikomplektide arvust koolis, hariduse kättesaadavuse tagamise ning riiklike õppekavade täitmise vajadusest.

Selgitasime, et ettepanek lähtub vajadusest arvestada haridustoetuse jaotusmudeli aluste kujundamisel seaduse tasandil lisaks õpilaste arvu näitajatele ka klassikomplektide arvu koolis ning hariduse kättesaadavuse tagamise ja riiklike õppekavade täitmise vajadusega.

Leiame, et lähtuda tuleb sellest, et õppekava täitmisel erinevates kooliastmetes kaasnevad kooliastmeti erinevad kulud. Seega ei saa riigipoolne eraldis lähtuda ühesugusest nn pearahast kõigile kooliastmetele.  Kooli õpilaste arvu ja klassikomplektide arvu arvestamine tagab paindlikuma lähenemise ja tagab suuremad valikuvõimalused koolide valimisel lastele ning lastevanematele. HTMi lahenduse ettepanek, kus arvestatakse laste arvu kohalikus omavalitsuses, kuid jätab arvestamata klassikomplektide arvu ning erinevate kooliastmete erineva kulu, muudab kodulähedase põhikooli mõiste sisu. 

Eeltoodust tulenevalt ei saa omavalitsusliidud nõustuda asjaoluga, et nii PGSi muudatustes kui ka määruse kavandis ei ole arvestatud kooli klassikomplektide arvu komponendi vajadusega ning erinevate kooliastmete erineva kuluga. Nii PGSi muudatustes kui ka määruse kavandi §1-s on kajastamata tugispetsialistide tööjõukulu, määruse kavandi §1-s investeeringukomponent.

4.    Lisaks eeltoodule märgime, et täiesti arusaamatust lähenemisnurgast on sõnastatud määruse kavandi §1 lg 2, kus puudub võimalus aru saada, mida tähendab see, et eraldisi antakse kahel korral aastas. Mida tähendab andmine? Mida tähendab see, et eraldiste jaotus tehakse eelarveaastaks (lõike esimene lause), kui samas lõike viimase lausega tühistatakse esimene ja väidetakse, et toetus eraldatakse kaheks viimaseks kalendrikuuks.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)                (allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Võigemast                    Ott Kasuri
ELL tegevdirektor                    EMOL tegevdirektor

Lisatud:
ELL ja EMOL ühine kiri Haridus- ja Teadusministeeriumile (EMOL 04.02.2013 nr 5-4/17; ELL 04.02.2013 nr 1-7/4-20) Üldhariduse rahastamismudelist

ELL ja EMOL Haridusmudeli küsitluse tulemused 02.02.2013

 

11.06.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit