Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


03.-07. juuni 2013 nr. 20
Print

E-nädalakiri 20/2013

Sisukord:
1. Komisjon nõuab liikmesriikidelt rohkem tööd lastehoiu valdkonnas.
2. Euroopa Komisjon käivitab avaliku arutelu ELi töötervishoiu- ja tööohutuspoliitika uue raamistiku üle.
3. Komisjon loob ELi kodanikuühiskonna platvormi, et võidelda inimkaubanduse vastu.
4. Euroopa Roheline nädal 2013.
5. On alanud konkurss juurdepääsetava linna tiitlile 2014.
6. Euroopa tööstuspoliitika: tööstuslik renessanss.
7. Euroopa Komisjon soovib saada teada, kas tuleks ELi jäätmealastes õigusaktides seatud ringlussevõtu eesmärke muuta ja kuidas seda tuleks teha.
8. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Regioonide Komitee president Ramón Luis Valcįrcel arutasid Euroopa Liidu peamisi majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme.

1. Komisjon nõuab liikmesriikidelt rohkem tööd lastehoiu valdkonnas.

Arenguaruandest ilmneb, et lastehoiuteenuste olemasolu ja kättesaadavuse alal on ainult kaheksa riiki täitnud mõlemad eesmärgid, milles on ELi tasandil kokku lepitud. Nõndanimetatud „Barcelona eesmärgid”, milles ELi liidrid 2002. aastal kokku leppisid, nõuavad, et lastehoiuteenus peab olema tagatud 90%-le lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ning 33%-le alla kolmesaastastest lastest. Uues uuringus, mille komisjon samuti täna avaldas, heidetakse valgust nähtusele, mida nimetatakse sooliseks pensionilõheks: uuring näitab, et ELis on naiste pensionid keskmiselt 39% väiksemad kui meestel.

2010. aasta arvud näitavad, et enamik ELi riike ei ole suutnud täita omaenda eesmärke lastehoiu alal: mõlemas vanusekategoorias (0–3 aastat ning 3-aastastest kuni kohustusliku koolieani) suutsid eesmärgi täita ainult kaheksa riiki: Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad, Rootsi, Sloveenia ja Ühendkuningriik. Esimeses kategoorias (0–3 a) täitsid eesmärgi ainult 10 liikmesriiki ja teises kategoorias (3 a kuni kohustuslik kooliiga) 11 liikmesriiki.

Äsja avaldatud 2011. aasta andmetest ilmneb, et lastehoiuteenuste pakkumine suuremate laste jaoks on vähenenud, mis tähendab, et mõned riigid, kes täitsid eesmärgi aastal 2010, on nüüdseks langenud alla 90% künnise (Hispaania, Madalmaad, Iirimaa).

Töö- ja eraelu parema tasakaalustamise poliitika – eriti lastehoiuteenused – on naiste tööhõive edendamise seisukohast otsustava tähtsusega. Rohkem töötavaid naisi on ELi tööhõivealaste eesmärkide täitmiseks ja üldiselt kogu majandusstrateegia parandamiseks hädavajalik.

11 liikmesriigile on antud soovitusi naiste tööhõive, lastehoiuvõimaluste olemasolu või kvaliteedi ja/või pikapäevarühma kohtade ja lastehoiuteenuste kohta- ülevaade.

Täna avaldas komisjon ka uue ekspertuuringu soolise pensionilõhe kohta Euroopas, mis on esimene omataoline uuring. Sellest ilmneb, et naiste madalam tööhõive määr mõjutab neid ka veel pensionieas: naiste keskmine pension on 39% madalam kui meestel. Sooline pensionilõhe tuleneb kolmest tööturul valitsevast suundumusest:
1) naised jäävad tööelust kõrvale suurema tõenäosusega kui mehed;
2) naiste töötundide ja/või tööaastate arv on väiksem;
3) keskmiselt saavad naised vähem palka.

Pensionisüsteemid ei ole pelgalt möödunud töökäigu peegeldused: pensionid võivad vähendada, korrata või koguni suurendada soolist ebavõrdsust, mida esineb tööturul ja hoolduskohustuste jaotumises naiste ja meeste vahel.

Soolise ebavõrdsuse uus näitaja – sooline pensionilõhe – aitab hinnata soolise ebavõrdsuse ulatust eri eluetappidel. Olukord ELi eri osades on vägagi erinev. Paljudes liikmesriikides on sooline pensionilõhe väga suur: 17 riigis on pensionilõhe 30% või üle selle. Kaks suurima soolise pensionilõhega riiki on Luksemburg (47%) ja Saksamaa (44%). Skaala teises otsas on Eesti, kus sooline pensionilõhe on madalaim (4%); talle järgneb Slovakkia (8%).

Täpsem info: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-495_et.htm

2. Euroopa Komisjon käivitab avaliku arutelu ELi töötervishoiu- ja tööohutuspoliitika uue raamistiku üle.

Euroopa Komisjon on käivitanud avaliku arutelu, et koguda kokku üldsuse arvamused ELis 2007.–2012. aastal rakendatud tööohutus- ja töötervishoiustrateegia hindamise tulemuste kohta. Arutelu abil loodetakse välja selgitada selle valdkonna praegused ja tulevased probleemid ning püütakse leida neile lahendused. Kõikide inimeste ja organisatsioonide arvamusi oodatakse 31. maist kuni 26. augustini 2013. Eriti oodatud on liikmesriikide avaliku sektori asutuste esindajate, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide ning tööohutus- ja töötervishoiuküsimustega tegelevate sidusrühmade ja ekspertide arvamused.

Arutelu lähtekohana avaldas Euroopa Komisjon aastateks 2007–2012 koostatud tööohutus- ja töötervishoiustrateegia hindamise tulemused.

Aprillis 2011 avaldas komisjon 2007.–2012. aasta strateegia vaheülevaate vaheülevaade. Nüüd on internetis saadaval lõplik hinnang, mille koostamisel lähtuti konsultatsioonidest, mis peeti kõikide valdkonna asjaosalistega.

Avalik konsultatsioon: konsultatsioon

Töötervishoid ja ohutus: Euroopa Komisjon

3. Komisjon loob ELi kodanikuühiskonna platvormi, et võidelda inimkaubanduse vastu.

Üle saja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsiooni ühendavad oma jõud ELi uue kodanikuühiskonna platvormi raames, mille eesmärk on võidelda inimkaubanduse vastu. Euroopa Komisjoni loodav kogu Euroopat hõlmav platvorm on arutelufoorumiks nii Euroopa, riigi kui ka kohalikul tasandil tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad inimõiguste, laste õiguste, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse, sisserändajate õiguste ning varjupaikadega. Osalejad saavad vahetada kogemusi ja konkreetseid ideid selle kohta, kuidas ohvreid kõige paremini aidata, oma võrgustikke laiendada ning vältida uusi inimkaubanduse ohvreid.

Komisjon toetab platvormi tegevust, korraldades osalejatele regulaarseid kohtumisi, et koguda olulist ajakohast teavet ja tagasisidet kodanikuühiskonna organisatsioonide ees seisvate peamiste probleemide kohta. Platvormi teine kohtumine on esialgu kavandatud sügiseks. Komisjon otsib ka viise, kuidas korraldada platvormi raames veebipõhist teabevahetust.

Ainult üheksa liikmesriiki on täiel määral direktiivi direktiiv üle võtnud (Tsehhi, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Soome) ning 4 osaliselt (Belgia, Bulgaaria, Sloveenis ja UK).

Täpsem teave: http://www.neurope.eu/article/eu-launches-civil-society-platform

4. Euroopa Roheline nädal 2013.

See Euroopa keskkonnapoliitika suurim aastasündmus toimub 4-7.juunini 2013. Kui eelmise aasta konverentsi keskmes oli vesi, siis nüüd on selleks õhk. Keskkonnanädala pealkiri on „Puhtam õhk kõigile“- http://greenweek2013.eu/.

ELi eeskirjad on aidanud aastate jooksul kaasa Euroopa õhu puhtamaks muutmisele. Vaatamata sellele kannatavad kõige tihedamini asustatud linnades elavad inimesed siiski väga kehva õhukvaliteedi all. Mõnedes linnades hingavad inimesed sisse õhku, mis ületab tahkete osakeste, osooni ja lämmastikdioksiidi puhul kehtestatud ELi piirnorme märkimisväärselt.

Euroopa Komisjon on koostamas ettepanekuid, et lahendada kehtivates eeskirjades esinevaid puudujääke. Asjaomase õhu kvaliteeti reguleeriva EL seadusandluse läbivaatamise http://ec.europa.eu/environment/air/review_air_policy.htm raames on komisjon kogunud arvamusi kahe avaliku konsultatsiooni kaudu – viimane http://ec.europa.eu/environment/consultations/air_pollution_en.htm neist lõppes 4. märtsil 2013 ning selle tulemused avaldatakse peagi.

Komisjon kogus samuti teavet Brüsselis toimuva rohelise nädala raames, kus osales hinnanguliselt 3000 teadlast, ärijuhti, keskkonnaaktivisti ja valitsusametnikku. Rohelise nädala raames toimunud arutelusid kanti samuti üle internetis. Eesti Linnade Liidust osales Brüsselis toimuvatel üritustel Irja Alakivi.

Avasessioon toimus uus konverentsikeskuses The Egg Conference Centre in Brussels.

Avasessioonil oli kaks põhiettekandjat- Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potoćnik EK volinik ja Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni liige Satu Hassi SATU HASSI.

Need olid väga huvitavad ettekanded ja panid sügavamalt mõtlema toimuvate arengute üle. Globaalsete demograafiliste arenguprognooside kohaselt http://www.cgdev.org/page/global-demographic-trends elab aastal 2050 planeedil maa 9 miljardit inimest ja igal aastal lisandub 50 miljonit. Rahvastiku kasv toimub enamasti vähemarenenud riikides ning arenenud riikides on see negatiivne. Voliniku sõnul ei ole inimeste arvu kasv ja ressursid omavahel vastavuses. Järjest olulisemad on puhas õhk, vesi ja sanitaartingimused.

Majanduskasvu ja põhiressursside vaheliste seoste muutmiseks on vaja muuta olemasolevat majanduskasvu mudelit. Voliniku sõnul on halva õhukvaliteedi tõttu ning seeläbi halva tervise tõttu Euroopa kaotanud igal aastal miljardeid eurosid. Tema sõnul on vaja:

  • Rakendada täiel määral olemasolev seadusandlus;

  • Kujundada uued eesmärgid aastaks 2020+;

  • Arvestada globaalse dimensiooniga;

  • Vähendada tootmisest tekkivat saastet.

Komisjon kavatseb esitada ettepanekute paketi käesoleva aasta sügisel. EK voliniku sõnul oleme küll kokku leppinud „saastaja maksab“ printsiibis, aga praktikas seda ei rakendata. Tööstustoodangu kuludest on 60% tööjõukulu ja 40% ressursikulu. Aga ressurss tuleb väljapoolt EL ja seda tuleb muuta. Kogu süsteem tegutseb lühiajalises perspektiivis ja see ei tohi niiviisi jätkuda. Tuleb vähendada ressursi kasutust 1in kohta ning samuti suurendada taaskasutust. Ilma erineva tasandi meetmete integreeritud lähenemiseta pole meil mingit võimalust olla konkurentsivõimeline.

Satu Hassi sõnul ei ole olukord Euroopas rahuldav. See puudutab liikmesriikide eelarveid ja majandust. Siiani on olnud subsiidiumid fossiilkütustele kuus korda suuremad kui taastuvenergiale. Õhu halva kvaliteedi tõttu sureb igal aastal 10X rohkem inimesi kui liiklusõnnetustes. Tema sõnul ei ole keskkonna ekspertide hääl piisavalt tugev. Tööstust esindavad lobbistid on aga väga aktiivsed ja suruvad oma soove läbi. Liiga sageli toimub diskussioon ainult poliitikute ja ettevõtjate vahel. Vaja on seda ringi laiendada.

Väga raske on saavutada kokkuleppeid maksustamise küsimuses. Tema soovib muuta Lissaboni Lepingut nii, et neid küsimusi oleks kergem vastu võtta lihthääletamise teel.

On piisavalt tõendeid, et õhu kvaliteet mõjutab tervist. Euroopa Liidu standardid on 2x madalamad kui USA omad. Tema sõnul loob ambitsioonikas keskkonnapoliitika uusi tööstusettevõtteid, kes omakorda saavad oma teadmisi müüa teistele riikidele. Keskkonna küsimuste vältimine tõrjub tööstuse Euroopast välja, mitte vastupidi.

Ka väljaspool Brüsselit on kavandatud umbes 50 üritust satelliit üritused

Eestis on kavas Paides, Türis, Pärnus ja Tallinnas korraldada korteriühistustute õppepäevade raames õhukvaliteedile pühendatud töötubasid.

5. On alanud konkurss juurdepääsetava linna tiitlile 2014.

Euroopa Komisjon välja neljandat aastat toimuva Euroopa juurdepääsetavate linnade konkursi „Access City Award”. Igal aastal välja antava auhinnaga tunnustatakse ja tõstetakse esile linnu, kus püütakse muuta linnakeskkond juurdepääsetavaks kõigile, eriti aga puuetega ja eakatele inimestele.

Auhind on osa ELi laiematest jõupingutuste st tõketeta Euroopa loomise nimel: parem juurdepääsetavus toob linnadele pikaajalist majanduslikku ja sotsiaalset kasu, eriti arvestades rahvastiku vananemist. Vähemalt 50 000 elanikuga linnad võivad end kandidaatidena üles seada kuni 10. septembrini (keskööni Brüsseli aja järgi).

Valimine toimub kahes etapis: riiklikul tasandil toimuvale eelvoorule järgneb lõppvoor Euroopa tasandil. Konkursi Euroopa voorus valib juurdepääsetavuse asjatundjatest ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi esindajatest koosnev ˛ürii riikliku tasandi nominentide hulgast kuni neli finalisti, kes osalevad Brüsselis toimuval autasustamistseremoonial. Tseremoonia leiab aset Euroopa puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsi ajal, mis toimub 3.-4.detsembril 2013. Valituks osutunud linn pälvib „Juurdepääsetavate linnade 2014. Aasta konkursi (Access City Award 2014) võitja” aunimetuse.

Uuenduslike meetmete eest juurdepääsetavuse tagamisel arvatakse finalistide hulka veel kaks linna.

Euroopa ˛ürii valib välja ka äramärkimist väärivad linnad, mis on saavutanud väljapaistvaid tulemusi

juurdepääsetavuse teatavates valdkondades või aspektides.

Kandideerimisavaldusi võib esitada inglise, prantsuse või saksa keeles internetiaadressil

http://ec.europa.eu/justice/access-city

Lisateave: http://ec.europa.eu/justice/discrimination/disabilities/award/index_en.htm

Euroopa puuetega inimeste strateegia aastani 2020: http://ec.europa.eu/justice/discrimination/disabilities/disability-strategy/index_en.htm

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon:

http://ec.europa.eu/justice/discrimination/disabilities/convention/index_en.htm

6. Euroopa tööstuspoliitika: tööstuslik renessanss

Konverents toimus 6.juunil 2013 kell 8.30- 16.45 Euroopa Komisjoni Charlemange hoones- http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-505_en.htm

Avasõnavõttudega esinesid Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Rarroso.

Antonio Tajani ütles, et Euroopa on kahekordses kriisis. Tööstuse konkurentsivõime säilitamine on olulise tähtsusega. Hiina on suurendanud oma osa globaalses majanduses 7,5% võrra. Euroopa energiahinnad on kaks korda kõrgemad kui USAs ja kolm korda kõrgemad kui Hiinas. Oluline on uurida energia hindu ja komisjon kavatseb välja viia vastava uuringu, mille tulemused avalikustatakse sügisel. Euroopas on ka vähe VKEsid. Innovatsioon on konkurentsivõime jaoks elulise tähtsusega. Tööstus on majanduse nurgakivi. Liiga palju tähelepanu on pööratud panganduse ja teenindussektorile. Kaubandus on teine oluline sektor, mida tuleb arendada. On rahul läbirääkimiste alustamisega USAga uute kaubanduslepingute tingimuste üle.

Konverentsil kõneledes rõhutas Euroopa komisjoni president Barroso tööstuse juhtivat rolli Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegias. Ebaselgus ja kindlustunde puudumine on praegused põhilised takistused Euroopa tööstuse jaoks.

Ta ütles, et tähtis on suurendada konfidentsiaalsust, kuid seda on raske teha, kui tulevad erinevad sõnumid. On vaja pöörata tähelepanu ka tööhõive, eriti noorte tööhõive küsimusele. Teoreetiliste arutelude jätkumine ei aita meid edasi. Vaja on juba vastuvõetud otsuste ellurakendamine. Majandusreformi ettepanekud on tulnud raskel ajal, kuid need on vältimatud. Hispaania ja Portugal on teinud imelisi edusamme oma majanduse ümberkorraldamisel. Ümberkorraldusi on vaja, et muuta majandus konkurentsivõimelisemaks. Käimas on ka reformid pangandussektoris. Komisjon valmistab praegu ette järgmist sammu - ettepaneku ühtse lahendusmehhanismi kohta. Varsti esitatakse konkreetsed ettepanekud. Ei tohiks nõrgendada oma ambitsioone. Seetõttu on vaja luua tingimused ühise poliitika elluviimiseks. Vajalik on selge pühendumus eesmärkide elluviimiseks. Paljud liidrid ei käitu nagu liidrid vaid kui administraatorid või kommentaatorid. Vaja on suurendada fookust tööstusele. Vaja on taastada normaalne laenamise süsteem tööstusele. Paljudel juhtudel ei sõltu laenu andmine ettevõtte kvaliteedist vaid geograafilisest asukohast.

Rääkis ka järgmisest finantsperioodist ning kritiseeris seda, et liikmesriigid on vähendanud komisjoni poolse ettepaneku mahtu.

Euroopa energiasõltuvus suureneb. USA energiahinnad on oluliselt ja kordades madalamad kui Euroopas. Andis ülevaate viimase Euroopa Ülemkogu otsustest, mis aitavad vähendada energiasõltuvust ja suurendada konkurentsivõimet.

Täpsem info: http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-13-509_en.htm

Euroopa peab tööstuse kahaneva osakaalu 21. sajandil uuesti tõusule pöörama, et tagada kestlik kasv, luua kvaliteetseid töökohti ning lahendada sotsiaalseid kitsaskohti. Viivitamatu tegutsemine peaks aitama praegust langustrendi teistpidi liikuma panna, suurendades 2020. aastaks tööstuse osakaalu SKPst praeguselt 15,6%-lt 20%-le. Seetõttu pakub komisjon välja mitu prioriteetset meedet, et suurendada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, parandada ettevõtluskeskkonda, lihtsustada eelkõige VKEde juurdepääsu turgudele ja rahastamisele ning tagada, et oskused oleks vastavuses tööstuse vajadustega.

Tugevdatud tööstuspoliitika sambad on järgmised:

  • Investeeringud innovatsiooni – investeeringusõbralike raamtingimuste loomine, et taastada kriisieelne tase, keskendudes kuuele prioriteetsele valdkonnale, millel on tohutu potentsiaal majanduskasvu ja töökohtade loomiseks Euroopas: arenenud tootmistehnoloogiad keskkonnasõbralikuks tootmiseks, progressi võimaldavad tehnoloogiad, bioressursipõhised tooted, kestlik tööstuspoliitika ning säästev ehitus ja toormaterjalid, keskkonnasõbralikud autod ja laevad ning arukad võrgud. Liikmesriigid peaksid täitma oma rolli ning muutma investeeringud nendesse kuute valdkonda prioriteediks.;

  • Paremad turutingimused – siseturu toimimise parandamine ja rahvusvaheliste turgude avamine. Komisjon keskendub teatavatele teemadele, kus märkimisväärset edu saab saavutada kiiresti: parandada kaupade siseturu toimimist, edendada ettevõtlikkust seoses digitaalse ühtse turuga (mis prognooside kohaselt kasvab 10% aastas kuni 2016. aastani), intellektuaalomandi kaitse ning ELi VKEde rahvusvahelistumise toetamine (mis võiks keskpikas perspektiivis kasvada 13%-lt 25%-le);

  • Rahastamisvõimalused ja juurdepääs kapitalile – parandada reaalmajandusele laenude andmist, kasutades paremini ja suunatumalt ära avalikke vahendeid, sealhulgas EIP omi, mis peaks VKEdele täiendavalt laenama 10–15 miljardite eurot, ning struktuurifonde. Lisaks tuleks kaasata eravahendeid, kaotades riskikapitalifondide tegevusele seni kehtinud piirangud ning lihtsustades väiksemate ettevõtete piiriülest tegevust;

  • Inimkapital ja oskused – tööjõu ettevalmistamine tööstuse muutuste jaoks, prognoosides paremini oskuste vajadust ja vähendades oskuste sobimatust. Selles valdkonnas kavatseb komisjon edendada tööandjate, töötajate ja asjaomaste ametiasutuste koostööd, luues Euroopa valdkondlikud nõuandekogud ning valdkondlike teadmiste ja oskuste ühendused.

Peamised sõnumid ettekandjatelt:

  • EL on oma investeerimisprioriteedid määratlenud ja seda peab tegema ka iga liikmesriik;

  • Vaja on vähendada tööpuudust, eriti noorte tööpuudust;

  • Tuleb investeerida innovatsiooni ja uute tehnoloogiate arendamisesse;

  • Euroopa on kahekiiruseline (Portugali majandusminister);

  • Krediidivõimaluste pakkumine VKEdele on kriitilise tähtsusega;

  • Tööjõukulude alandamine ei suurenda konkurentsivõimet (Portugali majandusminister);

  • Tuleb suurendada kutsehariduses õppivate noorte arvu (Portugali majandusminister);

  • Ei ole vajalik maksupoliitika ühtlustamine Euroopas (Portugali majandusminister);

  • Vaja on lõpetada rääkimine ja panna siseturg reaalselt tööle (Portugali majandusminister);

  • Tuleb luua üleeuroopalised energia ja transpordi ühendused;

  • .Portugal arendab ka oma põlevkivi ja õlitööstust ja nad kavatsevad seda jätkata;

  • Väikseimaid riike tuleb toetada teaduse ja tehnoloogia arendamisel;

  • Vaja on muuta euroopa investeerimise jaoks atraktiivseks;

  • Vaja on Euroopa Liidu ühtset tööstuspoliitikat, sidudes selle teiste poliitikatega;

  • Vaja on uut paradigmat;

  • Arendada koostööd partneritega;

  • Kliimaaspekt on vaja siduda kaubanduslepingute läbirääkimistesse;

  • Tagada hea ettevõtluskliima;

  • Me elame maailmas kus materiaalsed ressursid on piiratud, kuid meil on palju inimkapitali;

  • Investorid ei vaata riike vaid sektoreid ja inimkapitali;

  • Vaja on luua euroopa ühine energiaturg, et tagada energiakindlus ja madalad energia hinnad;

  • Olulised on euroopa ülesed võrgustikud ja nende arendamine.;

  • Vähendada bürokraatiat- kui Ameerikas võttis ettevõtte ostu vormistamine aega 7 nädalat, siis Prantsusmaal ei ole viie kuu jooksul suudetud vastust anda ettevõtte laiendamise soovile;

  • Ei investeerita Euroopasse, sest viimastel aastatel on EL poliitika liikunud vales suunas (Sandro Bonomi- OGRALIME president)

  • Vaja on vähem, kuid paremat seadusandlust;

  • Vaja on pikaajalist perspektiivi, et luua kindlustunnet investorite jaoks;

  • Vaja on investeerida transpordi ja energia infrastruktuuri;

Jean-Pierre Clamadieu- Solvay juhatuse esimehe neli lihtsat sõnumit:

  • Makromajanduse raamistik peab muutuma õigeks

  • Vaja on EL ühist energiapoliitikat

  • Seadusandluse arengute pikaajalisem ettearvatus. Pole teada mis juhtub peale 2020 C02 turuga;

  • Selged poliitilised stsenaariumid

  • Arnaldo Abuzzini ettepanek koostada euroopa äriplaan;

  • Tööstus peab mängima oma poliitilist rolli- ta peab väljuma kliendi seisundist (EP tööstuskomisjoni liige- Reinhard Bütikkofer)

  • Tuleks USAga läbi rääkida subsiidiumidest tööstusele (EP tööstuskomisjoni liige- Reinhard Bütikkofer)

  • Vaja on ka poliitikate järjepidevust;

  • Tundub, et EU2020 strateegia on unustusse vajumas (EP tööstuskomisjoni liige- Reinhard Bütikkofer);

  • Et olla realist, peab olema ambitsioonikas;

Lisaks veel osalejate lühisõnumid Euroopa Komisjonile:

  • Haridus, haridus, haridus

  • Juurdepääs rahastusele

  • Ühine energiapoliitika

  • Rakendada olemasolevad eesmärgid ellu

  • Pikaajalised investeeringud (kasutades ka pensionifonde).


William E. Kennard (USA suursaadik Euroopas) ütles, et praegu on Obama suutnud protsessi, kus tööstus hakkas USAst lahkuma, tagasi pöörata. USA arvab, et kõik poliitikad peavad olema tööstuspoliitikad ja toetama majanduskasvu ja tööhõive kasvu. Nad on püüdnud arendada oma tugevusi. Seega on nad panustanud uuringutesse ja innovatsiooni. Näiteks autotööstuse osas oli otsus rahastada riigieelarvest autotööstusi ning see otsus võimaldas päästa mitmeid töökohti. Tuleks investeerida nendesse tööstusharudesse, kus USA on võimeline saama juhtrolli. On vaja mõista kuidas kaubad liiguvad ning toetada seda protsessi. Nad loodavad saada selget mandaati läbirääkimiste alustamiseks uute kaubanduslepingute sõlmimiseks Euroopa Liiduga. Edu sõltub sellest kas konkreetsed inimesed on valmis riskima ja tegema investeeringuid. Tuleb rääkida nende noorte inimestega, kes tahavad alustada oma ettevõtlust ja küsida millised on nende probleemid ja soovid. Nad vajavad keskkonda, mis tagab neile turvatunde, et ettevõtte alustamine on mõistlik.

Komisjon esitas teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, 28. november 2010, „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”

Teatises tunnistatakse, et ELi tööstus peab minema kiiremini üle vähese süsihappegaasi heitega ning ressursi- ja energiatõhusale majandusele, mis võib aidata kaasa kulude ja keskkonnamõju vähendamisele. Euroopa Komisjon avaldas 20. septembril 2011 ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, milles esitatakse raamistik, kuidas saavutada majanduskasvu, nii et sellega ei kaasneks sama kiire süsihappegaasi heite ja ressursivajaduse kasv. Komisjon koostab kooskõlas ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga, mille eesmärk on vähese süsihappegaasi heitega majanduse saavutamine aastaks 2050, pikaajalised valdkondlikud tööstusstrateegiad ja -poliitikad, mida on vaja vähese süsihappegaasi heitega ning ressursi- ja energiatõhusale majandusele üleminekuks.

http://europa.eu/legislation_summaries/enterprise/industry/et0005_et.htm

7. Euroopa Komisjon soovib saada teada, kas tuleks ELi jäätmealastes õigusaktides seatud ringlussevõtu eesmärke muuta ja kuidas seda tuleks teha.

ELi kehtivates jäätmealastes õigusaktides on kehtestatud selged eesmärgid jäätmete korduvkasutamisele ja ringlussevõtule ning jäätmete prügilatesse ladestamise vähendamisele. 2020. aastaks tuleks 50% olme- ja majapidamisjäätmetest ning 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest võtta ringlusse või korduvkasutada. Tänu sellistele eesmärkidele on olukord juba tunduvalt parem ning mitu liikmesriiki on näidanud, et tulemusi ja uusi töökohti on võimalik saada kiiresti ja väheste kuludega. Lisaks keskkonnakaitse aspektile on tooraine hinnatõus suurendanud oluliselt majanduslikku survet jäätmekäitlust tõhustada. Hiljutistes poliitikadokumentides, nagu Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (ressursitõhus Euroopa) ja ettepanek 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta (programm), on selgitatud ressursitõhusa ja ringmajanduse arendamise majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Nende eelduseks on:

 jäätmetekke veelgi tulemuslikum vältimine,

 ringlussevõtu ja korduvkasutuse viimine suurima võimaliku tasemeni,

 jäätmepõletuse lubamine ainult selliste materjalide puhul, mida ei saa ringlusse võtta, ja

 lõpetada järk-järgult aastaks 2020 jäätmete ladestamine prügilatesse.

Regioonide Komitee juuli kuu täiskogul arutatakse arvamuse eelnõu „EUROOPA LIIDU JÄÄTMETEALASTE PÕHIEESMÄRKIDE LÄBIVAATAMINE”(lisatud). Tähtaeg selle arvamuse kohta omapoolsete muudatusettepanekute esitamiseks on 19.juuni 2013.

Komisjon määrab avaliku arutelu tulemuste alusel kindlaks eesmärkide saavutamise peamised võimalused. Seejärel analüüsitakse nende võimalikku lisaväärtust ja majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ja 2014. aastal võiks teha osana jäätmepoliitika läbivaatamisest õigusakti ettepaneku. Lisaks eesmärkidele uuritakse läbivaatamise käigus võimalikke kattumisi kehtivates õigusaktides ja õigusaktide lihtsustamise võimalusi, et muuta need selgemaks ja järjepidevamaks.

Täpsem info: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-509_et.htm

8. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Regioonide Komitee president Ramón Luis Valcįrcel arutasid Euroopa Liidu peamisi majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme.

Arutelu keskmes oli kindel otsus rakendada kriisist väljumiseks kokkulepitud meetmeid, soodustada veelgi rohkem tööhõivet ja majanduskasvu ning liikuda majandus- ja rahaliidu tugevama integreerimise suunas.

Regioonide Komitee president Valcįrcel ütles, et „On saabunud aeg hakata tõsiselt mõtteid mõlgutama selle üle, kuidas Euroopa Liit saaks reaalselt tugevdada linnade ja piirkondade rolli, kuna just nende ametiasutused on kodanikele kõige lähemal. Olen sügavalt veendunud, et selleks, et aidata kohalikel ettevõtjatel luua uusi töökohti ja taastada noorte kodanike usk oma võimetesse, peame jätkama Euroopa integreerimist ja tugevdama Euroopa piirkondade rolli. Ainus võimalus kriisist üle saada on minu arvates järgida põhimõtet „rohkem Euroopat”.

Presidendid arutlesid ka strateegia „Euroopa 2020” üle, mis on jätkuvalt ELi tegevuse aluseks. Sellega seoses soovitas Regioonide Komitee president komisjonil valmistada ette valge raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, et selle põhjal paremini analüüsida 2020. aasta territoriaalse tegevuskava ja strateegia „Euroopa 2020” vastastikust mõju.

Regioonide Komitee president rõhutas, et lisaks strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste järgimisel tehtavate edusammude jälgimisele on Regioonide Komiteel juba käsil ka kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist lähtuv strateegia vahehindamine. Regioonide Komitee panust sellesse vahehindamisse esitletakse Euroopa piirkondade ja linnade järgmisel tippkohtumisel, mis toimub 6.–7. märtsil 2014 Ateenas.

President Valcįrcel ei jätnud ka märkimata, et 2014. aastal tähistatakse Regioonide Komitee 20. aastapäeva. See on komitee jaoks hea võimalus „vaadata tagasi, teha kokkuvõte seni saavutatust ja kavandada järgmisi samme”. Ettepanekuid selle kohta, kuidas tugevdada komitee institutsioonilist ja poliitilist rolli pärast 2015. aastat, esitletakse täiskogu istungjärgul, mis tähistab 20 aasta täitumist komitee asutamisest (aprillis 2014).

Seitset kohalikku ja piirkondlikku liitu esindasid:

– Giorgio Orsoni, Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) esimene aseesimees ja Veneetsia linnapea;

– Karl-Heinz Lambertz, Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni (AEBR) esimees ja Belgia saksakeelse kogukonna omavalitsuse juht;

– Jean-Yves Le Drian, Euroopa Mereliste Äärealade Organisatsiooni (CPMR) president, Prantsusmaa kaitseminister ja Bretagne'i piirkondliku volikogu (PES/FR) esimees;

– Hande Özsan Bozatli, Euroopa Piirkondade Assamblee (AER) president ning Istanbuli provintsivalitsuse ELi ja rahvusvaheliste suhete komitee esimees;

– Daniėl Termont, organisatsiooni EUROCITIES täitevkomitee liige ja Genti linnapea (Belgia);

– Franēoise Dupuis, Euroopa Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverentsi (CALRE) esimees ja Brüsseli pealinnapiirkonna parlamendi esimees;

– Franco Iacop, Euroopa Seadusandlike Volitustega Piirkondade Konverentsi (REGLEG) esimees.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


07.06.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit