Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


20.-24. mai 2013 nr. 18
Print
E-nädalakiri 18/2013

Sisukord:
1. 22.mai Euroopa Ülemkogu teemad.
2. Euroopa Parlament leiab, et riiklikud pensionid peavad tagama inimväärsed elamistingimused.
3. Urmo Kübar on tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna Eesti kandidaat.
4. Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimised.
5. Euroopa Komisjon tutvustas oma seisukohti teemal, kuidas ränne ja liikuvus võivad toetada kaasavat majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning kuidas tugevdada üleilmset koostööd selles valdkonnas.
6. Euroopa portaal „Build up“ kajastab Rakvere saavutusi energia vallas.
7. Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada 300 olulist meresadamat.

1. 22.mai Euroopa Ülemkogu teemad.

Euroopa Ülemkogu arutas energeetikat seoses ELi jõupingutustega edendada majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet. Ülemkogu keskendus järgmistele küsimustele:

  1. energia siseturu väljakujundamise ja võrkude omavahelise ühendamise prioriteetsus;

  2. vajadus suurendada kaasaegsesse energiataristusse tehtavaid investeeringuid

  3. kõrgete energiahindade probleem.

Ülemkogu otsustas muu hulgas, et on vaja teha olulisi investeeringuid uude ja arukasse energeetika infrastruktuuri, et tagada katkematu energiavarustus taskukohase hinnaga. Sellised investeeringud on olulised tööhõive ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks ning aitavad suurendada konkurentsivõimet. Need investeeringud peaks valdavalt tulema turult.

See muudab veelgi olulisemaks hästi toimiva süsinikuturgu ja prognoositava kliima-ja energiapoliitika raamistiku 2020+ olemasolu, mis aitab mobiliseerida erakapitali ja vähendada kulusid energia investeeringuteks. Euroopa Ülemkogu tervitab komisjoni rohelist raamatut kliima-ja energiapoliitika raamistiku kohta 2030 ning naaseb selle küsimuse juurde 2014 aasta märtsis peale seda kui komisjon tuleb välja konkreetsemate ettepanekutega, et arutada poliitilisi valikuid , pidades silmas COP 21 2015 püstitatud eesmärke.

Ülemkogu järeldused

Euroopa Liidu Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 näeb ette, et tuleks arvesse võtta ka pikemaajalist perspektiivi, mille komisjon määras kindlaks 2011. aastal edenemiskavas „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050”, energia tegevuskavas aastani 2050 ja transpordipoliitika valges raamatus. Kõnealused tegevuskavad töötati välja kooskõlas eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Nimetatud tegevuskavad on osa arenenud riikide kui rühma vajalikest ühistest jõupingutustest- roheline raamat

Konsultatsioon kestab 28/03/2013 kuni 02/07/2013- küsimustik

Link EK kodulehele:
http://ec.europa.eu/energy/consultations/20130702_green_paper_2030_en.htm

Kajastasin oma nädalaaruandes nr 15/2013 http://portaal.ell.ee/17125 Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolekul toimunud arutelu arvamuse üle

„Toimiv energiaturg”, COM(2012) 663 final. ENVE-V-033, CDR595-2013_00_00_TRA_PA.
Raportöör: Piet de Vey Mestdagh (NL/ALDE)

ja omaalgatusliku arvamuse üle

„Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohad kildagaasi, kinnisgaasi, põlevkiviõli ja kinnisõli kasutamise kohta (mittekonventsionaalsed süsivesinikud)” ENVE-V-034, CDR1616-2013_00_00_TRA_DT.
Raportöör: Brian Meaney (IE/EA).

Eesti jaoks käsitles tippkohtumine küsimust, mille Brüsselis toimuv areng kujutab endast ülitõsiseid probleeme. Suure majanduskahju vältimiseks on üles rivistatud kõik valitsuse liikmed, kel on vähegi pistmist energia- ja kliimapoliitikaga – käima on lükatud suur ja koordineeritud lobistamisaktsioon, milletaolist on Eesti puhul harva nähtud.

Eesti valitsus ja ametnikud teevad tavaliselt kõik endast oleneva, et lahendada probleemid –
http://www.epl.ee/news/eesti/valitsuse-valklobilahing-brusselis-paasta-eesti-polevkivitoostus.d?id=66172346

Peaminister Andrus Ansip kohtus lisaks 23.mail Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga, et arutada energeetikaga seotud probleeme ja kütusekvaliteedi direktiivi, mis tekitaks Eesti majandusele suurt kahju- delfi uudis

Euroopa Ülemkogu arutas ka maksupoliitikat, pöörates eelkõige tähelepanu sellele, kuidas parandada maksude kogumise tõhusust ja tegeleda kõige paremini maksudest kõrvalehoidmisega ja maksupettusega liikmesriikide fiskaalpoliitika tugevdamise ja siseturu süvendamise eesmärgil.

Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu resolutsiooni, milles saadikud kutsuvad üles vähendama maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise tõttu tekkivat maksutulupuudujääki, mis ulatub igal aastal triljoni euroni.

EP uudis: pressiteade

EP täiskogul vastu võetud tekstid: dokumendid

Ülemkogu otsused seoses maksupoliitikaga: otsus

2. Euroopa Parlament leiab, et riiklikud pensionid peavad tagama inimväärsed elamistingimused.

Majanduskriis ja elanikkonna vananemisest tulenevad probleemid on esile toonud nii kogumisskeemide kui ka jooksval rahastamisel põhinevate pensioniskeemide nõrkused, nendivad saadikud teisipäeval, 21. mail täiskogul vastu võetud resolutsioonis. Saadikud kutsuvad üles säilitama mitmekesised pensioniskeeme ja rõhutavad riiklike pensionite vajadust inimväärsete elamistingimuste tagamiseks.

Kolmandik ELi rahvastikust on üle 55-aastased. Pensionisüsteemide jätkusuutlikkus on ohus demograafiliste muutuste ja pinges eelarvete tõttu.

Vastusena Euroopa Komisjoni 2012. aasta valgele paberile soovitavad saadikud liikmesriikidel sisse viia või säilitada mitme sambaga pensionisüsteemid. Need peaks koosnema üldisest jooksval rahastamisel põhinevast riiklikust pensioniskeemist esimeses sambas ja teise samba täiendavast tööandjapensioni kogumise skeemist, mis põhineb riigi, sektori või ettevõtte kollektiivlepingul ja riigi õigusaktidel. Kolmas pensionisammas peaks aga põhinema eraisiku säästudel.

EP pressiteade

Euroopa Parlamendi 21. mai 2013. aasta resolutsioon piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava kohta: resolutsioon

3. Urmo Kübar on tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna Eesti kandidaat.

Euroopa Parlament tunnustab juunis erinevate elualade väljapaistvaid eurooplasi Euroopa Kodaniku Auhinnaga. Eesti kandidaat on Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht Urmo Kübar, kelle kandidatuuri esitas Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir (ALDE).

"Urmo Kübar on kodanikuühiskonna ühenduste aktiivne kõneisik. Tänu tema tegevusele on ühendused hakanud tegema rohkem koostööd ühiste eesmärkide elluviimisel ning otsustajad on pidanud järjest enam arvestama nende seisukohtadega nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil," ütles pr. Oviir.

Ta tõi esile Urmo Kübara aktiivset osavõttu erinevates töörühmades ja projektides, mis on suunatud kodanikuühiskonna edendamisele ning Urmo Kübara kui eksperdi nõu seadusloome vallas. Urmo Kübar on kaasa aidanud koostöövõrgustike loomisele erinevate huvigruppide - nt. Tallinna mittetulundusühingute - vahel ja aidanud ellu viia 'Teeme ära 2008-2012.aasta kampaaniaid, mis on tänaseks kasvanud ülemaailmselt toimivaks ettevõtmiseks.

"Viimane näide, kus Urmo Kübar on oluliselt panustanud Eesti kodanikuühiskonna arengusse, on Rahvakogu loomine ja tegevus, et peatada poliitikute võõrandumine rahvast ja tagada demokraatliku ühiskonna areng," ütles Siiri Oviir.

Eesti ˛ürii, kuhu kuulusid EP saadikud Kristiina Ojuland (ALDE), Tunne Kelam (EPP) ja Ivari Padar (S&D) kiitis Urmo Kübara kandidatuuri Euroopa Kodaniku Auhinnale üksmeelselt heaks. ˇürii hinnangul on tegemist noore teotahtelise eurooplasega, kes on euroopalike väärtuste levikuks ja kinnistamiseks palju panustanud.

Kokku annab EP välja kuni 50 auhinda ning igast liikmesriigist on võimalik esitada kuni viis kandidaati. Võitjate autasustamise tseremoonia toimub oktoobris Brüsselis. Euroopa Kodaniku Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvaid eurooplasi alates 2009. aastast.

4. Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimised.

Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimised peaksid toimuma ajavahemikul 22.–25. mai. Seda otsuse eelnõu kohaselt, mis sai parlamendi täiskogu heakskiidu teisipäeval, 21. mail. Valimiste toomine juunist maisse annaks uuele parlamendi koosseisule rohkem aega ette valmistada 2014. aasta juulis toimuvaid Euroopa Komisjoni presidendi valimisi.

Pressiteade: EP valimised 2014

5. Euroopa Komisjon tutvustas oma seisukohti teemal, kuidas ränne ja liikuvus võivad toetada kaasavat majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning kuidas tugevdada üleilmset koostööd selles valdkonnas.

Komisjoni teatis teatis on aluseks ELi ja selle liikmesriikide ühisele seisukohale, mille nad võtavad ÜRO Peaassamblee poolt 3.-4. oktoobril 2013 korraldataval rahvusvahelise rände ja arengu kõrgetasemelisel dialoogil. See üritus annab poliitikakujundajatele ja ‑tegijatele ainukordse võimaluse vahetada mõtteid selle üle, kuidas töötada välja üleilmset tegevuskava tulemusliku, kaasava ja õigustel põhineva rände juhtimiseks ja teha kindlaks meetmeid, millega edendada rändajate rolli uuenduse ja arengu kandjatena.

Et edendada rännet ja mobiilsust nii madalamate kui ka keskmiste tuludega lähte- ja sihtriikide arengu mootorina, kutsub komisjon kõiki asjaosalisi üles kõiki rahvusvahelise rändega seotud võimalusi ära kasutama ja sellega seotud probleemidele lahendusi leidma ning muu hulgas:

  • tagama, et arengustrateegiates tunnistatakse ränne ja liikuvus arengut võimaldavateks teguriteks;

  • austama rändajate inimväärikust ja tagama nende inim- ja põhiõiguste kaitse, olenemata rändajate õiguslikust staatusest;

  • kaaluma hoolikamalt vastastikuseid seoseid kliimamuutuste, keskkonna halvenemise ja rände vahel;

  • tunnistama probleemide olemasolu, mida kasvav linnastumine ja ränne toob kaasa linnadele ja linnastutele;

  • tugevdama rände juhtimist kahepoolse ja piirkondliku koostöö kaudu, sh koostöös kodanikuühiskonnaga;

  • soodustama rahvusvahelist ja piirkondlikku tööjõu liikuvust.

Lisaks sellele on teatises tehtud ka ettepanek selle kohta, kuidas EL võiks oma poliitikas ja tavades omaks võtta põhjapanevama migratsiooni- ja arengukäsituse, eelkõige rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi ja ELi arengupoliitika muudatuste kava kaudu. Et võtta veelgi täielikumalt arvesse mõju, mida ränne ja liikuvus avaldavad jätkusuutlikule arengule, on kindlaks tehtud rida uusi prioriteete, sealhulgas arengumaade vahelise rände juhtimise ja arengumõju edendamine ning rändeküsimuste lisamine arengukavva. Komisjon võtab endale ka kohustuse tugevdada rände- ja arengualgatuste toetamist, sealhulgas aidates ELi partnerriike rände juhtimise edendamisel.

Kõrgetasemelise dialoogi käigus peetavad arutelud keskenduvad järgmisele:

  • hinnata, millised on rahvusvahelise rände tagajärjed jätkusuutlikule arengule, ning teha kindlaks vastavad prioriteedid, et valmistada ette 2015. aastale järgneva arengukava raamistik;

  • meetmed, millega tagatakse kõikide rännumeeste inimõiguste austamine ja kaitse, asetades erilist rõhku naistele ja lastele, ning millega hoitakse ära ja tõkestatakse rändajate salajast üle piiri toimetamist ja inimkaubandust ning tagatakse distsiplineeritud, seadusekohane ja ohutu ränne;

  • partnerlussuhete ja koostöö tugevdamine rahvusvahelise rände küsimustes, mehhanismid, mille abil saab rändeküsimuse lülitada arengupoliitikasse, ja sidususe edendamine kõikidel tasanditel; ning

  • rahvusvaheline ja piirkondlik tööjõu liikuvus ning selle mõju arengule.

Euroopa Komisjoni pressiteade: pressiteade

6. Euroopa portaal „Build up“ kajastab Rakvere saavutusi energia vallas.

Rakveres 21.veebruaril 2013 toimunud ManagEnergy administratiivse suutlikkuse tõstmise seminaril osalesid 14 omavalitsuste esindajat- http://managenergy.net/networking_meetings/463#.UZ3uY8pdU0E

Sama üritust tutvustab Euroopa portaal „Build up“ oma artiklis „Activating sustainable energy planning in Estonia“- http://www.buildup.eu/news/35014

7. Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada 300 olulist meresadamat.

Euroopa Komisjon käivitas 23.mail uue algatuse 319 olulisema Euroopa rannikuala meresadama toimingute ning transpordiühenduste parandamiseks. Väljapakutud suunised ja seadusemuudatused aitavad sadamaoperaatoritel parandada teenuste ja vahendite kvaliteeti ning annavad neile finantsküsimustes rohkem autonoomiat.

74 % kaubast transporditakse Euroopasse ja Euroopast välja mereteid pidi, kuid üks viiendik sellest läbib hetkel vaid kolme sadamat: Rotterdami, Hamburgi ja Antwerpeni sadamat. Selline ebavõrdne tööjaotus tingib ülekoormatuse ja lisakulud nii lastisaatjatele, transpordiettevõtjatele kui tarbijatele. Uute ettepanekute rakendamine aitaks Euroopal aastaks 2030 kokku hoida kuni kümme miljardit eurot ja sealjuures arendada uusi lähimereveoteid.

Komisjon teeb ettepaneku muuta sadamateenuste osutajate määramise menetlus läbipaistvamaks ja avatumaks. Vältimaks hindade kuritarvitamist ainuõigustega ettevõtjate poolt kehtestatakse vastavad eeskirjad ning sadamate kliendisõbralikemaks muutmisel nähakse ette sadama kasutajate nõuandekomitee. Selleks et kohalikud sadamakogukonnad saaksid täit tulu paremast koordineerimisest ja sobilikumast ettevõtluskeskkonnast, jäetakse üksikasjad täpsustada kohalikul tasandil.

Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Siim Kallas sõnas: „Meie meresadamad on olulised väravad, sest nende kaudu jõuavad transpordikoridorid kõikjale maailmas. Mõned maailma parimad sadamarajatised on juba meie käsutuses. Me kavatseme need säilitada. Suurimaks väljakutseks on aga ülekoormatus, liikluskasv ja investeeringud. Suurem hulk sadamaid peab vastama kõrgetele standarditele. Täna tehtud ettepanekud aitavad tuua Euroopa sadamateenused 21. sajandisse, meelitada ligi investeerijaid ning luua töökohti seal, kus neid kõige enam vajatakse.”

Kõnealune algatus hõlmab teatist, milles antakse ülevaade Euroopa sadamapoliitikast ja milles teavitatakse kaheksast komisjoni meetmest ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavast sihipärasest õigusloomeettepanekust, et kehtestada poliitika ja eesmärkide ellu viimiseks vajalikud uued õigussätted.

Selleks et ettepanek tavapärase õigusloomemenetlusega vastu võetaks, peavad Euroopa Parlament ja liikmesriigid selle eelnevalt heaks kiitma.

Rohkem infot:
http://ec.europa.eu/transport/modes/maritime/ports_en.htm

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

07.06.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit