Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


06.-08. mai 2013 nr. 17
Print

E-nädalakiri 17/2013

Sisukord:
1. Euroopa Liidu volinik Reding arutles Brüsselis kodanikega Euroopa tuleviku üle.
2. ELi majandus hakkab pärast pikaleveninud langust aeglaselt elavnema.
3. Regioonide Komitee ühtekuuluvuspoliitika komisjoni (COTER) koosolek.
4. Ametlikud kõnelused järgmise finantsperioodi 2014-2020 osas võivad alata.
5. Rohelisse taristusse investeerimine toob kasu loodusele, ühiskonnale ja inimestele.

1. Euroopa Liidu volinik Reding arutles Brüsselis kodanikega Euroopa tuleviku üle.

Arutelu Euroopa tuleviku ja majanduskriisi tagajärgede üle saab hoogu juurde ning Euroopa Komisjon korraldab mitmes Euroopa linnas kohtumisi kodanikega, et kuulata nende muresid ja tulevikuootusi. 4. mail 2013 arutles Brüsselis kodanikega Euroopa tuleviku üle Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding.

Euroopa Komisjon on kuulutanud 2013. aasta Euroopa kodanike aastaks Euroopa kodanike aasta, mis on pühendatud kodanikele ja nende õigustele. Kodanikega peetavad arutelud moodustavad Euroopa kodanike aasta tuuma.

ELi kodakondsuse kehtestamisest möödunud kahekümne aasta vältel on palju saavutatud. Äsja avaldatud ELi uuringust ilmneb, et praegu tunneb end eurooplasena 63% kodanikest. Belgias on see näitaja veidi suurem – 68% .

Euroopa on tänaseks jõudnud ristteele. Euroopa tulevikust räägivad kõik ja paljud arvavad, et suund tuleks võtta poliitilise liidu ehk rahvusriikide föderatsiooni või Euroopa Ühendriikide loomise poole. Lähemad kuud ja aastad on Euroopa Liidu tulevikusuuna seisukohast otsustavad. Euroopa edasine integratsioon peab käima käsikäes ELi demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega.

Kodanikelt arutelude käigus saadav tagasiside aitab Euroopa Komisjonil valida, millises suunas ELi tulevase reformi plaanide koostamisel liikuda. Arutelude üks põhieesmärke on ka valmistada ette pinda 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.

Euroopa kodanike aastal, 8. mail 2013, avaldab komisjon teise aruande ELi kodakondsuse kohta. Selles võetakse kokku 25 meedet, mis esitati 2010. aastal, ning esitatakse 12 uut konkreetset meedet nende probleemide lahendamiseks ( meetmed) , mis ELi kodanikke ikka veel muretsema panevad. Avaliku Interneti-arutelu ja dialoogide käigus tõstatud küsimused täiendavad aruannet ja kujundavad komisjoni kodakondsuspoliitikat.

Arutelud Euroopa Liidu tuleviku üle:
http://ec.europa.eu/debate-future-europe/index_en.htm

Euroopa tuleviku suundumustega seotud põhidokumendid:
http://ec.europa.eu/debate-future-europe/key-information/index_en.htm

2. ELi majandus hakkab pärast pikaleveninud langust aeglaselt elavnema.

Pärast 2012. aasta langust peaks ELi majandus 2013. aasta esimesel poolel stabiliseeruma. Prognoositakse, et SKP kasv muutub käesoleva aasta teises pooles järk-järgult positiivseks ja saab 2014. aastal pisut hoogu juurde.

SKP aastaseks kasvuks prognoositakse käesolevaks aastaks ELis tervikuna -0,1% ja euroalal -0,4%. 2014. aastal peaks majandustegevus ELis tervikuna kasvama 1,4% ja euroalal 1,2%.

Siseinvesteeringuid ja -tarbimist hoiavad praegu endiselt tagasi bilansi korrigeerimine ja laenupakkumise piirangud mõnedes liikmesriikides, madalad ootused tulevase kasumi ja sissetulekute kohta ning suur ebakindlus seoses majandusväljavaadetega. Ehkki olukord finantsturgudel on paranenud märkimisväärselt ja intressimäärad on langenud kõikjal ELis, ei kajastu need suundumused veel reaalmajanduses. Praegu on finantsvaldkonna killustumise vähenemist liikmesriikide vahel vaid vaevu märgata ning haavatava majandusega riikides on ettevõtjate laenutingimused ranged.

Ehkki majandusväljavaadetega seonduvad riskid on tasakaalustunud eelmise aasta suvest alates tehtud oluliste poliitiliste otsuste mõjul, on need riskid endiselt olemas. Töötuse väga kõrge määr mõnes liikmesriigis võib ohustada sotsiaalset sidusust ja muutuda uute reformide puudumisel püsivaks. Üldisel tasandil on endiselt keskse tähtsusega kohandamismeetmete ja -poliitika tõhus rakendamine majandus- ja rahaliidu struktuuri tugevdamiseks, eesmärgiga hoida ära pingete taastekkimine finantsturgudel.

Positiivse külje pealt võib soodne olukord finantsturgudel või kohanduste ja reformidega oodatust kiirem edasiliikumine teha võimalikuks usalduse ja majanduskasvu kiirema taastumise. Üleilmne majanduskasv võib osutada oodatust dünaamilisemaks, eelkõige hiljuti võetud nõudluse suurendamise meetmete mõjul. Tulevased inflatsiooniriskid tunduvad olevat üldjoontes tasakaalus.

Üksikasjalik ülevaade on leitav:
http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2013_spring_forecast_en.htm

Ülevaade Eesti kohta:
Eesti

3. Regioonide Komitee ühtekuuluvuspoliitika komisjoni (COTER) koosolek.

Ühtekuuluvuspoliitika (COTER) komisjoni koosolek toimus teisipäeval, 7. mail 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osalesid Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Jüri Pihl.

Peale koosoleku eelmise protokolli ja päevakorra kinnitamist andis komisjoni esimees ülevaate vahepeal toimunud sündmustest.

Komisjoni päevakord ja töödokumendid on leitavad: COTER komisjon

Edasise töökorraldus osas võeti teadmiseks käimasolev tööprogramm ning otsustati:

Määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste soovitus vahendite paremaks kasutamiseks uue finantsperspektiivi 2014–2020 raames - NUÑEZ FEIJOO, Alberto ( (ES/EPP)

  • ELi tulevase sadamapoliitika raamistik, sh õigusakti ettepanek - COSIMI, Alessandro (IT/PES)

Otsustati arvamust mitte koostada administratsiooni poolt esitatud ettepanekute suhtes, välja arvatud üks ettepanek. Prantsusmaa esindaja soovis, et komisjon koostaks siiski arvamuse EK ettepaneku suhtes sõidukite massi ja mõõtude osas. See küsimus pandi järgmise COTER koosoleku päevakorda, kuid vaja on vaadata ajakava ja võimaliku arvamuse sisu. Edasi andis komisjoni esimees ülevaate üle milline on COTER komisjoni panus Regioonide Komitee 2012. aasta mõjuaruandesse.

Teadmiseks võeti käimasolevate tööde kava ja arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Arvamus „Keskkonnahoidliku transpordi pakett”. Komisjoni teatis „Puhas energia ja transport: alternatiivkütuste Euroopa strateegia” - COM(2013) 17 final; Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta, COM(2013) 18 final
CDR28-2013_00_00_TRA_PA – COTER-V-037
Raportöör: Saima Kalev (EE/EA)

Olen Saima Kalevi raportit ja selle sisu tutvustanud juba oma varasemates aruannetes.

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi üksuse juhataja Daniela Rosca ütles oma sõnavõtus, et komisjoni ettepanek puudutab eelkõige standardeid, koostalitusvõimet ja miinimum infrastruktuuri nõudeid. Ajakava osas on vaja liikmesriikidega veel nõu pidada. Ettepanek põhineb kahe aastasel põhjalikul ettevalmistaval tööl. Küsimus on ka euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmises. Kõikidele kütustule peab andma võrdse võimaluse ja selleks on vaja luua infrastruktuur. Riik peaks eelkõige korraldama selle infrastruktuuri loomise, mitte otseselt seda rahastama. Euroopa ei tohi aega kaotada.

Komisjoni esimees ütles, et kuna tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks oli väga lühike, siis on see võimalus täiskogu istungil.

Bore soovis, et raportöör vaataks punkti 31 ja selgitaks selle punkti tähendust.
Meaney ütles, et peaks paremini vältima tõlke probleeme. Veel leiti sõnavõttudes, et tegemist on väga strateegilise dokumendiga. Hetkel oli arvamuse eelnõu kohta oli esitatud ainult kolm muudatusettepanekut, millega Saima ka nõustus. Kõik muudatusettepanekud võeti vastu. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega (Bore) ja 4 erapooletut. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.-4. juulil 2013.

Arvamus teemal „Territoriaalse mõju hindamine”. Omaalgatuslik arvamus. CDR29-2013_00_00_TRA_DT_PA – COTER-V-038
Raportöör: Michael Schneider (DE/EPP)

Nädalakirjas 15/2013 andsin lühiülevaate Schneideri arvamusest ja võimalusest anda omapoolne sisend. Raportöör leiab, et territoriaalse mõju hindamine võib sobida ka ELi poliitiliste ettepanekute võimalike negatiivsete mõjude esiletoomiseks. Eriti oluline on see proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades. Seega on territoriaalse mõju hindamine ka oluline õigusloome parandamise vahend. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 174 ja 175 peavad kõik poliitikavaldkonnad aitama kaasa territoriaalse ühtekuuluvuse ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele ning et seetõttu on vaja uurida meetmete ruumilist mõju ning hinnata nende mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Territoriaalne ühtekuuluvus

- keskendub piirkondade majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse kõrvaldamisele struktuurilise toetamise ja piirkondade arengupotentsiaali arendamise kaudu (tasakaalustatud territoriaalne areng);

- kohustab Euroopa poliitikakujundajaid võtma oma territoriaalse mõjuga volituste kasutamisel omaks lähenemisviisi, mis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ühtne ja seejuures valdkonnaülene (territoriaalne integratsioon);

- kutsub avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna osalejaid üles moodustama tõhusate kohapealsete meetmete võtmiseks võrgustikke (territoriaalne juhtimine);

Raportöör ei ole rahul, et komisjoni töödokumendis territoriaalse mõju hindamise kohta käsitletakse neist kolmest mõõtmest vaid esimest, ja soovitab dokumenti vastavalt täiendada.

Ta leiab, et Euroopa ruumi arenguplaani on vaja ajakohastada, et arvesse võtta – eelkõige viimaste laienemistega seoses – muutunud ruumilisi olusid, ja soovitab jätkata selles suunas tööd 2020. aasta territoriaalse tegevuskavaga.

Ta ei ole rahul, et strateegias „Euroopa 2020” ei käsitleta linnade ja piirkondade pädevuste iseärasusi, nagu mainiti ka 2012. aasta oktoobris Regioonide Komitee kolmandas järelevalvearuandes strateegia „Euroopa 2020” kohta, ja näeb ELi piirkondlikus mitmekesisuses ammendamata potentsiaali, mis nõuab strateegia „Euroopa 2020” poliitilises kujundamises piiriülest ja ruumilist mõõdet.

Leiab, et valdkondlike poliitikameetmete puhul tuleks analüüsida territoriaalset mõõdet samaväärsena majandusliku, ökoloogilise ja sotsiaalse mõõtmega, eelkõige seoses mõjuga – sealhulgas finantsmõjuga – kohalikule ja piirkondlikule tasandile.

Näeb eelkõige Euroopa tasandil kohaliku (NUTS III) ja piirkondliku tasandi (NUTS II) kohta saadaval olevate andmete osas ikka veel olulisi puudujääke, mis võivad takistada olemasolevate meetodite tõhusat ja sihipärast rakendamist ja ootab, et eelkõige seoses aruteluga teemal „SKP täiendamine” tehakse ettepanekuid täiendavate näitajate kohta, et saada terviklikum pilt ühiskondlikust heaolust ja territoriaalsest mõjust. Leiab, et territoriaalse mõju hindamise läbiviimise mittesiduv soovitus – mida komisjoni töödokument endast kujutab – ei ole mingil juhul piisav territoriaalse ühtekuuluvuse ja territoriaalse mõju hindamise nõudmiste täitmiseks.

Teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku sõlmida tihe koostöö territoriaalse mõju hindamisega eriti tihedalt seotud partneritega (EUROSTAT, Teadusuuringute Ühiskeskus, ESPON ja Regioonide Komitee), et oleks võimalik määratleda ka tulevane ülesannete- ja tööjaotus nende menetluste läbiviimisel.

Regioonide Komitee poolt anti ülevaade konsulteerimise tulemustest. http://extranet.cor.europa.eu/subsidiarity/news/Pages/Assessment-of-Territorial-Impacts.aspx

Balti riikide poolt ei ole omapoolset sisendit antud.

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi üksuse juhataja asetäitja Lewis Dijkstra sõnavõtt. Neil on palju asju kavas. Detsembris on kavas korraldada koolitus, mille viib läbi komisjoni personal. Nad selgitavad seda teemat ka OPEN DAYś raames. Ta ise on kontaktisikuks erinevate osapoolte jaoks. Komisjoni dokumentides muudetakse selgemaks kohustus territoriaalse mõju hindamise läbiviimiseks. Tehakse koostööd ka teadusuuringute keskusega. Valge raamatu koostamist ei ole kahjuks ette näha. Ei ole ette näha, et regionaalarengu peadirektoraat osaleks territoriaalse mõju hindamise komitees. Vaja oleks anda soovitusi territoriaalse mõju paremaks hindamiseks kohtadel.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut. Kõik muudatusettepanekud võeti vastu, osad raportööri poolt pakutud kompromiss sõnastuses. Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega (Bore). Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.-4. juulil 2013

Arvamus teemal „Neljas raudteepakett”, COM(2013) 25 final, COM(2013) 26 final, COM(2013) 27 final, COM(2013) 28 final, COM(2013) 29 final, COM(2013) 30 final, COM(2013) 31 final, COM(2013) 32 final, COM(2013) 33 final, COM(2013) 34 final. CDR27-2013_00_01_TRA_DT – COTER-V-036
Raportöör: Pascal Mangin (FR/EPP)

Nendes viies ettepanekus käsitletakse järgmist.

  • Süsteemi juhtimine ja riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamine;

  • Piirkondlike reisijateveoteenuste turgude avamine

  • Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) roll

  • Koostalitluse valdkonnas võetavad kohandamismeetmed

  • Raudteeohutuse valdkonna läbivaatamine

Tugev vastuolu on ilmnenud täieliku lahususe (unbundling) toetajate ja nende vahel, kes toetavad infrastruktuuriettevõtjate ja tavapäraste raudtee-ettevõtjate ühendamist (holding). Kõnealusel teemal toimunud esimeste kohtumiste põhjal võib väita, et iga osaleja näeb teiste seisukohtades dogmatismi.

Tõde tuleks kindlasti leida kuldset keskteed otsides nende Euroopa Komisjoni ettepanekute põhjal, mis lubavad mõlemat mudelit, kuid millega tugevdatakse samal ajal infrastruktuuriettevõtja sõltumatust. Siiski on kõnealuses ettepanekus vajalikud järgmised parandused:

  • Kõnealune süsteem on keerukas ja ei ole tingimata kohandatud väikestele võrkudele. Näiteks võib teatud isikute liikumise piiratus olla nende võrkude puhul suureks takistuseks.

  • Paljud riikide parlamendid on tõstatanud subsidiaarsuse probleemi, mis kaasneb liikumiskeeluga. Asjaolu, et Euroopa Komisjon kontrollib üksnes vertikaalselt kaasatud ettevõtete nõuetele vastavust, võib samuti olla diskrimineeriv.

  • Euroopa Komisjon ei ole täpsustanud, mil määral võiksid karistused „Hiina müüri” lõhkumise korral puudutada piirkondlikke omavalitsusi (asjaomase liikmesriigi pöördumine või Euroopa Komisjoni otsepöördumine).

Lisaks esitab raportöör oma töödokumendis rida küsimusi millele raport peaks leidma vastuse.

Lisaks aruteludokumendis kajastatud teemadele tuleks veel puudutada paari aspekti. Peatused ja jaamad. Need on väga olulised ja seotud linnade ja piirkondade konkurentsivõimega. Toetavad seda, et neid korraldatakse ühtse juhtimise läbi. Vaja on tagada, et tarbijad on süsteemi keskmes ning saama kvaliteetset infot. Vaja on vältida turu killustumist läbi tõhusuma piletisüsteemi.

Poolas vastutavad regioonid just reisijate transpordi korraldamise eest ja seega on teema Poolas väga aktuaalne. Vaja on läbi uute regulatsioonide parandada teenuse kvaliteeti ja muuta see kättesaadavaks laiematele inimeste hulkadele. Poolas on jaamade osas väljatöötamisel natuke teistsugune lähenemine ja nad investeerivad päris palju raudtee jaamadesse. Ei tohiks peale suruda väga spetsiifilisi lahendusi, vaid tuleks arvesse võtta piirkondade erisusi. Vaja on selgelt määratleda ka regionaalne teenusepakkuja. Omaniku vahetuse puhul tuleb arvestada ka sellega, et on kasutatud Euroopa raha, mis seab teatud reeglid objekti edaspidise kasutuse osas. Poola soovib jätkata regulatsioonidega regionaalsel tasandil, silmas pidades ka vajadust integreeritud süsteemi loomiseks.

Prantsusmaa liige Soulage ütles, et toetab raportööri selles, et ta ei eelista ühet mudelit vaid püüab leida tasakaalus lähenemist. Oluline on see, et regioonid peavad olema kaasatud. Samas leiab, et tuleks samas ka aktsepteerida teatud regionaalseid erisusi. Võiks rõhutada teatud personali järjepidevuse tagamise vajadust. Tuleks rääkida ka osalisest turgude avamisest. Suurema konkurentsi suunas liikumine on tervitatav. Peamine probleem on, et meie tasandit tuleb rohkem arvestada.

Werner Saksamaalt ütles, et teema on keeruline. Vaja on raudtee liiklust arendada. Koostöö arendamine on äärmiselt oluline. Pole kindel kas EL tasandil on võimalik täpsemaid kavasid koostada. Nende puhul on eriline koormus liidumaadel.

Soome esindaja ütles, et neil on suured vahemaad ja loodetavasti ka selliste eritingimustega arvestatakse. Tema hinnangul läheb määrus vastuollu subsidiaarsuse põhimõttega. Soome raudtee mudel ei haaku komisjoni poolt väljapakutuga, kus kasumlikelt raudteeliinidelt saadud vahendeid kasutatakse raudtee võrgu arendamiseks. Konkurentsile avamine toob kaasa vajaduse tohutute investeeringute järele. Neile peab jääma sõnaõigus selles osas kas nad on selleks valmis. Soomes ei ole võimalik saavutada pikaajalist kasumlikkust. Soome raudtee küsimuste lahendamiseks on vaja kohalikke teadmisi. Näiteks on neil ka erineva rööpalaius. Kaheaastane üleminekuperiood ei ole piisav.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine kavas 11. juulil 2013. Vastuvõtmine kavas täiskogu 8.-9. oktoobri 2013. aasta istungjärgul.

Arvamus teemal „Linna- ja maapiirkondade partnerlus ja valitsemine”. Oma-algatuslik arvamus.
CDR2994-2013_00_00_TRA_DT – COTER-V-039
Raportöör: Romeo Stavarache (RO/ALDE)

Selliste olulisemate rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD teostatud uuringud näitavad, et linna- ja maapiirkondade suhete või koostalitluse seisukohast on võimalik eristada kolme liiki funktsionaalseid piirkondi:
(1) suured suurlinnapiirkonnad,
(2) väikese ja keskmise suurusega linnade võrgustikud ning
(3) piiratud elanikkonnaga alad, kus linnad moodustavad turu.

Linna- ja maapiirkonna partnerlused ja nende territoriaalne juhtimine on silmitsi mitmete väljakutsetega ning neile kohaldatakse sekkumismeetmeid Euroopa territoriaalse, piirkondliku ja maapiirkondade arengupoliitika raames.

a) On tähtis, et linna- ja maapiirkonnad parandaksid oma koostööd, et suuta tulla toime majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väljakutsetega, ning eelkõige tugevdada territoriaalset ühtekuuluvust järgmistes valdkondades: linna-, linnalähedane ja maapiirkondade transport, rahvastikuprobleemid, mille puhul on eelkõige tegemist maapiirkondade elanikkonna vähenemise negatiivse suundumuse ümberpööramisega, toetus majandusringkondadele, luues samuti võimalusi maapiirkonnas, avalike teenuste korraldamise ja osutamise optimeerimine ja ratsionaliseerimine, linna- ja maapiirkondade käsutuses olevate vahendite ratsionaalne kasutamine jms.

b) Tuleb kõrvaldada õigus- ja haldustõkked ning linna- ja maapiirkondade partnerluste teket ja arengut takistavad avaliku sektori rahastamismeetmed.

c) Tuleb innustada integreeritud territoriaalset lähenemisviisi partnerluses, et uurida rahastamisvõimalusi struktuurifondide raames ja võimalikke investeeringuid, ning meelitada ligi erakapitali.

d) Omavaheline sõltuvus avalike teenuste osutamise tasandil ja majandusperspektiivid, mida pakuvad linna- ja maapiirkondade partnerlused, on heaks stiimuliks, et innustada linna- ja maapiirkondade partnereid koostööle.

e) Tuleb kasutada ära territoriaalse arengu uusi instrumente, mis EL on esitanud piirkondliku ja maaelu arengu poliitikameetmete raames, vaatamata sellele, kas tegemist on integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitava kohaliku arengu või üldiste toetuste mehhanismiga.

f) On väga oluline töötada välja linna- ja maapiirkondade partnerluste kvaliteedi hindamise ühised näitajad ja tagada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rakendavad neid, eriti avaliku sektori vahenditest rahastatavate projektide puhul.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt. Mõlemad pooled peavad sellest partnerlusest kasu saama. Ja selle kohta on olemas ka hea praktika näiteid. Globaliseerumisega kaasnev surve ja sellega kaasnevad protsessid muudavad linna ja maa partnerluse üha olulisemaks. Läbiviidud uuringud on loonud kindla tausta ja andnud ülevaate poliitilistest kogemustest erinevates riikides. Tuleb nende vajadustega arvestada ka järgmise finantsperioodi kavandamisel. Praegu on määrustes olemas ka vastavad sätted. OECD analüüsid näitavad, et partnerlus ei teki iseenesest vaid vaja on partnerite soovi ja pühendumust. Ühtekuuluvuspoliitika kaudu on võimalik toetada ka neid partnerlusi.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine kavas 11. juulil 2013. Vastuvõtmine kavas täiskogu 8.-9. oktoobri 2013. aasta istungjärgul.

Järgmise koosolek toimub neljapäeval, 11. juulil 2013 Prantsusmaal Dunkerque’is ning järgmisel päeval järgneb sellele seminar teemal „Euroopa sadamate panus strateegia „Euroopa 2020” rakendamisse”.

4. Ametlikud kõnelused järgmise finantsperioodi 2014-2020 osas võivad alata.

6.mai õhtul toimunud Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Parlamendi presidendi ja Iiri kui EL eesistujariigi kolmepoolsel kohtumisel otsustati alustada ametlikke läbirääkimisi tulevase eelarve 2014-2020 üle ja paralleelselt läbirääkimisi paranduseelarve projekti 2013 üle, milles lepitakse kokku kahes etapis.

Kolmepoolsed läbirääkimised EL järgmise finantsperioodi üle, mis baseeruvad selle aasta veebruari Euroopa Ülemkogul kokkulepitud numbritel, algavad 13. mail, keskendudes neljale peamisele teemale:
1. paindlikkus,
2. ülevaatamise klausel,
3. omavahendid ja
4. eelarve ühtsus.

Samuti lepiti kokku kooskõlas Euroopa Nõukogus võetud otsustega läbirääkimiste kiirendamises kõikide ELi töötajate uute personalieeskirjade üle.

Mõlemad läbirääkimised tulevase eelarve ja eelarve eelnõu 2013 muudatuste osas peaksid toimuma võimalikult kiiresti - kuid ei ole kokku lepitud enne, kui kõiges on kokku lepitud. President Euroopa Parlamendi president meenutas Euroopa Parlamendi 13.märtsi resolutsiooni tulevase eelarve kohta, mis ütleb, et "Euroopa Parlament ei lõpetad neid läbirääkimisi enne nõukogu lõplikku heakskiitu parlamendi ettepanekutele.

5. Rohelisse taristusse investeerimine toob kasu loodusele, ühiskonnale ja inimestele.

Euroopa Komisjon võttis vastu uue strateegia, et edendada rohelise taristu kasutamist ning tagada, et ruumilisel planeerimisel võetaks rohkem arvesse looduslikke protsesse. Roheline taristu on läbiproovitud vahend, mis toob ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu looduse abil. Näiteks selle asemel, et ehitada üleujutustest pääsemiseks kaitserajatisi, oleks rohelise taristu lahenduseks tugeva vihmasaju ajal sadanud liigse vee imbumine looduslikku märgalasse.

Strateegia keskendub järgmisele:

  • rohelise taristu edendamine peamistes poliitikavaldkondades, nagu põllumajandus, metsandus, looduskaitse, veemajandus, merendus ja kalandus, regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, transport, energeetika, katastroofide vältimine ja maakasutuse poliitika. 2013. aasta lõpuks töötab komisjon välja suunised, et näidata, kuidas integreerida roheline taristu kõnealuse poliitika rakendamisse ajavahemikul 2014-2020;

  • rohelise taristu toetuseks teadusuuringute ja andmekogumise tõhustamine, teadmistebaasi tugevdamine ja uuendusliku tehnoloogia edendamine;

  • rohelise taristu projektide rahastamisvõimaluste parandamine — komisjon loob 2014. aastaks koos Euroopa Investeerimispangaga ELi rahastamisvahendi, millega hakatakse toetama rohelise taristu projekte;

  • rohelise taristu projektide toetamine ELi tasandil — 2015. aasta lõpuks viib komisjon läbi uuringu, et hinnata rohelise taristu üleeuroopalise võrgustiku arendamise võimalusi.

2017. aasta lõpuks vaatab komisjon läbi rohelise taristu arendamisel tehtud edusammud ja avaldab aruande saadud õppetundide kohta koos soovitustega edasiseks tegevuseks.

Link strateegiale:
http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/index_en.htm

Baasdokumendid:
http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/about/roadmap/index_en.htm

http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/comm2006/2020.htm



Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

08.05.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit