Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


29. aprill - 04. mai 2013 nr. 16
Print

E-nädalakiri 16/2013

Sisukord:
1. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) koosolek.
2. Euroopa Komisjon kutsub koostööle säästva vesiviljeluse arendamiseks Euroopas.
3. Euroopa roheline pealinn 2013.
4. Euroopa Parlament nõuab kõigi Euroopa Liidu arvete tasumist 2013 aastal.
5. Regioonide Komitee küsimustik ressursitõhususe teemal.
6. Osalemine Euroopa Liidu institutsioonide lahtiste uste päevadel 4.mail.

1. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) koosolek.

Loodusvarade komisjoni koosolek toimus teisipäeval, 30. aprillil 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osalesid Urve Erikson ja Villi Pihl.

Komisjoni päevakord ja töödokumendid on leitavad: NAT komisjon

Edasise töökorraldus osas võeti teadmiseks käimasolev tööprogramm ning otsustati:

Määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • „Mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik”, COM(2013) 133

  • Komisjoni teatis ELi vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste kohta

  • Omaalgatuslik arvamus „Riigiabi kalandus- ja vesiviljelussektoris”- Thomas (EA)

Otsustati arvamust mitte koostada administratsiooni poolt esitatud ettepanekute suhtes. Komisjoni esimees andis ülevaate milline on NAT komisjoni panus Regioonide Komitee 2012. aasta mõjuaruandesse.

Arvamus tubaka- ja seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi kohta. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, COM(2012) 788 final.
CDR2062-2013_00_00_TRA_PA – NAT-V-026
Raportöör: José Antonio MONAGO TERRAZA (ES/EPP)

Raportöör ütles, et tubakas on legaalne põllukultuur ja selle tootmine on mitmete Euroopa piirkondade jaoks sissetulekuallikas. Seepärast on vaja jälgida hoolikalt kõnealuse ettepaneku mõju nende piirkondade majandustegevusele ja tööturule. Arvamus leiab, et taotletava eesmärgi suudavad piisavalt saavutada liikmesriigid, ilma et oleks vaja seadusandlikku sekkumist ELi institutsioonide poolt. Lisaks annab direktiivi ettepanek liikmesriikidele võimaluse võtta direktiivis ette nähtust karmimaid meetmeid, mis toob niimoodi kaasa uusi erinevusi liikmesriikide õigusnormide vahel. See ei ole ilmselgelt kooskõlas direktiiviga taotletava liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise eesmärgiga.

Mõjuhindamiskomitee hinnangul on seni esitatud veel vähe tõendusmaterjali ettevõtjate ette kerkivate konkreetsete takistuste kohta, mis puudutavad asjakohaste turgude toimimist.

Leiab, et direktiivis tehtud ettepanekuga, et kõik tubakatooted oleksid praktiliselt sama vormi ja maitsega, võidakse luua turg, kus konkurentsi ainsaks kriteeriumiks jääb hind. Seeläbi muutuvad tooted odavamaks, mis muudab kogu sektori vaesemaks ning ohustab kvaliteetse ja seetõttu ka kallima tubaka kasvatamist teatud Euroopa piirkondades.

Arvamuses leitakse, et kõnealuse direktiiviga võidakse põhjustada ebaseadusliku tubakakaubanduse suurenemist, mis avaldaks negatiivset mõju kogu sektori väärtusahelale, ilma et saavutataks nende toodete tarbimise vähenemist, väheneks vaid seaduslik müük.

Raport leiab, et direktiivi ettepanek võib kahjustada peamisi ELi põhimõtteid, nagu subsidiaarsus ja proportsionaalsus, nagu on osutanud kaheksa liikmesriiki. Delegeeritud õigusaktide kasutamine kavandatud kujul annab Euroopa Komisjonile liigse kaalutlusõiguse, mis võib olla vastuolus Lissaboni lepinguga, milles sätestatakse, et delegeeritud õigusakte võib kasutada vaid direktiivi mitteolemuslike osade edasiarendamiseks. Käesoleval juhul ei ole see tingimus aga täidetud.

Euroopa Komisjoni tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadi tarbijate ja tervise eest vastutava asepeadirektor Martin SEYCHELLi ütles oma sõnavõtus, et on rida põhjusi miks on vaja direktiivi värskendada. Regulatsioonid tuleb kaasajastada. Turule on tulnud terve rida uusi tubakatooteid, et meelitada noori suitsetama. Liikmesriigid on kohustunud võtma tarvitusele meetmeid, et piirata tubaka tarbimist. Seepärast keskendub komisjoni direktiiv noortele. Direktiivi alla kuuluvad sellised tooted, mis on kahjulikud ja keelatud. Määratakse piirid ka nikotiini sisaldusele tubakatoodetes. Seni puuduvad tõendusallikad, et uus ettepanek tooks rohkem esile varikaubanduse. Leidis, et see ettepanek on väga vajalik ja nad on kohustatud kaitsma euroopa inimkapitali.

Wilcox ütles, et ta ei mäleta, et oleks varem olnud komisjoni ja Regioonide Komitee vahelised erimeelsused nii suured. Kompromissi leidmise võimalus on õhkõrn. Suitsetajate hulk liikmesriigiti on väga erinev. Vastuvõetamatu on, et tootjad on suunanud oma tegevuse noorte suitsetama meelitamisele.

Joseph ütles, et toimuv on väga dramaatiline ja tootjate huvi on ainult kasumi saamine.

Liikkanen ütles, et talle kui arstile jäid paljud asjad ebaselgeks. Tuleks arvud väljendada ka rahaliselt. Miks ei ole rohkem tähelepanu pööratud tubakasvatuse meetodile? Traditsiooniline tubakasvatusmeetod sisaldab teatud keemilise elemendi kiirgust, mis on kõige ohtlikum inimese tervisele. India tubakasvatajad ei kasuta sama meetodit ja seetõttu on seal ka haigestumist märksa vähem.

Zajakala ütles, et ei tohi raha seada inimese tervisest kõrgemale. Toetab kogu südamest EK ettepanekut. Rahvapartei samas toetas raportööri ja tema raportis väljendatud seisukohti.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 57 muudatusettepanekut, kus ilmnesid eriarvamused muudatusettepanekute esitaja ja raportööri vahel. Sisuliselt muudeti muudatusettepanekute hääletamise tulemusel raporti sõnum vastupidiseks.

Wilcox küsis kas raportöör soovib peale seda jätkata raportöörina, sest tema arvamus on peapeale pööratud. Kogu arvamus võeti siiski vastu häältega +31/-19. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 3.–4. ´juuli 2013 istungjärgul.

Arvamus e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava kohta. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. sajandil”, COM(2012) 736 final
CDR2063-2013_00_00_TRA_PA – NAT-V-027
Raportöör: Johan SAUWENS (BE/EPP)

Kõnealuse tegevuskavaga astutakse juba oluline samm selle suunas, et valmistada Euroopa tervishoiusüsteem ette väljakutsete tarvis, mis puudutavad tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamist, tervishoiusektori jaoks üha napimaks muutuvate vahendite tõhusamat kasutamist, halduskoormuse vähendamist patsientidele, tervishoiuteenuste osutajatele, avalikule sektorile ning innovatsiooni informaatika ja tehnoloogia, tootmise ja teenuste valdkonnas. Paljudes ELi liikmesriikides on vastutus tervishoiu- ja heaolupoliitika eest antud piirkondlikule tasandile ning et piirkondlike omavalitsuste hääl peab ajaomases arutelus selgemalt kõlama.

E-tervise teenuste arendamine peab tulema kasuks kõikidele ELi kodanikele ega tohi tuua endaga kaasa (veelgi suuremat) ebavõrdsust tervishoiuteenustele ligipääsu ja nende kasutamise valdkonnas. Pöördelistes muutustes, mida e-tervise süsteem endaga kaasa toob, peavad kesksel kohal seisma patsientide huvid. Patsientidel on õigus otsustada oma andmetele juurdepääsu üle ja neile tuleb arusaadavalt selgitada, kellel ja mil viisil on juurdepääs nende andmetele.

E-tervise süsteem peab andma kodanikele ja patsientidele paremad võimalused oma tervis endi kätesse võtta. Kvaliteetsema tervishoiuteenuse pakkumise juures (suurem sihipärasus, suurem järjepidevus, patsiendi positsiooni tugevdamine jne) on otsustava tähtsusega andmete elektrooniline jagamine tervishoiuvaldkonna eri poolte vahel.

Euroopa Komisjoni kommunikatsioonivõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi tervise ja heaolu osakonna juhataja Peteris ZILGALVISe sõnavõtt. Tegemist on valdkonnaga, kus on just olulised piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Rakkerühm koostas aruande. Tõi välja Eesti presidendi sõnumi IKT rakendamiseks tervishoius. E-tervis ei asenda silmast silma tervishoiu teenust. Vaja on üle saada ka õiguslikest tõketest. Valmimas on roheline raamat, mis paneb rõhku tervete eluviiside propageerimisele. Komisjoni ettepanek on seotud ka rahastamisega vajalike infrastruktuuride loomiseks.

Liikkanen ütles, et isegi silmapiiril ei ole terendamas ühtset süsteemi Euroopas, kusjuures see on märgatavalt olulisem küsimus kui eelmine arvamus. Poliitikud ja muud asjapulgad ei saa sellest teemast aru.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 7 muudatusettepanekut, millest üks lükati tagasi (AM6) ja vastu võeti ka kompromissettepanekud 3R ja 4R. Arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 3.–4. juuli 2013 istungjärgul.

Arvamus piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise kohta. Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused – teine „pehme maandumise” aruanne”, COM(2012) 741 final
CDR2064-2013_00_00_TRA_PA – NAT-V-028
Raportöör: René SOUCHON (FR/PES)

Raport leiab, et Euroopa Liidus ei ole olnud piimatoodangu plahvatuslikku tõusu ega ka väga järsku kvootide väärtuse langust, kuna 2008.–2015. aastal suurenes kvootide maht nö tasuta 8 %. Samas nendib komitee, et kvootide mahu suurendamine on kaks korda põhjustanud tootmise järsu kasvu, mis on ähvardanud tootmisvahenditele, eelkõige piimapulbri kuivatusseadmetele paljudes riikides üleliigse koormuse seada.

Maailmaturul on olukord alates 2010. aastast soodne olnud, võimaldades piimatoodete hindu Euroopa Liidus maailmaturu hindadega kohandada, ilma et selleks oleks pidanud kasutama toetusi, eelkõige või ja piimapulbri puhul, kuid see olukord ei taga kuidagi, et maailmahinnad jäävad keskpikas ja pikas perspektiivis püsima. Nendib seetõttu, et Euroopa Komisjoni 2003. aastast alates esitatud väited kvootide kaotamiseks ja piimaturu liberaliseerimiseks on üha vähem asjakohased.
Raportöör leiab, et tarbija huvi, millele Euroopa Komisjon piimaturu liberaliseerimise õigustamisel toetub, ei ole kontrollitud.

Euroopa Liidu peamine väliskonkurent Uus-Meremaa, mille tootmiskulud on kaks korda madalamad kui Euroopa tootjate omad. Uus-Meremaa ekspordib praktiliselt monopoolses seisundis oleva ühistu Fonterra kaudu rohkem kui 90 % oma toodangust (peamiselt või ja pulbri kujul), varustades üksi kolmandikku maailmaturust ja olles kindlalt kanda kinnitanud Aasia turgudel. Fonterra kontrollib ka futuuriturgu.

Raportöör kahetseb eriti seda, et komisjoni aruandes ei võeta arvesse piimakvootide kadumise kõigile Euroopa Liidu piirkondadele avaldatavat territoriaalset mõju kõigis selle mõõdetes: majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju.

Raport tuletab meelde, et enamikus uutes liikmesriikides Ida-Euroopas on piima kogumine jätkuvalt väga ebakindel tegevus. Piima kogumine on alates 2005. aastast vähenenud, kuna see sõltub peamiselt suurkarjadest (Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia). Piima kogumine on vähenenud ka Bulgaarias ja Rumeenias, kuigi seal on tehtud väga laiaulatuslikke ümberkorraldusi piima mitteametliku tarne kasuks. Väljavaated tunduvad paremad Portugalis ja veidi vähemal määral Balti riikides, kus on levima hakanud pereettevõtted 10–30 lehmast koosneva karjaga, kui tootjatel on võimalik saada koolitust ja krediiti.

Raportöör leiab, et tootjad peaksid liikmesriikide kontrolli all saama kuuluda kahte organisatsiooni: sektori ja piirkonna järgi moodustatud tootjaorganisatsiooni.

Raport esitab ka hulgaliselt üksikasjalikke ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks piimandussektoris.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee NATi sektsiooni esimehe ja piimapaketi teema raportööri Dilyana SLAVOVA sõnavõtt. Ta ütles, et on nende NAT komisjoni juht ja ühtlasi ka raportöör. Piima toodetakse kõigis liikmesriikides. Enamus liikmesriike on soovinud piimakvootide lõpetamist. Nende hinnangul moonutavad individuaalsed kvoodid turgu. Samas on oht, et tekib ületoodang, mis toob kaasa hinnalanguse. Enamikes uutes liikmesriikides on piima kogumine väga ebakindel (näiteks Bulgaarias ja Rumeenias).

Paljudes riikides on piimatootmise kvootide säilitamine ainuke ellujäämise võimalus. See tähendab, et vastasel korral need piirkonnad jääksid tühjaks. Väitis, et see on probleemiks ka Balti riikides, mis viiks nende arengu tasakaalust välja. Prognoosid ennustavad EL piimatoodangu mõõdukat kasvu (suurenemine kuni 2020 8%). On vaja täiendavaid uurimusi ja seiret. Vaja on keskpikas perspektiivis ennustada turu arengut. Puudub informatsioon kogu piimatootmise ahela kohta. Tarbija on alles selle pika ahela lõpus. Raskuspunktid ei ole tootjate ja töötlejate peal, vaid vahepealsetes ahela lülides. Vaja on selget riski maandussüsteemi. Tähtis küsimus on kas on vaja veel enne mingeid täiendavaid meetmeid kui piimakvoodid kaotatakse.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi piima ja piimatoodete meeskonna juhi Brigitte MISONNE'i sõnavõtt. Regioonide Komitee raportöör keskendub pehmele maandumisele. Kuid seda saab mõõta kahe indikaatoriga - kas kvootide kaotamise mõju hindadele jõuab nulli ja teiseks, kas tootmine kujuneb suuremahulisemaks kui kvoodid, mis pandi paika 30 aastat tagasi. Arvamuses on terve rida punkte, mis räägivad ÜPP reformist. Selles küsimuses on käimas hetkel kolmepoolsed läbirääkimised. Läbiviidav uuring annab vastused mitmetele raportööri poolt tõstatud küsimustele.

Uuringu tulemused avalikustatakse 24.septembril toimuval suurel konverentsil. Kollektiivläbirääkimiste puhul tuleb arvestada ka teatud ülemmääradega, mis annavad võrdsed tingimused nii suurtele kui väikestele. Nõustub, et tuleb olla tähelepanelik ning jälgida arenguid piimasektoris, kuid nad ei soovi minna tagasi suurde sekkumise aega.
Kriisi kordumisel on nüüd palju paremad võimalused reageerimiseks (otsetoetused, maaelu areng jne). Juulis esitab komisjon raporti uutest arengutest selles sektoris ja turul. Eraldi on koostatud mõjuhinnang eriti haavatavate piirkondade kohta. On kaks olulist kuupäeva – septembri konverents ning 2014 aasta juuni.

Lisainfo piimasektori kohta:
http://ec.europa.eu/agriculture/milk/index_en.htm

Piimapakett:
http://ec.europa.eu/agriculture/milk/milk-package/index_en.htm

Mõjud Soome piimatööstusele:
http://ageconsearch.umn.edu/bitstream/6465/2/pp08le20.pdf

Taustinformatsioon:
http://ec.europa.eu/agriculture/milk/background/index_en.htm

Milline on piima tootmine 2016 aastal:
http://ec.europa.eu/agriculture/milk/background/jm-2012-12-12/01-gira_en.pdf

AgroSup Dijon majandusprofessor Jean-Christophe KROLL tutvustas uurimust „Reguleerimise väljavaated pärast kvootide kaotamist. Kas Euroopa piimapoliitikat on veel vaja?” Kvootide kaotamist tuleb vaadata turgude dereguleerimise kontekstis - need kaks käivad käsikäes. Mõned riigid ei suuda isegi täita neile antud kvootide määrasid. Vaja on leida tasakaal kvootide ja dereguleerimise vahel. Vaja on ka vaadata kulusid regionaalsel tasandil kui ka majanduslikus ja sotsiaalses plaanis. Komisjoni ettepanekud põhinevad tasakaalu mudelil. Üks põhimõte on täielikud konkurentsivõimelised turud. Piimasektoris ei ole eriti pistmist täiusliku konkurentsivõimega. Piimatootjad ei suuda samuti mõõta milline on piima õiglane hind. Läbi avaliku sektori sekkumise saab luua turule teatud struktuuri.

USAs on näiteks piiridel tollikaitse, sest see on tundlik toodete sektor. Kogu selle valdkonna sektorit kontrollitakse avaliku sektori poolt (sealhulgas referents hindade kehtestamine ja karistamine nende rikkumise eest).

Šveits loobus kvootidest 2007 aastal. Pärast majanduskriisi nad nägid millised on sealsed ohud. Seal on 2-3 hinnataset, mille üle võivad tootjad läbi rääkida. See on üks võimalus. Šveitsis ei suuda liidud omavahel kokku leppida ning nad soovivad riigi poolset suuremat sekkumist. Arvas, et nendest näidetest on palju õppida. Tootjaid huvitab ainult kasum. Ja seetõttu on vaja kvoodid säilitada. Sest vastasel korral lähevad liikmesriigid üksteisele kõri kallale. Kas on ikka vaja dzungliseadust, mis ei kaitse nõrgemaid. Tagajärjeks on ainult hindade kokkukukkumine. Kas on ikka mõistlik tekkida katastroofi, et hakata siis hiljem selle tagajärgi likvideerima. Kokku ei kuku mitte ainult hinnad, vaid ka kogu sotsiaalne struktuur. Meie tootmine ilma otsetoetusteta ei ole maailmaturul konkurentsivõimeline. Vaja on toetada ka piimaeksporti.

Ruocco avaldas arvamust, et vaja on tagada pehme maandumine kõigile. Urve Erikson ütles, et poliitikud teavad, et ei tohi inimesi petta. Kui EL institutsioonid annavad välja sõnumeid ja raamdirektiive, siis paljud inimesed seavad elu nende dokumentide järgi. Kui meie piimatootjad on talitanud kindlate raamdokumentide järgi teadmisega, et kvoodid kaovad ning vastavalt sellele ka tegutsenud. Me ei saa poole pealt oma suunda muuta. Vaja on teha veel täiendavaid uuringuid. Ehk tuleks kaaluda regionaalarengu toetamiseks ka teisi instrumente. Kuigi Eesti asub Euroopa piirimaal ja on väikeriik, toetavad meie piimatootjad kvootide kaotamist, sest on sellesse juba investeerinud.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut, nendest 2 Urve Eriksoni poolt (AM 4 ja 5), mis olid vastuolus raportööri põhiseisukohtadega - kas jätta piimakvoodid alles või mitte. Raportööri poolt pakutud kompromiss ei sisaldanud Urve ettepanekut, kuid raportööri 5R võeti vastu.

AM 4

ERIKSON Urve


Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

nendib, et Euroopa Komisjoni 2003. aastast alates esitatud väited kvootide kaotamiseks ja piimaturu liberaliseerimiseks on üha vähem asjakohased;

nendib, et Euroopa Komisjoni 2003. aastast alates esitatud väited kvootide kaotamiseks ja piimaturu liberaliseerimiseks on üha vähem jätkuvalt asjakohased;, sest ei ole otstarbekas muuta pikaajalisi poliitikasuundi. Pigem tuleks üleminekut piimakvoodi kaotamise pehmendamiseks kujundada piimatootjate ja sektori jaoks veelgi sujuvamaks.


Motivatsioon


Piimatootjad ja -töötlejad on arvestanud kvoodi lõppemisega ja paljud on teinud investeeringuid tootmisse sel eesmärgil, võtnud laenu jms.


AM 5

Punkt 20


Muuta järgmiselt:








ERIKSON Urve


Arvamuse eelnõu

Muudatusettepanek

leiab, et komisjoni pakutud meetmed ühise põllumajanduspoliitika reformimiseks, eelkõige aga piimapakett ja ühise turukorralduse (ÜTK) määrus ei sisalda piisavaid piimatootmise ja -turgude avaliku reguleerimise mehhanisme;

leiab, et komisjoni pakutud meetmedte kõrval ühise põllumajanduspoliitika reformimiseks, eelkõige aga piimapakett piimapaketi ja ühise turukorralduse (ÜTK) määrus ei sisalda piisavaid piimatootmise ja -turgude avaliku reguleerimise mehhanisme; määruse kõrval tuleks leida ka teisi regionaalpoliitilisi instrumente piirkondade tasakaalustatud arengu tagamiseks;


Motivatsioon


Ei ole vaja muuta olemasolevat raamistikku, mis on piimatootjatele pakkunud kindlust juba 2008. aastast ning ilmselt peaks poliitiliselt olema teisi regionaalpoliitilisi instrumente tasakaalustatud arengu tagamiseks, kindlasti ei saa rõhk olla piimakvoodil.


Arvamus võeti vastu mõnede vastuhäältega (Läti delegatsiooni liikmed hääletasid vastu). Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 30. mai 2013 istungjärgul.

Nõukogu kokkuleppe tutvustamine seoses üldise lähenemisviisiga 2013. aasta järgse ÜPP õigusaktide paketile.

Põllumajanduse erikomitee esimehe Dermot RYANi sõnavõtt. Rääkis pigem protsessist ja sellest mis hakkab toimuma kuni Iirimaa eesistumise lõpuni. See oli nende üks prioriteetne teema. Vaja on jõuda juuni kuus poliitilisele kokkuleppele. Läbirääkimisteks on kulunud 18 kuud. MFF osas kokkuleppimine venib. Nad mõistsid EP tähtsat kaasotsustamise rolli. Hetkel toimub kolmepoolsete läbirääkimiste lõppfaas, mille nad soovivad lähiajal lõpule viia (20. juuniks 2013). On toimunud arenguid mitmetes valdkondades, kuid samas on veel nii olulisi põhimõttelisi kui ka tehnilisi erimeelsusi. On vaja, et kõik institutsioonid teeksid järeleandmisi. See on väga ambitsioonikas eesmärk. Oleme rahul sellega, et kõik soovivad kokkuleppele jõuda ja seetõttu on vaja aktiivselt tegutseda nõukogudes. Valitseb oht, et ei suudeta piisava kiirusega edasi liikuda.

Järgmine koosolek toimub 18. juulil 2013 Leedus Kaunases.

2. Euroopa Komisjon kutsub koostööle säästva vesiviljeluse arendamiseks Euroopas.

Euroopa Komisjon andis välja strateegilised suunised ELis vesiviljeluse arendamiseks, et lahendada koos liikmesriikide ja sidusrühmadega selles sektoris esinevad probleemid. ELi vesiviljelussektori kasvupotentsiaal on märkimisväärne ning ta võib olla abiks ka ülekasutatud mereressursside säästmisel. Avaldatud suunised aitavad liikmesriikide tegevust koordineerida. Suunised ei ole õiguslikult siduvad, kuid hõlmavad mitmeid vabatahtlikke meetmeid, mida liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja sidusrühmad võivad võtta asjaomase tööstusharu edendamiseks, et see oleks majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt säästev ja tagaks tarbijatele tervislikud kvaliteetsed mereannid.

Suunistes käsitletakse nimetatud väljakutseid ning määratakse kindlaks meetmed, nagu haldusmenetluste lihtsustamine, ruumiline planeerimine, turukorraldus, mitmekesistamine ning parem märgistamine ja teave, et aidata turujõududel vabastada ELi vesiviljelussektori potentsiaal. Näiteks:

  • komisjon koordineerib parimate tavade kindlaksmääramist, et lühendada uutele vesiviljelusettevõtetele litsentsi väljastamise aega,

  • komisjon toetab terviklikku ruumilist planeerimist, mis aitab tagada kalakasvatajatele vajaliku juurdepääsu ruumile ja veele ning vähendab keskkonnamõju ja toimet muule majandustegevusele,

  • Euroopa vesiviljelus pakub kõrge kvaliteediga tooteid, mis vastavad tarbijate tervise, keskkonnakaitse ja loomade heaolu rangeimatele nõuetele. See mõjutab tootjate kulusid, kuid asjakohane teave toote kvaliteedi kohta (märgistamine) võib anda konkurentsieelise ning parandada tarbijate suhtumist.

Strateegilised suunised on seotud ühise kalanduspoliitika kavandatud reformiga, mille eesmärk on edendada vesiviljelust nn avatud koordinatsiooni meetodil. Liikmesriigid koostavad, tuginedes asjaomastele suunistele ning sõltumata reformi käsitlevate läbirääkimiste tulemustest, oma mitmeaastased riiklikud strateegiakavad, võttes arvesse iga riigi spetsiifilisi lähtetingimusi, probleeme ja potentsiaali. Komisjon aitab kaasa koordineerimise, parimate tavade vahetamise ning selliste täiendavate suuniste andmisega, kuidas ühitada majandustegevust ELi õigusaktidega.

Täpsem informatsioon: http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/aquaculture/index_en.htm

3. Euroopa roheline pealinn 2015.

2013 aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlit kannab Nantes http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/winning-cities/2013-nantes/, kus 14. juunil toimub 2015 aasta Euroopa rohelise pealinna tiitli võitnute teatavakstegemine.

http://www.euconf.eu/egca2013/en/registration/index.html

2015 rohelise pealinna tiitli kandidaadid

4. Euroopa Parlament nõuab kõigi Euroopa Liidu arvete tasumist 2013 aastal.

Ajal, mil kasinuspoliitika vastaseid tuleb juurde, nõuab Euroopa Parlament, et kõik ELi arved tuleb tasuda. Liikmesriigid on eelfinantseerinud erinevaid ühenduse projekte ja peavad seega saama raha tagasi Euroopa Komisjonilt. Kuid vahendid võivad otsa saada. EP ja ELi Nõukogu otsivad hetkel võimalusi, kuidas jätkata 2013. aasta eelarve täiendamise kõnelusi, et katta mullu tasumata jäänud arved ja prognoositav tänavune defitsiit.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku täiendada 2013. aasta eelarvet 11,2 miljardi euroga, kuid EP eelarvekomisjoni raportööri sõnul ei ole see piisav. Need läbirääkimised on seotud ka mitmeaastane finantsraamistiku läbirääkimistega, sest nad soovivad vältida lünki eelarve väljamaksetes ja defitsiidi ülekandumist tuleva aasta eelarvesse.

Täpsem ülevaade läbirääkimistest: pressiteade

5. Regioonide Komitee küsimustik ressursitõhususe teemal.

Et saada teavet Euroopa 2020 juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“ http://ec.europa.eu/resource-efficient-europe/index_en.htm rakendamise kohta, palub Regioonide Komitee vastata koostatud küsimustikule küsimustik hiljemalt 28.juuniks 2013 aadressile europe2020@cor.europa.eu. Username: europe2020guest@cor.europa.eu. Password: Europe2020.

Ülevaadet küsimustiku tulemustest tutvustatakse 2-3 septembril 2013 Vilniuses toimuval konverentsil.

6. Osalemine Euroopa Liidu institutsioonide lahtiste uste päevadel 4.mail.

Igal aastal toimuvad mai alguses Brüsselis EL institutsioonide lahtiste uste päevad, mil kõigil huvilistel on võimalik tutvuda EL institutsioonide hoonete ning tööga. Esmakordselt ühendati lahtiste uste päevad Brüsseli linnafestivaliga „Fete d´Iris / Irisfeest“. Eesmärgiks oli korraldada suur rahvapidu koos söögi-joogi ja paljude muude lõbustustega.

Festival toimus üle terve Brüsseli, kuid Euroopa Komisjon korraldas oma osa Schumanni ringil ning selle vahetus läheduses (Parc Cinquintenaire´ist Rue de la Loi alguseni, k.a. Berlaymont´i hoone esine.)

http://ec.europa.eu/belgium/events/euopendoors/index_en.htm

Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühine Brüsseli esindus koos Eesti Põllumajandus ja Kaubanduskoja Brüsseli esindusega korraldasid osalemist linnafestivalil, et tutvustada Eesti leiba ja leivaküpsetamise traditsiooni.

Euroopa Komisjon valis tänavuse ürituse teemaks „Leib igast küljest“, et pakkuda leiba erinevatest liikmesriikidest, tutvustada selle valmistamise ja söömise traditsioone, rääkida leiva tervislikkusest jne. Kaasatud olid ka Scumanni ringi lähedal asuvad restoranid ja Brüsseli ametikool CERIA, kes korraldas Schumanni ringi keskel leiva küpsetamise kursuse, kus ka meie oma leiva valmistamise kunsti tutvustasime.

Rakveres sügisel tööd alustanud väikepagarifirma „PÄTS“ (vaata www.pats.ee ja http://pitsa.päts.ee/ varustas meid jahu ning oma maitsvate pagaritoodetega.

http://ec.europa.eu/belgium/events/euopendoors/130504_schuman_fr.htm

Festivali programmi ning osalejaid tutvustatakse suuremahuliselt Brüsseli olulisemates päevalehtedes „Le Soir“ ja „De Morgen“. Signe Ohakas ja Andres Jaadla andsid ka intervjuu kohalikule ajakirjanikule. Leiva tutvustava teksti koostas Põllumajandus ja Kaubanduskoja esindaja Brüsselis Ene Kärner ning jutu aitas prantsuse keelde tõlkida Monika Raide Sotsiaal- ja Majanduskomiteest.

Ajakirjas http://www.karikol.be/spip.php?article180 avaldati juba aprilli lõpus artikkel, kus mainiti ka meie osalemist.

„La Fête du Pain occupera le centre du Rond-Point Schuman et la portion de la rue de la Loi qui court jusqu’au Parc du Cinquantenaire. De très nombreux exposants sont prévus pour goûter les multiples facettes du pain, notamment la boulangerie-pâtisserie du Saint Aulaye, un atelier de confection de pain estonien, et des produits grecs, catalans, italiens, français à déguster avec du pain. Le libraire toqué fera le déplacement de Namur pour vendre ses livres sur le pain et la cuisine.“

Tallinn linn ja Rakvere „Tark maja“ osalesid Regioonide Komitee Avatud Uste üritusel, kus nad tutvustasid Eesti kohaliku tasandi innovaatilisi arenguid. http://www.cor.europa.eu/en/news/events/Pages/open-doors-cor.aspx

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on üks kuuest Eestimaale rajatavast regionaalsest kompetentsikeskusest. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtjad, omavalitused. Keskuse temaatiliseks fookuseks on targa maja/intelligentse hoone tehnoloogiad nende teaduslikud analüüsid ja praktilise rakendamise võimalused ettevõtluses. www.rakveretarkmaja.ee

Tallinn tutvustas tasuta ühistranspordi projekti, Tallinna kui võimalikku puhkusereisi sihtkohta ja samuti konverentsiturismi keskust ning Eestit laiemalt. Regioonide Komitee suurtel ekraanidel nägid külastajad lühikest filmi Tallinnast.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


08.05.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit