Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


22.-26. aprill 2013 nr. 15
Print

E-nädalakiri 15/2013

Sisukord:
1. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.
2. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.
3. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

1. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek.
CIVEX komisjoni koosolek toimus esmaspäeval, 22. aprillil 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osalesid Kurmet Müürsepp, Jüri Pihl ja Georg Linkov.

Koosoleku dokumendid on leitavad: CIVEX komisjon

Peale koosoleku eelmise protokolli ja päevakorra kinnitamist andis komisjoni esimees ülevaate vahepeal toimunud sündmustest.

Edasise töökorraldus osas võeti teadmiseks käimasolev tööprogramm ning otsustati:

Määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Arvamus ELi kodakondsust käsitleva 2013. aasta aruande kohta - GKOTSOPOULOS, Theodoros

  • Arvamus „Edaspidised suunised/tegevuskava koostööks idapartnerluse raames ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll” (omaalgatusliku arvamuse koostamise ettepanek Keymerilt) - Keymer määrati raportööriks.

  • Arvamus sisserändavate teadlaste, õpilaste, vabatahtlike ja muude rühmade kohta COM(2013) 151 final- vaja on teha tihedat koostööd EDUC komisjoniga - ZAFEIROPOULOS, Grigorios

  • Arvamus aruka piirihaldusmeetmete paketi kohta - poliitilised grupid ei pakkunud välja nime. Komitee esimees määratakse raportööriks.

Otsustati arvamust mitte koostada administratsiooni poolt esitatud ettepanekute suhtes (CdR 2690/2013).

Komisjoni esimees andis ülevaate üle milline on CIVEXi komisjoni panus Regioonide Komitee 2012. aasta mõjuaruandesse.

Arvamus ELi õigusloome kvaliteedi kohta, COM(2012) 746 final.
CdR 1389/2013 – CIVEX-V-040.
Raportöör: Graham Tope (UK/ALDE)

Raportöör jagab seisukohta, et kestev majanduskriis on juhtinud tähelepanu ELi õiguse maksumusele ning ELi õigustikku juba kuuluvate õigusaktide rakendamise ja jõustamisega seotud probleemidele.

Leiab, et parema õigusloome poole tuleks pürgida mitmetasandilise valitsemise vaimus ehk ELi, liikmesriikide avaliku sektori asutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kooskõlastatud tegevuse toel. Euroopa Komisjoni ja teisi ELi institutsioone tuleks kutsuda üles pöörama õigusaktide väljatöötamisel, nende mõju hindamisel või Euroopa poliitika ja eesmärkide rakendamiseks sobilike lahenduste leidmisel rohkem tähelepanu kohalikule ja piirkondlikule omavalitsusele.

Raportöör toetab jätkuvalt ELi õigusaktide korrapärast järelhindamist kui tõhusat aruka reguleerimise vahendit. Ta peab kahetsusväärseks asjaolu, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) käsitlevas komisjoni teatises ei ole võetud arvesse alternatiivseid reguleerimisviise või alternatiive reguleerimisele üldse.

Raportöör soovib tungivalt komitee kaasamist 2014. aastaks kavandatud mõjuhindamissuuniste ajakohastamisse. Komitee suunatud konsulteerimisi võiks suurema läbipaistvuse huvides reklaamida veebsaidil „Sinu hääl Euroopas”.

Raport mõistab ülereguleerimise all olukorda, kus liikmesriigid lähevad ELi direktiivide ülevõtmisel riigi õigusesse kaugemale direktiivides sätestatud miinimumnõuetest (nn Eesti juhtum).

Teeb ettepaneku, et ülereguleerimise mõiste võiks sisaldada järgmisi aspekte:

• täiendavate õigusnõuete lisamine direktiivis juba olemasolevatele või viimaste muutmine põhjalikumaks;

• direktiiviga ette nähtud reguleerimisala laiendamine;

• direktiivis kehtestatud erandite kasutamata jätmine;

• direktiivis sätestatud nõuetest kaugemaleminevate riiklike nõuete säilitamine;

• direktiivi eesmärkidest kõrvalejäävate riiklike õigusnõuete kehtestamine;

• direktiiviga ettenähtust varasem jõustamine;

• ELi nõutavast rangemad sanktsioonid;

Raportöör Michael Schneider (DE/EPP) tutvustas arvamuse eelnõu „Territoriaalse mõju hindamine” (CdR 29/2013 – COTER-V-038) .

Territoriaalse mõju hindamine on raportis määratletud kui „vahend ruumilise arengu mõju hindamiseks võrrelduna piirkonna ruumilise planeerimise poliitika eesmärkide või väljavaadetega” . Viimastel aastatel on Euroopa poliitilise debati keskpunktis olnud piirkondlike eripärade teema ning vajadus ELi poliitikavaldkondade kohaliku ja piirkondliku mõju süvaanalüüsi järele.

Territoriaalse mõju hindamise teemal toimuvat arutelu tuleb linnaplaneerimise ja ruumilise arengu poliitikaga seoses vaadelda ka Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö kontekstis. Dokumendis määratakse kindlaks Regioonide Komitee jaoks olulised teemad ning selle eesmärk on anda panus territoriaalse mõju hindamist käsitleva omaalgatusliku arvamuse koostamisse. Märkused ja soovitused tuli saata hiljemalt 1. aprilliks 2013 raportöörile dr Michael Schneiderile (DE/EPP) (europa@stk.sachsen-anhalt.de).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 12 muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 30. mail 2013.

Regioonide Komitee ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade tegevus (CdR 2004/2013)

ISLANDI töörühm

Pärast ühise nõuandekomitee 4. märtsi 2013. aasta avakoosolekut, mille raames anti esimene hinnang Islandi kohalike omavalitsuste rollile laienemisprotsessis (sealhulgas võimaluse korral temaatiline arutelu komitee raportööriga laienemispaketi üle) ning käsitleti ELi ühinemiseelsete vahendite vastuvõtusuutlikkuse suurendamist kohalikul tasandil, on tehtud ettepanek kasutada järgmist ajakava ja käsitleda järgmiseid teemavaldkondi. Sõltuvalt ühinemisläbirääkimiste käigust võib teha ettepanekuid muude teemade kohta. Omavalitsused on väga tihedalt kaasatud läbirääkimiste protsessi. Poliitiline protsess on väga delikaatses seisus. Läbirääkimiste lõpus peaks küsima inimeste arvamust EL liitumise suhtes. Seda ei tohiks teha läbirääkimiste protsessi keskel. On mõned tundlikud küsimused, nagu kalastamine näiteks. Vaja on leida konsensused nendes küsimustes.

2013. aasta teine pool (oktoober–november, Brüssel, kuupäev kinnitamisel). Võimalikud teemad:

- Temaatiline arutelu teemal „Laienemispakett 2013”;

- ELi riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemus struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamisel: kogemuste ülekandmine ühinemiseelsele abile.

2014. aasta esimene pool (aprill/Island, kinnitamisel). Võimalikud teemad:

- Ühise kalanduspoliitika reform ja selle mõju kohalikele kaluritele;

- Taastuvenergia ja selle mõju kohalikule tasandile.

2014. aasta teine pool (oktoober–november, Brüssel, kuupäev kinnitamisel). Võimalikud teemad:

- Teravdatud tähelepanu laienemisprotsessi seisule, laienemispakett 2014;

- Turism ning kultuuri- ja looduspärandi kaitse;

- Läbipaistvus, hea valitsemistava ja vastutus kohalikul tasandil;

- Maaelu säästev areng.

Lääne-Balkani töörühm

2013. aasta esimesel poolaastal:
Kuupäev ja koht (Serbia) kinnitamisel.

Võimalikud teemad:

• Laienemisprotsessi seis ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine

• Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll inimõiguste austamise ja vähemuste kaitse edendamisel

• Hiljutised arengud: detsentraliseerimise protsess Serbias


2013. aasta teisel poolaastal:
Kuupäev: (kinnitamisel)
Koht: Regioonide Komitee peakorter, Brüssel

Võimalikud teemad:

• Hiljutised arengud Bosnia ja Hertsegoviina ning ELi integreerimisprotsessis

• ELi rahaliste vahendite ja programmide vastuvõtmise suutlikkuse suurendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil.


2014. aasta esimesel poolaastal:
Kuupäev: (kinnitamisel)
Koht: Albaania (kinnitamisel)

Võimalikud teemad:

• Hiljutised arengud Albaania ja ELi suhetes ning nende mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele

• Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine piiriülestesse koostööprojektidesse


2014. aasta teisel poolaastal:
Kuupäev: (kinnitamisel)
Koht: Regioonide Komitee peakorter, Brüssel

Võimalikud teemad:

• Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine ELi ja Serbia ühinemisläbirääkimistesse

• Kohalik demokraatia ja Euroopa integreerumine

• Kohalikul ja piirkondlikul tasandil ettevõtluse edendamine


Võimalikud teemad ülejäänud ametiajaks:

• Kohalike omavalitsuste kaasamine ELi ühinemiseelsete fondide haldamisse

• ELi riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemus struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamisel: kogemuste ülekandmine ühinemiseelsele abile

• Hea valitsemistava, läbipaistvus ja aruandekohustus kohalikul ja piirkondlikul tasandil

• Korruptsioonivastane võitlus – ELi lähenemisviis ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil saadud kogemused

• Linnatranspordi sektor – ELi lähenemisviis ja heade tavade näited

• Piirkondlikud turismistrateegiad (jätkusuutliku turismi, kultuuripärandi jne edendamine)

• Avaliku ja erasektori partnerlus ELis haldussuutlikkuse suurendamise vahendina – head tavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil

• Ettevõtluse edendamine piirkondlikul tasandil

• Integratsiooni Euroopa töökava ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll rändajate integreerimisel

• Veevarustus ja kanalisatsioon kohalikul tasandil – ELi õigusaktidega seotud väljakutsed, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

• Võrdsed võimalused tööhõive valdkonnas: kohalikud ja piirkondlikud noorte töötuse vastu võitlemise strateegiad

• Kohalik ja piirkondlik haldus Lääne-Balkani riikides: hiljutised arengud

• Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll inimõiguste austamise ja vähemuste kaitse edendamisel

• Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine piiriülestesse koostööprojektidesse

• Võimu detsentraliseerimine kohalikule ja piirkondlikule tasandile: oluline tegur kohalike omavalitsuste suutlikkuse tugevdamisel, võimaldamaks neil täita neile usaldatud ülesandeid

• Kohalik demokraatia ja Euroopa integreerumine

• Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse arendamine

• Maksude detsentraliseerimise Euroopa mudelid

• Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine

• ELi ja Lääne-Balkani riikide suhted – hiljutised arengud ning mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele

• Üldisemate teemadena ELi õigustiku aspektid, millel on eriline tähtsus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks.

Küsimus on selles kuidas organiseerida rohkem kohtumisi vähema rahaga.

Serbia valitsus kiitis heaks Euroopa Liidu vahendatud kokkuleppe endise provintsi Kosovoga, sillutades sellega teed mõlema poole püüetele Euroopa Liidu liikmeks saada- http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/serbia-valitsus-kiitis-heaks-kosovoga-solmitud-kokkuleppe.d?id=66011070

Regioonide Komitee ja Montenegro ühine nõuandekomitee

2013. aasta esimene poolaasta (aprill-mai, võib vastava kutse saamisel toimuda Montenegros, kinnitamisel) Võimalikud teemad:

- läbipaistvus, hea valitsemistava ja aruandekohustus kohalikul tasandil, panus korruptsioonivastasesse võitlusesse ;

- turism ja kultuuripärandi kaitse.


2013. aasta teine pool (oktoober–november, Brüssel, kuupäev kinnitamisel). Võimalikud teemad:

- temaatiline arutelu Regioonide Komitee laienemisküsimust käsitleva raportööriga teemal „Laienemispakett 2013” – Euroopa Komisjoni eduaruande tutvustamine;

- ELi riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemus struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamisel: kogemuste ülekandmine ühinemiseelse abi rahastamisvahendile.


2014. aasta esimene poolaasta (aprill-mai, võib vastava kutse saamisel toimuda Montenegros, kinnitamisel). Võimalikud teemad:

- kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll inimõiguste austamise ja vähemuste kaitse edendamisel ;

- jätkusuutlik maaelu areng;


2014. aasta teine pool (oktoober–november, Brüssel, kuupäev kinnitamisel). Võimalikud teemad:

- temaatiline arutelu Regioonide Komitee laienemisküsimust käsitleva raportööriga teemal „Laienemispakett 2014” – Euroopa Komisjoni eduaruande tutvustamine;

- riigihanked.

Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise haldusalase lähenemisviisi kontaktpunktide mitteametliku võrgustiku tutvustus. CIVEXi komisjoni arvamuse „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016” (CIVEX-V-035, raportöör Jelena Drenjanin) järgse tegevuse raames.

Diskussioonis osalesid kriminaalpolitsei komissar Noel J. Clarke, An Garda Síochána nõukogu eesistujariigi Iirimaa nimel ja Isabelle Perignon, organiseeritud kuritegevuse ja EMCDDAga suhtlemise eest vastutava osakonna juhataja asetäitja ning Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat.

Lisainformatsioon organiseeritud kuritegevuse vastu Euroopas:
http://europa.eu/legislation_summaries/justice_freedom_security/fight_against_organised_crime/index_et.htm

Inimkaubanduse vastane võitlus:
http://europa.eu/legislation_summaries/justice_freedom_security/fight_against_trafficking_in_human_beings/index_et.htm

Järgmine koosolek toimub 8.–9. juuli 2013 Bolzanos Itaalias

2. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek.

ECOS komisjoni koosolek toimus teisipäeval, 23. aprillil 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Koosolekul osalesid Uno Silberg, Toomas Vitsut ja Saima Kalev.


ECOS komisjoni töödokumendid: ECOS komisjon

Edasise töökorraldus osas võeti teadmiseks käimasolev tööprogramm ning otsustati:

Koostada arvamus:

  • Roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise finantseerimise kohta – UNO SILBERG (EE/EA)

Link dokumendile: roheline raamat

Huvirühmi kutsutakse üles saatma oma märkused enne 25. juunit 2013 järgmisele e-posti aadressile: markt-consultation-long-term-financing@ec.europa.eu

Lisainfo:
http://ec.europa.eu/internal_market/finances/financing-growth/long-term/index_en.htm

Otsustati arvamust mitte koostada:

  • Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 92/58/EMÜ, 92/85/EMÜ, 94/33/EÜ ja 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, COM(2013) 102 final


Esimees esitas aruande strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste konverentside teemal:

  • Konverents „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” 28. veebruaril ja 1. märtsil 2013 Dublinis

  • Konverents „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” 10. aprillil Brüsselis

Arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmed” ,„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid”, COM(2012) 614 final. Raportöör: Andreja Potočnik (SI/ALDE), CDR242-2013_00_00_TRA_PA – ECOS-V-039

Euroopa Komisjon toob direktiivi ettepanekus, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, välja eesmärgi tagada, et 2020. aastaks oleks naiste (alaesindatud soo) osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas 40 %. Raportöör toetab komisjoni otsust püüelda soolise võrdsuse parandamise eesmärgi poole siduvate eesmärkidega seadusandliku ettepaneku abil, mitte toetades isereguleerimise ja/või vabatahtlikku lähenemisviisi.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et on rahul, et Regioonide Komitee toetab komisjoni poolset ettepanekut. Kommenteeris raportööri ja teisi liikmete poolt esitatud muudatusettepanekuid. Tema sõnul on AM 17-19 viidatud juriidiline alus komisjoni ettepanekus korrektne. Subsidiaarsuse printsiipi ei ole nende sõnul rikutud ja liikmesriigid ei ole teinud piisavaid edusamme komisjoni ettepanekute rakendamisel ning liikmesriikide vahel on vahed isegi suurenenud. AM21- komisjon on probleemist teadlik ja püüab leida sellele lahendust. AM 24- see printsiip sisaldub juba komisjoni ettepanekus.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 29 muudatusettepanekut. LINDQUIST Paul poolt esitatud AM 4 soovis kustutada siduvate eesmärkide seadmise kohustust, sest liikmesriigi tasandil on head eeldused edasiseks tööks, tugevdamaks soolist tasakaalu äriühingute juhtkonnas iseregulatsiooni ja vabatahtlikkuse teel, lükati tagasi häältega +26/-28. Vaja on samuti lihtsustada töö- ja eraelu ühitamist näiteks lapsehoiuteenuste ja vanemapuhkuse abil. Edasine töö on tõhusam liikmesriigi tasandil. Kõik Lindquist poolt esitatud teised muudatusettepanekud lähtusid samast põhimõttest. Ta on ka veendunud, et ettepanekuga rikutakse subsidiaarsuse printsiipi. Kõik tema poolt esitatud sarnase sisuga ettepanekud lükati enam- vähem samasuguse napi ülekaaluga tagasi.

Uno Silbergi poolt oli esitatud üks muudatusettepanek (AM 15), milles ta soovis kustutada arvamuse punkt nr 18, kuna see ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ja läheb liiga kaugele (samasugune ettepanek oli esitaud ka Lindquist poolt), millega raportöör ei nõustunud ja see ettepanek ei leidnud ka komisjoni poolset toetust.

Arvamus võeti vastu mõnede vastuhäältega. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 30. mail 2013

Omaalgatuslik arvamus teemal „Piirialatöötajad: hinnang olukorrale kakskümmend aastat pärast siseturu loomist: probleemid ja väljavaated”
CDR246-2013_00_00_TRA_PA – ECOS-V-041
Raportöör: Karl-Heinz Lambertz (BE/PES)

Raport rõhutab töötajate liikuvuse sotsiaalset mõõdet ning selle panust jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamisse. Tervitab Euroopa Komisjoni otsust ajakohastada ja täiustada EURESi tööotsijate liikuvuse alast võrgustikku, mis võib aidata suurendada töötajate liikuvust liikmesriikide vahel. See reform peaks samuti aitama soodustada liikuvust piirialadel, kus liikuvusvood on kõige suuremad, tugevdades lisaks olemasolevaid EURES-T võrgustikke. Siiski on vaja täiendavaid sihipäraseid algatusi ja meetmeid, et võidelda tõhusalt sotsiaalse dumpingu ja pettustega. Arvamuses tuuakse välja , et kuigi enamik piiriüleseid liikuvusvooge on koondunud Loode-Euroopasse ja Skandinaavia lõunaosasse, siis piiriülese töötajate liikuvuse maht on märkimisväärne ka mõnel uute sisepiiride piirialal (nt Eesti ja Soome, Ungari ja Austria vahel).

Raportöör jagab komisjoni seisukohta, et liikuvate töötajate arv Euroopas on liiga väike selleks, et saavutada tõeline Euroopa tööturg. Komitee leiab, et piiriüleste töötajate arv võiks olla suurem.

Raport loetleb liikuvate töötajate ees seisvad peamised takistused ja probleemid, milleks on:

  • Maksustamine;

  • Sotsiaalkindlustussüsteemide erisused;

  • Erinevad arusaamised seaduste rakendamise osas;

  • Kultuurilised ja keelelised erisused;

  • Kutsekvalifikatsioonide puudulik tunnustamine;

  • Sotsiaalne – ja palgadumping;

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles jälgima korrapäraselt ELi töötajate vaba liikumist ja sotsiaalkindlustuse alast kooskõlastamist käsitlevate õigusaktide rakendamist ELi liikmesriikides ning aitama aktiivselt kaasa töötajate sotsiaalsete õiguste paremale tagamisele.

Euroopa Parlamendi tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjoni liige Jutta Steinrucki ütles oma sõnavõtus, et ka parlament tegeleb selle teemaga mitmes raportis. Toetab Lambertz arvamust ja selles väljendatud seisukohti. Liikuvuse suurendamiseks tuleks veel täiendavaid meetmeid tarvitusele võtta. Tema sõnul oleks palju probleeme ära hoitud, kui võrdse töö eest oleks igal pool tagatud võrdne tasu, kuid kahjuks see ei ole sageli nii. Komisjoni ettepanek soovib suurendada piirialade partnerlust. Hetkel toimuvad kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu vahel kompromissi leidmiseks nende poolt esitatud muudatusettepanekutega arvestamiseks.

Uno võttis sõna ja ütles, et „Täna anname hinnangut, mis on juhtunud 20 aastat pärast siseturu loomist. Suurem liitumislaine ELiga oli aastal 2004, st on kaks eraldi ajalist perioodi. Enne ja pärast aastat 2004. St olen Eestist ja ei peaks kaasa rääkima selles osas, mis oli 20 aastat tagasi. Küll aga saan kaasa rääkida selles osas, mis on juhtunud 9 aasta jooksul.

Täna töötab umbes 70 000 eestimaalast põhjamaades ja väljaspool, st pea iga kümnes .

Jah, tööjõu vaba liikumine on tervitatav, kuid täna on aga tegemist uute liikmesriikide poolt vaadates majanduspõgenikega. Liiguvad elujõulised ja eelkõige viljakas elueas olijad. Mis jääb liikmesriiki, kust on väljavool? Probleemid.

Toimub ebaaus konkurents. Liigub nii kvalifitseeritud tööjõu näiteks arstid kui erinevad spetsialistid. Asendusarstid tulevad Eestisse Venemaalt, Ukrainast jm. Eriti mis puudutab noori, kes lähevad kohe peale kooli lõpetamist ja kes on õppinud avaliku sektori raha eest.

Omavalitsused tegelevad tööjõu vaba liikumises tekkivate tagajärgedega. Lõhutud pered ja näiteks on maha jäetud lapsed, kes peavad ise hakkama saama. Kõik see on koormus kohalike omavalitsustele tegeleda sotsiaalsete probleemide likvideerimisega.

Seega on piiriülesel liikumisel nii positiivne kui ja negatiivne mõju. Ja seda ei tohi otsuste tegemisel ja hinnangu andmisel kuidagi tahaplaanile jätta.“

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 9 ettepanekut, põhiliselt Uno Silbergi ja meie läti kolleegi JAUNSLEINIS Andrise poolt (muudatusettepanekud lisatud aruandele). Uno ettepanekud ei leidnud toetust, kuid teise ettepaneku osas leiti kompromiss. Enamus ettepanekuid võeti vastu ja kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–4. juulil 2013.

Arvamus „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava”. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava”, COM(2012) 636 final. CDR1997-2013_00_00_TRA_DT – ECOS-V-038
Raportöör: Christian Buchmann (AT/EPP)

Üldiselt on Euroopa autotööstusel käes pingelised ajad ja nõudlus turul on vähenenud, kusjuures samal ajal Ameerikas ja BRIC-riikides on nõudlus tõusuteel. Lähima kolme aasta jooksul ei ole paranemist oodata, tagajärg on töökohtade koondamine ja tehaste sulgemine. Praegu kavatseb Renault aastaks 2016 koondada Prantsusmaal 7 500 töökohta, mis on 14 % ettevõtte kogu töötajaskonnast Prantsusmaal.

Euroopa Komisjoni valminud tegevuskavas nähakse ette konkreetseid meetmeid neljas valdkonnas:

1. Investeerimine kõrgtehnoloogiasse ja innovatsiooni rahastamisse;

2. Turutingimuste parandamine;

3. Konkurentsivõime suurendamine ülemaailmsetel turgudel;

4. Kohanemise ennetamine ja restruktureerimise juhtimine.

Raportöör leiab, et tuleb välja töötada Euroopa keskkonnahoidlike autode algatus ning parandada Euroopa Investeerimispanga kaudu VKEde juurdepääsu rahastamisvahenditele. Peale selle tuleb poliitikaalgatuste ning seadusandlike meetmete abil käsitleda selliseid teemasid nagu CO2-heite, saasteainete ja müra vähendamine, liiklusohutus, alternatiivkütused ja taristu.

Olelusringi lõpus jõuab üle 75 % romusõidukitest väljaspool Euroopat asuvatesse piirkondadesse, Euroopa kaotab seeläbi ressursse ja peab uute sõidukite tootmiseks kasutama esmast toorainet, mida on vaja sisse osta Aasiast. Ringlussevõtt seevastu aitab luua uusi töökohti Euroopas ja vähendab sõltuvust tooraine tarnijatest!

Saima Kalev tutvustas COTERi komisjoni arvamuse „Puhas energia ja transport” põhiseisukohti. Eelmisel päeval toimus kohtumine huvigruppidega, kus osalejad said võimalusi oma muresid väljendada.

Minu hinnangul on need teemad kõik arvamuses kajastatud. Arvamuse eelnõu on tõlgitud kõikidesse keeltesse ning muudatusettepanekuid on võimalik esitada kuni 24.aprillini. Arvamust arutatakse COTER komisjonis 7.mail 2013. Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 3-4.juulil 2013 toimuvale täiskogule.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et on rida algatusi juba rakendatud, arvestades olemasolevad majanduslikku olukorda. Komisjoni ettepaneku ettevalmistus võttis kaks aastat ja on tõesti peetud konsultatsioone erinevate osapooltega. Milliseid uusi oskusi on vaja ja milline on kohalike omavalitsuste roll selles. Ekspertgrupp jälgib Car 2020 tegevuskava rakendamist, mille liikmete hulka kuulub ka Regioonide Komitee esindaja.

Esimene arutamine ja vastuvõtmine on kavas ECOSe komisjoni koosolekul, mis toimub 27. juunil 2013. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 8.–9. oktoobril 2013.

Arvamus „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks”. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020”, COM(2013) 83 final.
CDR1999-2013_00_00_TRA_DT – ECOS-V-042
Raportöör: Ahmed Aboutaleb (NL/PES)

Raportöör leiab, et võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on tähtis tagada kõigile kodanikele võrdne juurdepääs vähestele põhiteenustele, nagu eluase, haridus, tervishoid ja tööhõive. Raport teeb mõned soovitused:

  • Liikmesriigid peaksid kujundama parema kooskõla oskuste ja tööturu vajaduste vahel ning kaotama lõhe haridus- ja tööelu vahel;

  • tuleks rohkem tähelepanu pöörata tööturu nõudluse poolele;

  • tagada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele Euroopa poolaastas ning riiklike reformikavade üle peetavatel läbirääkimistel ja kavade rakendamisel ametlik koht;

  • anda otsustav tähtsus ühiskonnaelus osalemisele ja sotsiaalsele kaasamisele;

  • nii formaalne kui ka informaalne haridus peaksid olema sotsiaalsete investeeringute paketi keskmes;

  • vaja on kutsehariduse prioriseerimist ja selle tähelepanu alla võtmist;

  • piirkonnad ja linnad peaksid püüdma koos luua, moodustades viljakaid partnerlusi erasektori ja kodanikuühiskonna rühmadega;

  • heade tavade vahetamine;

  • Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad suurendama ELi poolset rahastamist rände negatiivsete sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede leevendamiseks;

  • eritähelepanu tuleks pöörata aktiivsena ja tervena vananemise edendamisele ning institutsioonilise lähenemise asendamisele kogukonnapõhisega;

  • sotsiaaleluasemetele kulutamine aitab lahendada pakilisi sotsiaalseid vajadusi, mis on strateegiliste sotsiaalsete investeeringute alus;

  • sotsiaalsete eesmärkide alal edu saavutamiseks peab muutma oma lähenemisviisi;

  • on vaja anda uut hoogu sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamisele ja tagamisele;

  • praegust rahastamiskorda peaks saama paremini kohandada kohalikele vajadustele, aidates linnadel ja linnapiirkondadel võtta suurema vastutuse ja juhtrolli integreeritud lähenemiste koordineerimisel suurlinna või linnastu tasandil;

  • suurendada „noortegarantiile“ ette nähtud vahendite mahtu;

  • suur osa ESF vahendeist tuleks eraldada erimeetmetele, et luua noortele uusi ja inimväärseid töökohti;

  • suurendama ESF vahendite mahtu;

  • võttes arvesse linnade keskset rolli sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohalt, peab Euroopa toetus ületama olulisel määral väljapakutud 5 % miinimumi;

  • ELi ranged riigihanke ja riigiabi eeskirjad tuleb sotsiaalpoliitikaga paremasse vastavusse viia;

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et arvamus on väga detailne, kuid samas ka kriitiline komisjoni ettepaneku suhtes. Vaja on pöörata rohkem tähelepanu fiskaalstabiilsuse ja avalike eelarvete tasakaalule. Vaja on edasi liikuda sotsiaalse kaitse arendamisega. Liikmesriikide reformiprogrammid peavad arvesse võtma rohkem sotsiaalset aspekti.

Esimene arutamine ja vastuvõtmine on kavas ECOSe komisjoni koosolekul, mis toimub 27. juunil 2013. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 8.–9. oktoobril 2013.

Arvamus tegevuskava „Ettevõtlus 2020” kohta. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020”. Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas”, COM(2012) 795 final
CDR2447-2013_00_00_TRA_DT – ECOS-V-043
Raportöör: Pawel Adamowicz (PL/EPP)

Euroopa Komisjon võttis 9. jaanuaril 2013 vastu teatise „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020”. Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas” ettevõtjate arvu suurendamiseks, mis on vahend järgmiste üldiste eesmärkide saavutamiseks: majanduskasvu taastamine ja tööhõive taseme tõstmine - teatis

Teatises rõhutatakse põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” otsustavat tähtsust Euroopa ja liikmesriikide poliitika proovikivina. Samal ajal tõstetakse teatises esile, et praeguse olukorra kestvaks ja märgatavaks parandamiseks on põhimõtteliselt tähtsad ka koordineerimismeetmed eri haldustasandite vahel, Euroopa tasandist riiklike ja piirkondlike tasanditeni.

Tegevuskava tugineb kolmele sambale:
i) ettevõtlusalase koolituse ja hariduse arendamine
ii) õige ettevõtluskeskkonna loomine ning
iii) eeskujud ja konkreetsete rühmade toetamine.
Iga sambaga seoses teeb Euroopa Komisjon ettepaneku mitmeteks VKEde arendamisele keskendunud meetmeteks, sealhulgas riigiülese tasandi (komisjon) ja iga liikmesriigi tasandi suunisteks.

Tuleks rõhutada, et suur hulk kavandatud meetmetest on eriti olulised kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Mida rohkem ettevõtteid on, seda rohkem on töökohti ja rohkem makse laekub omavalitsuste eelarvesse. Seda on kerge öelda, kuid keeruline ellu viia. Kui õpetada koolides ettevõtlust, kas see siis aitab noortel paremini alustada oma ettevõtlusega? Vastus on „ei“. Vaja on luua mudeleid, millest ühiskond saab õppust võtta - nii öelda positiivseid kujundeid. Kuidas julgustada VKEsid olema rohkem huvitatud ekspordist? Tavaliselt on need ettevõtted innovaatilisemad ja maksavad ka kõrgemaid palku. Ei oleks vaja keskenduda ainult kvantiteedile, sest kvaliteet on samuti oluline. Vaja on innovaatilisi ettevõtteid.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et raportöör oli nii tõhus ja edastas juba kõik peamised teatise sõnumid. Ta ütles, et on hea kuulda kui keegi räägib sellise pühendumusega teemast. Nõustub, et paljud ettevõtted on kohalikud. Kui komisjon kutsub liikmesriike üles tutvuma nende poolt pakutud tegevusplaaniga, siis kutsuvad nad ka üles kaasama kõik erinevad tasandid. Kutsub üles tutvuma nende poolt pakutud tegevusplaaniga. Komisjoni ettepanekud ei ole siduva iseloomuga, sest see on väljapool nende pädevust. Oskuste arendamine on väga oluline, sest see aitab neil siiski paremini alustada oma ettevõtlusega. Ja isegi kui mitte, on need oskused ikkagi vajalikud, et ka muus tööelus paremini toime tulla. Nad ootavad ka toetust vanemate inimeste ettevõtlusega alustamise toetusele.

Esimene arutamine ja vastuvõtmine on kavas ECOSe komisjoni koosolekul, mis toimub 27. juunil 2013. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 8.–9. oktoobril 2013.

Valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee ettekande esitasid sotsiaalpartnerid ühiselt nii Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) poolt Christina Dziewanska-Stringer ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) poolt Christine Jakob. Olen seda teemat kajastanud oma varasemates aruannetes sotsiaaldialoogi komitee arutelude raames.

Järgmise koosolek toimub 27. juunil 2013, Graz, Austrias.

3. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek.

ENVE komisjoni koosolek toimus kolmapäeval, 24. aprillil 2013 Regioonide Komitee peahoones Brüsselis. Osales Kadri Tillemann.

Edasise töökorraldus osas võeti teadmiseks käimasolev tööprogramm ning otsustati määrata raportöörid järgmiste arvamuste koostamiseks:

  • Teatis kosmosetööstuse tööstuspoliitika teemal COM(2013)108 final, ENVE-V-030, kuna eelmise raportööri ametiaeg sai otsa. Raportöör: (EPP) - STRUZIK, Adam (PL)

  • Roheline raamat keskkonda sattunud plastijäätmeid käsitleva Euroopa strateegia kohta, COM(2013) 123 final - Mrs Linda GILLHAM (UK)

  • Kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia 2013/CLIMA/002- Mr Neil SWANNICK (UK)

Otsustati arvamust mitte koostada järgmiste ettepanekute osas:

  • Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusprogramm, COM(2013) 107 final - 2013/0064 (COD)

  • Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse määrus (EÜ) nr 617/2010, COM(2013) 153 final - 2013/0082 (COD)

Komisjoni esimees andis ülevaate üle milline on ENVE komisjoni panus Regioonide Komitee 2012. aasta mõjuaruandesse.

Koosolekul arutatud arvamustega on võimalik tutvuda: ENVE koosoleku dokumendid

Arvamus „Keskkonnamõju hindamise direktiivi läbivaatamine” . Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, COM(2012) 628 final – 2012/0297 (COD), ENVE-V-031, CDR591-2013_00_00_TRA_PA.
Raportöör: Marek Sowa (PL/EPP).

Raportöör rõhutas, et keskkonnamõju hindamise direktiivi kavandatud läbivaatamine avaldab märkimisväärset mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Regioonide Komitee on erinevalt Euroopa Komisjoni ootusest arvamusel, et keskkonnamõju hindamise direktiivi mitmed kavandatud muudatused toovad kaasa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste halduskoormuse suurenemise nii korralduse, juhtimise kui ka kulude osas. Sellega seoses kutsub Regioonide Komitee üles vältima igasugust vastutuse ülekandmist arendajalt pädevale asutusele. Tähtis on tagada, et keskkonnahinnangud viiakse läbi selliste projektide puhul, mis võivad omada olulist keskkonnamõju.

Oma arvamuses on komitee kriitiline paljude komisjoni ettepanekute suhtes.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad on tänulikud toetusele nende poolt pakutud ajaraamistikule. Põhjendas miks on vaja ühte kontaktpunkti liikmesriigis. Ekspertide krediteerimise nõue aitab parandada koostatud raportite kvaliteeti.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 46 muudatusettepanekut. Väga paljude muudatusettepanekute osas toimus elektrooniline hääletus, kus tulemused olid väga tasavägised, näiteks: AM 15 +24/-29; AM 18 +29/-26, AM 25 +27/-28, AM 28 +24/-30; AM 36 +27/-24, AM 37 +29/-27, AM 40 +27/-29, AM 43 +28/-27, AM 46 +32/-29. Kogu arvamus võeti vastu paari vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavandatud 30. mai 2013. aasta täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Arukad linnad ja ühendused – Euroopa innovatsioonipartnerlus” Komisjoni teatis „Arukad linnad ja ühendused – Euroopa innovatsioonipartnerlus, COM(2012) 4701 final. ENVE-V-029, CDR589-2013_00_00_TRA_PA,
Raportöör: Ilmar Reepalu (SE/PES).

Raportöör on seisukohal, et ELi linnade kujundamine arukateks ja säästvateks on üks suuremaid liidu ees seisvaid väljakutseid. Samas on linnad nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt tihedalt seotud oma lähiümbruse ja maapiirkondadega ning sellel seosel on oluline roll nii linna- kui ka maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutlikus arengus. Arukate linnade loomise eeltingimus on süsteemide integreerimise ja koostoimimisvõime põhimõtete rakendamine. Ta on veendunud, et kohalikele omavalitsustele tuleb anda keskne roll nii strateegiates, näiteks strateegiline rakenduskava, kui ka projektides, mis töötatakse välja ja milles lepitakse kokku arukate linnade ja kogukondade partnerluse raames. Leiab, et ELi tasandil on oluline eraldada piisavaid ressursse programmi Horisont 2020 kaudu, et arukate linnade ja kogukondade algatus saaks aidata kaasa komisjoni seatud eesmärkide saavutamisele. Komisjon peaks sellega seoses selgitama, millised on nii Horisont 2020 kui ka ühtekuuluvuspoliitika raames projektidele ELi rahaliste vahendite eraldamise tingimused ja ulatus.

Soovitab komisjonil koostada ülevaatlikud suunised, märkides ära kõik üleeuroopalised programmid ja algatused, mille kaudu saaks rahastada innovatiivseid projekte, mida võiks arukate linnade ja kogukondade algatuse raames välja töötada.

Raportöör on seisukohal, et iga projekti tegevuse kohta tuleb koostada asjakohased näitajad ning siduda need energia-, transpordi- ja IKT-valdkonna ELi tasandi prioriteetide ja põhiprobleemidega, nagu linnade keskkonnatoime ja energiatõhusus, taastuvate energiaallikate osakaal energiakasutuses, taristu ühine kasutamine jne, kohandades neid kohalikele oludele.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et siin mängivad regioonid ja linnad olulist rolli. Peab olema võimalik kasutada ka Horizon 2020 ja regionaalpoliitika raames ette nähtud finantsvahendeid. Mais on kavas kõrgetasemelise rühma kohtumine. Komisjoni teatis: http://ec.europa.eu/energy/technology/initiatives/doc/2012_4701_smart_cities_en.pdf

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 12 muudatusettepanekut. Kõik muudatusettepanekud võeti vastu, osad raportööri poolt pakutud suulise kompromissi raames. Mohr hääletas arvamuse eelnõu vastu, kuna neil on plaanis esitada muudatusettepanekuid täiskoguks, et puudutada tulevaste projektide rahastamise küsimust. Vastuvõtmine on kavandatud 3.– 4. juuli 2013. aasta täiskogu istungjärgul

Arvamus „Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm”. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”, COM(2012) 710 final - 2012/0337 (COD), ENVE-V-032, CDR593-2013_00_00_TRA_PA.
Raportöör: José Macário Correia (PT/EPP)

Raportöör leidis, et senised kuus keskkonnaalast tegevusprogrammi on olnud Euroopa keskkonnapoliitika kujundamisel olulised, kuid ei ole suutnud paljusid Euroopa keskkonnaprobleeme lahendada, kuna on puudunud poliitiline tahe meetmete rakendamiseks. Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama ELi keskkonnavalikute piisava selguse ja prognoositavuse säilimise kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks.

Raportis nenditakse, et tuleb tagada selge ja asjakohane toetus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevusele seadusaktide rakendamisel, et kindlustada kohustused parandada tulemusi seoses keskkonnaga ja inimeste tervisega, kemikaalipoliitikaga ning eriti eesmärkidega, mis on püstitatud ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas, vähese CO2-heitega majandusele ülemineku edenemiskavas ja aastani 2020 ulatuvas bioloogilise mitmekesisuse strateegias, kasutades selleks energiatõhususe eesmärkide ja näitajate lülitamist iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi ja liikmesriikide riiklikesse reformikavadesse. Tuleks sõlmida rakendamise partnerluslepinguid liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, et parandada konkreetsete keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist ning lahendada keskkonnajuhtimise spetsiifilisi või piiriüleseid probleeme.

Rahastamise puhul on oluline tagada, et keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide täitmist toetataks piisavate rahaliste vahenditega, võetaks arvesse partnerluslepingutes ja tagataks, et vähemalt 20 % ELi 2014.–2020. aasta eelarvest oleks eraldatud selleks eesmärgiks.

Järk-järgult tuleks lõpetada keskkonnakahjulikud toetused ja kasutada üha rohkem turupõhiseid vahendeid, sealhulgas maksustamist ja keskkonna kahjustajate karistamist.

Arvamuses tuuakse välja ka tähtsus kohaliku tasandi jaoks ning vajalikud meetmed omavalitsuste abistamiseks keskkonnaõiguse rakendamisel.

Komisjoni ettepanek: http://ec.europa.eu/environment/newprg/pdf/7EAP_Proposal/et.pdf

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 46 muudatusettepanekut, millest enamus võeti vastu, nendest osad raportööri poolt pakutud kompromissi raames. Ei nõustutud Macchord Corrie poolt esitatud muudatusettepanekutega AM 14, 20 ja 34. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega (Swannik). Vastuvõtmine on kavandatud 30. mai 2013. aasta täiskogu istungjärgul.

Arvamus „Toimiv energiaturg”, COM(2012) 663 final. ENVE-V-033, CDR595-2013_00_00_TRA_PA.
Raportöör: Piet de Vey Mestdagh (NL/ALDE).

Raportöör kutsub üles töötama välja piirkondlikud energiakavad, mis hõlmavad energia tootmise, salvestamise ja jaotamise projekte, vajaliku taristu rajamist ning piirkondlikke energiatõhususe ja -säästu kavasid, mida komitee on toetanud oma arvamuses kolmanda õigusaktide paketi kohta (CdR 21/2008 fin). Piirkonnapõhised energiakavad, mis koostatakse eelistatavalt piirkondlike omavalitsuste tasandil, kuid mis võivad soovi korral hõlmata ka mitut, isegi naaberriikides asuvat piirkonda, tuleks asjakohaselt kooskõlastada ning integreerida nii riigi kui ka ELi tasand.

Tarbija peaks olema keskpunkt ning tal peaks olema – üksikisikuna või rühma, ühistu või organisatsiooni osana – otsejuurdepääs energiaturule, kas eri tootjate pakutavate eri energiaallikate kaudu või otse hetketurule. Samuti on otsustava tähtsusega nutikate mõõtmissüsteemide kasutuselevõtt.

Raportöör rõhutas kui oluline on, et nii liikmesriigid kui ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edendaksid kohalikke energialahendusi (nt ühistute vormis) väiketootmise, nutivõrkude arendamise ja nõudluse poole osalemise kujul, sest need algatused moodustavad üha olulisema samba ELi energiaturgude uuendamisel.

Komisjoni teatis: komisjoni teatis

Euroopa Parlamendi raporti projekt: EP raport

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 35 muudatusettepanekut ja 8 raportööri kompromissettepanekut. Muudatusettepanek 6 kohta oli esitanud raportöör oma kompromissettepaneku, mis võeti ka vastu. See on meie jaoks ka oluline muudatusettepanek, kus lisatud punkt räägib nn „energiasaartest ning ajaloolise energiasõltuvusega riikidest“ ning vajadusest kaotada otsesed ja varjatud toetused fossiilkütustele ja tuumaenergiale.

Pikk diskussioon toimus AM 31 üle, kus tehti ettepanek lisada uus punkt 28 „leiab, et taristu rajamisega seotud kulud ei peaks lasuma liikmesriigi kodutarbija õlul, eriti siis, kui ehitatakse välja võrku, mille abil soovitaks elektrit tarnida teise liikmesriiki. Selliseid kulusid peaks kandma ELi tasandil ühiselt või tuleks need jagada eksportiva ja importiva maa vahel. Ei ole õige lasta eksportiva riigi tarbijatel – ei kodutarbijatel ega ettevõtjatel – kanda kõiki sellise taristuga seonduvad kulusid;“ Põhjenduseks on, et „Energiavõrgu ja selle rajamise kulud otsustatakse praegu riigi tasandil (osaliselt ELi tasandilt tuleva toetusega). Põhimõtteline seisukoht peab olema, et need nii keskkonna kui ka tarbija seisukohalt kasulikud kulud kannab liit solidaarselt ega jäeta neid üksnes selle riigi kanda, kes rajab taristud, mõnigi kord naaberriigi ettepanekul. Mõnes liikmesriigis peaaegu puudub vajadus taristu rajamise järele, teises on olukord vastupidine.

Regioonide Komitee peaks sellele ebakohale oma arvamuses viitama, eriti kuna see võib põhjustada ebaõiglust konkreetse riigi kodutarbijate suhtes ja moonutada ettevõtete konkurentsi. Praegune olukord ei ole kooskõlas komisjoni kirjeldustega konkurentsi ja siseturu kohta.“ Arvamused lahknesid ka ühe poliitilise fraktsiooni see (Kadri hääletas ka selle muudatusettepaneku vastu). See ettepanek lükati häälteenamusega tagasi.

Kogu arvamus võeti vastu kolme vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavandatud 3.– 4. juuli 2013. aasta täiskogu istungjärgul

Perspektiivarvamus „ELi peamiste jäätmealaste eesmärkide läbivaatamine”, ENVE-V-035, CDR1617-2013_00_00_TRA_PA.
Raportöör: Michel Lebrun (BE/EPP)

Raportöör leiab, et ELil tuleks eelkõige julgustada ja toetada jäätmete korralikuks käitlemiseks vajalike taristute, meetodite ja suutlikkuse arendamist suurima mahajäämusega liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt ja jaoks. Uued sihtmärgid peaksid olema kooskõlas seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga (panusena aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse) ning toetama toorainete säästmise algatuse raames võetavaid meetmeid.

Jäätmete optimaalne käitlemine kuulub praegu kõige keerulisemate ülesannete hulka, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad lahendama. Seepärast palub komitee, et ta kaasataks vastuvõetavate poliitikameetmete väljatöötamise igasse etappi.

Komitee palub ELil võtta ettevaatuspõhimõtet järgides arvesse uute meetmete võimalikku mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, nende eelarvetele ning haldus- ja toimimissuutlikkusele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tulevate poliitikameetmete teostatavusele suurima mahajäämusega liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Lõplike eesmärkide saavutamiseks tuleb tingimata vastu võtta omavahel sidumata vahe-eesmärgid ning jätta omavalitsustele teatud paindlikkust.

Leidmaks ühist keelt jäätmete käitlemise küsimuses, teeb raportöör ettepaneku:

  • Võtta kasutusele ühtne, tõhus ja läbipaistev jäätmete arvutamise meetod;

  • Koostada sõnastik;

  • Luua kõiki jäätmete voogusid hõlmava jäätmete Euroopa nomenklatuuri;

Komitee pooldab eesmärkide omavahelist lahtisidumist ja hierarhia igale tasandile määratavate üldeesmärkide raames konkreetsete eesmärkide vastuvõtmist vastavalt käideldavate toodete ja materjalide liigile. Raportöör nõuab jäätmetekke ennetamise alaste nõuete karmistamist. Tootjate või maaletoojate laiendatud vastutuse põhimõte on tõhus poliitiline vahend, millega aidata kaasa jäätmetekke ennetamisele.

Arvamus pakub, et igale liikmesriigile seataks korduskasutatavana määratletud jäätmete iga kategooria jaoks kohustuslikud kvantitatiivsed miinimumeesmärgid.

Tulevaste õigusnormide eesmärk peab olema jäätmetes sisalduvate ressursside kasutamise parandamine ning pooldab tahkete olmejäätmete ringlussevõtu praeguse kohustusliku eesmärgi tõstmist 2020. aastaks 70 %-le. Ringlusse võetavate jäätmete mahu suurenemise tõttu tuleb rajada uusi taristuid ja teha kõnealusesse sektorisse uusi investeeringuid.

Komitee kordab selles arvamuses oma nõudmist, et EL looks õigusraamistiku orgaaniliste jäätmete ringlussevõtu eesmärgile. Toetab orgaaniliste jäätmete ringlussevõtu optimeerimist ning pooldab nende prügilatesse ladustamise keelustamist ja põletamise piiramist.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et kavas on kolme olulise direktiivi ülevaatamine. Avalik konsultatsioon algab mais. Komisjon pakun mitu erinevat võimalus ja vaatab milline neist saab toetuse. Teises etapis analüüsitakse ettepanekuid põhjalikumalt. Praegu soovib komisjon saada üldist poliitilist seisukohta. Ollakse protsessi esimeses etapis ning esialgu ei taheta liiga pikalt peatuda detailidel. Liikmesriikides on jäätmete direktiivi rakendamine väga erineval tasandil. Kümnele liikmesriigile on saadetud konkreetsed soovitused (sh Eestile).

Euroopa Komisjoni kodulehekülg:
http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/index.htm


Soovitused Eestile:
http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/pdf/EE_Roadmap_FINAL.pdf

Statistika Eesti kohta:
http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/pdf/EE%20factsheet_FINAL.pdf

Saatsin arvamuse eelnõu ka ELL ja EMOL büroosse, et küsida nendepoolseid seisukohti arvamuse eelnõu kohta. Nad ei esitanud ühtegi ettepanekut ning seoses sellega ei ole ka esitatud meiepoolseid muudatusettepanekuid. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kokku 59 muudatusettepanekut. Paljud ettepanekud lükati tagasi ning oli ka elektroonilisi tasavägiseid hääletusi. Vastu võeti järgmised muudatusettepanekud: AM 1, 2, 5, 6, 8R, 10R, 18, 22, 23, 24, 28, 32, 38R, 39, 41, 43, 50, 51R, 54, 55, 56, 57, 58, 59.
Vastu võetud muudatusettepanekud AM54 ja AM 55 (+11/-9) annavad võimaluse läbirääkida edendamiskava osas kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning palub, et osades liikmesriikides võib aeg seatud eesmärkide täitmiseks olla pikem. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Vastuvõtmine on kavandatud 3.– 4. juuli 2013. aasta täiskogu istungjärgul

Arvamus „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohad kildagaasi, kinnisgaasi, põlevkiviõli ja kinnisõli kasutamise kohta (mittekonventsionaalsed süsivesinikud)”. Omaalgatuslik arvamus, ENVE-V-034, CDR1616-2013_00_00_TRA_DT.
Raportöör: Brian Meaney (IE/EA)

Raport tuletab meelde juba varem komitee poolt vastu võetud seisukohta, et silmade ees peab olema siht saavutada 100 %-line üleminek taastuvenergiale ning tagada, et ebatraditsiooniline või muud liiki energia, mis võib tunduda alternatiivsena, kuid mis ei ole taastuv ja seetõttu säästev ega asenda tavapäraseid fossiilkütuseid, ei juhiks tähelepanu ja ressursse vajalikust taastuvenergiaallikatele üleminekust kõrvale.

Euroopa Parlamendi liikme Boguslaw Soniku (PL/EPP), kildagaasi teemalise aruande raportööri sõnavõtt. Parlamendi raport võeti vastu häälteenamusega. Oluliseim sõnum on, et kildgaasi kasutamine aitab vähendada sõltuvust väljastpoolt tulevatest energiaallikatest. Vaja on tagada parimate tehnoloogiate kasutamine, et vähendada mõju keskkonnale. Tuleb vähendada vee kasutamise mahtu gaasi tootmisel. Kildgaasi puhul tuleb tagada teatud standardite jälgimine. Komisjon on alustanud avalikku konsultatsiooni, mis kestab 31.maini. Praegu on saadud 23 000 vastust. Praegu sõltuvad Ida-Euroopa maad suuresti Venemaalt tarnitud gaasist ja seetõttu on oma energiasõltumatuse arendamine väga oluline. Vajalik on tasakaalustatud erinevate energiaallikate kasutamine.

Euroopa Komisjoni esindaja Christian Wimmeri (keskkonna peadirektoraat) sõnavõtt. Komisjon on võtnud suuna madala CO2 sisaldusega majandusega suunas. Kildgaas on jätkuvalt fossiilne kütus. Sellel on oma keskkonna ja sotsiaalne mõju mida ei saa eirata. Hetkel komisjon kaalub kõiki võimalusi - kas kohustuslikud regulatsioonid või mitte, vabatahtlikud tegevused, juhiste väljatöötamine või pakkuda selget poliitikaraamistikku. Rahvusvahelise energiaagentuuri soovitused hõlmavad laia spektrit. Nende soovitustega arvestab komisjon oma lõplike ettepanekute kujundamisel. Vahet pole kas regionaalsed omavalitsused omavad seadusandlikku jõudu või mitte, igal juhul on nad otsesed rakendajad. Ilma korraliku rakenduseta on kõik need ettepanekud mõttetud. Seetõttu on komisjon väga huvitatud Regioonide Komitee seisukohtadest.

ROHELINE RAAMAT Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 /* COM/2013/0169 final */:

http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2009_2014/documents/itre/pr/930/930384/930384et.pdf

Arutelu on avatud kuni 2. juulini. Täiendav teave ja juhendid arutelus osalemiseks on esitatud veebisaidil:
http://ec.europa.eu/energy/consultations/20130702_green_paper_2030_en.htm

Eesti Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020:
http://www.mkm.ee/public/ENMAK.pdf.
Arengukava sisaldab ülevaadet ka põlevkiviõli turust. 2007. aastal kasutati Eestis põlevkiviõli ja -gaasi tootmiseks ning muude keemiatoodete valmistamiseks 2,994 mln t põlevkivi. 2007. aastal toodeti kokku 417 tuh t põlevkiviõli, sisetarbimiseks kasutati kokku 77 tuh t ja eksporditi 360 tuh t (põlevkiviõliressurss kokku 2007: 472 tuh t)39. Seoses nafta maailmaturu hindade tõusuga on nõudlus põlevkiviõli toodete järele oluliselt kasvanud ning atraktiivseks on muutnud ka uute tootmisvõimsuste rajamise võimalused. Oluliselt on tõusnud põlevkiviõlil põhinev soojusenergia hind Eesti turul.

Sellele järgnes lühike mõttevahetus liikmete poolt. Swannick ütles, et teema on äärmiselt oluline ja kindlasti on väga erinevaid arvamusi. Piirkonnas, mida tema esindab, on ka arvamused vastuolulised. Tuleks arvesse võtta selle mõju kliimamuutusele. Kadri Tillemann ütles oma sõnavõtus, et vaja on arvestada tootmise mõjuga keskkonnale. Eestis on energia suuresti sõltuvuses põlevkivist, mis ei ole odav ja seetõttu ta toetab üleminekut C02 vabale energiatootmisele. Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 2. septembril 2013. Arvamus on kavas vastu võtta 28.–29. novembril 2013 toimuval täiskogu istungjärgul.

Lõunavaheajal tutvustati Interreg IVC projekti- www.enercitee.eu

Järgmine koosolek toimub 19. juunil 2013 Brüsselis.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


08.05.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit