Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2014 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vaheprotokoll 2014. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2014-2017 osas
Print

Vaheprotokoll PDF failina.

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon. Valitsuskomisjoni juhib regionaalminister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Põhiseaduse paragrahvidest 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2013. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste lõpp- protokollis kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED

Omavalitsusliitude  Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni  läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Omavalitsusliitude Koostöökogu lähtealused läbirääkimistel:

1.                Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine
      ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate
      avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

2.                Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve
      kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning  OECD ja  CLRAE ettepanekud
      omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks,  partnerluse arendamiseks ja
      omavalitsuste  koostöö  suurendamiseks.

3.                Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide
      kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest
      lähtumine.

4.                Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike
      omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

5.                Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine
      õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

6.                Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks
      ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada
      seda valdkondades kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö
      võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

7.                Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi
      strateegiadokumentides.

Riigi eelarvestrateegia 2014–2017 lähtealused

1.      Plaanid peavad olema konservatiivsed ja jätkusuutlikud

   1.1.   Jätkame konservatiivset eelarvepoliitika põhijoont. Valitsuses kinnitatud
            eelarvepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks peame taastama valitsussektori
            eelarve ülejäägi, reservide mahu ning tagama rahavoogude jätkusuutliku
            juhtimise.

   1.2.   Valmis tuleb olla võimalikeks langustsükliteks, et vajadusel reageerida   
            majandusolukorra märkimisväärsele halvenemisele

   1.3.   Tagame eelarve ja valdkondade rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse, kui
            regulaarselt analüüsime ja kohandame valdkonnapoliitikaid. See võimaldab
            eelarve paindlikkust ja edu kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas ning piiratud
            eelarve tingimustes.

2.      Prioriteetide (ümber)seadmine ja reformid valdkonnapoliitikates ning otsused kevadel 2013

   2.1.   Ainus arvestatav eelarveline kate uutele tegevustele on prioriteetide
            (ümber)seadmine valdkonnapoliitikas (valikute tegemine valdkonnas) vastavalt
            olukorra muutustele.

   2.2.   Sellele vaatamata ei tohi jääda tegemata olulised reformid valdkonnapoliitikates,
            mis parandavad kvaliteeti, toetavad jätkusuutlikkust ning pikemas perspektiivis
            annavad kokkuhoidu. Koostöös Teiega oleme valmis töötama selle nimel, et
            leida põhjalikult analüüsitud ja otsustamisküpsete reformide elluviimiseks
            vajalikud lahendused ja eelarvelised vahendid.

   2.3.   Eelarvedistsipliini ja otsustusprotsessi selguse suurendamiseks tuleb vajalikud
            strateegilised otsused teha eelarvestrateegia koostamisel ning eelarvelisi otsuseid
            teha vaid kord aastas.

   2.4.   Selleks tuleb riigi eelarvestrateegias kokku leppida valdkonnapoliitikate
            muudatused lähiaastail (reformikavad, mahukamad investeeringud, jm), järgneva
            nelja aasta fiskaalraamistik ning vajadusel uuendada eelarvepoliitika ja
            valdkonnapoliitikate eesmärgid.

  LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK JA TULEMUSED

I.                   RAHANDUSE VALDKOND

Tabel 1. Kohalike omavalitsuste põhinäitajad[2]

 

KOV EELARVED

2005

2010

2011

2012*

2013*

2014*

2015*

2016*

2017*

TULUD KOKKU

937

1 270

1 324

1 418

1 434

1 467

1 509

1 569

1 630

- Tulumaks

406

585

619

665

721

771

822

875

931

- Maamaks1

506

51

51

59

57

59

59

59

59

- Kohalikud maksud

118

14

26

10

11

12

12

13

14

- Tasandusfond2

61

70

72

72

74

75

75

76

76

KULUD KOKKU

960

1 249

1 295

1 416

1 465

1 499

1 541

1 604

1 669

Kassapõhine tasakaal

-5

27

29

2

-31

-32

-32

-35

-39

Tekkepõhine tasakaal3

-39

29

17

-39

-31

-32

-32

-35

-39

Võlakoormus

281

569

565

611

643

675

707

742

781

Likviidne vara

73

87

109

112

112

112

112

112

112

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suhtarvud ja kasvud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOV eelarve tulud SKP-s

8,38%

8,87%

8,30%

8,34%

7,91%

7,58%

7,31%

7,13%

6,96%

KOV tulubaas SKP-s

4,17%

4,61%

4,33%

4,34%

4,39%

4,37%

4,35%

4,32%

4,30%

KOV koondtasakaal SKP-s

-0,05%

0,19%

0,18%

0,01%

-0,17%

-0,17%

-0,16%

-0,16%

-0,17%

KOV koondvõlg SKP-s

2,51%

3,97%

3,54%

3,60%

3,55%

3,49%

3,42%

3,37%

3,34%

KOV eelarve tulude kasv

14,01%

-1,68%

4,21%

7,13%

1,10%

2,33%

2,86%

3,96%

3,93%

KOV tulubaasi kasv

11,50%

-7,05%

4,74%

6,74%

7,85%

6,36%

6,10%

5,97%

5,92%

* Kevadine prognoos

 

 












1 Eelduseks on KOVide maamaksumäärade jätkuv tõus. Ei ole arvestatud kavandamise faasis olevate maksumuudatustega.

2 Tasandusfondi kasv on tingitud keskkonnatasude lisandumisest

3 Lisaks KOVile ka sõltuvad üksused

 


 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine

 

Ettepanek 1.1. Kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa taastamine

2012

11,4%

2013

11,57%

2014

12,13%***

2015

12,13%***

2016

12,13%***

2017

12,13%***

 

1. 2.  Kohalike eelarvete tasandusfondi taastamine

2012

72 316 030 €

2013

74 252 137 €

2014

93 927 657 €

(Sealhulgas tasandusfondi taastamine

19 077 627 €)

2015

94 546 657 €

2016

94 546 657 €

2017

95 476 657 €

 

 

sh kaevandusõiguse tasudest vabanevate vahendite lisandumine

2012

 

2013

1 936 107 €

2014

2 534 000 €

2015

3 153 000 €

2016

3 774 000 €

2017

4 083 000 €

2009. aasta veebruari kriisiotsustega kärbitud KOV tulubaasi taseme külmutamine ka 2014. aastaks ei ole asjakohane. Riigi 2009. aasta lisaeelarve protsessis vähendati KOV eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa, suurendades KOV tulubaasi arvel riigieelarve tulusid; vähendati KOV eelarvetulude ühtlustamise vahendeid; vähendati eraldisi KOV eelarvetele teehoiu, hariduse, laste päevahoiu, kultuurielu ja muudes valdkondades; seati KOVile täiendavad laenupiirangud. Oleme jätkuvalt seisukohal, et KOV eelarveautonoomia põhimõtted ja tulud peavad olema ka majanduslanguse perioodil kaitstud ning KOV tulubaasi kärpeotsused oleksid olnud välditavad. Rahandusministeeriumi poolt esitatud maksuprognooside kohaselt on ka 2014. aastal KOV tulubaas väiksem kui kriisieelne tase.

Kuna poliitilise tahte tulemusena pikendati KOV laenupiiranguid, ei ole asjakohane tulubaasi jätkuv madalal tasemel hoidmine, ega võimalda KOVidel areneda ega kasutada EL tugifondide vahendeid.

Tulumaksu laekumine

2008

734 227 000 €

2012

665 083 000 €

2013*

725 200 000 €

2014**

773 000 000 €

* -2013.a. riigieelarves

**- 2013.a. eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis.

2013.a. ja 2014.a. tulumaks – kodualuse maamaksuvabastuse kompenseerimiseks +0,17 % 2013.a. ja +0,03 % 2014.a.

***täiendavalt +5% KOV tulubaasi tasakaalustamiseks riigieelarve puhastulude kasvuga. KOV eelarvete tasakaalus hoidmiseks on vajalik ka tasandusfondi taastamine 2009 aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega. Kuna muutus ka üleriigilistest maardlatest laekuv tulu omavalitsustele, peab vastavalt kokkuleppele tasandusfond suurenema kuni  aastani 2014, vahendite arvelt, mida enam kohalikele omavalitsustele ei eraldata.

*** TF peab kasvama sarnaselt tulumaksuga, et tagada tulubaasi võrdeline kasv

Valitsuskomisjoni eriarvamus

Jätkatakse sama suure KOV tulumaksu osa ja tasandusfondiga.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu VK ettepanekutega ja jääb oma taotluse juurde.

Ettepanek 2.  Alustada kohalike maksude süsteemi korrastamisega, et suurendada  omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuva osa ja maamaksu kohalikuks maksuks üleviimist.  Jätkata läbirääkimisi tulumaksuseaduse muutmiseks, eraldamaks ka mitteresidentide tulumaks kohalikele omavalitsustele § 5 lg 1 kohaselt ning maamaksust tehtud riiklike maksuvabastuste kulude katmist riigieelarvest

Kohalike omavalitsuste tulubaas ja tema kasutada olev maksusüsteem ei vasta juba ammu tegelikele vajadustele. Läbirääkimistel on mitmeid aastaid võetud plaani sellega tegelema hakata, kuid tegeliku tegevuseni pole jõutud. Seepärast teeme ettepaneku alustada selle tegevusega 2013 aastal ja viia see lõpule aastal 2016. 

Valitsuskomisjoni eriarvamus:

Valitsuskomisjon ei toeta omavalitsusliitude esitatud ettepanekuid maksusüsteemi muutmiseks. Välja pakutud muudatused ei edenda majanduskasvu, pingestavad KOVide vahelist konkurentsi maksusoodustuste pakkumisel ning suurendavad administreerimist.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu VK seisukohaga ja jääb oma taotluse juurde.

 

Kokkulepe: Läbirääkimisi jätkatakse mitteresidentide tulumaksu ja maamaksu administreerimise kulude katmise küsimustes.

Ettepanek 3.  Viia läbi tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma läbirääkimiste kokkuleppe alusel

Tasandusfondi valem TF mahu suuruse arvestuseks käesoleval ajal ei tööta. Kulude arvestus ei ole loogiline ning ei arvesta tegelikke vajadusi, siis ka tasandusfond ei kindlusta omavalitsustele piisavalt vahendeid elanikele teenuste osutamiseks. Vältimatu on alustada tasandusfondi analüüsiga ja kaasajastada see 2015 aasta lõpuks.

Kokkulepe: Jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

 

Ettepanek 4.  Lisada tasandusfondi vahendid pealinna funktsioonide täitmiseks.

 

Valitsuskomisjoni eriarvamus

Puudub selgus, mis on spetsiifilised pealinnafunktsioonid. Seetõttu ei saa nende täitmise kulusid katta.

Ettepanek 5. Kavandada kohalikesse eelarvetesse osa ettevõtlusest laekuvatest tuludest ja muuta maamaksuseadust, loomaks võimaluse teha ettevõtete alustamisel nende tegevuseks soodustusi. Selle tasakaalustamiseks lisada omavalitsusele kohustus ettevõtluse toetamiseks ja töökohtade loomiseks omavalitsuste koostöös maakonna tasandil.

2013 – 2015 aastal leppida kokku moodus, kuidas ettevõtlusest laekuvaid makse jagada kohalike omavalitsustega, et kohtadel reaalselt tekiksid võimalused ettevõtluse alustamisele kaasa aidata ja täiendavaid töökohti luua. (See ülesanne võeti omavalitsustelt 1993 koos ettevõtte tulumaksu äravõtmisega). Maamaksu muutmine peab võimaldama samuti teha erinevaid otsuseid ettevõtluse soodustamiseks.

Kokkulepe: Jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

 

Ettepanek 6.

Töötada välja süsteem omavalitsuste tuludebaasi täiendamiseks kapitalikulude katmiseks vajalike vahendite mahu võrra

Kohalike omavalitsuste tulubaasi pole vahendeid kapitalikulude katmiseks ette nähtud. Omavalitsustele kuuluva vara korrashoiuks kasutatakse enamuses juhtudel laenu, mis aga omakorda paneb surve alla riigi eelarvepositsiooni ja suurendab eelarvedefitsiiti.

Kokkulepe: Jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

 

Ettepanek 7.

Restruktureerida EL lõppeva eelarveperioodi veemajandusprojektidega seotud KOV laenud solidaarselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse vahel.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: KOV-de osa EL veemajandusprojektide rahastamisel on 15% projektide finantseerimisvajakust, mida eelarve vahendite ebapiisavuse korral on võimalik katta laenu abil vastavalt KOFS § 59 lg 73. Kui KOV-il vaatamata KOFS-ist tulenevale erisusele laenuvõimekus puudub, on toetuse taotlejal või toetuse saajal õigus taotleda projektile täiendavat riigipoolset finantseerimist[3].

 

KTK eriarvamus: VK seisukoht ei ole asjakohane, KTK jääb oma taotluse juurde

Ettepanek 8.  Rääkida läbi Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta ({SWD(2012) 311} 30.5.2012) ja 01.01.2013 jõustunud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu rakendamise põhimõtted ja rakendamise mõju küsimused kohaliku omavalitsuse osas ja kohaliku omavalitsuse vastusvaldkondades.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Euroopa Liidu soovitustega käib pidev töö.

 

Kokkulepe: Jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

 

Ettepanek 9.  Kavandada Riigi eelarvestrateegia 2014-2017 dokumendi koostamisel meetmed kohalike omavalitsuste põhiseaduse ja Euroopa kohalike omavalitsuste harta mõtte kohase enesekorraldusõiguse tagamiseks.

Riigi tasandi ühekordsete otsustega lülitati tulumaksuseaduse ja maamaksuseadusega kohalikele eelarvetele laekuvad riiklikud maksud riigieelarve tuludeks; pikendati RES 2013-2016 kohaselt lõppema pidanud kohalike omavalitsuste ajutisi laenupiiranguid aastani 2017; haridustoetuse jaotuse liigendamisel sekkuti ülemääraselt kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtimiskorraldusse, piirates ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse enesekorraldust; eelarveläbirääkimiste kokkulepete ja õigusruumi väliselt muudeti haridustoetuse jaotuse tingimusi 2013. aasta nelja viimase kuu osas.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ettepanekut tuleb täpsustada

 

KTK eriarvamus: Tuleb lõpetada riigipoolne KOV finantsautonoomiasse sekkumine ja ülemäärane kohaliku omavalitsuse juhtimiskorralduse piiramine

Ettepanek 10. Euroopa Liidu toetusvahendite kasutuse         

kavandamise väljundiks peab olema siseriiklik

partnerluslepe, mille üheks osapooleks on

Omavalitsusliitude Koostöökogu

See on vajalik kohalike omavalitsuste õiguste ning fiskaalse iseotsustamisõiguse  tagamiseks.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Puudub selgus dokumendi eesmärgi ja fookuse suhtes.

KTK seisukoht: Riigisisene partnerluslepe peab sisaldama KOV eraldatavate toetuste mahte meetmeti ja ajalises lõikes ning KOV kohustust nende vahendite täielikuks kasutamiseks.

Ettepanek 11. Välisprojektide rahastamisel lähtuda kõigile omavalitsustest taotlejatele võrdsest omafinantseeringu määrast.

Uuel  EL eelarveperioodil tuleb luua süsteem, mis tagaks kõigile omavalitsustele erinevate valdkondade projektide rahastamisel ühtse omafinantseeringu määra. (näiteks 15% või muu).

Valitsuskomisjoni seisukoht: Iga meetme puhul otsustatakse eraldi omafinantseeringu suurus.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustus VK seisukohaga ja taotleb et omaosaluse keskmine määr ei oleks suurem kui 15 %

Ettepanek 12.  Rakendada süsteem kohalike omavalitsuste EL rahastatavate projektide käibemaksu abikõlbulikkuse tagamiseks või makstud käibemaksu tagastamiseks

Kui järgmisel EL eelarve perioodil ei ole projektide käibemaks abikõlbulik on vaja välja töötada süsteem kohalikele omavalitsustele käibemaksu tagastamiseks või riigi osaluse lisamiseks nende vahendite ulatuses.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Euroopa Liidu lõplik seisukoht on teadmata.

 

KTK eriarvamus: EL poolse negatiivse otsuse puhul on vaja rakendada kord makstud käibemaksu tagastamiseks omavalitsusele.

Ettepanek 13  

Kavandada kohalikesse eelarvetesse osa riigi omandisse jäetud maa võõrandamisest laekuvast tasust, täiendades selleks Riigivaraseadust  uue paragrahviga „34 1 Riigi maareservi jäetud maa võõrandamise erisus“: järgmises sõnastuses: „ MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusseaduse §-s 13 märgitud kohustuse täitmiseks.“

 

 

Muudatus aitaks oluliselt kiirendada kohalikku ja regionaalarengut. Ehitusseadus § 13 kohustab kohalikku omavalitsust tagama detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni.

Lisaks sellele on tiheasustusaladel vajadus tagada omavalitsusele vahendid, kui on vajalik näiteks välja osta sademevee jätkusuutlikuks ja kaasaegseks käitlemiseks vajalikke alasid. Ning need alad ka vastavalt kujundada ja välja ehitada.

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korra järgi on kehtestatud konkreetsed numbrilised näitajad veekogusse juhitavale sademeveele, samas peab saastatud sademevett enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. Suubla seisund võib aga olla halb, st juba veekogu algfoon on halb.

Ettepanekus kajastatud protsent on läbirääkimise objekt.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ettepanekut tuleb täpsustada

 

Kokkulepe: Jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

 

Muud ettepanekud

Põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.

Ette valmistada ja viia läbi maa erakorraline hindamine ning muuta seadust maa hindamise korralisuse määratlemiseks

 

Maa hindamise seadust ei ole täidetud. Seda on pidevalt edasi lükatud, selle põhjendused ei ole pädevad ning rikuvad kohalike omavalitsuste õigusi ja piiravad maamaksust saadavat tulu. Edasilükkamise on subjektiivsed (maa hind tipus, maa hind all, valimiste aasta jms). Viimane maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Maa hind ei ole korrelatsioonis maa turuhinnaga ning moonutab tegelikkust. Seaduse mittetäitmine mõjutab negatiivselt KOV tulubaasi.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Keskkonna töörühma küsimus

 

Valitsuskomisjoni ettepanekud:

Muud ettepanekud

Põhjendus

KTK seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.

Maamaksu rakendamise põhimõtete võimalik muutmine järgmises osas:

-       kodualuse maksuvabastuse rakendamine elamumaa ja muu maa liitsihtotstarbega maadele võrdselt elamumaaga;

-       kodualuse maksuvabastuse piiri 0,15 ha ja 2,0 ha rakendamine kaasomanikele ja ühisomanikele;

-       reformimata maade maksustamise põhimõtete täpsustamine ja ühtse mittesihtotstarbelise maa liigi määramine;

-       looduskaitsealade alade ja haritava maa maksuvabastuse ulatuse vähendamine.

Maksuvabastuse muudatused on tingitud vajadusest arvestada võimalusel maksumaksjate võrdset kohtlemist. Tulenevalt Riigikontrolli ettepanekutest tuleb tagada korrektne arvestus reformimata riigi maa osas. Mõned maksusoodustused ei pruugi enam täita eesmärki ning nende vähendamist tuleb kaaluda.

 

 

 

KTK seisukoht: arutelu maamaksu vabastamise osas jätkatakse, kui sellega kaasneb arutelu ka kompensatsioonimehhanismi üle.

Ettepanek 2.

Tasandusfondi valemi võimalik muutmine järgmises osas:

-        hooldatava parameetri asendamine tööealise ja vanuri omaga;

-        kohalike  maardlate kaevandusõiguse tasu väljavõtmine arvestuslike tulude hulgast;

-        infrastruktuuri parameetri edasiarendus.

Tasandusfondi valemis peab kaasajastama ja välja võtma aegunud ja tegelikku elu mittekajastavad parameetrid. Tasandusfondis on mõistlik vähendada elanike arvu vähenemisest tingitud tulude vähenemise mõju. Ühe inimese vähenemisega ei kaasne alati samas mahus kulude vähenemine.

KTK arvamus: ettepaneku kolmas lõige vajab täpsustamist.

 

Kokkulepe: Jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

Ettepanek 3.  

KOVidele stabiliseerimisreservi rakendamine

 

 

Majanduse buumi tingimustes tuleb koguda reserve, et languse tingimustes kulusid finantseerida. See aitab paremini kohaneda majanduse tsüklilisusega.

KTK eriarvamus:

KTK peab kohustusliku stabiliseerimisreservi nõude kehtestamist  kohalike omavalitsuste finantsautonoomia rikkumiseks.

Ettepanek 4.

KOVide erakorralise laenupiirangu kehtestamine majanduslanguse olukorras majanduse stabiliseerimiseks ja valitsussektori eelarvepositsiooni hoidmi-seks EL kehtestatud piiramääradele vastavana.

Erakorraline laenupiirang rakenduks ainult äärmuslikus olukorras, kui riigi rahandus vajab stabiliseerimist. Eestil on kohustus täita EL stabiilsus ja kasvupakti nõudeid.

KTK eriarvamus:

Erakorraliste laenupiirangute kehtestamise üle ei ole võimalik läbi rääkida enne kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist

Ettepanek 5.

Riigieelarvest kohalikele omavalitsustele investeeringutoetuste andmisel nende finantssuutlikkuse arvesse võtmise reegli rakendamine.

Üle piirmäära võlakoormus on üleinvesteerimise tagajärg. Riik ei pea sellistele KOVidele andma investeeringutoetusi, sest kaasnev omaosaluse kohustus võib finantsseisu halvendada.

KTK seisukoht: jätkata läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

Ettepanek 6

KOV eelarvete ja riigieelarve vaheliste suhete regulatsiooni uuendamine.

Kehtivas riigieelarve seaduses on mõistekasutus aegunud. Samuti on vajalik läbirääkimiste fookus suunata riigieelarvestrateegiale.

KTK seisukoht: Omavalitsusliidud esitavad oma seisukohad kirjalikult

Ettepanek 7

KOVide eraõiguslikest isikutest tehingupartneritega tehingute avalikustamine

 

 

Avatuse ja läbipaistvuse parandamiseks tuleb raamatupidamise andmetes avalikustada praegu ühe reaga esitatud muude residentidega tehtud tehingud. Andmed avalikustatakse taaskäivitatavas LEO rakenduses.

KTK seisukoht: nõustub läbirääkimistega antud küsimuses tehniliste tingimuste ja kulude katmise osas

 

 

II.                HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND

 

Eesmärk: Eestis pakutav haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav.  Võrdväärsete võimaluste loomine võimete- ja huvidekohase ning kvaliteetse üldhariduse omandamiseks. Haridustoetuse jaotuse alused toetavad tugeva kodulähedase põhikooli, valikuterohke gümnaasiumihariduse kättesaadavust ning säästlikku hariduskorraldust. 

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

Valitsuskomisjoni seisukoht

Kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1. Toetus koolilõuna kulude katmiseks (põhikooli õpilase kohta € koolipäevas, kokku  14 752 143 €)

2012

0,78

2013

0,78

2014

0,86

2015

0,89

2016

0,91

2017

0,94

Toetus koolilõuna kulude katmiseks peab arvestama igaaastast inflatsiooni. (2013.a. riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt THI 2012.a. 3,8 % , 2013.a. 3,5 % ning järgnevalt igal aastal 2,8 %)

Valitsuskomisjoni seisukoht: Lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest  tagatakse koolipidajatele põhikooliõpilaste arvust lähtuv koolilõuna toetus vähemalt samas mahus õpilase kohta kui 2013.a. Toetuse määr lepitakse kokku lõppprotokollis.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu vahendite eraldamisega HTM pakutud mahus ja jääb oma taotluse juurde

Ettepanek 2.

Toetus õpilas- ja noorteürituste  ning aineühenduste tegevuse rahastamiseks

2012

1 171 149 €

2013

1 171 159 €

2014

1 206 049 €

2015

1 240 940 €

2016

1 275 830 €

2017

1 310 720 €

Toetus õpilas- ja noorteürituste ning  aineühenduste   tegevuse korraldamiseks on jäänud 2009. aasta tasemele ja ei vasta tegelikult vajalikele kulutustele. KOVid on olnud sunnitud järjekordselt rahastama seda ülesannet teiste kulude arvel. Eraldis peab kasvama ja alates 2018. aastast suurenema igal aastal vähemalt prognoositud inflatsiooni võrra. Arvestama peab tõsiasjaga, et 2009. aasta eelarve vähendamisega võeti KOVidelt kohustus tegelda noorte- ja spordiküsimustega. Läbirääkimiste käigus on vaja täpsustada riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu tingimusi maakondlikele OVL’le. Vahendite jaotus peab lähtuma vastavalt noorte vanuses  7-26 arvust.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Aineühenduste ja olümpiaadide toetust ei jaotata toetusfondi kaudu, selleks puudub õiguslik alus. Eraldislepingud sõlmitakse suuremate linnade ja KOV liitudega ja nendega räägitakse läbi  toetuse kasutamise sihtotstarve.

 

KTK eriarvamus: VK arvamus ei ole asjakohane ja ei puuduta tehtud ettepaneku sisu

Ettepanek 3. Toetus koolieelsete lasteasutuste ja munitsipaalkoolide pedagoogide täiendkoolituseks  

2012

3%

2013

1%

2014

1%

2015

1%

2016

1%

2017

1%

Täiendkoolituse toetus peab kindlustama pedagoogide koolituseks vajalikud vahendid ja hoidma pedagoogide teadmised kaasaegsel tasemel.

Täiendkoolituse süsteem peab olema korrastatud ja kaasaegne, täiendkoolitajad tuleb eelnevalt atesteerida, et tagada koolituse kvaliteet.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Struktuurfondide vahendite toel rakendatakse ellu  õpetajate ja koolijuhtide täienduskoolitusprogramm aastateks 2014-2020.  Õpetajatele tagatakse riigieelarvelised ressursid täienduskoolituseks nõutud määras (160 tundi 5 aasta jooksul).

 

Kokkulepe: Rakendatav süsteem peab kindlustama õpetajate täiendkoolituse nõutud mahus ja väga heal kaasaegsel tasemel.

Ettepanek 4. Toetus õppevahendite soetamiseks

2012

57 € õp. kohta

2013

57 € õp. kohta

2014

95 € õp. kohta

2015

95* € õp. kohta

2016

95* € õp. kohta

2017

95* € õp. kohta

PGS muudatuste rakendamisel arvutati välja õpikute ja õppevahendite tegelik maksumus, rakendati seda aga vaid 60% ulatuses. KOV hariduskulud pidevalt kasvavad, toetus  ei võimalda kindlustada õpilasi piisavalt õpikute ja õppevahenditega, mis on vajalikud riiklike õppekavade rakendamiseks ning  õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks.

* Toetus õppevahendite soetamise kulude katmiseks peab edaspidi arvestama igaaastast inflatsiooni

Valitsuskomisjoni seisukoht: Lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest  tagatakse koolipidajatele õppevahendite toetus vähemalt samas mahus õpilase kohta kui 2013. a. Õppevahendite toetuse määr lepitakse kokku lõppprotokollis.

 

KTK eriarvamus: KTK ei  nõustu VK seisukohaga ja jääb oma ettepaneku juurde

Ettepanek 5. Toetus õpilaskodude ülalpidamiseks (õpilaskodus toetatavate kohtade arvu  järgi - € koht, kokku 1 368 000 €  )

2012

2 000 €

2013

2 000 €

2014

2 030 €

2015

2 050 €

2016

2 050 €

2017

2 050 €

Õpilaskodudes riiklikult toetatavate kohtade maksumus ei vasta tegelikele kuludele, see peaks kasvama ning igaaastaselt sisaldama inflatsioonimäära.

Läbirääkimiste käigus on vajalik täpsustada riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu suurendamise võimalus ning kohtade jaotus.

Valitsuskomisjoni seisukoht: PK- ja gümnaasiumiseadusest  tagatakse koolipidajatele õpilaskodu kohatoetus vähemalt samas mahus õpilase kohta kui 2013. a. Õpilaskodu kohatoetuse määr lepitakse kokku lõppprotokollis.

 

KTK eriarvamus: KTK  ei nõustu VK seisukohaga ja jääb oma ettepaneku juurde

Ettepanek 6.  Pedagoogide, kooli juhtiv- ja tugipersonali tööjõukulude katmine

2012

167 351 884 €

2013

172 229 404 €

2014

184 725 870 €

2015

193 962 170 €

2016

203 660 280 €

2017

213 843 290 €

Pedagoogide, koolide tugipersonali ja juhtide tööjõukulud peavad arvestuslikult olema kaetud, ning suurenema kuni riigi keskmise palgani. Vastavalt kehtivale haridustoetuse valemile tuleb välja arvutada koolide õppekava täitmiseks vajalikud vahendid ning planeerida selleks vajalikud tööjõukulud toetuse hulgas.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest  tagatakse koolipidajatele õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasutoetus. Õpetaja töötasu kasv on haridustoetuse jaotusel jätkuvalt prioriteediks. Juhtimiskulu on õpetajate palgavahenditest eristatud, juhtimiskulu on võrreldes 2013. a. kasvanud. 

 

KTK eriarvamus: Haridustoetusega peab õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasutoetuse kõrval olema kaetud ka kooli tugipersonali töötasukulud.

Ettepanek 7. Investeeringutoetus haridusasutuste kapitalikulude katmiseks (jaotus õpilaste- ja klassikomplektide arvu järgi)  

2012

3 204 758 €

2013

3 044 464 €

2014

5 516 710 €

2015

7 988 956 €

2016

10 461 202 €

2017

12 933 448 €

 

 

Investeeringutoetust vähendati 2009 aasta kärbetega 250 miljonilt kroonilt (12 933 448 €) 50 miljoni kroonini (3 195 582 €). Viimaste aastatega on see toetus  kahanenud veel  151 118 € võrra. Investeeringutoetus peab tõusma 2008.a. tasemele,  et kindlustada koolivõrgu kapitalikulude katmine ja haridusasutuste kaasaegsed tingimused. Tänu investeeringutoetuse vähendamisele on KOVid olnud sunnitud suurendama pidevalt võetavat laenu ja sellega mõjutavad negatiivselt riigieelarve defitsiiti.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Haridusasutustele planeeritakse riigi poolset investeeringutoetuse andmise korraldust, et seda saaks teha struktuurfondidest viisil, mis toetaks koolivõrgu korrastamist – kodulähedaste põhikoolide säilimist ja tugevate maakondlike gümnaasiumide loomist.

 

KTK eriarvamus: KTK ei  nõustu VK seisukohaga ja jääb oma ettepaneku juurde

Ettepanek 8.  Toetus koolitranspordi rahastamiseks

2013

0 €

2014

13 000 000 €

2015

15 000 000 €

2016

17 000 000 €

2017

19 000 000 €

Kohalikud omavalitsused kulutavad aastas ligikaudu 19,5 miljonit eurot õpilaste kooliveole (piletite kompenseerimine, liinide doteerimine, oma transpordi kulud, tellitud transpordi kulud). Selleks tulubaasi vahendeid pole ette nähtud. Seoses koolivõrgu muutustega, eriti gümnaasiumide osas, suurenevad kulud transpordile veelgi. Riik peab võtma vastutuse, lisama haridustoetuse valemisse täiendava komponendi ja eraldama omavalitsustele vähemalt osalist toetust õpilaste koolitranspordi kulude katmiseks. (jaotussüsteem tuleb välja töötada vastavalt transporti  vajavate õpilaste arvule)

Valitsuskomisjoni seisukoht: Õpilaste transport on maakondliku ühistranspordi selgroog. Ühistranspordi arengukavas planeeritakse riigieelarvelised toetused maakondadele ühistranspordi sh õpilaste transpordi korralduseks.

 

KTK eriarvamus: VK seisukoht ei ole tõene TAK osas. KTK ei nõustu VK seisukohaga ja jääb oma ettepaneku juurde

Ettepanek 9. Haridustoetuse reservi loomine

Haridustoetuse mudeli korrastamisel tuleb ette näha toetuse reserv, millest on võimalik katta õpilaste arvu ja koolivõrgu muutusest tulenevad täiendavad kulud.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Haridustoetuse jaotus toimub ühel korral aastas. Jätkatakse läbirääkimisi hariduskulude tasaarvelduse osas.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu VK seisukohaga ja jääb oma ettepaneku juurde

 

Muud ettepanekud

Põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.  Kavandada vahendid huvikooli seaduse § 21 lg 4  täitmiseks. (arvestus -  € õpilase kohta aastas)

2013

0 €

2014

128 €

2015

128 €

2016

128 €

2017

128 €

Huvikooli seadus kehtib, kuid keskvalitsus ei ole seda kunagi täitma asunud. Tulude piiratuse tõttu ei suuda omavalitsused kindlustada kõigile õpilastele soovikohast tegevust oma huvide arendamiseks. Huvikooli seadust tuleb täitma asuda ja eraldada omavalitsustele selleks piisavalt toetust. Arvestuslik toetuse maht aastas oleks ligikaudu 17 miljonit eurot.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Vastavad tegevused on Kultuuriministeeriumi poolt kavandamisel, jätkatakse läbirääkimisi.

 

KTK eriarvamus: VK seisukoht ei ole tõene, KM poolt ei ole selles küsimuses midagi kavandatud. KTK ei nõustu VK seisukohaga ja jääb oma ettepaneku juurde

Ettepanek 2.  Kavandada väljaspool haridustoetust riigieelarvest vahendid Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus 15 miljonit eurot (jaotus  vastavaealiste laste ja järjekorras olevate laste osakaalu järgi)

2013

0 €

2014

5 000 000 €

2015

5 000 000 €

2016

5 000 000 €

2017

0 €

Programm on vajalik, et vähendada suurte linnade ja linnalähedaste valdade lasteaiakohtade puudujääki lähiaastatel ning eraldada teistele omavalitsustele vahendid lasteaedade kaasajastamise toetuseks

Valitsuskomisjoni seisukoht: Jätkatakse läbirääkimisi tegevuste osas, mis võimaldaks lasteaia- ja hoiu teenuste paindlikku osutamist (nt õigusloome korrastamine) ja struktuurfondide tuge suuremahulistele investeeringutele.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saamiseks.

 

Ettepanek 3. Analüüsida võimalusi haridustoetuse viimiseks omavalitsuste tulubaasi

HTM ja keskvalitsus on suurendanud sekkumist omavalitsuse autonoomia ja isekorraldusõiguse küsimustesse. See takistab omavalitsustel täita talle seadusega pandud ülesannete hariduse andmise osas.

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saamiseks

Ettepanek 4. Jätkata riigieelarvest  vahendite eraldamist  hariduse tugisüsteemide (logopeedide, sh venekeelsete; abiõpetajate, karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks.

 

Hariduskulude toetuse mahu arvestus peab sisaldama ka kulu mis on vajalik töötasu maksmiseks ka tugispetsialistidele. PGSi ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 82 lg 4 p 1 loetellu tuleb lisada kohustus eraldada vahendeid ka PGS § 37 lg 2 loetletud tugispetsialistide kulude katmiseks ning rahastamismudel peaks lähtuma PGS nõuetest 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Jätkatakse läbirääkimisi, lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kohustustest.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saamiseks.

Ettepanek 5.  Kohalike omavalitsuste poolt hallatavate erivajadustega laste koolide pidamise kulude katmine riigieelarvest

Vastavalt PGS § 2 lõikele 4 tagab riik koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Riigieelarvest ei ole praegu nende koolide kulude katmine tagatud kui koolide pidajaks on kohalik omavalitsus.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Riigieelarvest tagatakse toetus erivajadusega õpilasi õpetatavatele munitsipaalkoolidele riikliku õppekava täitmist võimaldava mahus.

 

KTK Eriarvamus: VK seisukoht ei ole asjakohane, ettepanek käsitleb koole, mida omavalitsused peavad riigi ülesande täitmiseks ja mille kulusid ei kaeta piisavas mahus.

Ettepanek 6.  Maakondlike õppenõustamiskeskuste ja piirkondlike noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste jätkuv rahastamine riigi poolt

ESF programmiperiood 2007-2013 on lõppemas, sh lõpevad  programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“ ja programm „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ . Antud programmide jätkumine on igati vajalik ja nõuab täiendavat rahastamist riigieelarvest.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Programm kavandamisel struktuurfondide vahendite toel arvestades tugiteenuste integreeritud pakkumisega  koolipidaja ja õppenõustamiskeskuse koostöös.

 

KTK Eriarvamus: rahastamise mudel peab olema jätkusuutlik ja jätkuma ka peale EL vahendite lõppemist. KTK ei nõustu projektipõhise rahastamise kavandamisega.

 

 

Valitsuskomisjoni ettepanekud:

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

KTK seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.

Õpetaja töötasu on haridustoetuse jaotuses prioriteediks

Õpetaja töötasukasvuks planeeritakse haridustoetuse sisemisi ja majanduskasvust taotletavaid lisaressursse.

KTK seisukoht: haridustoetuse komponendid peavad olema kõik tähtsad

 

Kokkulepe: õpetajate töötasu on harduskorralduses prioriteet

Ettepanek 2.

Haridustoetuse jaotuse põhimõtted on korrastatud, need toetavad säästlikku hariduskorraldust ja kodulähedast põhikooli.

Haridustoetuse jaotuse põhimõtete läbirääkimise protsess kestab, muudatusi käsitlevad arvestused ja analüüs on teostamisel.

KTK seisukoht: Haridustoetus ei tohi olla sunnivahendiks koolivõrgu korrastamisel

 

 

Ettepanek 3. 

Gümnaasiumivõrgu korrastamine sh puhaste gümnaasiumite loomine

Kvaliteetne ja valikuterohke gümnaasiumiharidus tagatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riigigümnaasiumite loomine võimaldab kohalikel omavalitsustel panustada senisest enam põhihariduse andmisele ja vabastab kohalikud omavalitsused tegevuskulude arvlemisest gümnaasiumiõpilaste osas.

KTK seisukoht: koolivõrk peab toetama elamist igal pool Eestis. Puhtad gümnaasiumid ei saa olla eesmärk omaette.

 

 

 

                                                                                                                                                 

III.             SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND

 

Eesmärk:  tagada inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ja sotsiaalse turvalisuse suurenemine ning inimeste tervena elatud eluea pikenemine.

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

Valitsuskomisjoni seisukoht / kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.

EL struktuurivahendite programmiperioodi 2014-2020  jaotusplaanis arvestada sotsiaalhoolekande objektide investeeringute vajadust

Kohalike omavalitsuste tulubaasis puuduvad vahendid kapitalikulude katmiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul puuduvad lähiajal ka riigieelarves  võimalused, et KOV tulubaasi nendeks kuludeks piisavalt suurendada. Samas investeeringud selles valdkonnas on hädavajalikud juba lähiaastatel.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Vahendeid kavandatakse suunata eelkõige struktuursete reformide läbiviimisse (nt erihoolekande reorganiseerimine, asenduskodude üleminek peremajadele, avalikele teenustele juurdepääsetavuse tagamine) ja kesk- ja piirkondlike haiglate tugevdamisse esmatasandi tervisekeskuste taristu optimeerimiseks. Konkreetsemate ettevalmistuste tegemisse EL struktuurivahendite programmiperioodi 2014-2020 planeerimisel on kaasatud kohalikke omavalitsusi kooskõlas Rahandusministeeriumi poolt koordineeritud aja- ja tegevuskavaga.

 

KTK eriarvamus: EL struktuurivahendite paneerimisel peab arvestama ka KOV sotsiaalhoolekande objektide investeeringuvajadusega.

Ettepanek 2.

Perearsti lähtetoetuse maksmise jätkamine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lg 4 annab võimaluse lähtetoetuse maksmiseks perearstile, kes asub tööle  väljaspool Tallinna ja Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid KOVe. Toetuse maksimummäär 15000 eurot.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Jätkame lähtetoetuse maksmist. Soovime süsteemi selle aasta sügiseks paindlikumaks muuta. Eelnõu on valmis ja edastatud osapooltele tutvumiseks.

 

Kokkulepe: jätkatakse perearsti lähtetoetuse maksmist riigieelarvest.

Ettepanek 3. 

Vahendite eraldamine nende isikute ööpäevaringse üldhoolduse kulude osaliseks tasumiseks, kes on enne 2001 aastat suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja kelle rahvastikuregistri järgne elukoht muudeti seetõttu erihooldekodu järgse omavalitsuse aadressile, kuid kes vajavad nüüd üldhooldusteenust.

Vajadus 489 eurot kuus inimese kohta. Kliendid, kes ei vaja enam ööpäevaringset erihooldusteenust või vanaduspensioniikka jõudnud  isikud, kes on seni saanud kogukonnas elamise või toetatud elamise teenust, suunatakse ööpäevaringsele hooldusteenusele üldhooldekodusse, kuid elukoht jääb registreerituks sinna hooldekodusse, kuhu ta enne 2001 suunati. Sageli puuduvad neil piisavad sissetulekud, et enda hoolduse eest maksta. Seega tuleb erihoolekandeasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse  eelarvest hakata tasuma  teistest omavalitsustest pärit isikute igakuiseid hoolduskulusid, mis oluliselt tõstab  kulutusi.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Valdkonna üheks tuleviku eesmärgiks on tagada sujuv üleminek ühelt riiklikult teenuselt teisele (näiteks kohtumäärusega teenuselt ööpäevaringsele teenusele). Koostamisel oleva erihoolekande strateegia raames täpsustuvad käesoleva aasta lõpuks konkreetsemalt nii teenuste vajadus kui ka asukohad ning annab võimaluse paika panna arengusuunad.

Vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikud, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret ning kes sai suunamiskirja alusel 2008. aasta 31. detsembri seisuga võivad erihoolekandeteenusel viibida kuni 2015. aasta 31. detsembrini, mis annab KOV-idele aega antud isikutele üldhoolekande kohti planeerida.

Lahendus ülalmainitud kliendigrupi teenuse finantseerimiseks töötatakse välja 2015. Aastaks

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu probleemi lahenduse edasilükkamisega 2015 aastasse.

Ettepanek 4. Vahendite eraldamine kohalikele omavalitsustele eestkostega seotud täiendavate kulude katteks

Kuna kohaliku omavalitsuse kohustused isiku suhtes sõltuvad paljudel juhtudel rahvastikuregistri järgsest elukohast sh eestkoste, omaosaluse hüvitamine üldhooldusel, ravi hooldushaiglas jne, siis on need KOVid, kelle territooriumil asuvad suured erihoolekandeasutused, teistega võrreldes ebavõrdses olukorras. Eestkostjaks olemisega kaasneb väga suur täiendav töökoormus sotsiaaltöötajatele. Keskvalitsus on jätnud eestkostega kaasnevad kulud ja koormuse KOVide kanda. Ja seda vaatamata sellele, et sotsiaalhoolekande seaduse, § 6 p 10 sätestab, et sotsiaalministri ülesanne sotsiaalhoolekande juhtimisel ja korraldamisel on eestkosteasutuste tööd reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamine.   Eestkostet reguleeriva perekonnaseaduse § 192 lg 4 kohaselt võib kulude ja tasu maksmiseks  eestkostja või eestkostetav taotleda riigi menetlusabi. Riik võib ette näha eestkoste teostamiseks täiendavaid rahalisi toetusi Justiitsministeeriumi vahendusel. Justiitsminister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad, mida seni tehtud ei ole.

Teeme ettepaneku nõuda justiitsministrilt vastava korra väljatöötamist.

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Antud teema vajab kaalumist ja läbirääkimist Justiitsministeeriumiga.

Sotsiaalministeerium on võtnud Justiitsministeeriumiga ühendust ning teema tuleb lähiajal arutlusele.

 

Kokkulepe: Jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

Ettepanek 5.  Lahendada kohalikele omavalitsustele hooldust vajava isiku erihoolekande asutuses koha ootamisega seoses tekkivate lisakulude katmine

Kuigi tegu on riikliku teenusega ei kata riigieelarvest eraldatavad vahendid teenuse tegelikke vajadusi. See on tinginud olukorra kus inimesed seisavad aastaid teenuse järjekorras.

Omavalitsused  on sunnitud neid kulusid katma. Riigieelarves tuleb vastava vahendid ette näha..

Valitsuskomisjoni seisukoht: Erihoolekande järjekordade vähendamine on prioriteet. 2013. aasta lisaeelarve oli 1,8 miljonit eurot, mille eest sai tõsta kõikide erihoolekande teenuste pearaha 3,7% ning vähendada järjekordi. Taotleme lisaressurssi järjekordade vähendamiseks ning uute teenuskohtade loomiseks veelgi.

Samal ajal töötame selle nimel, et isikud, kes ei vaja enam erihoolekandeteenust saaksid liikuda teenuselt välja ning vabastada koht järjekorras viibivatele isikutele.

05.04.13 toimus Sotsiaalministeeriumis ümarlaud, kus selgitatati kohtunikele ning kohtupsühhiaatria ekspertidele, mis teenus on kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenus, milline on selle teenuse eesmärk ja millisele sihtgrupile. Sarnaseid ümarlaudu kutsutakse 2013. a erihoolekande valdkonna strateegia raames kokku veel ning eesmärgiks on, et erihoolekandeteenusel viibiksid isikud, kes tõesti antud teenust vajavad.

 

Kokkulepe: Jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

 

Muud ettepanekud

Põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.  Sotsiaaltoetuste maksmise ja -teenuste korraldamise, puudega lapse toetuse ja peretoetuste administreerimiskulude katmine tuleb riigieelarves ette näha.

Riigi ülesannete täitmine sotsiaalvaldkonnas ei ole kaetud vahenditega vastavalt riigikohtu otsusele

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ootame KTK ettepanekuid hiljemalt 26. augustiks.

Oleme valmis osalema KTK poolt korraldatavates aruteludes.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saamiseks

Ettepanek 2.  Kiirendada vajaduspõhise peretoetuse arvestuseks ja väljamaksmiseks STAR andmekogu arendust

 

Senini ei ole lõplikku selgust vahendite vajaduse ja jaotuse osas.

Valitsuskomisjoni seisukoht: STAR arendused valmivad maikuu jooksul. Arendusprojektis lähtume sellest, et käsitsi andmete sisestamist oleks minimaalselt (kasutades andmevahetusteenuseid nii lapsetoetuse saamise osas kui ka sissetulekute halduse osas).

 

Kokkulepe: STAR arendused valmivad 2013 aasta maikuu jooksul

Ettepanek 3.  Muuta viipekeele tõlke ja invatranspordi teenus sotsiaalteenuseks

Vajadus viipekeele tõlke- ja invatranspordi teenuse järele on praktiliselt olemas. Antud  teenuste sisseostmine nõuab sellelt ka käibemaksu tasumist. Tuleb leida moodus nende teenuste käibemaksust vabastamiseks, mis vähendaks omavalitsuste kulusid teenuse osutamiseks.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Viipekeele tõlke teenus ei ole praeguse regulatsiooni kohaselt nimetatud eraldiseisva sotsiaalteenusena, kuid SHS § 10 p 7 käsitleb sotsiaalteenusena ka muid toimetulekuks vajalike sotsiaalteenused, mille alla kuulub ka viipekeele tõlke teenus.

KMS § 16 lg 1 p 3 järgi on käibemaksust vabastatud teenus, mida mittetulundusühing osutab oma liikmetele tasuta või liikmemaksu eest. Viipekeele tõlketeenuse osutajad tegutsevad nii mittetulundus- kui tulundusühingutena. Seega saab mittetulundusühingu vormis tegutsev viipekeele tõlketeenuse pakkuja osutada teenust oma liikmetele juba praegu käibemaksuvabalt, kuid see ei ole kaasa aidanud nimetatud teenuse kättesaadavuse paranemisele. See annab aluse väita, et käibemaksuvabastus eraldivõetuna ei taga nimetatud teenuse hinna vähenemist ega kättesaadavuse suurenemist. Sotsiaalministeerium on valmis antud teema juurde naasma siis, kui huvigrupid esitavad analüüsi, mis tõestab seoseid käibemaksuvabastuse ja teenuse kättesaadavuse paranemise vahel.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava lahenduse leidmiseni.

 

 

IV.              KULTUURI- JA SPORDI VALDKOND

 

Eesmärk: Tagada eesti kultuuriruumi elujõulisus eesti rahvuse ja kultuuri kestmiseks ja arenguks läbi aegade. Kultuuri kättesaadavuse parandamine.

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.  Suurendada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamise toetuseks ja raamatukogude infosüsteemi arendamiseks

2013

1 767 370 €

2014

1 944 107 €

2015

2 002 430 €

2016

2 072 515 €

2017

2 134 691 €

Vahendite maht peab kasvama, kuna alates 2009 aastast on see olnud samal tasemel, ning ei kata vajadusi.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Riigieelarveline toetus rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ning raamatukogude infosüsteemi arendamiseks jätkub vähemalt senisel tasemel.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu VK seisukohaga ja jääb oma taotluse juurde

Ettepanek 2.  Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse tagamiseks

2013

230 080 €

2014

253 088 €

2015

265 742 €

2016

279 030 €

2017

292 981 €

Vahendite suurendamine on hädavajalik teenuse kallinemise tõttu.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Jätkatakse algklassidele mõeldud ujumise algõpetuse programmi toetamist. KuM on esitanud Riigi eelarvestrateegia aastateks 2014-2017 raames taotluse täiendavate rahaliste vahendite saamiseks.

Kokkulepe: Jätkatakse algklasside ujumise algõpetuse programmi toetamist. Otsitakse võimalusi Riigi eelarvestrateegias aastateks 2014-2017 täiendavate rahaliste vahendite saamiseks.

 





 

Muud ettepanekud

Põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1. Taastada  maakondlike tervisespordikeskustele suunatud programmi tegevus

2009 aastal läbi viidud omavalitsuste tulude vähendamisega seoses võeti omavalitsustelt kohustus tegelda spordivaldkonnaga. Omavalitsused ei ole võimelised oma vahenditega spordikeskusi ülal pidama ja arendama.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Maakondlike tervisespordikeskuste porogrammi taastamine pole olemasolevate rahaliste vahendite tõttu otstarbekas. Tervisekeskuste programmi vahendid on suunatud uude - liikumisharrastuse programmi. See tagab olemasolevate rahaliste vahendite efektiivsema kasutamise.

Antud teemal jätkatakse arutelu Kultuuriministeeriumis.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks.

Ettepanek 2 . Jätkata kooride- rahvatantsurühmade ning orkestrite tegevuse toetamist riigieelarvest

Vähendatud tulubaasi tingimustes ei ole omavalitsused, eriti maapiirkondades võimelised piisavalt seda tegevust rahastama.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks jätkatakse kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele tegevustoetuste eraldamist 2013.a tasemel.

 

Kokkulepe: Jätkatakse kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele tegevustoetuste eraldamist vähemalt 2013.a tasemel.

Ettepanek 3.  Eraldada vahendeid kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide arendamiseks.

Arvestades kultuuriobjektide (lauluväljak ja loomaaed) riiklikku tähtsust on hädavajalik ka riigipoolne toetus investeeringuteks, vähemalt 50% ulatuses.

Valitsuskomisjoni seisukoht: KOV investeeringute osas jätkatakse sõlmitud kokkulepete täitmist.

KuM on esitanud omapoolsed ettepanekud EL finantsperioodist 2014-2017 rahastust vajavate objektide kohta.

 

Kokkulepe: jätkatakse KOV investeeringute osas sõlmitud kokkulepete täitmist.

Ettepanek 4.  Kavandada riigieelarves toetus kohalikele omavalitsuste rahvakultuuri arendamise toetuseks.

 

Arvestades asjaolu, et riiklikult omavalitsusi kultuurivaldkonna tegevuseks ei toetata ja kellelgi pole kohustust rahvakultuuri arenguga tegeleda ja üritusi korraldada ning kuni pole lahenenud omavalitsuste tulubaasi täiendamise küsimused on hädavajalik sellise toetusliigi loomine.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Kultuuriruumide toetuse eraldamiseks jätkatakse arutelusid.

 

Kokkulepe: Jätkatakse arutelu pooli rahuldava tulemuse saamiseks





 

 

V.                  KESKKONNAHOIU VALDKONNAD

 

Eesmärk: Vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna   säilitamine.

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.  Riigimaade ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks:

-  Katta riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade  hooldamise ja haljastamise kulu 2011. aasta mahust vähemalt 20% suuremas mahus ja;

- Katta riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud.

2012

57 500 €

2013

0

2014

69 000 €

2015

69 000 €

2016

69 000 €

2017

69 000 €

Riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade olukord on ebarahuldaval tasandil. Omavalitsused on sunnitud sinna panustama oma vahendeid.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Muuta ettepaneku sõnastust järgnevalt:

Riigimaade ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks:

- Katta riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja reformimata riigimaade, mille riigi omandisse jätmise menetluse käigus on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine ja mis jäävad Keskkonnaministeeriumi valitsemisele, hooldamise kulu alltoodud mahus:

2012

57 500 €

2013

60 000 €

2014

60 000 €

2015

60 000 €

2016

60 000 €

2017

60 000 €

Ettepanek on tehtud arvestusega, et 2013. aasta eelarves riigimaade hooldamiseks ette nähtud summat ei suurendata. Riik ei võta kohustust panustada nende maade hooldamisse, mis ei jää pärast maareformi läbi viimist riigi omandisse.

 

KTK eriarvamus:  KTK ei nõustu omavalitsustele riigimaade hooldamise kohustusega ja jääb oma seisukoha juurde et reformimata, jätkuvalt riigi omandis oleva maa hooldamise kulud tuleb omavalitsustele hüvitada kokkulepitud mahus kuid mitte vähem 60 tuhande euro ulatuses aastas

Ettepanek 2.  Ette valmistada ja viia läbi maa erakorraline hindamine ning muuta seadust maa hindamise korralisuse määratlemiseks.

 

Maa hindamise seadust ei ole täidetud. Seda on pidevalt edasi lükatud, selle põhjendused ei ole pädevad ning rikuvad kohalike omavalitsuste õigusi ja piiravad maamaksust saadavat tulu. Edasilükkamise on subjektiivsed (maa hind tipus, maa hind all, valimiste aasta jms). Viimane maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Maa hind ei ole korrelatsioonis maa turuhinnaga ning moonutab tegelikkust. Seaduse mittetäitmine mõjutab negatiivselt KOV tulubaasi

Valitsuskomisjoni seisukoht: Keskkonnaministeeriumi arengukava aastateks 2013-2016[4] näeb ette uue maa korralise hindamise süsteemi väljatöötamise. Enne uuele süsteemile üleminekut ei ole plaanis täiendavat riigipoolset maa korralist hindamist läbi viia.

 

KTK eriarvamus:  ei saa nõustuda sellise põhjendamatu venitamisega maa korralise hindamise läbiviimisel

 

 

Muud ettepanekud

Põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.  Tagada KOVide keskkonnavaldkonna ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid keskkonnatasude laekumise mitmekesistamisega ja suurendamisega nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade korral

KOV ülesannete täitmiseks keskkonna valdkonnas, sh keskkonnajärelevalve valdkonnas, ei piisa KOV eelarvetes (KOV tulubaasis) vahendeid. Rahandusministeeriumi andmebaasi kohaselt on KOV-del Keskkonnakulutusi viies kulukategoorias (jäätmekäitlus, heitveekäitlus, saaste vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse ning haljastus ja muud keskkonnakaitsekulud). Statistikaameti käsitluse järgi on KOVdel keskkonnakulu kategooriaid üheksa (Välisõhu ja kliima kaitse, heitvee käitlus, jäätmekäitlus, pinnase-, põhja- ja pinnavee kaitse, müra ja vibratsiooni, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse,  teadus- ja arendustegevus, muu keskkonnakaitsetegevus). KOV-de keskkonnakulutused ületavad keskkonnatasude laekumist mitu korda[5].  

Valitsuskomisjoni seisukoht: Seos KOV eelarvetesse laekuvate keskkonnatasude ja nende keskkonnakaitsekulutuste vahel on pigem nõrk[6]. See näitab, et KOVid ei sõltu oma keskkonnakaitsekulutuste tegemisel keskkonnatasude laekumisest. 01.04.2013 jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatusega stabiliseeriti KOVide tulubaas üleriigilise tähtsusega kaevandustest laekuvate kaevandamisõiguse tasude ja vee erikasutusõiguse tasude osas. KOVidele laekuva tasu osa külmutamine oli esimene samm ebastabiilsest tuluallikast sõltuvuse vähendamiseks. Järgmised sammud, kaasa arvatud keskkonnavaldkonna ülesannete täitmiseks vajalike vahendite piisavuse tagamine, tuleb läbi mõelda valdkonnapõhiselt ning probleemide lahendamisele suunatult, mitte üldise keskkonnatasude laekumise suurendamise läbi, mis ei pruugi kaasa tuua otsest mõju.

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu VK selgitustega ja jääb oma taotluse juurde.

Ettepanek 2. Kompenseerida  kohalikele omavalitsustele saastetasu laekumise vähenemine.

Seoses olmejäätmete põletamistehase käivitumisega väheneb oluliselt saastetasu laekumine.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Jäätmete ladestamise vähenemisel on täidetud jäätmetasude üks eesmärkidest vähendada jäätmete ladestamist. Edasised arengud ehk jäätmete ümbertöötlemise ja ringlussevõtu eesmärgid tuleb saavutada KOV-de koostöös ning võttes arvesse konkreetseid väljakutseid ja võimalusi.

Saastetasu laekumise vähenemise kompenseerimine ei ole saastetasude rakendamise eesmärgiga kooskõlas, kuna saastetasu rakendatakse keskkonnakasutuse vähendamiseks

 

KTK eriarvamus: KTK ei nõustu VK selgitustega ja jääb oma taotluse juurde.

Ettepanek 3.  Tagada kohalikele omavalitsustele õigus valikuteks, millise mudeli alusel korraldada jäätmehooldeteenust.

KOV eeldusi sh  võimalusi ja garantiisid jäätmehoolde, kui riigi ühe elutähtsa teenuse,  korraldamiseks ei tuleks jätkuvalt kitsendada või olematuks muuta, millele on suunatud EJKL ettepanekud, vaid tugevamaks ja adekvaatsemaks muuta. Üleriigilised omavalitsusliidud on korduvalt läbirääkimistel ning oma kirjades sellele tähelepanu juhtinud, sh 2010. aastal ja sellele järgnevalt korraldatud jäätmeveo in-house erandi  keelu sätestamise puhul Riigikogu poolt, millega KOVide otsustusõigust korraldada oma pädevusse kuuluvaid küsimusi parimal võimalikul moel piirati olulisel määral.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ettepanekut analüüsitakse jäätmeseaduse kontseptsiooni või muude asjakohaste eelnõude aruteludes.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks

 

Ettepanek 4.   Analüüsida koostöös teadlaste, Euroopa õiguse asjatundjate, üleriigiliste omavalitsusliitude, teiste asjasse puutuvate ministeeriumide, inspektsioonide ja ametite esindajatega Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud teekaarti ja soovitusi jäätmevaldkonnas[7] ning rakendada kavandatavatele võimalikele muudatuste kontseptsiooni ja eelnõu staadiumis Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikat (2012). 

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Viidatud teekaarti ja soovitusi analüüsitakse töös oleva jäätmeseaduse kontseptsiooni ja ka riigi jäätmekava 2014-2020 aruteludes.

 

Kokkulepe: Viidatud teekaarti ja soovitusi analüüsitakse töös oleva jäätmeseaduse kontseptsiooni ja ka riigi jäätmekava 2014-2020 aruteludes Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodika alusel

 

 

VI.              TEEHOIU JA ÜHISTRANSPORDI VALDKOND

 

Eesmärk: Inimeste liikumine ja kaubavedu Eestis ning Eesti ja muu maailma vahel  on kättesaadav, kiire ja turvaline.

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1.  Suurendada mootorkütuse aktsiisist teehoiuks kavandatud vahendite hulgast kohalikele teedele eraldatavaid vahendeid

 

2012

5%

18 142 627 €

2013

10%

29 265 000 €

2014

20%

63 212 400 €

2015

25%

81 136 875 €

2016

30%

105 354 000 €

2017

35%

129 58 650 €

Riigimaanteede osakaal teede kogupikkusest moodustab ligikaudu 28,4 %, samal ajal kohalike teede ja tänavate osa 40,3 %. Senine teehoiuvahendite jaotus riigi ja kohalike teede vahel ei ole loogiline ega õiglane.

Analoogselt paljude teiste KOVidele pandud ülesannetega on aga riik seadnud teehoiu korraldamisele õigusaktidega konkreetsed ja üksikasjalikud nõuded.

Teeseaduse § 25 lg 3 kohaselt valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Teehoidu kavandades peab järgima liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tee seisundi nõudeid.

Seadusandja on  juba 1999. aasta veebruaris vastu võetud teeseaduses väljendanud tahet arvestada  kohalike maanteede ja tänavate hoiuks sihtotstarbelise toetuse vajadusega riigieelarvest. Seaduse seletuskirjas on seejuures märgitud, et Eesti territooriumi ning teedevõrgu kompaktsuse tõttu tuleb käsitleda riigi, kohalikke ja erateid ning tänavaid kui ühtset tervikut.[8]

Valitsuskomisjoni seisukoht: 2014. aasta riigieelarve projektis ja RES-s on 2014. aasta kohta ettenähtud kohalikele teedele eraldada 10% teeseadusega teehoiuks ettenähtud vahenditest. 2012. aasta augusti prognoosi järgi teeb see eraldatavaks summaks 32,1 miljonit €, mis teeb kasvuks võrreldes 2013. aasta ca 2,9 miljonit €.

 

KTK eriarvamus: ei nõustu pakutud lahendusega, kohalike teede ja tänavate seisukord ei võimalda edasi lükata teehoiuks vajalikke tegevusi






 

Muud ettepanekud

Põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht:/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1. Kavandada teehoiu vahendid toetusfondi vahendite hulgas läbirääkimistel kokkulepitud jaotusmetoodika alusel

Teehoiuvahendite kavandamisel toetusfondi hulgas, muutub koostööpartner vahendite eraldamise läbirääkimistel. Rahandusministeerium on erapooletu partner läbirääkimistel. MKM on suurem huvi vahendite jätmiseks riigiteede hoolduseks.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Jätkatakse ettepaneku arutamist.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks

Ettepanek 2. Analüüsida teehoiuvahendite integreerimist kohalike omavalitsuste tulubaasi

 

Valitsuskomisjoni seisukoht: Jätkatakse ettepaneku arutamist.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks

Ettepanek 3. Kavandada riigieelarve toetus teeregistrisse kohalike teede kohta vajalike andmete kogumiseks ja kandmiseks läbi üldise teede inventariseerimise.

Teeregistri loomisel tekkis kohalikele omavalitsustele täiendav kohustus erinevate andmete kogumiseks ja kindlas formaadis andmekogule esitamiseks. Seetõttu pole käesoleva ajani teeregistris kõiki vajalikke andmeid kohalike teede hoiu planeerimiseks ning kaardimaterjalil kajastamiseks.

Valitsuskomisjoni seisukoht:  Jätkatakse ettepaneku arutamist.

Omavalitsusliidud saadavad MKM-le ettepaneku andmetest, mida soovitakse inventariseerimisega koguda. MKM organiseerib ühise kohtumise omavalitsusliitude esindajatega ja Maanteeametiga, et arutada riiklikku registrit käsitleva Vabariigi Valitsuse määruse muutmise vajadust, inventariseerimist ja andmekoguga seonduda võivaid infotehnoloogilise probleeme

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks

Ettepanek 4. Kavandada riigieelarveline toetus teehoiu kavandamise infotehnoloogilise lahenduse loomiseks kohalikele omavalitsustele

Lahenduse tulemusel paraneks kohalike omavalitsuste võimalused teehoiu kavandamiseks ning andmete kandmiseks teeregistrisse. MKM ja Maanteeamet saaksid täiendava informatsiooni kavandatavate teehoiutööde mahu ja rahastamise kohta ning teeregistri andmete pideva aktualiseerimise.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Jätkatakse ettepaneku arutamist.

Omavalitsusliidud saadavad MKM-le ettepaneku andmetest, mida soovitakse inventariseerimisega koguda. MKM organiseerib ühise kohtumise omavalitsusliitude esindajatega ja Maanteeametiga, et arutada riiklikku registrit käsitleva Vabariigi Valitsuse määruse muutmise vajadust, inventariseerimist ja andmekoguga seonduda võivaid infotehnoloogilise probleeme

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks

Ettepanek 5. Lõpetada eriprojektide „Setumaa teed“ ja „Linnu läbivad teed“ rahastamine omavalitsuste üldisest teehoiu vahenditest .

VV määratud eriprojektide rahastamine üldistest teehoiuvahenditest halvendab kohalike teede seisukorda. Koheselt on vajalik määratleda linnu läbivate teede omandi küsimus ja otsustada põhimõtteliselt rahastamise küsimused

Valitsuskomisjoni seisukoht: Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab ettepaneku kohalike teede hoiuks minevate summade jaotuses omavalitsuste vahel, kuid otsuse teeb Vabariigi Valitsus ning täiendavate toetuste jätkumine järgnevatel aastatel sõltub Vabariigi Valitsuse tahtest. 

 

KTK eriarvamus:  VV otsustus sõltub MKM poolsete ettepanekute sisust ja selgitustest. Vahendid sellisteks programmidest peab MKM taotlema väljaspool kõigile omavalitsustele teehoiuks jaotatavatest vahenditest. 

Ettepanek 6  . EL struktuurivahendite programmiperioodi 2014-2020  kavandamisel näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine.

Puuetega inimeste liikumisturvalisuse tagamiseks.

Valitsuskomisjoni seisukoht: MKM võtab ettepaneku teadmiseks.

 

Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi pooli rahuldava tulemuse saavutamiseks

 

 

VII.           INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND

 

Eesmärk: Elanikele ja ettevõtetele on kaasaegsete ja mitmekülgsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalustega loodud aega ja mugavust väärtustav elu- ja töökeskkond

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Muud ettepanekud

Põhjendus

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1. Ettepanek 1. jätkata digitaalse asjaajamise rakendamise toetamist ning e-teenuste osakaalu suurendamist KOVides läbi KOV infoühiskonna projektide:

-          KOV menetluste keskkonna (KOVMEN) projekti realiseerimise ning teenusprotsesside laiendamise,

-          Ruumilise planeeringu Infosüsteemi (RPIS) realiseerimise ning

-          KOV teenuseportaali (KOVTP) jõudluse parandamise- ja  funktsionaalsuste laiendamise kaudu.

Omavalitsuste teenusvõimekuse parandamiseks on IKT valdkonna  arendamine, üks põhilistest lisandväärtust tootvatest tegevustest.

Kokkulepe:

Jätkatakse digitaalse asjaajamise rakendamist ning e-teenuste osakaalu suurendamist

KOVides läbi KOV infoühiskonna projektide:

-  KOV menetluste keskkonna (KOVMEN) projekti realiseerimise ning teenusprotsesside laiendamise,

-  Ruumilise planeeringu Infosüsteemi (RPIS) realiseerimise ning

-  KOV teenuseportaali (KOVTP) jõudluse parandamise- ja funktsionaalsuste laiendamise kaudu.

Ettepanek 2. Jätkata „KOVISKE“ projekti ning laiendada seda pilootprojektist välja jäänud omavalitsustele, otsides täiendavaid finantseerimisvõimalusi „KOVISKE2“ meetme rakendamiseks.

IKT süsteemide turvalisus on tähtis elanike privaatsuse tagamiseks. Omavalitsuste rahalised vahendid ei võimalda iseseisvalt tagada infosüsteemide turvalisust.

Kokkulepe:

-       KOV initsiatiivi ISKE kasutuselevõtmisel otsides täiendavaid võimalusi meetmete finantseerimiseks.

-       Jätkatakse projekti „KOVISKE“ laiendamist pilootprojektist välja jäänud omavalitsustele, otsides täiendavaid finantseerimisvõimalusi projekti „KOVISKE2“  rakendamiseks

 

 

VIII.        REGIONAALARENGU VALDKOND

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1. Üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetamiseks

2013

117 000 €

2014

119 000 €

2015

120 000 €

2016

124 000 €

2017

127 800 €

Rahvusvahelise koostöö toetuse vahendid vähenesid samuti seoses kärbetega. Kulud on aga kogu Euroopas kasvanud. Taotleme selle toetuseliigi kasvatamist ja  viimist 2009. aastal taotletud tasemele

Kokkulepe: 2014. aastal eraldatakse vahendeid taotletud mahus.






 

IX.              MUUD ETTEPANEKUD

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

Fiskaalse mõjuga ettepanekud

 Põhjendus ja maksumuse analüüs

Valitsuskomisjoni seisukoht/ kokkulepe/ eriarvamus

Ettepanek 1. Eelarveläbirääkimiste raames rääkida läbi ulatuslikumate territoriaalplaneeringute olemasolu, saamise ja territoriaalsete üksuste piire ületava pikaajalise arengu kavandamise küsimused. Luua eelarveläbirääkimistel täiendav planeeringute ja arendusdokumentide töörühm.

Kohaliku omavalitsuse üksuse, maakonna,  kohaliku omavalitsuse piire ja maakonna piire ületava strateegilise planeerimise ja arengu pikaajalise kavandamise tähtsus on oluliselt suurenenud.  Tehnilise taristu ja sotsiaalse taristu võrgustike investeeringute kavandamiseks ning EL poolt eraldatavate 2014+ toetusvahendite suunamiseks tuleks üle vaadata territoriaalplaneerimise hetkeseis ja vajalikud suunad.

Kokkulepe: Lepitakse jooksvalt kokku eraldi kohtumine teema arutamiseks.

Ettepanek 2.    Jätkata läbirääkimisi  AAU kvootide  müügist saadavate vahendite kasutamise kohta  munitsipaalomandis olevate hoonete energiasäästlikuks renoveerimiseks.

 

 





 

 

X.                 LÕPPSÄTTED

 

 

Jätkata 2014. aasta riigieelarve eelnõu koostamise käigus töörühmade ja delegatsioonide tasemel läbirääkimisi kohalike omavalitsuste tulubaasi ja riigieelarveliste eraldiste küsimustes.

 

Pooled kavandavad 2014. aasta eelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli allkirjastamist enne riigieelarve projekti lõplikku esitamist Vabariigi Valitsusele, kes selle koos 2013. aasta riigieelarve menetlemisega Riigikogule esitab.

 

 

Tallinnas 24. aprill 2013

 

 

Siim Valmar Kiisler

Taavi  Aas

Jüri Landberg

 

 

 

Regionaalminister,

Valitsuskomisjoni esimees     

Eesti Linnade Liidu juhatuse aseesimees   

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees

(allkirjastatud  digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

 



[1] VV 14.05.2007 määrus nr 246 „Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Omavalitsusliitude Koostöökoguga“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13324548    

[2][2] Täiendav info on Rahandusministeeriumi kodulehel http://www.fin.ee/doc.php?82268

 

[3] vastavalt keskkonnaministri 1.07.2009. a määruse nr 34 Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine" tingimused §-le 8 lg41.

[5] Allikas: Kralik  jt, Uuring Keskkonnakulutuste analüüs- PRAXIS, Tallinn 2012

[6] Allikas: Kralik  jt, Uuring Keskkonnakulutuste analüüs- PRAXIS, Tallinn 2012


29.04.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit