Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


15.-19. aprill 2013 nr. 14
Print

E-nädalakiri 14/2013

Sisukord:
1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.
2. Regioonide Komitee küsimustik omavalitsuste kaasamise hindamiseks järgmise finantsperioodi 2014-2020 vahendite kasutamise partnerluslepingute koostamisse.
3. ELAN võrgustiku koosolek.
4. Euroopa Liidu Kohus hakkab andma üldsusele teavet oma tegevuse kohta kahe uue infovoo vahendusel.
5. Euroopas on edukalt vähendatud koolist väljalangemist ja suurendatud kõrghariduse omandanute osakaalu, kuid noormeeste saavutused on endiselt halvemad.
6. Meie planeeritud Avatud Päevade üritusele on antud roheline tuli.
7. Avatud on taotlusvoor vahendusorganisatsioonidele noorte ettevõtjate toetamiseks.
8. Taotluste esitamise tähtaega RegioStars auhindade taotlemiseks on pikendatud.
9. Regioonide Komitee kodukorra läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.

1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koosolek.

Koosolek toimus esmaspäeval, 15.aprillil CEMR majas.

Päevakorras oli kaks teemat:

  • Rurban (maa ja linna vahelised seosed) suhtes CEMR seisukoha ülevaatamine ja lõpliku seisukoha kujundamine;

  • Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadi esindajatega Mr Villalba-De Miguel and Ms Noupadja diskussioon partnerluslepingute teemal.

Tuleks kasutada CEMR poolt koostatud ülevaadet partnerluslepingute (partnerluskokkulepete) koostamisest ja omavalitsuste kaasamisest sellesse protsessi (lisatud) nii laialdaselt kui võimalik.

Rurban - Varssavis toimub 24.-25.aprillil 2013 konverents http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/rurban/2013/programme_en.cfm sellel teemal. Küsimustik http://www.surveymonkey.com/s/BGSH73V üheksa küsimusega on saadetud töörühma liikmetele ja omavalitsusliitudele. Üleskutse on vastata sellele küsimustikule.

COTER is toimub 7.mail ka selleteemalise arvamuse esialgne tutvustus.

CEMR eelmine seisukoht http://www.ccre.org/en/prisespositions/view/139.

Komisjoni esindajad hindasid CEMR poolt koostatud ülevaadet kõrgelt. Andis üle käimasolevast protsessist partnerluslepete ettevalmistamisel. Mõned peatükid on praktiliselt suletud - nagu näiteks temaatilised prioriteedid. Vaja on läbirääkimised lõpule viia juuliks, et jõuda konkreetsete lepinguteni sügisel. Ülevaate uue finantsperioodi ettevalmistustest leiate Rahandusministeeriumi kodulehelt:

http://www.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/.

Eesti lähtub EL uue programmperioodi vahendite planeerimisel üleriiklikest ja valdkondlikest strateegilistest eesmärkidest, tehes valiku, milliste eesmärkide saavutamist EL fondidest toetatakse. Planeerimise lähtealuseks on Eesti 2020 strateegia, valdkondlikud arengukavad, riigi eelarvestrateegia ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. Lisaks on aluseks EL vahendite kasutamist suunav Euroopa Liidu ühtne strateegiaraamistik, mis omakorda lähtub konkurentsivõime strateegia Euroopa 2020 eesmärkidest. Seega peab Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel perioodiks 2014-2020 sõlmitav partnerluslepe muuhulgas toetama EL tasandi strateegia elluviimisesse panustava Eesti 2020 strateegia eesmärkide saavutamist.

Liikmesriigi pädevuses on otsustada milliseid uutest instrumentidest nad kasutavad. Need kõik on soovituslikud, mitte kohustuslikud. Samas on komisjon pannud suure rõhu fondide omavahelisele integreerimisele ja koordineerimisele.

Uue perioodi toetuste puhul on üks olulisemaid sihte vahendite tulemuslik kasutamine, milleks on vajalik teatud eeltingimuste seadmine. Euroopa Komisjon on välja pakkunud nii majanduspoliitilisi kui ka struktuursete muudatustega seotud tingimusi. Eesti on oma seisukohtades väljendanud toetust struktuursete muudatuste elluviimisele, mis võimaldavad avalike teenuste kvaliteedi paranemist, efektiivsemat vahendite kasutamist ja positiivset mõju Eesti tulevasele arengule.

EL vahendite kasutamiseks uuel eelarveperioodil tuleb liikmesriikidel koostada kõiki 5 fondi hõlmav partnerluslepe (Partnership Investment and Development Contract). Partnerluslepe sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel ning on EL vahendite kasutamise alusdokumendiks. Selles lepitakse kokku peamised rahastamisprioriteedid, võimalikud eeltingimused vahendite kasutamiseks, eesmärgid ja nende saavutamise mõõdikud ning vahendite administreerimise üldine korraldus.

Partnerlusleppe alusel koostatakse rakenduskavad, milles rahastatavate valdkondade lõikes kirjeldatakse konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine.

Eesti taotleb võimalust koostada ühtekuuluvusfondide tulemuslikumaks ja efektiivsemaks rakendamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond) kohta üks rakenduskava (käesoleval programmperioodil 3 rakenduskava). Eraldi rakenduskavad koostatakse ühtse põllumajanduspoliitika fondide rakendamiseks - Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskavad.

Komisjoni hinnangul on ITI kasutamine vabatahtlik, kuid liikmesriik peab ära näitama piirkonna kus ta seda soovib kasutada. See uus vahend võib olla kasutatud ka kogukondliku lähenemise puhul. Leidis, et linnapiirkondadele eraldatav 5% vahendite määr on jätkuvalt kehtiv, kuid linnapiirkonna määratlemine on paindlik ja komisjon ei tee selles suhtes ettekirjutusi.

Ettepanek on, et liikmesriik annaks tehnilist abi partneritele.

Komisjoni esindajad kutsusid üles informeerima Euroopa Komisjoni regionaalset üksust, mis vastutab konkreetse liikriigi partnerlusleppe ettevalmistamise eest, olemasolevatest probleemidest. Komisjon ei nõua partnerite kaasamist otsustamisprotsessi, vaid ettevalmistamisprotsessi.

2. Regioonide Komitee küsimustik omavalitsuste kaasamise hindamiseks järgmise finantsperioodi 2014-2020 vahendite kasutamise partnerluslepingute koostamisse.

Regioonide Komitee president Ramón Luis Valcárcel Siso on saatnud komitee liikmetele kirja palvega hinnata kuidas neid on kaasatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ja uute struktuurifondide partnerluslepete ettevalmistamisse liikmesriikides.

Euroopa Komisjon palunud liikmesriikidel esitada oma partnerluslepete kavandid juuni lõpuks, et ennetada dialoogi, mis peaks partnerluslepete esitamisele tavapäraselt järgnema, kui ühissätete määrus on vastu võetud.

ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitilise koguna on Regioonide Komitee võtnud vastu oma panuse 2014.–2020. aasta finantsraamistikku reguleerivatesse tulevastesse õigusaktidesse. Komitee on kutsunud kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles osalema partnerluslepingute ettevalmistamises. Komitee on seisukohal, et eeskätt just kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on struktuurifondide kavandamise, rahastamise, rakendamise ja hindamisega seotud õiguslik pädevus.

Ent komitee on mures, et struktuurifondide 2014–2020 ja tegevusjuhendi õigusliku aluse ajutise puudumise tõttu ei ole kindel, kas riikide valitsused kaasavad praegu kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tõhusalt käimasolevasse ettevalmistusprotsessi. Seepärast soovime teada, millisel viisil kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tegelikult kaasatakse partnerluslepingute ettevalmistamisse riigi tasandil.

Saadetud vastused aitavad Regioonide Komiteel nõuda Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikidelt partnerlusel põhineva lähenemisviisi täiel määral rakendamist.

Täidetud küsimustik (lisatud) tuleb saata 26. aprilliks 2013 e-posti aadressil : resident.cor@cor.europa.eu.

Lubatakse teavitada vastanuid ka küsitluse tulemustest.

3. ELAN võrgustiku koosolek.

Järjekordne ELAN (kohalike ja regionaalsete omavalitsuste Brüsseli esinduste võrgustik) võrgustiku koosolek toimus 16.aprillil 2013 Brüsselis CEMR majas. Kohtumise korraldamise eest vastutasid Läti, Leedu ja Eesti omavalitsusliitude Brüsseli esinduses (kutse lisatud).

Päevakorras oli kaks põhilist teemat:

  • Leedu eesistumise prioriteetide tutvustuse esitas Indrė Venckūnaitė da Silva Lemos, Leedu omavalitsusliidu esindaja Brüsselis;

  • Omavalitsusliitude koostöö teemal võttis sõna Mr Serafin Pazos-Vidal, Soti liidu Brüsselis esindusest.

Indrė Venckūnaitė da Silva Lemos ettekanne (lisatud) andis ülevaate nii Leedu ajaloost, eesistumise prioriteetidest, kui ka eelolevast sündmuste kalendrist.

Nende põhilised prioriteedid on:

  • Energia kindluse tagamine läbi energia infrastruktuuride ja energiasüsteemide integreerimise üldisesse EL energia siseturgu;

  • Euroopa Liidu Läänemere strateegia edukas ellurakendamine ja paranenud regionaalne koostöö;

  • Idapartnerluse arendamine, reformide elluviimine ja koostöölepped Euroopa Liiduga;

  • Euroopa Liidu välispiiride efektiivse turvalisuse tagamine.

Põhilised poliitilised üritused on:

  • Ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite ametlik kohtumine 26.novembril;

  • Neljas aastane Läänemere Regiooni partnerite neljas aastafoorum 11-12.novembril;

  • Peadirektorite kohtumine territoriaalse ja linnalise arengu teemadel 20-21.novembril.

Lisaks on veel terve rida Regioonide Komitee üritusi, mis on kavas läbi viia Leedus (täpne ülevaade on antud lisatud ettekandes)

Serafin teavitas ELAN liikmeid, et CEMR on loonud 3 liikmelise töörühma, kes hakkab üle vaatama CEMR praegust tööstruktuuri. Ta oli pahane, et CEMR ei ole fookusgruppide juhte sellest tegevusest informeerinud. Ta ei kritiseerinud ettepanekut kui sellist vaid meetodit kuidas asju arutatakse.

Liitude peasekretärid või nende asetäitjad (meie puhul Ott Kasuri ja Toivo Riimaa) arutavad seda sel nädalal Belfastis toimuval kohtumisel. Serafin nentis, et praegune fookusgruppide töö kvaliteet on väga erinev ja mõnikord puudub neil ka täiesti CEMR poolne toetus. Probleeme on ka esindatusega fookusgruppide töös. Mõnikord väljendab vastuvõetud seisukoht vaid kolme, neli esindaja arvamust. Sellega ei saa nõustuda. Ei ole ka selge kuidas on platvormide ja fookusgruppide omavaheline seos.

Arutleti ka selle üle milline on CEMR tööstruktuuride ja ELAN võrgustiku omavaheline seos. Kritiseeris ka ELAN võrgustikku ning seda, et selle tähtsus on vähenemas. Leiti, et vaja oleks lisaks üldistele kohtumistele korraldada ka temaatilisi kohtumisi. Otsustati, et Troika (kuhu ka mina kuulun) pakub välja ideid kuidas muuta ELAN võrgustiku töö tõhusamaks.

Järgmise koosoleku aeg jäi ajavahemikku 6-14.mai. Hetkel ei ole paigas ka järgmist korraldajat.

ELAN võrgustiku koosolekule järgnes G-4 EU Office www.G-4.eu poolt korraldatud kokkusaamine, kus mure oli sarnane - on liiga vähe suhtlust erinevate CEMR majas asuvate esinduste vahel.

Kohtumise tulemusena otsustati luua ühine kontaktide list ning korraldada regulaarselt selliseid kohtumisi, et mitteformaalsel moel omavahel suhelda.

4. Euroopa Liidu Kohus hakkab andma üldsusele teavet oma tegevuse kohta kahe uue infovoo vahendusel.

Euroopa Kohtu pressi- ja teabeosakond hakkab tänasest alates kasutama Twitterit, et anda asjast huvitatud üldsusele teavet Euroopa Kohtu tegevuse kohta.

Nüüdsest postitatakse nädalas üks kuni kolm säutsu kohtulahendite, aga ka teatavate sündmuste kohta institutsioonis.

Täiendava teabe saamiseks tutvuge nende Twitteri kasutamise põhimõtetega- http://curia.europa.eu/jcms/jcms/P_91153/

5. Euroopas on edukalt vähendatud koolist väljalangemist ja suurendatud kõrghariduse omandanute osakaalu, kuid noormeeste saavutused on endiselt halvemad.

Eurostat esitas andmed 2012. aasta kohta, millest nähtub, et enamikus ELi liikmesriikides on edukalt täidetud Euroopa 2020. aasta strateegia hariduseesmärke – viia 2020. aastaks koolist väljalangevuse määr alla 10% ja tõsta kolmanda taseme või samaväärse haridusega (kõrgharidusega) noorte osakaalu üle 40%. Kuid liikmesriikidevahelised ning noormeeste ja neidude näitajate vahelised erinevused on endiselt suured. Praegu on ELis haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal keskmiselt 12,8%; 2011. aastal oli see näitaja 13,5%. 2012. aastal oli kolmanda taseme haridus 35,8% 30-34aastastest ELi elanikest; aasta varem oli neid 34,6%.

Haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal on väiksem kui 10% 12 liikmesriigis (Austria, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani ja Tšehhi), kusjuures Iirimaa jõudis sellesse loetellu esmakordselt. Eestis on koolist varalahkunute osakaal 2012 aastal 10,5% ja see on vähenenud võrreldes 2010 aastaga 0,4 protsendipunkti.

Haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal on suurim Hispaanias (22,6%), Maltal (24,9%) ja Portugalis (20,8%), kuid võrreldes 2011. aastaga on nad teinud edusamme. Kreekas, Lätis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis on haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal langenud vähemalt ühe protsendipunkti võrra, kuid see on suurenenud Bulgaarias, Küprosel, Luksemburgis, Poolas, Rootsis, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhis ja Ungaris.

2012. aastal oli 12 riiki, kus 30-34aastaste kõrgharidusega isikute osakaal ületas ELi 2020. aasta strateegias eesmärgiks seatud 40% taseme: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik. Poola ja Sloveenia ületavad selle piiri tuleval aastal. Kõrgema haridusega noorte osakaal püsib madalal tasemel Itaalias (21,7%), Maltal (22,4%), Portugalis (27,2%), Rumeenias (21,8%), Slovakkias (23,7%) ja Tšehhis (25,6%). Bulgaaria niigi murettekitavalt kasin kõrgharidusega noorte osatähtsus langes 2012.

Üldiselt tulevad paremini toime tütarlapsed, kelle hulgas on koolist väljalangenuid 24% vähem kui noormeeste seas. Suurima tasakaalustamatusega paistavad silma Küpros (+58%), Läti (+57%), Luksemburg (+57%) ja Poola (+55%), Eesti (51%) kus noormeeste koolist väljalangemise määr on enam kui kaks korda kõrgem tütarlaste omast. Kõrghariduse saamise tõenäosus on naiste puhul 27% suurem kui noormeeste puhul, kusjuures sugudevaheline erinevus on suurim Lätis (+85%), Eestis (+79%), Sloveenias (+68%) ja Bulgaarias (+67%).

Märtsis toimunud nõukogu istungil leppisid liikmesriigid kokku parandada kõrge koolist väljalangemise riski ja väheste põhioskustega noorte õpitulemusi. Selleks tuleb näiteks kõigis kooliastmetes varakult kindlaks teha õpilased, kelle õppeedukus on põhioskuste alal madal, ja pakkuda neile individuaalselt tuge.

Mais hindab Euroopa Komisjon meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamiseks majanduskasvu ja töökohtade loomise valdkonnas, ning võib esitada riigipõhiseid soovitusi.

Sügisel esitab komisjon haridus- ja koolitusmonitooringu raames aruande koolist väljalangemise ja kolmanda taseme hariduse omandamise uusimate suundumuste kohta.

Lisainfo:

Varajane koolist väljalangevus:
http://ec.europa.eu/education/school-education/leaving_en.htm

Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava: tegevuskava

Euroopa Liidu Nõukogu istungi järeldused: nõukogu istung

6. Meie planeeritud Avatud Päevade üritusele on antud roheline tuli.

16.aprillil saabus Euroopa Komisjoni Regionaalarengu peadirektoraadist kiri, mis kinnitab, et meie ettepanek korraldada seminar 2013 aasta Avatud Päevadel, on välja valitud. Partnerite koosolek on kavas korraldada Regioonide Komitees 26.aprillil. Mai lõpuks peavad olema kinnitused kõikide kõnelejate kohta. Palun mõelge, kes on liitude poolt Avatud Päevadel kõneleja.

Rakvere Tark maja on kompetentsikeskusena kohal Regioonide Komitee Avatud uste päevadel. Samuti on Rakvere keskusega kohal sügisel toimuvatel Open Day näitusele - OPEN DAYS 11th European Week of Regions and Cities (7-10 October 2013) - '100 EUrban Solutions'. On saadud sellekohane kinnitus Regioonide Komiteelt: Dear Mr Jaadla, We are pleased to confirm that your proposed project Rakvere Smart House Competence Centre has been selected to be showcased during the OPEN DAYS 11th European Week of Regions and Cities (7-10 October 2013).

7.
Avatud on taotlusvoor vahendusorganisatsioonidele noorte ettevõtjate toetamiseks.

Euroopa Komisjoni programm „Erasmus noorte ettevõtjate toetuseks“ on avatud 15.aprillist kuni 9.juulini 2013. Programmi kogu eelarve on 4,65 miljonit eurot- ERASMUS programm

Käesolev konkursikutse eesmärk on valida vahendusorganisatsioonid, kes tegutsevad ettevõtjate toetamise alal, et juhtida kohtadel Erasmus programmi noortele ettevõtjatele. Need organisatsioonid võtavad tööle ja aitavad ettevõtjatel osaleda programmis, korraldades vahetust välismaale. Need vahetused võimaldavad uusi või tulevasi ettevõtjaid töötada koos kogenud ettevõtjad mõnes teises Euroopa Liidu või CIP osalevas riigis. Ettevõtjad omandavad seeläbi uusi oskusi, rikastavad oma kogemusi ja laiendavad oma suhtlusvõrku.

Komisjon korraldab teabepäeva 13.mail 2013 Euroopa komisjoni Charlemagne hoones ruumis – LORD JENKINS Room, Rue de la Loi 170, 1040 Brüssel.

Registreeruda saab alljärgneval lingil:
https://webgate.ec.europa.eu/enterprise-portal/?fuseaction=e_service.get_form&interest=INTEREST31039&language=EN

8. Taotluste esitamise tähtaega RegioStars auhindade taotlemiseks on pikendatud.

Taotluste esitamise tähtaega RegioStars auhindade taotlemiseks on pikendatud kuni 30.aprillini 2013.

Juhend taotluste esitamiseks ja taotlusvorm on leitav: http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperate/regions_for_economic_change/regiostars_14_en.cfm

Taotlused tuleb saata: regio-stars@ec.europa.eu

9. Regioonide Komitee kodukorra läbivaatamise ajutise komisjoni koosolek.

Koosolek toimus 18.aprillil 2013 Regioonide Komitee peamajas.

Muudatusettepanekuid kodukorra täiendamiseks olid esitanud nii poliitilised fraktsioonid (ALDE, EPP) kui ka riikide delegatsioonid ja CAFA ning komisjon - koosoleku dokumendid

Kehtiv kodukord võeti vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 306 teise lõigu alusel 3. detsembril 2009.

Zajakala küsis kuidas mõista eelmise koosoleku kokkuvõtte heakskiitmist, sest peale koosolekut on küsitud riiklike delegatsioonide ettepanekuid? Esimees vastas, et loomulikult vaatame uuesti üle riiklike delegatsioonide poolt esitatud ettepanekud.

Jensen ütles, et riikide delegatsioonid on toiminud väikese ja keskmise suurusega riikides väga hästi ja nende poolt on esitatud hulgaliselt ettepanekuid, mida tuleks tõsiselt menetleda. Tuleks pidada läbirääkimisi põhilistes küsimustes ning seejärel üle vaadata esitatud ettepanekud, sest meil on piisavalt aega ja pole kuhugi kiiret, sest laienemise teemad on juba lahendatud.

  • Artikkel 1: kas lisada presidentide konverents või mitte. Enamus leidis, et seda oleks vaja kodukorras mainida, aga pole selge kas just selles artiklis, kus räägitakse komitee tööorganitest ja vaja oleks ka siis sätestada millised on selle õigused ja volitused. (Zajakala võitles selle eest, et see jääks artiklisse 1 alles). Viis liiget toetas presidentide konverentsi lisamist artiklisse 1 ja 3 oli vastu ning kirjeldada selle rolli ja vastutust reeglis 44.

  • Artikkel 13: ettepanek võtta artiklist välja sõna „aruanded“ (reports) - seda ettepanekut ei toetatud;

  • Artikkel 14.1: ettepanek piirata kalendriaastas täiskogude arvu viiega ei leidnud toetust;

  • Artikkel 15.2: ettepanek on, et täiskogu dokumendid peaksid olema kättesaadavad 25 päeva enne (mitte 20 päeva). Samuti soovitakse muuta muudatusettepanekute esitamise tähtaegu. Juriidiline osakond nõustub 21 päevase tähtajaga. Raportööri muudatusettepanekud tuleb teha kättesaadavaks üks päev enne koosolekut kell 15.00. Tuleb vaadata kogu süsteemi tervikuna – kui muuta ühte kuupäeva, siis tuleb muuta ka kõiki teisi. Selle punkti all tõstatati ka küsimus, et tõlked ei ole kättesaadavad kõikides keeltes üheaegselt ning see seab liikmed ebavõrdsesse olukorda. Nõustuti, et tähtaega pikendatakse 21le päevale.

  • Artiklis 15.4 soovitakse asendada üks nädala kahe nädalaga. Komisjon arvas, et tuleb jätta artikli sõnastus selliseks nagu see on ja see tuleks sätestada protokollis, et vajadusel võib aeg olla pikem, et anda kõigile võrdsed võimalused.

  • Artikli 15.3 ettepanek arvamuste järjekorra muutmise kohta täiskogul lükati tagasi.

  • Artikli 15.7 muudatusettepanek soovib anda suurema rolli riikide delegatsioonile otsustamaks näiteks arvamuse tagasisaatmise komisjoni. Administratsioon ei toetanud seda ettepanekut. Lindquist leidis, et riikide delegatsioonidele tuleb anda see õigus. Ta leiab, et praegu saab selle ettepaneku esitada märksa väiksem grupp inimesi. Jensen Taani delegatsioonist toetas seda ettepanekut. Ta leidis, et praegu ei ole mingit tasakaalu reeglites. Dudru Lux ei toeta seda ettepanekut, sest ei poolda riikide delegatsioonide rolli suurendamist. Kreeklased olid ka riikide delegatsioonide rolli suurendamise vastu. Hispaania esindaja ja jälle arvas, et riikide delegatsioonidel oma roll mängida, kuid me räägime Regioonide Komiteest, kes on poliitiline kogu, kuid ei tohi unustada subsidiaarsuse printsiipi. Zajakala ütleb, et edaspidi näeme veel sarnaseid ettepanekuid ning toetab riikide delegatsioonide rolli tähtsustamist. Peab leidma võimaluse panna riikide delegatsioonid kuhugi, kuid mitte tingimata sellesse punkti. Komisjoni esimees arvas, et enamus on selle muudatusettepaneku vastu. Muudatusettepaneku poolt oli 3 ja vastu 7 liiget.

  • Artikkel 15.7 saksamaa delegatsiooni ettepanek puudutab neid arvamusi, mille kohta on esitatud rohkem kui 100 muudatusettepanekut. See ettepanek lükati tagasi.

  • Artikkel 18 kohta esitatud muudatusettepanek on komisjoni enda poolt eelmisel koosolekul kokkulepitud.

  • Artikkel 18.4 teeb ettepaneku, et President peab sekkuma, kui kõneleja on ületanud lubatud kõneaja (praegu on „võib“). Lindquist ütles, et hetkel koheldakse liikmeid väga erinevalt- mõnel on lubatud ületada kõneaega ja mõnele ei anta üldse sõna. Siiski oli enamus selle pakutud sõnastuse vastu.

  • Artikkel 19.3 on eelmisega samasugune ja seetõttu on administratsiooni seisukoht samasugune kui eelmise suhtes.

  • Artikkel 22 muudatus on esitaud komisjoni enda poolt. Küsimus on hääletustulemuste kokkulugemises ja elektroonilises hääletuses. Ei tohiks teha elektroonilist hääletust kohustuslikuks.

  • Artikkel 22.7 kohta esitatud muudatusettepanek sätestab, et ei tohiks kasutada teise liikme hääletusvõimalusi. Juriidilise osakonna sõnul on see juba kodukorras kirjas, kuid nad pole selle põhimõtte vastu.

  • Artikli 23.1 kohta esitatud muudatusettepanek tahab kustutada punkti, mis ei luba asendusliikmel enam esitada muudatusettepanekut, kui põhiliige on juba esitanud muudatusettepanekuid. Seda toetas 6 liiget.

  • Artikli 23.2 kohta esitatud muudatusettepanek soovib, et otsusega vastuvõetavatele dokumentidele võib muudatusettepanekuid esitada ka riigi delegatsioon. Samas tahavad nad kustutada lõigu „vähem kui kuuest liikmest koosnevad riikide delegatsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid ainult juhul, kui kõnealused muudatused on esitanud ja allkirjastanud kõik delegatsiooni liikmed või nende nõuetekohaselt volitatud asendusliikme“ ning pakuvad selle asemele välja, et „kui poliitiline grupp või riigi delegatsioon esitab muudatusettepanekud, peab ta tegema seda esimehe nimel ning ära näitama poliitilise grupi või riigi delegatsiooni kontaktisiku nime. Kaks ettepaneku poolt, teised vastu.

  • Artikli 23.2 kohta Saksamaa delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanek tahab asendada kuue liikme nõude kaheksaga ning lisab, et üks neist peaks olema erinevast riigi delegatsioonist. Administratsioon ei toeta seda ettepanekut. See ettepanek lükati tagasi.

  • Artikli 23.3 osas tegi Austria delegatsioon ettepaneku muudatusettepanekute esitamise tähtaja ja kellaja muutmiseks. Selle ettepanekuga ei nõustutud.

  • Artikli 24a muutmiseks oli esitatud kaks muudatusettepanekut. Toetust leidis EPP poolt esitatud muudatusettepanek, kus sooviti, et vastuvõetud arvamuste tekst viiakse kooskõlla heaks kiidetud muudatusettepanekute osas teksti läbivalt.

Muudatusettepanekute aruteluga lõpuni ei jõutud ja sellega jätkatakse järgmisel koosolekul, mis toimub 26.juunil (kellaaeg täpsustatakse hiljem).


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


22.04.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit