Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


08.-12. aprill 2013 nr. 13
Print

E-nädalakiri 13/2013

Sisukord:
1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) GOLD III töörühma koosolek.
2. Viljandimaa haridusjuhtide külaskäik.
3. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek.
4. Regioonide Komitee juhatuse koosolek.
5. Regioonide Komitee täiskogu istung.
6. Läänemere regiooni piirkondade vahelise töögrupi koosolek.

1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) GOLD III töörühma koosolek.

GOLD III “põhiliste avalike teenuste korraldamine kohalikul tasandil” töörühma koosolek toimus 9. ja 10. aprillil CEMR majas Brüsselis.

Peale CEMR peasekretäri Frédéric Vallier avasõnu, tutvustas Edgardo Bilsky GOLD III raporti koostamise protsessi. Koostatud ülevaates keskendutakse põhilistele avalike teenuste osutamisega seotud küsimustele. Juulis toimub projekti viimane juhtkomitee koosolek ning projekti lõpptulemusi tutvustatakse selle aasta sügisel. Eesmärk on välja töötada poliitilised sõnumid.

Pariisi ülikooli teadur ja professor Pierre Bauby tutvustas raporti projekti. Vaja on aru saada kuidas jagunevad pädevused EL, liikmesriigi ja kohalike omavalitsuste vahel põhiliste avalike baasteenuste osutamisel. Uuringuga on kaetud 31 riiki - 27 liikmesriiki + Horvaatia, Island, Norra ja Ukraina ja 8 sektorit: vesi ja kanalisatsioon, jäätmete kogumine ja käitlemine, kohalik avalik transport, energiavarustus, lairibaühendus, lastehoid, vanurite hooldus. Iga sektor on erinev ja seetõttu on ka teenuste osutamine korraldatud erinevalt.

Uuringu keskmes on ka küsimus, kuidas kombineerida liidu ettekirjutused kohalike tingimustega ja rahvuslike traditsioonidega. Uuring jõuab järeldusele, et ei ole ühte mudelit teenuste korraldamiseks, rahastamiseks ja reguleerimiseks. Samuti analüüsiti kuidas toimib erinevate osapoolte ning kodanike kaasamine ja sotsiaaldialoog uuringuga kaetud sektorites. Esitatakse küsimus milline on parim viis teenuste korraldamiseks finants- ja majanduskriisi tingimustes.

Ettekandele järgnesid sõnavõtud osalejate poolt. Frederic´ule ei meeldi mitmetasandilise valitsemise idee, vaid neile meeldib rohkem partnerluse mõte.

Prantsuse poliitiline esindaja ütles, et rääkides standardiseerimisest on vaja meeles pidada ka teenuste osutamisega seotud kulude vähendamise vajadust. Rohkem ja rohkem inimesi soovib teada kuidas määratakse teenuste hinnad ning kas need on kooskõlas tegelike vajalike kuludega. Küsis mida nad arvavad autonoomia suurendamisest ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtte rakendamisest, mis alati ei toimi elanike parimate huvide jaoks.

Saksamaa esindaja leidis, et oleks vaja hinnata ka erinevate korralduste mõju teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja hinnale.

Hispaania esindaja ütles, et elaniku jaoks pole oluline kes vastutab teenuste korraldamise eest, oluline on, et teenused toimivad.

Soome esindaja leidis, et samad väljakutsed on kõigis erinevates sektorites, mitte ainult analüüsitud kaheksas. Soomes ei saada hästi aru mitmetasandilisi valitsemise põhimõttest, ennem oleks õigem rääkida hea valitsemise mõistest.

Järgnesid ettekanded Islandi, Norra, Soome, Läti, Leedu, Slovakkia, Inglismaa, Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania esindajate poolt, mis olid väga huvitavad. Samas oli infot lühikese aja jooksul liiga palju ja väga raske oli säilitada tähelepanu seminari lõpuossa jäävate ettekannete osas. Kuna osad ettekanded olid power-point ettekanded, siis loodan, et need on hiljem leitavad CEMR kodulehelt.

Islandi ettekanne
Põhiseadus sätestab kohalike omavalitsuste kaitse ja nende õigused. Neil on ühetasandiline omavalitsussüsteem. Uus kohalike omavalitsuste tegevust reguleeriv seadus sätestab, et kõik uued omavalitsustele pandud ülesanded peavad olema rahaliselt kaetud. Samas ei ole ülesannete jaotus keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel mõnedes sektorites selge. Kohalikud omavalitsused on paljud väga väikesed ja seetõttu on omavalitsuste omavaheline koostöö väga levinud. Sageli võetakse seadused vastu kiirustades ja konsultatsioone ei ole peetud korralikult. In-house teenuste pakkumise vorm on kohalikes omavalitsustes siiani valdav vorm.

Raskusi on hoida inimesi aktiivsetena valimiste vahelisel perioodil. Kohalikel omavalitsustel on kohustus konsulteerida kodanikega mõningate otsuste vastuvõtmisel. Suured kärped on läbi viidud omavalitsusteenustes. Oluline on kaitsta põhiliste tervishoiuteenuste finantseerimise jätkumist. Vajalik on lisainvesteeringute järele, et luua uusi töökohti ja toime tulla migrantidega.

Paljud noored lahkuvad Norrasse, sest seal on kõrgem elustandard ja paremad palgad ning seetõttu on elanike arv Islandil oluliselt vähenenud ja ka toimub koondumine pealinna ning suured probleemid on paljudes regioonides. Kõige väiksem omavalitsus on 49 elanikuga.

Euroopa väljakutsed on põhjustatud sellest, sest Island on väga erinev ülejäänud Euroopast ja tuleb arvesse võtta riiklikke eripärasid ning EL seadusandluste ellurakendamine on sellise väikse maa jaoks ülemääraselt kallis ja mõttetu. Isand viib lähiajal läbi referendumist EL liitumise küsimuses. Suuremad parteid on selgelt liitumise vastu. Enamik inimestest soovib liitumisläbirääkimised lõpule viia ja siis hääletada. Ta arvas, et Island ütleb „EI“. Põhilised teemad on kalandus ja põllumajandus, mis tekitavad vastasseisu.

Norra ettekanne
Mitmetasandiline valitsemine on nende jaoks oluline teema. On muutunud oluliselt kohalike omavalitsuste rahastamine ja kohalikule tasandile on antud rohkem õigusi kuidas oma vahendeid kasutada. On väga erinevaid mudelid kuidas kohalikke teenuseid korraldatakse ja rahastatakse. Nad ei ole läbi viinud uuringuid millised on uued innovaatilised vormid teenuste rahastamisel ja korraldamisel. Norra ei ole tundnud oluliselt finants- ja majanduskriisi mõjusid. Norra tõmbab ligi inimesi teistest riikidest. Samas on puudu kvalifitseeritud tööjõust. Norras on väga levinud heade praktikate levitamine ja teiste kogemustest õppimine. Kasutatakse uusi tehnoloogilisi ja IT lahendusi ning innovatsioon on prioriteet. Kõige väiksem omavalitsus on 250 inimesega ja suurim Oslo, kuid kõigil on ühesugused ülesanded ja õigused.

Soome ettekanne
Soomes on 320 omavalitsust sealhulgas 107 linna ja 19 regiooni. Regionaalsel tasandil ei ole suurt rolli, põhiliselt tegelevad nad EL projektide elluviimisega. Omavalitsuste keskmine suurus on 6 000 inimest ja pindala 600 ruutkilomeetrit. See tähendab, et enamik inimesi elab üksikutes suurtes linnades. Poliitilisest vaatevinklist võiks olla soome jagatud kaheks piirkonnaks - EL liikmelisuse poolt hääletati edela Soomes ja Helsingis, kusjuures mujal oldi enamasti mitte nii positiivselt meelestatud. Paljud teenused on osutatud munitsipaalettevõtete poolt, kuid samas on ka teenuseid, mida osutatakse eraettevõtete poolt. Jyväskyläs on töötuse tase 16 % ja eriti kõrge on noorte töötuse määr. Nad on rakendanud noorte garantiid, et aidata neid leida töökoht. Kuigi Soome majandusel läheb hästi ja laenukoormus on kontrolli all, siis kohalikul tasandil on probleemid suuremad. Vaja on vaadata kuidas rahastada tervishoidu ja eriti ennetustegevust, sest seal on kärped kõige suuremad. Soome omavalitsustel on väga suur autonoomsus ja lähenemine kõigile ühtemoodi, ei sobi mitte. Jätkuvalt on plaanis vähendada omavalitsuste arvu 100-le.

Läti ettekanne
Lätis on 119 omavalitsust ja 2 regiooni. Loetles omavalitsuslikud ülesanded teenuste pakkumisel. Toimub tsentraliseerimise protsess. On ka mitmetasandilise valitsemise põhimõtte vastu. On trend reguleerida liiga palju kuidas teenuseid pakkuda. Valitsuse investeeringud tahavad saavutada poliitilist tulemust, kuid mitte pakkuda paremaid teenuseid. Liit toetab arenguid suurema mitmekesisuse, autonoomia ja efektiivsuse suunas. Praegu tuleb suurendada produktiivsust, mitte teenuste kvaliteeti. Iga omavalitsus peab vastu võtma oma teenuste standardid, mis on ühe regiooni, mitte kogu riigi kohta. Innovaatiline lähenemine - on reformide väljatöötamine partnerluses keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel.

Leedu ettekanne
Leedu liidul on oluline roll eelarve läbirääkimistel. Samas on liidul veel arenguruumi, et mõjutada lõppotsustusi. Liidu esindajad osalevad läbirääkimistel peaministri ja tema kabinetiga, aga samuti ministeeriumide töörühmades. Leedu on konservatiivne ja soovib säilitada oma traditsioonilist moodust teenuste pakkumisel. Infrastruktuuri omandisuhted on muutumas. Leedus on omavalitsused ühed suuremad Euroopas. Samas on kõik omavalitsused jaotatud väiksemateks administratiivseteks üksusteks. Kokku on rohkem kui 500 üksust. Majanduskriis on mõjutanud oluliselt Leedu majandust ja SKP on vähenenud ühe kolmandiku võrra. Mõnedel omavalitsustel on suured eelarvekärped ning on vähendatud ka munitsipaaltöötajate arvu. Suurenenud on vajadus sotsiaalteenuste osas. Leedus on üldiselt suur toetus EL ja EL arengutele. Nad ei ole rahul EK poolt välja antud mõnede punktidega soovitustes Leedule.

Slovakkia ettekanne
Nad koostavad iga poole aasta järel ülevaate omavalitsuste poolt pakutavatest teenustest. Omavalitsuste poolt pakutavate teenuste arv on pidevalt suurenenud. Omavalitsused on ajaloolistel põhjustele jätkuvalt väikesed. Nad on palunud valitsusel omavalituste vastutused ja rahastamine üle vaadata. Nad ootavad valitsuse vastust. Nad leiavad, et rahalised vahendid kõikide teenuste pakkumiseks ei ole piisavad. Nende eelarved on vähenenud 20% võrra ning seetõttu on raske täita samu ülesandeid samas mahus.

Suurbritannia ettekanne
Teenuste rahastamine sõltub suuresti keskvalitsusest. Vajalik on suurendada subsidiaarsust.

Prantsusmaa ettekanne
Väga raske on läbi viia administratiivset reformi. Nad soovivad, et EL strateegiliste eesmärkida kujundamisel tuleb arvesse võtta ka avalike teenuste pakkumist. Nad soovivad võrdset kohtlemist ja läbipaistvat hinnakujundust.

Šoti ettekanne
Neil on suured omavalitsused, kuid puudub põhiseaduslik kaitse.

Hispaania ettekanne
Neil on väga komplitseeritud süsteem väga mitme tasandiga. Üle 8600 omavalitsuse. Enamus on väga väikesed. Kõigil on rida kohustuslikke avalikke teenuseid, mille eest vastutavad kõik. Ülesanded on jaotatud vastavalt o/v suurusele. Osa ülesandeid täidavad omavalitsused vastavalt elanikkonna vajadustele ja mis ei ole reguleeritud elanikkonna suuruse järgi. Omavalituste eelarved koosnevad erinevatest tuluallikatest - see on üsna pikk nimekiri. Kavas on läbi viia omavalitsusreform, mis on mõjutatud majanduskriisist. Seega selgitatakse ülesanded ja nende osutamiseks vajalik eelarve. Kui omavalitsused ei ole võimelised oma ülesandeid täitma, siis antakse need üle regionaalsele tasandile (alla 20 000 elanikuga omavalitsused). Reformi ettepanekute põhjal võivad kaduda 5000 elanikuga omavalitsused, kuid peab olema selge, milline on selle mõju. See on sügav reform, mis mõjutab omavalitsuste autonoomsust. Reformi ettepanekuid arutatakse jätkuvalt. Välja on pakutud ka uus linnamudel ja nende uus rahastamismudel. Uus linnamudel on tark ja jätkusuutlik linn avatud valitsemisega, sotsiaalselt ühtekuuluv.

Link uuringule "Providing high-quality public services in Europe based on the values of Protocol 26 TFEU"-
http://www.cesi.org/seminares/seminares.html

Järgmise päeval tehti kokkuvõtteid eelmisel päeval kuuldust. Esitati järgmised ettepanekud:

    • Pöörata suuremat tähelepanu ennetavatele meetmetele;

    • Tutvustada raportis häid praktikaid;

    • Arvestada EL tasandil toimuvate arengutega ka liikmesriikide eelarvete osas;

    • Suuremat rõhku tuleks panna analüüsidele, et mis juhtus ja miks ning millised on nende mõjud.

Raporti koostaja ütles, et nad töötavad veel ülevaatega kaks kuud ja seega on aega nende ettepanekute arvestamiseks. Riikides, kus on suur majandus- ja finantskriis, kannatavad riikide valede otsuste eest kohalik tasand ja nende eelarveid on vähendatud. Samas kasvab vanema elanikkonna osa ja et nende väljakutsetega toime tulla, on vaja investeerida palju vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sama puudutab kliimamuutusi ja meetmeid nendega toimetulekuks. Võrreldes teiste riikidega maailmas, on Euroopas pädevuste jaotus väga hästi paigas - Euroopas on lausa paradiis võrreldes ülejäänud maailmaga.

Rõhutas, et oluline on siiski rõhutada mitmetasandilise valitsemise printsiipi, kus vastutused jagunevad erinevate tasandite vahel. Vaja on saavutada suurem efektiivsus ning saavutada rohkem vähemaga, aga samas ei tohi lasta silmist ka sotsiaalset vastutust ja vastutust põhiliste avalike teenuste korraldamise vajadust. Vaja on arvestada kogu pilti kui hakkame koostama järeldusi. Pole ühte ideaalset mudelit. Võib loomulikult esitleda mudelit, mida võiks maailmale tutvustada.

Islandi esindaja ütles, et Euroopas on siiski suured erinevused ja näiteks kohalikul tasandil koheneti kiiremini uute tingimustega kui riikide tasandil.

Rootsi - vaja on rääkida lisaks efektiivsusele ka teenuste kvaliteedist. Kuidas võrrelda teenuste osutamist erinevate riide poolt?

2. Viljandimaa haridusjuhtide külaskäik.

Viljandimaa haridusjuhid külastasid oma koolituse käigus (7.-11.aprill 2013) lisaks Euroopa Parlamendile, Eesti esindusele EL juures ja Euroopa Komisjonile ka üleriigiliste omavalitsusliitude esindust Brüsselis. Kokku osales sellel koolitusel 16 haridusjuhti. Tutvustasin neile meie esinduse tööd, Regioonide Komiteed ja andsin ülevaate meie delegatsiooni koosseisust ning kes kus komisjonis osaleb. Samuti andsin ülevaate Regioonide Komitee arvamuse eelnõus “Hariduse ümbermõtestamine” väljendatud poliitilistest seiskohtadest. Seda arvamust arutati aprilli täiskogu istungil.

3. Regioonide Komitee riikide delegatsioonide koordinaatorite koosolek.

Koosolek toimus 10. aprillil Regioonide Komitee hoones. Koordinaatorite koosolekul anti ülevaade töögruppide tööst Regioonide Komitees.

Ettepanekud protseduurireeglite muutmiseks - administratsiooni poolt on koostatud tabel, kus kõik esitatud ettepanekud on esitatud. Austria delegatsioon saatis ettepanekud kirja vormis, kuid vähesed nende ettepanekud on kajastatud selles tabelis.

CAFA - soovitakse piirata juurdepääsu CAFA dokumentidele. Juurdepääs jääb ainult CAFA ja juhatuse liikmetele ning mõningatele administratsiooni liikmetele. Koordinaatoritel ja teistel Regioonide liikmetele ei ole infole juurdepääsu.

Kohtumisel administratsiooni esindajatega tõstatusid järgmised teemad:

  • Uue poliitilise grupi loomine- ECR „grupp“, mis on sarnane EP poliitilise grupiga- http://ecrgroup.eu/. Grupi moodustamise eestvedaja on Keymer. Nüüd on vaja leida neile ka rahaline kate, ruumid jne. Kokku kuulub sellesse gruppi 13 põhiliiget ja 16 asendusliiget kokku 7 erinevast liikmesriigist. Administratsioon keeldus avaldamast nimesid kes sellesse gruppi kuuluvad enne kui on täielik selgus liikmete osas.

  • Ülevaade tänase juhatuse istungi teemadest ja aprilli täiskogu istungist- loomulikult on juhatuse põhiteemad seotud CAFAga. Regioonide Komitee töötajaskonda on kavas vähendada 1% võrra igal viiel järgneval aastal. Puudutati ka Regioonide Komitee hoonete ostmise küsimust. Miks praegu- see on kaheaastase protsessi tulemus.

  • Protseduurireeglite ülevaatamine - on koostatud ülevaade esitatud ettepanekutest ja nüüd tuleb need üle vaadata ja arutada töörühmas järgmisel nädalal. Töörühm otsustab millised ettepanekud võetakse arvesse ja millised mitte. Tulemus sõltub töörühma esimehest ja liikmetest. Püütakse leida konsensust erinevate ettepanekute vahel ja seejärel esitatakse tekst aruteluks. Töörühmas heakskiidetud lõppversioon esitatakse täiskogule vastuvõtmiseks.

  • Uuringu „Pädevuste jaotus EL, liikmesriigi ja omavalitsuste vahel“ tulemuste tutvustus. Varsti saab see olema kättesaadav ka Regioonide Komitee kodulehel. Uuring katab 36 riiki. 14. mail toimub seminar finants-detsentralisatsiooni teemal. Osaliselt on riikide pädevuste jaotus kirjeldatud kodulehel:
    http://extranet.cor.europa.eu/divisionpowers/Pages/default.aspx

4. Regioonide Komitee juhatuse koosolek

Regioonide Komitee juhatuse koosolek toimus 10. Regioonide Komitee peahoones. Koosolekul osalesid Väino Hallikmägi ja Uno Silberg.

CORLEAPi kaasesimehe Dorin Chirtoacă sõnavõtt Euroopa naabruspoliitika ja CORLEAPi saavutuste teemal.

Koostööd alustati 2011 aastal Poznanis. Tulevane EL eesistujariik Leedu on kinnitanud, et idapartnerlus on nende prioriteet ja on pakkunud oma koostööd, et muuta CORLEAPi 2013 aasta sügisel toimuv kohtumine üheks oluliseks sündmuseks, mis eelneb riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisele 28.-29.novembril 2013.

2013 aastaks kavandatud meetmed on:

  • Maksude detsentraliseerimine;

  • Avaliku halduse reform;

  • Territoriaalne koostöö.

Tema jaoks on arusaamatu millise ülikooli on vahepeal lõpetanud poliitikud kui samad inimesed, kes on olnud valitud kohalikul tasandil ja hiljem keskvalitsuse tasandil, et õpetada kohaliku tasandi poliitikuid. Loomulikult ei soovi nad võimu jagada. Selle asemel öeldakse, et te pole selleks valmis. Küsimus on selles kas kohalikul tasandil osutatakse ainult avalikke teenuseid või teostatakse avalikku võimu. Võimu kodu peab olema kohalik tasand ja see tasand ei pea olema ainult kodumajapidaja (teenija). Näiteks ei ole kohalikel omavalitsustel juurdepääsu EL rahastamisele. See õigus on ainult keskvalitsusel. Vaja on jätkata detsentraliseeritud koostööd.

CORLEAP juhatuse koosolek toimub 14. mail 2013 Brüsselis ning iga-aastane koosolek Vilniuses 3. septembril 2013.

Abramavicius Leedust ütles, et mõistab nende taotlusi väga hästi kui endise sotsialistlikust riigist tulnu . Idapartnerlus on väga oluline instrument. Tegi ettepaneku tõstatada omavalitsuste juurdepääsu küsimus EL rahastamisele järgmisel kohtumisel Leedus. Esitas küsimuse kas ELga liitumine on jätkuvalt pikaajaline eesmärk? Dorin Chirtoacă vastas, et see on ainuke võimalik tee ja nende suureks eeskujuks on Balti riigid. Venemaa TV kujundab arvamust, et Euroopa Liit on surnud ühendus ja kui edukas on Venemaa. Sellised saated on iga päev TVs. Leidis, et on õigustatud seada tingimuseks EL raha kasutamisel detsentraliseerimise protsessi jätkumine.

Otsustati esitada resolutsiooni eelnõu “tulevane üldine lähenemisviis vaesuse kaotamiseks ja maailmale jätkusuutliku tuleviku tagamiseks” täiskogule vastuvõtmiseks (lisatud).

Anti ülevaade 11.-12.aprillil toimuva täiskogu ettevalmistustest ning 30.-31.mail toimuva täiskogu istungjärgu ettevalmistustest.

Rahandus- ja halduskomisjoni (CFAA) teemad:

  • Komitee 2014 aasta eelarve projekt - Kui mitte arvesse võtta töötasude indekseerimise küsimust, mis ei ole komitee kontrolli all, ulatub eelarveprojekti kasv 2014. aastal 0,3 miljoni ehk 0,3 %ni 2013. aastaga võrreldes. Selline areng tähendaks tegelikult komitee eelarvevahendite vähenemist, ent peegeldaks paljudes liikmesriikides valitsevat rasket olukorda. Juhul kui lisatakse kõigi nelja indekseerimise (2011–2014) mõju, nagu taotles Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraat, tähendaks see 2014. aasta eelarveprojekti eelarvestuste üldist tõusu 3,2 % ehk 2,8 miljoni euro võrra võrreldes 2013. aastaga. Hollandi esindaja kõneles ALDE nimel ning leidis, et peaks hoidma 0% eelarve tõusu ja töötasude indekseerimine peab mahtuma selle sisse. Keymer arvas, et töötajaskonna kasv tuleb hoida kontrolli all. Taani delegatsioon nõustub ettepanekuga, et eelarve peab jääma samaks (0%kasv). Otsustati: esitada 2014. aasta eelarveprojekt kirjeldatud kujul komitee täiskogu istungjärgule vastuvõtmiseks.

  • Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2013. aastal - dokumenti ja iseäranis lisategevusi (artikliga 6 hõlmatud tegevused) tuleb käsitleda seotuna rahandus- ja halduskomisjoni ning komitee juhatuse tehtud otsustega asjaomaste eelarveridade kavandamise kohta 2013. aastaks. Juhatuse liikmed kiitsid dokumendi tabelis A toodud tegevused heaks.

  • Uuringud: aruanne 2012. aasta kohta ja 2013. aasta prognoos - Otsustati reservi puhul: Võttes aluseks punktis 4 2013. aasta eelarve kavandamise kohta esitatud teabe ja juhul kui pärast eelarve vahehindamist on reservi aktiveerimine jätkuvalt vajalik, tuleb lähtuda poliitilistest prioriteetidest.

  • Teabevahetuskava - esitatud dokument kiideti heaks, kuigi liikmete poolt esitati selle kohta ka kriitikat. Et puudub strateegia ja kogu tegevuskava on vaid üksikute tegevuste kogum. Peaks mõtlema milline CdR soovib olla ning mida on 20 aasta jooksul saavutatud. Võiks luua töögrupi kes hakkab selle üle arutama.

  • Ateena Tippkohtumine - Regioonide Komitee korraldab Euroopa tuleviku jaoks olulisel poliitilisel ajal, 6.–7. märtsil 2014 Ateenas Euroopa piirkondade ja linnade kuuenda tippkohtumise. Tippkohtumine korraldatakse ELi nõukogu Kreeka eesistumise ajal, kevadise Euroopa Ülemkogu eel ja paar kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi Kreeka delegatsiooni, eesistujariigi Kreeka ja Atika piirkonna tugeva poliitilise pühendumise ja toetuse abil. Tippkohtumisega tähistatakse ka Regioonide Komitee 20. aastapäeva. Tippkohtumise eesmärk on teha kokkuvõte piirkondade ja linnade majanduse elavdamisest, strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel tehtud edusammudest ning Euroopa Liidu tuleviku üle peetavast arutelust. Otsustati: kiita heaks Ateenas 6.–7. märtsil 2014 toimuva Euroopa piirkondade ja linnade kuuenda tippkohtumise kulude kalkulatsioon.


    * Renditud hoonete väljaostuõiguse kasutamine.
    Täieliku omandiõiguse (tréfonds) omandamise tehingutega kaasnev eelarveline ja finantskulu on sümboolne üks euro hoone kohta, kuna rendilepingute kohaselt on see väljaostuõiguse kasutamise hind. Samuti on oluline märkida, et väljaostuõiguse kasutamisega ei muutu midagi pikaajalises rendilepingus sätestatud konkreetsetes finantstingimustes. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee peavad ka edaspidi lepingu ülejäänud kehtivuse ajal maksma iga-aastaseid renditasusid vastavalt lepingutingimustele. Vastavalt Euroopa Komisjonilt saadud teabele moodustab notarile dokumentide ja lepingute koostamise eest makstav tasu notaritasude skaala kohaselt 0,057% veel tasumata ja vastavaks tähtajaks makstavate renditasude kogusummast - mis teeb kokku ligikaudu 100,0 tuhat eurot. Otsustati: kiita heaks administratsiooni ettepanek algatada menetlused hoonete BvS, JDE ja B68, rendilepingutes ettenähtud väljaostuõiguse kasutamiseks ning lükata hoone TRE väljaostuõiguse kasutamine edasi lepingus ette nähtud tähtajale ja hoone REM puhul selleni, mil pärast puhastamist on saadud keskkonnasertifikaat selle kohta, et hoonealune maa ei ole saastatud; teavitada eelarvepädevat institutsiooni sellest otsusest niipea kui võimalik; teha asjaomastele eelarvevahendite käsutajatele ülesandeks viia läbi kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalikud toimingud sõltuvalt olemasolevatest eelarvevahenditest.


Regioonide Komitee kaasatus Euroopa kodanikualgatustesse.

Hetkeseisuga on Euroopa Komisjon registreerinud alates kodanikualgatuse määruse jõustumisest asjaomasel veebilehel kokku 14 kodanikualgatust, millest 7 tunnistati registreerimisreeglitele mittevastavaks.

Kodanikualgatustega tegeleb Euroopa Parlamendi asepresident Georgios Papastamkos.

Regioonide Komitee toetab kodanikualgatusi omalt poolt:

  • andes kasutada oma hooneid;

  • abistades teabevahetuse alal;

  • omaalgatuslike arvamuste koostamisega;

  • anda Euroopa Komisjonile tehnilist tuge;

  • osaleda EP avalikel kuulamistel;

  • toetada oma liikmete osalemist oma piirkondades või komitee hoonetes toimuvatel kuulamistel;

  • teha koostööd Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega korrapärase Euroopa kodanikualgatuse päeva korraldamisel, lähtudes vahendi kasutajate vajaduste ja kogemuste hindamisest ja sõltuvalt vahendite olemasolust.

Otsustati: Poliitiline vastutus Euroopa kodanikualgatusega tegelemise eest määratakse CIVEXi komisjonile ja selle esimehele, kuigi arvamused tuleks koostada ja vastu võtta asjaomase algatuse teemal pädevas komisjonis.

Omaalgatuslike arvamuste jaotamine.

Juhatusele on esitatud ettepanekud järgmiste omaalgatuslike arvamuste koostamiseks, mida arutati ka juba eelmisel juhatuse istungil:


Pealkiri

Taotluse esitaja

1.

Linna- ja maapiirkondade partnerlus ja valitsemine

COTER

2.

Maapiirkondade jätkusuutlikkus

NAT

Otsustati, et peaks koostama mõlemad arvamused ja hoiduma kattuvusest.

Regioonide Komitee subsidiaarsuse aastaaruanne 2012

Komitee leiab, et tema ülesannete hulka kuulub subsidiaarsuse jälgimine võimalikult varases järgus, mitte ainult tavapärase nõuandetegevuse kaudu, vaid kogu poliitikatsükli vältel, st juba ideejärgus, kui poliitikameetmeid ja õigusakte välja töötatakse, samuti rakendamis- ja hindamisetapis pärast meetmete jõustumist. Aastaaruandes käsitletakse Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve alast tegevust ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Regioonide Komitee võttis 2012.aastal vastu 71 arvamust. 70 % neist (49) sisaldas selgesõnalist viidet subsidiaarsuse põhimõtte rakendamisele, nagu on nõutud Regioonide Komitee kodukorra artikli 51 lõikes 2, ja 43 %-s arvamustes võeti selge seisukoht selle kohta, kas algatus on selle põhimõttega kooskõlas. Nagu täheldatud eelnevatel aastatel, on subsidiaarsusest saamas võrdluspunkt arvamuste koostamiseks. Ent arvestades komitee uusi õigusi ja kohustusi, peaksid kõik arvamused, milles käsitletakse kohustusliku konsulteerimise valdkonda kuuluvaid seadusandlikke ettepanekuid, sisaldama subsidiaarsuse põhimõttele vastamise süstemaatilist hindamist.

2013. aasta subsidiaarsuse tööprogramm on esimene struktureeritud katse teostada järelevalvet ELi algatuste üle ennetavalt. Kuues subsidiaarsuse konverents korraldatakse koos Saksamaa Bundesrat'iga 2013. aastal Berliinis.

Aastaaruanne Regioonide Komitee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi koostöö kohta.

2012. aastat iseloomustab juhtkonna vahetus nii Regioonide Komitees kui ka kongressis, millel on otsene mõju kahe organi (Regioonide Komitee ja kongressi) vahelise kontaktrühma koosseisule. Mõlemad organid valisid uue juhi ja seadsid poliitilised prioriteedid uueks ametiajaks, mis Regioonide Komitee puhul katab ajavahemikku 2012. aasta keskelt 2015. aastani ja kongressi puhul aastaid 2013–2016.

10. detsembril 2012 toimunud kontaktrühma koosolekul valiti kontaktrühma kaheaastaseks ametiajaks selle esimeheks Jean-Vincent Placé (FR/PES) ja aseesimeheks kongressi liige Gunn Marit Helgesen.

Regioonide Komitee on osalenud kongressi vaatlusmissioonidel aktiivselt ka Eesti delegatsiooni liikmed Uno Silberg ja Väino Hallikmägi.

2013. aasta poliitilise koostöö suunistes lepitakse kokku komitee presidendi ja kongressi esimehe järgmisel iga-aastasel koosolekul, kus osalevad ka peasekretärid (kahepoolne kohtumine) ja mis on kavas mais 2013.

Kontaktrühma järgmine koosolek toimub 2013. aasta teisel poolaastal Brüsselis, et rakendada konkreetseid meetmeid, mis põhinevad komitee presidendi ja kongressi esimehe kahepoolsel kohtumisel väljendatud peamistel prioriteetidel.

5. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Regioonide Komitee täiskogu istung toimus 11. ja 12. aprillil Brüsselis.

Täiskogu istungil osalesid Eesti delegatsiooni liikmed: Toomas Vitsut, Väino Hallikmägi, Uno Silberg, Kurmet Müürsepp, Urve Erikson, Jüri Pihl ja Georg Linkov.

Peale eelmise koosoleku protokolli kinnitamist, päevakorra kinnitamist ning CdR presidendi sõnavõttu esines Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.

Ta ütles, et teda hämmastab see mida ta saalis näeb - siin istuvad inimesed, kes on tema head sõbrad ja tuttavad. Peab vältima seda, et erinevate tasandite poliitikad vastanduvad teineteisele. Vaja on tunnustada Regioonide Komitee eluliselt tähtsat rolli. Me arutame seda kuidas tõhustada oma tegevusi. Meie koostöö on andnud ka praktilisi tulemusi. Vaja on suhelda oma kodanikega ja Regioonide Komitee on just see institutsioon, kes saab seda vahetult teha. Euroopa ideaal on ohtu sattunud, sest paljud inimesed kahtlevad kas meie tegevus on õige. Nende inimeste arv kasvab ja see on tõsine probleem. Esiteks on vaja võidelda tööpuuduse vastu. Kui inimestel puudub töö, siis nad ei toeta ka meie eesmärke. Koostööd on vaja ka eelarvepoliitika elluviimisel. Selleks on vaja majanduskasvu. Ei saa piirduda ainult kasinusmeetmetega.

EP enamus on ühel meelel, et 960 miljardit järgmiseks finantsperioodiks tähendab olulisi investeeringuid ning nad ei soovi neid vahendeid kärpida. Riigid ja rahvused peavad ühendama oma jõud, et vastu seista 21 sajandi väljakutsetele. Vaja on anda uut hoogu sellistele liikumistele, kuid on jõude, kes on selle eesmärgi vastu. Lubas anda rohkem ülesandeid ja vastutust kohalikule tasandile kui see aitab saavutada eesmärke. Me peame ühendama oma jõud ja euroopa uuesti jalule tõstma. Vaja on tagada kindlustatud tulevik oma lastele.

Sellele järgnesid poliitiliste fraktsioonide sõnavõtud, sealhulgas Uno Silbergi sõnavõtt (lisatud).

Samas oli poliitilistes fraktsioonides eelnevalt arutatud Euroopa Parlamendi poolt saadetud kirja, kus soovitakse viia läbi ümberkorraldusi Regioonide Komitees. Nimelt on nende idee anda 2014 aastal Regioonide Komitee ja Sotsiaal- majanduskomitee tõlketeenused üle Euroopa Parlamendile koos tõlkijate ja selle jaoks vajaliku eelarvega. Samamoodi soovitakse üle vaadata kahe nõuandva komitee suhted Euroopa Parlamendiga ning taastada otseühendused Euroopa Parlamendiga (ka ühine turvakontroll).

Esimesel päeval võeti vastu järgmised arvamused (nende sisu ja komisjonides toimunud arutelusid on käsitletud minu varasemates aruannetes):

Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastamise koosmõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil – majanduskasvu ja jõukust loov partnerlus. Eesistujariigi Iirimaa taotlus, CDR272-2013_00_00_TRA_PAC – BUDG-V-005.
Raportöör: Rhodri Glyn Thomas (UK/EA) Walesi rahvusassamblee liige.

Vaja on kasutada kogu potentsiaali investeeringute suurendamiseks. Arvamus pöörab tähelepanu ka sellele millist rolli mängivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning millised on uued võimalused avaliku sektori investeeringute makimaliseerimiseks, kasutades erasektori toetust.

Raporti eelnõu kohta oli esitatud 3 muudatusettepanekut, kaks EA fraktsiooni poolt ja üks EPP fraktsiooni poolt.

Võeti vastu kõik esitatud muudatusettepanekud, nendest üks raportööri kompromissettepanek 2R.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, COM(2012) 617 final/2 – 2012/0295 (COD), CDR26-2013_00_00_TRA_PAC – COTER-V-035.

Raportöör: Ossi Martikainen (FI/ALDE) Lapinlahti vallavolikogu esimees.

Paljudes liikmesriikides on toimunud kiire hinnatõus ja suurem hulk inimesi on vaesuses ning EL on kohustatud nende inimeste olukorda leevendama. Suur osa liikmesriikidest on programmi toetanud. Ettepanekus on arvestatud liikmesriikide ja kohaliku tasandi pädevust. Arvesse on võetud subsidiaarsust. Aga raha hulk, mida selleks eraldatakse, on ilmselgelt liiga väike, arvestades vaesuses olevate inimeste hulka. Eelmine programm oli liikmesriikidele vabatahtlik.

Selle raporti eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut. Uno Silbergi ja meie delegatsiooni poolt esitati üks muudatusettepanek punkti 19 täiendamiseks järgmise alapunktiga: mitmed EL meetmed ja bürokraatlikud takistused põllumajandustoodete ja -saaduste omatarbeks või vähesel määral turule toomiseks;, mis võeti vastu häältega +64/-47.

Kõik Poppenhägeri poolt esitatud ettepanekud võeti tagasi. Veel võeti vastu AM 1 ja 11. Ülejäänud ettepanekud toetust ei leidnud. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 582 final. CDR2255-2012_00_00_TRA_PAC – ECOS-V-037,
Raportöör: Claude Gewerc (FR/PES) Picardie piirkonnavolikogu esimees.

Sõna võttis Euroopa Parlamendi raportöör Reinhard Bütikoferi (DE/Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon). Ta ütles, et avaldab tunnustust tehtud tööle. Arutelu jätkub EPs 24.aprillil. Nad rõhutavad regioonide rolli tööstuspoliitika kujundamisel. Vaja on leida uut koostöömudelit tööstusega, et päästa oma keskkonda. Vaja on keskenduda ressursitõhususele ja efektiivsusele. Euroopa tööstuse tulevane konkurentsivõime peab tuginema säästlikkusele. Vaja on strateegiat, mis arvestab liikmesriikide ja piirkondade erisusi.

Regioonide Komitee raportöör ütles, et on oht, et tööstus kolib mujale ja Euroopa kaotab oma konkurentsivõimet. Vanad tööstused peavad tegema ruumi uutele arukatele tööstusharudele. On suure osa muudatusettepanekute suhtes positiivselt meelestatud.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut. Väga tasavägine hääletus toimus muudatusettepaneku nr 10 üle, kus häältega +60/-61 lükati muudatusettepanek tagasi ning AM 11 (+69/-70) samuti.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

ELi suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Omaalgatuslik arvamus, CDR240-2013_00_00_TRA_PAC – ECOS-V-040,
Raportöör: Christophe Rouillon (FR/PES) Coulaines’i linnapea.

Vaja on leida õige tasakaal toetuste eraldamisel. Üle tuleb vaadata liiga liberaalne lähenemine. Oluline on tagada töökohad piirkondades ja ettevõtete konkurentsivõime. Loomulikult tuleb arvestada turutingimusi ja piiratud rahastamisvõimalusi. Abi maksimaalne määr võiks olla suurem ja ümberkorraldusperiood pikem (12 kuud). Vaja on arvestada ettevõtete eripärasid ning turuvõimalusi. Suunistes võiks olla ka ümberkolimisi vastased klauslid.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 5 muudatusettepanekut, mis kõik võeti vastu.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Eli toetus jätkusuutlikele muudatustele üleminekuühiskondades. Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, JOIN (2012) 27 final, CDR233-2013_00_00_TRA_PAC – CIVEX-V-039. Raportöör: Maciej Kobyliński (PL/PES) Słupski linnapea.

Selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Raportööri sõnul ümbritseb Euroopa Liitu 20 riiki, mis kõik on ühel või teisel viisil üleminekuühiskonnad.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2012–2013. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, COM(2012) 600 final, CDR2210-2012_00_00_TRA_PAC – CIVEX-V-038.
Raportöör: Luc Van den Brande (BE/EPP) Flaami-Euroopa kontaktbüroo juhataja.

Tema sõnul on vaja rääkida euroopa mandri taasühendamisest. Vaja on vaadata laienemist ka poliitilises kontekstis, sest see peab kaasa tooma koostöö ja suurema demokraatia. Tulevaste laienemiste puhul peaksid saama kaasa rääkida ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Laienemisstrateegia peab jääma usaldusväärseks.

Uno Silbergi ja meie delegatsiooni poolt esitati muudatusettepanek punkti 32 täiendamiseks järgnevalt: “32. toonitab, et tähelepanu keskpunktis peab olema ennetusmeetmed võitluses korruptsiooni vastu kohalikul tasandil, eelkõige riigihankemenetluste kontekstis” ning üks redaktsiooniline parandus punkti 41, kus sõna “ühendus” asendati sõnaga “EL”. Meie ettepanekud leidsid toetust.

Arvamus võeti vastu.

Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 529 final, CDR1673-2012_00_00_TRA_PAC – EDUC-V-026.

Raportöör: Gábor Bihary (HU/PES) Budapesti linnavolikogu liige.

Selle raporti eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Teisel täiskogu päeval võeti vastu

  • Regioonide Komitee 2014. aasta eelarve projekt nii nagu see oli CAFA poolt esitatud (0,3% eelarve kasv 2014 aastaks), millele hääletas vastu Taani delegatsioon;

  • Resolutsiooni eelnõu tulevase globaalse lähenemise kohta vaesuse kaotamiseks ja maailmale jätkusuutliku tuleviku tagamiseks

Heaks kiideti ka järgmised arvamused:

Detsentraliseerimine Euroopa Liidus ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste positsioon ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Omaalgatuslik arvamus, CDR2214-2012_00_00_TRA_PAC – CIVEX-V-034,
Raportöör: Franz Schausberger (AT/EPP) Salzburgi liidumaa esindaja Regioonide Komitees.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 33 muudatusettepanekut ja 11 raportööri kompromissettepanekut, sealhulgas ka meie delegatsiooni poolt., millest kaks esimest võeti vastu.

Uno Silbergi ja meie delegatsiooni poolt esitati muudatusettepanek punkti 5 täiendamiseks lausega: “5. on veendunud, et detsentraliseerimine ning sellega kaasnevad kohalikud ja piirkondlikud institutsioonid aitavad olulisel määral kaasa Euroopa piirkondade olemasolevate majanduslike ja sotsiaalsete erisuste vähendamisele ning seega väljarände vähendamisele vaestest piirkondadest suurlinnadesse või tööturu toimimist halvavalt ühest liikmesriigist teise;

Ja punkti 12 sõnastuse täiendamiseks alljärgnevalt: “12. tõdeb seega üldiselt, et viimastel aastatel on detsentraliseerimine kasvanud enamikus riikides kuid on tõsiselt mures ka vastupidiste ilmingutega mõnedes liikmesriikides, kus oluliselt on vähenenud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finantsautonoomia või iseotsustusõigus kohalikul tasandil.

Punkti 68 soovis delegatsioon täiendada järgnevalt: “ 68. soovitab süvendada Euroopa institutsioonide dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, pidades silmas otsest koostööd piirkondade, linnade ja omavalitsusüksuste ja nende liitude ning Euroopa Liidu institutsioonide vahel, mis aga kummalisel kombel toetust ei leidnud. Kuigi raportöör oli esialgu selle ettepaneku poolt, siis hiljem liikmete sõnavõttude järel muutis ta oma esialgset seisukohta.

Põhiküsimuseks selle arvamuse eelnõu puhul kujunes arutelu arvamuse osa “Detsentraliseerimine ja iseseisvumispüüdlused” (punktid 58-63) üle. Eriti pikk ja tuline vaidlus oli punkti nr 63 üle:” meenutab, et juhul kui mingi piirkond iseseisvub ja soovib ELiga ühineda, peab ta esitama nõukogule ametliku liikmeks astumise avalduse ning järgima ELi lepingu artiklis 49 sätestatud ühinemismenetlust nagu mis tahes teine riik, kes soovib ELi liikmeks saada;” Kuna hetkel on toimumas Soti iseseisvumise protsess, siis pöördus Soti esindaja delegatsioonide liikmete poole palvega see punkt kustutada või kui mitte, siis toetada Maxwelli poolt selle punkti muutmiseks esitatud sõnastust. Häältega +28/-110 lükati Maxwelli muudatusettepanek tagasi.

ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2012) 497 final, CDR2076-2012_00_00_TRA_PAC – EDUC-V-027.
Raportöör: Paolo Valentini Puccitelli (IT/EPP) Lombardia maakonnanõukogu liige.

Raporti eelnõu tutvustas Marku Markkula. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Hariduse ümbermõtestamine. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, COM(2012) 669 final, CDR2392-2012_00_00_TRA_PAC – EDUC-V-030,
Raportöör: Fiona O'Loughlin (IE/ALDE) Kildare'i krahvkonnanõukogu ja Kesk-Ida piirkondliku omavalitsuse liige.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 42 muudatusettepanekut, nendest 4 meie delegatsiooni poolt, kus

  • arvamuse eelnõu punkti 3 lisati “juurdepääsule: millised reformid suurendavad hariduse tõhusust ja edendavad kaasavat haridust ja elukestvat õpet;

  • punkti 6 lisati “Pealegi on põhilise kirja- ja arvutamisoskuse osas veel küllaga arenguruumi ning ka e-, finants- ja ettevõtlusoskused ja algatusvõime vajavad arendamist ja tugevdamist;

  • punkti 10: “toetab üleskutset koondada jõupingutused valdkonnaüleste oskuste, eriti ettevõtlusalaste ja igapäevaseks toimetulekuks vajalike e- ja finantsoskuste arendamiseks;

  • punkti 19 “maailmatasemel tasemeõppe, kutsehariduse ja -koolituse arendamine, et tõsta elukestvaks õppeks vajalike akadeemiliste teadmiste taset ja kutseoskuste kvaliteeti;

  • punktis 40 sooviti kustutada lause “. Saksa kutseharidus- ja -koolitusmudel on näiteks kasulik ja 1980ndatel kasutati samasugust ka Iirimaal”kui ebaoluline lisa.

Kõik meie ettepanekud võeti vastu ja kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

6. Läänemere regiooni piirkondade vahelise töögrupi koosolek.

Koosolek toimus 12. aprillil Regioonide Komitee peamajas.
Meie delegatsiooni liikmetest osalesid koosolekul Väino Hallikmägi, Uno Silberg, Urve Erikson, Kurmet Müürsepp ja Jüri Pihl.

Koosolekul informeeris töörühma aseesimees Pauliina Haijanen eelolevatest üritustest:

18 April

Kick off event for new priority area “culture” in the Baltic Sea Strategy (Berlin)


19 April

Baltic media Forum (Berlin)


21/22 May

6th European Maritime Day (Valetta)


29/30 May

15th Baltic Development Forum Summit (Riga)


5 / 6 June

Council of the Baltic Sea States (CBSS) Ministerial Meeting (Kaliningrad)


17 June

Informal Baltic Sea group (iBSG) Summer reception (Brussels)


25 – 27 August

Baltic Sea Parliamentary Conference (Pärnu, Estland)


7 – 10 October

Open Days (Brussels)


16 – 18 October

21st Baltic Sea States Subregional Co-Operation (BSSSC) Annual Conference (Helsinki)


Koosolekul valiti töörühma uued juhid:

Esimees - Pauliina Haijanen (Soome)

Esimene aseesimees : Anke Spoorendonk (Saksamaa)

Teine aseesimees: Väino Hallikmägi (Eesti)

Hiljuti on avaldatud Uuendatud läänemere regiooni tegevusplaan-
http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperate/baltic/index_en.cfm
.
Järgmisel koosolekul võiks anda ülevaate uuendatud tegevusplaanist.

Euroopa Komisjoni esindaja Sylvain Gambert tutvustas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepanekut, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik direktiivi ettepanek (ettekanne lisatud)

Mereala ruumilise planeerimise lõppeesmärk on koostada kavad, milles määratakse kindlaks merealade kasutamine merega seotud erinevatel eesmärkidel. 2008. aasta avaldas komisjoni teatise „Mereala ruumilise planeerimise suunised: ühiste põhimõtete saavutamine Euroopa Liidus”, millele järgnes 2010. aastal teatis „Mereala ruumiline planeerimine ELis – saavutused ja tulevikuväljavaated,” millele põhineb praegune ettepanek. Rannikualade integreeritud majandamine on vahend kõigi rannikualasid mõjutavate poliitikaprotsesside integreeritud juhtimiseks ning selle raames tegeletakse kooskõlastatult rannikualaga seotud tegevuse mõjuga maismaa ja mere vastastikusele toimele, pidades silmas vajadust tagada ranniku- ja merepiirkondade jätkusuutlik areng.

On vaja tagada selle tugev seos targa planeerimisega ja teiste EK ettepanekutega.
http://ec.europa.eu/maritaimeaffairs/policy/maritime_spasial_planning/index


Lisaks tutvustas Markku Markkula 2013 aastal Viinis kavandatava konverentsi eesmärke võrrelda erinevaid regionaalseid strateegiaid (ülevaade lisatud).


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


15.04.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit