Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2014 läbirääkimised


Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud riigi eelarvestrateegia 2014-2017 ja 2014. aasta riigieelarve eelnõu koostamiseks
Print

Esitatud 28.03.2013 a.

Dokument PDF formaadis

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud riigi eelarvestrateegia 2014 – 2017 ja 2014 aasta eelarveläbirääkimisteks.

LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRK JA LÄHTEALUSED

Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Omavalitsusliitude Koostöökogu lähtealused läbirääkimistel:

1.              Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine;

2.              Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning  OECD ja  CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks,  partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste  koostöö  suurendamiseks.

3.              Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine

4.              Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

5.              Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

6.              Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

7.              Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.

ETTEPANEKUD  RES 2014-2017 ja 2014. AASTA RIIGIEELARVE OSAS

 I  ETTEPANEKUD RAHANDUSE VALDKONNAS

 

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD  sh.

Põhjendus

 

Ettepanek 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi  

                        tasemele.

Eesmärk: Omavalitsustele iseseisva tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku  demokraatia suurendamine.

 

2009. aasta veebruari kriisiotsustega kärbitud linnade ja valdade tulubaasi taseme külmutamine ka 2014. aastaks ei ole asjakohane. Riigi 2009. aasta lisaeelarve protsessis langetatud poliitiliste otsustega muudeti põhimõtteliselt mitmeid olulisi õiguslikke regulatsioone, mille tulemusel vähendati kohalike omavalitsustele eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa, suurendades kohalike omavalitsuste tulubaasi arvel riigieelarve tulusid; vähendati kohalike omavalitsuste eelarvetulude ühtlustamise vahendeid; vähendati eraldisi kohalike omavalitsuste eelarvetele teehoiu, hariduse, laste päevahoiu, kultuurielu ja muudes valdkondades; seati kohalikule omavalitsusele, kui avaliku sektori ühele osapoolele, täiendavad laenupiirangud. Oleme jätkuvalt seisukohal, et kohalike omavalitsuste eelarveautonoomia põhimõtted ja tulud peavad olema ka majanduslanguse perioodil kaitstud ning kohalike omavalitsuste tulubaasi kärpeotsused oleksid olnud välditavad. Rahandusministeeriumi poolt esitatud maksuprognooside kohaselt on ka 2014. aastal kohalike omavalitsuste tulubaas väiksem kui enne 2009. aasta veebruari kriisiotsustega kärbitud taset.

Kuna poliitilise tahte tulemusena pikendati KOV laenupiiranguid, ei ole asjakohane tulubaasi jätkuv madalal tasemel hoidmine, see ei võimalda omavalitsustel areneda ega kasutada EL tugifondide vahendeid.

Tulumaksu laekumine

 

2008

2012

2013*

2014**

Tuh €

734 227

665 083

725 200

773 000

* -2013.a. riigieelarves

**- 2013.a. eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis.

2013.a. ja 2014.a. tulumaks – kodualuse maamaksuvabastuse kompenseerimiseks +0,17 % 2013.a. ja +0,03 % 2014.a.

***täiendavalt +5% KOV tulubaasi tasakaalustamiseks riigieelarve puhastulude kasvuga

1.1. . Kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa taastamine

2012

2013

2014

2015

2016

2017

11,4%

11,57%

12,13%

12,13% ***

12,13% ***

12,13% ***

 

1. 2.  Kohalike eelarvete tasandusfondi taastamine

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Kohalike eelarvete tasakaalus hoidmiseks on vajalik ka tasandusfondi taastamine 2009 aasta alguse tasemel proportsionaalselt ja ajaliselt sarnaselt tulumaksu taastamisega. Kuna muutus ka üleriigilistest maardlatest laekuv tulu omavalitsustele, peab vastavalt kokkuleppele tasandusfond suurenema kuni  aastani 2014, vahendite arvelt, mida enam kohalikele omavalitsustele ei eraldata.

*** TF peab kasvama sarnaselt tulumaksuga, et tagada tulubaasi võrdeline kasv

72 316 030 €

74 252 137 €

93 927 657 €

94 546 657 €

95 167 657 €

95 476 657 €

Sealhulgas tasandusfondi taastamine

 

 

19 077 627 €

 

 

 

Sealhulgas kaevandusõiguse tasudest vabanevate vahendite lisandumine

 

1 936 107 €

2 534 000 €

3 153 000 €

3 774 000 €

4 083 000 €

MUUD ETTEPANEKUD  RAHANDUSE VALDKONNAS sh.

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

 

 

Ettepanek 1.  Ette valmistada ja viia läbi maa erakorraline hindamine ning muuta seadust maa hindamise korralisuse määratlemiseks

 

 

 

Maa hindamise seadust (https://www.riigiteataja.ee/akt/13316703)  ei ole täidetud. Seda on pidevalt edasi lükatud, selle põhjendused ei ole pädevad ning rikuvad kohalike omavalitsuste õigusi ja piiravad maamaksust saadavat tulu. Edasilükkamise on subjektiivsed (maa hind tipus, maa hind all, valimiste aasta jms). Viimane maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Maa hind ei ole korrelatsioonis maa turuhinnaga ning moonutab tegelikkust. Seaduse mittetäitmine mõjutab negatiivselt KOV tulubaasi.

 

Ettepanek 2.  Alustada kohalike maksude süsteemi korrastamisega, et suurendada  omavalitsuste õigust, võimet ja vastutust oma maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuva osa ja maamaksu kohalikuks maksuks üleviimist.  Jätkata läbirääkimisi tulumaksuseaduse muutmiseks, eraldamaks ka mitteresidentide tulumaks kohalikele omavalitsustele § 5 lg 1 kohaselt ning maamaksust tehtud riiklike maksuvabastuste kulude katmist riigieelarvest.

 

Kohalike omavalitsuste tulubaas ja tema kasutada olev maksusüsteem ei vasta juba ammu tegelikele vajadustele. Läbirääkimistel on mitmeid aastaid võetud plaani sellega tegelema hakata, kuid tegeliku tegevuseni pole jõutud. Seepärast teeme ettepaneku alustada selle tegevusega 2013 aastal ja viia see lõpule aastal 2016.                                                                              

 

Ettepanek 3.  Viia läbi tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust. Tasandusfondi valemi tulu- ja kulukomponentide väärtuste ning tasandusfondi mahu määramine peab toimuma läbirääkimiste kokkuleppe alusel

 

 

Tasandusfondi valem TF mahu suuruse arvestuseks käesoleval ajal ei tööta. Kulude arvestus ei ole loogiline ning ei arvesta tegelikke vajadusi, siis ka tasandusfond ei kindlusta omavalitsustele piisavalt vahendeid elanikele teenuste osutamiseks. Vältimatu on alustada tasandusfondi analüüsiga ja kaasajastada see 2015 aasta lõpuks.

 

Ettepanek 4.  Lisada tasandusfondi vahendid pealinna funktsioonide täitmiseks.

 

 

 

 

Ettepanek 5. Kavandada kohalikesse eelarvetesse osa ettevõtlusest laekuvatest tuludest ja muuta maamaksuseadust, loomaks võimaluse teha ettevõtete alustamisel nende tegevuseks soodustusi. Selle tasakaalustamiseks lisada omavalitsusele kohustus ettevõtluse toetamiseks ja töökohtade loomiseks omavalitsuste koostöös maakonna tasandil.

 

 

2013 – 2015 aastal leppida kokku moodus, kuidas ettevõtlusest laekuvaid makse jagada kohalike omavalitsustega, et kohtadel reaalselt tekiksid võimalused ettevõtluse alustamisele kaasa aidata ja täiendavaid töökohti luua. (See ülesanne võeti omavalitsustelt 1993 koos ettevõtte tulumaksu äravõtmisega). Maamaksu muutmine peab võimaldama samuti teha erinevaid otsuseid ettevõtluse soodustamiseks.

 

Ettepanek 6. Töötada välja süsteem omavalitsuste tuludebaasi täiendamiseks kapitalikulude katmiseks vajalike vahendite mahu võrra

 

 

Kohalike omavalitsuste tulubaasi pole vahendeid kapitalikulude katmiseks ette nähtud. Omavalitsustele kuuluva vara korrashoiuks kasutatakse enamuses juhtudel laenu, mis aga omakorda paneb surve alla riigi eelarvepositsiooni ja suurendab eelarvedefitsiiti.

 

Ettepanek 7.  Restruktureerida EL lõppeva eelarveperioodi veemajandusprojektidega seotud kohalike omavalitsuste laenud solidaarselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse vahel.

 

 

 

 

Ettepanek 8.  Rääkida läbi Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta ({SWD(2012) 311} 30.5.2012) ja 01.01.2013 jõustunud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu rakendamise põhimõtted ja rakendamise mõju küsimused kohaliku omavalitsuse osas ja kohaliku omavalitsuse vastusvaldkondades.

 

 

 

 

 

 

Ettepanek 9.  Kavandada Riigi eelarvestrateegia 2014-2017 dokumendi koostamisel meetmed kohalike omavalitsuste põhiseaduse ja Euroopa kohalike omavalitsuste harta mõtte kohase enesekorraldusõiguse tagamiseks.

Riigi tasandi ühekordsete otsustega lülitati tulumaksuseaduse ja maamaksuseadusega kohalikele eelarvetele laekuvad riiklikud maksud riigieelarve tuludeks; pikendati RES 2013-2016 kohaselt lõppema pidanud kohalike omavalitsuste ajutisi laenupiiranguid aastani 2017; haridustoetuse jaotuse liigendamisel sekkuti ülemääraselt kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtimiskorraldusse, piirates ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse enesekorraldust; eelarveläbirääkimiste kokkulepete ja õigusruumi väliselt muudeti haridustoetuse jaotuse tingimusi 2013. aasta nelja viimase kuu osas.

 

 

Ettepanek 10.  Euroopa Liidu toetusvahendite kasutuse kavandamise väljundiks peab olema siseriiklik partnerluslepe, mille üheks osapooleks on Omavalitsusliitude Koostöökogu.

See on vajalik kohalike omavalitsuste õiguste ning fiskaalse iseotsustamisõiguse  tagamiseks.

 

 

Ettepanek 11. Välisprojektide rahastamisel lähtuda kõigile omavalitsustest taotlejatele võrdsest omafinantseeringu määrast.

Uuel EL eelarveperioodil tuleb luua süsteem, mis tagaks kõigile omavalitsustele erinevate valdkondade projektide rahastamisel ühtse omafinantseeringu määra. (näiteks 15% või muu).

 

 

Ettepanek 12.  Rakendada süsteem kohalike omavalitsuste EL rahastatavate projektide käibemaksu abikõlbulikkuse tagamiseks või makstud käibemaksu tagastamiseks

Kui järgmisel EL eelarve perioodil ei ole projektide käibemaks abikõlbulik on vaja välja töötada süsteem kohalikele omavalitsustele käibemaksu tagastamiseks või riigi osaluse lisamiseks nende vahendite ulatuses.

 

 

Ettepanek 13  Kavandada kohalikesse eelarvetesse osa riigi omandisse jäetud maa võõrandamisest laekuvast tasust, täiendades selleks Riigivaraseadust  uue paragrahviga „34 1 Riigi maareservi jäetud maa võõrandamise erisus“: järgmises sõnastuses: „ MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusseaduse §-s 13 märgitud kohustuse täitmiseks.“

 

 

Muudatus aitaks oluliselt kiirendada kohalikku ja regionaalarengut. Ehitusseadus § 13 kohustab kohalikku omavalitsust tagama detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni.

Lisaks sellele on tiheasustusaladel vajadus tagada omavalitsusele vahendid, kui on vajalik näiteks välja osta sademevee jätkusuutlikuks ja kaasaegseks käitlemiseks vajalikke alasid. Ning need alad ka vastavalt kujundada ja välja ehitada.

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korra järgi on kehtestatud konkreetsed numbrilised näitajad veekogusse juhitavale sademeveele, samas peab saastatud sademevett enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. Suubla seisund võib aga olla halb, st juba veekogu algfoon on halb.

Ettepanekus kajastatud protsent on läbirääkimise objekt.

 















 

II ETTEPANEKUD HARIDUSE VALDKONNAS

 

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

Haridustoetuse kogumaht peab kujunema tema valemi komponentide summast ja kindlustama õppekava täitmise kõigil kooliastmetel

 

Ettepanek 1. Toetus koolilõuna kulude katmiseks (põhikooli õpilase kohta € koolipäevas)

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Toetus koolilõuna kulude katmiseks peab arvestama igaaastast inflatsiooni. ( 2013.a. riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt THI 2012.a. 3,8 % , 2013.a. 3,5 % ning järgnevalt igal aastal 2,8 %)

0,78

0,78

0,86

0,89

0,91

0,94

14 752 143 € kokku

 

 

 

 

 

Ettepanek 2.  Toetus õpilas- ja noorteürituste  ning aineühenduste tegevuse rahastamiseks

Toetus õpilas- ja noorteürituste ning  aineühenduste   tegevuse korraldamiseks on jäänud 2009 aasta tasemele ja ei vasta tegelikult vajalikele kulutustele. Kohalikud omavalitsused on olnud sunnitud järjekordselt rahastama seda ülesannet teiste kulude arvel. Eraldis peab kasvama ja alates 2018 aastast suurenema igal aastal vähemalt prognoositud inflatsiooni võrra.  Arvestama peab tõsiasjaga, et 2009 aasta eelarve vähendamisega võeti omavalitsustelt kohustus tegelda noorte- ja spordiküsimustega.

Läbirääkimiste käigus on vaja täpsustada riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu tingimusi maakondlikele OVL’le. Vahendite jaotus peab lähtuma vastavalt noorte vanuses  7-26 arvust.

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

 

1 171 149 €

1 171 159 €

1 206 049 €

1 240 940 €

1 275 830 €

1 310 720 €

 

Ettepanek 3. Toetus koolieelsete lasteasutuste ja munitsipaalkoolide pedagoogide täiendkoolituseks   

Täiendkoolituse toetus peab kindlustama pedagoogide koolituseks vajalikud vahendid ja hoidma pedagoogide teadmised kaasaegsel tasemel.

Täiendkoolituse süsteem peab olema korrastatud ja kaasaegne.

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

 

3%

1%

1%

1%

1%

1%

 

Ettepanek 4. Toetus õppevahendite soetamiseks

PGS muudatuste rakendamisel arvutati välja õpikute ja õppevahendite tegelik maksumus, rakendati seda aga vaid 60% ulatuses. Omavalitsuste hariduskulud pidevalt kasvavad, toetus  ei võimalda kindlustada õpilasi piisavalt õpikute ja õppevahenditega, mis on vajalikud riiklike õppekavade rakendamiseks ning  õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks.

* Toetus õppevahendite soetamise kulude katmiseks peab edaspidi arvestama igaaastast inflatsiooni.

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

 

57 € õp. kohta

57 € õp. kohta

95 € õp. kohta

95* € õp. kohta

95* € õp. kohta

95* € õp. kohta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ettepanek 5. Toetus õpilaskodude ülalpidamiseks (õpilaskodus toetatavate kohtade arvu  

                         järgi - € koht)

 

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Õpilaskodudes riiklikult toetatavate kohtade maksumus ei vasta tegelikele kuludele, see peaks kasvama ning igaaastaselt sisaldama inflatsioonimäära.

Läbirääkimiste käigus on vajalik täpsustada riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu suurendamise võimalus ning kohtade jaotus.

 

2000 €

2000 €

2030 €

2050 €

2050 €

2050 €

 

1 368 000 kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ettepanek 6.  Pedagoogide, kooli juhtiv- ja tugipersonali tööjõukulude katmine

 

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Pedagoogide, koolide tugipersonali ja juhtide tööjõukulud peavad arvestuslikult olema kaetud, ning suurenema kuni riigi keskmise palgani. Vastavalt kehtivale haridustoetuse valemile tuleb välja arvutada koolide õppekava täitmiseks vajalikud vahendid ning planeerida selleks vajalikud tööjõukulud toetuse hulgas.

 

167 351 884

172 229 404

184725870

193962170

203660280

213843290

 

 

 

Ettepanek 7. Investeeringutoetus haridusasutuste kapitalikulude katmiseks (jaotus

                         õpilaste- ja klassikomplektide arvu järgi)  

 

 

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Investeeringutoetust vähendati 2009 aasta kärbetega 250 miljonilt kroonilt (12 933 448 €) 50 miljoni kroonini (3 195 582 €). Viimaste aastatega on see toetus  kahanenud veel  151 118 € võrra. Investeeringutoetus peab tõusma 2008.a. tasemele,  et kindlustada koolivõrgu kapitalikulude katmine ja haridusasutuste kaasaegsed tingimused. Tänu investeeringutoetuse vähendamisele on omavalitsused olnud sunnitud suurendama pidevalt võetavat laenu ja sellega mõjutavad negatiivselt riigieelarve defitsiiti.

 

3 204 758 €

3 044 464 €

5 516 710 €

7 988 956 €

10 461 202 €

12 933 448 €

 

 

 

Ettepanek 8.  Toetus koolitranspordi rahastamiseks

 

Kohalikud omavalitsused kulutavad aastas ligikaudu 19,5 miljonit eurot õpilaste kooliveole (piletite kompenseerimine, liinide doteerimine, oma transpordi kulud, tellitud transpordi kulud). Selleks tulubaasi vahendeid pole ette nähtud. Seoses koolivõrgu muutustega, eriti gümnaasiumide osas, suurenevad kulud transpordile veelgi. Riik peab võtma vastutuse, lisama haridustoetuse valemisse täiendava komponendi ja eraldama omavalitsustele vähemalt osalist toetust õpilaste koolitranspordi kulude katmiseks. (jaotussüsteem tuleb välja töötada vastavalt transporti  vajavate õpilaste arvule)

 

2013

2014

2015

2016

2017

 

0

13 000 000 €

15 000 000 €

17 000 000 €

19 000 000 €

 

 

 

Ettepanek 9. Haridustoetuse reservi loomine

Haridustoetuse mudeli korrastamisel tuleb ette näha toetuse reserv, millest on võimalik katta õpilaste arvu ja koolivõrgu muutusest tulenevad täiendavad kulud.

 






























 

MUUD HARIDUSE, NOORTE JA KOOLIEELSE LASTEHOIU KÜSIMUSED

 

Ettepanek 1.  Kavandada vahendid huvikooli seaduse § 21 lg 4  täitmiseks. (arvestus - 

                       € õpilase kohta aastas)

Huvikooli seadus kehtib, kuid keskvalitsus ei ole seda kunagi täitma asunud. Tulude piiratuse tõttu ei suuda omavalitsused kindlustada kõigile õpilastele soovikohast tegevust oma huvide arendamiseks. Huvikooli seadust tuleb täitma asuda ja eraldada omavalitsustele selleks piisavalt toetust. Arvestuslik toetuse maht aastas oleks ligikaudu 17 miljonit eurot.

2013

2014

2015

2016

2017

0

128 €

128 €

128 €

128 €

 

Ettepanek 2.  Kavandada väljaspool haridustoetust riigieelarvest vahendid Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale lapsele lasteaiakoht") taasrakendamiseks, vähemalt mahus 15 miljonit eurot (jaotus  vastavaealiste laste ja järjekorras olevate laste osakaalu järgi)

Programm on vajalik, et vähendada suurte linnade ja linnalähedaste valdade lasteaiakohtade puudujääki lähiaastatel ning eraldada teistele omavalitsustele vahendid lasteaedade kaasajastamise toetuseks.

2013

2014

2015

2016

2017

0

5 000 000 €

5 000 000 €

5 000 000 €

0

Ettepanek 3. Analüüsida võimalusi haridustoetuse viimiseks omavalitsuste tulubaasi.

HTM ja keskvalitsus on suurendanud sekkumist omavalitsuse autonoomia ja isekorraldusõiguse küsimustesse. See takistab omavalitsustel täita talle seadusega pandud ülesannete hariduse andmise osas.

Ettepanek 4. Jätkata riigieelarvest  vahendite eraldamist  hariduse tugisüsteemide (logopeedide, sh venekeelsete; abiõpetajate, karjäärinõustajate jm spetsialistide) rakendamise toetamiseks.

 

Hariduskulude toetuse mahu arvestus peab sisaldama ka kulu mis on vajalik töötasu maksmiseks ka tugispetsialistidele. PGSi ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 82 lg 4 p 1 loetellu tuleb lisada kohustus eraldada vahendeid ka PGS § 37 lg 2 loetletud tugispetsialistide kulude katmiseks ning rahastamismudel peaks lähtuma PGS nõuetest 

Ettepanek 5.  Kohalike omavalitsuste poolt hallatavate erivajadustega laste koolide pidamise kulude katmine riigieelarvest.

Vastavalt PGS § 2 lõikele 4 tagab riik koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Riigieelarvest ei ole praegu nende koolide kulude katmine tagatud kui koolide pidajaks on kohalik omavalitsus.

Ettepanek 6.  Maakondlike õppenõustamiskeskuste ja piirkondlike noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste jätkuv rahastamine riigi poolt.

ESF programmiperiood 2007-2013 on lõppemas, sh lõpevad  programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“ ja programm „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ . Antud programmide jätkumine on igati vajalik ja nõuab täiendavat rahastamist riigieelarvest.

 

III  ETTEPANEKUD SOTSIAALVALDKONNAS

FISKAALSE SISUGA ETTEPANEKUD

 

2013

2014

2015

2016

2017

 

Andmed puuduvad

Ettepanek 1. EL struktuurivahendite programmiperioodi 2014-2020  jaotusplaanis arvestada sotsiaalhoolekande objektide investeeringute vajadust.

Kohalike omavalitsuste tulubaasis puuduvad vahendid kapitalikulude katmiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul puuduvad lähiajal ka riigieelarves  võimalused, et KOV tulubaasi nendeks kuludeks piisavalt suurendada. Samas investeeringud selles valdkonnas on hädavajalikud juba lähiaastatel.

75 000 €

Ettepanek 2. Perearsti lähtetoetuse maksmise jätkamine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lg 4 annab võimaluse lähtetoetuse maksmiseks perearstile, kes asub tööle  väljaspool Tallinna ja Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid KOVe. Toetuse maksimummäär 15000 eurot.

 

Ettepanek 3.  Vahendite eraldamine nende isikute ööpäevaringse üldhoolduse kulude osaliseks tasumiseks, kes on enne 2001 aastat suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja kelle rahvastikuregistri järgne elukoht muudeti seetõttu erihooldekodu järgse omavalitsuse aadressile, kuid kes vajavad nüüd üldhooldusteenust.

Vajadus 489 eurot kuus inimese kohta. Kliendid, kes ei vaja enam ööpäevaringset erihooldusteenust või vanaduspensioniikka jõudnud  isikud, kes on seni saanud kogukonnas elamise või toetatud elamise teenust, suunatakse ööpäevaringsele hooldusteenusele üldhooldekodusse, kuid elukoht jääb registreerituks sinna hooldekodusse, kuhu ta enne 2001 suunati. Sageli puuduvad neil piisavad sissetulekud, et enda hoolduse eest maksta. Seega tuleb erihoolekandeasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse  eelarvest hakata tasuma  teistest omavalitsustest pärit isikute igakuiseid hoolduskulusid, mis oluliselt tõstab  kulutusi.

 

Ettepanek 4. Vahendite eraldamine kohalikele omavalitsustele eestkostega seotud täiendavate kulude katteks

Kuna kohaliku omavalitsuse kohustused isiku suhtes sõltuvad paljudel juhtudel rahvastikuregistri järgsest elukohast sh eestkoste, omaosaluse hüvitamine üldhooldusel, ravi hooldushaiglas jne, siis on need KOVid, kelle territooriumil asuvad suured erihoolekandeasutused, teistega võrreldes ebavõrdses olukorras. Eestkostjaks olemisega kaasneb väga suur täiendav töökoormus sotsiaaltöötajatele. Keskvalitsus on jätnud eestkostega kaasnevad kulud ja koormuse KOVide kanda. Ja seda vaatamata sellele, et sotsiaalhoolekande seaduse, § 6 p 10 sätestab, et sotsiaalministri ülesanne sotsiaalhoolekande juhtimisel ja korraldamisel on eestkosteasutuste tööd reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamine.   Eestkostet reguleeriva perekonnaseaduse § 192 lg 4 kohaselt võib kulude ja tasu maksmiseks  eestkostja või eestkostetav taotleda riigi menetlusabi. Riik võib ette näha eestkoste teostamiseks täiendavaid rahalisi toetusi Justiitsministeeriumi vahendusel. Justiitsminister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad, mida seni tehtud ei ole.

Teeme ettepaneku nõuda justiitsministrilt vastava korra väljatöötamist.

 

 

Ettepanek 5.  Lahendada kohalikele omavalitsustele hooldust vajava isiku erihoolekande asutuses koha ootamisega seoses tekkivate lisakulude katmine

Kuigi tegu on riikliku teenusega ei kata riigieelarvest eraldatavad vahendid teenuse tegelikke vajadusi. See on tinginud olukorra kus inimesed seisavad aastaid teenuse järjekorras.

Omavalitsused  on sunnitud neid kulusid katma. Riigieelarves tuleb vastava vahendid ette näha.







 

MUUD ETTEPANEKUD SOTSIAALVALDKONNAS

 

 

Ettepanek 1.  Sotsiaaltoetuste maksmise ja -teenuste korraldamise, puudega lapse toetuse ja peretoetuste administreerimiskulude katmine tuleb riigieelarves ette näha.

Riigi ülesannete täitmine sotsiaalvaldkonnas ei ole kaetud vahenditega vastavalt riigikohtu otsusele.

 

Ettepanek 2.  Kiirendada vajaduspõhise peretoetuse arvestuseks ja väljamaksmiseks STAR andmekogu arendust

 

Senini ei ole lõplikku selgust vahendite vajaduse ja jaotuse osas.

 

Ettepanek 3.  Muuta viipekeele tõlke ja invatranspordi teenus sotsiaalteenuseks

Vajadus viipekeele tõlke- ja invatranspordi teenuse järele on praktiliselt olemas. Antud  teenuste sisseostmine nõuab sellelt ka käibemaksu tasumist. Tuleb leida moodus nende teenuste käibemaksust vabastamiseks, mis vähendaks omavalitsuste kulusid teenuse osutamiseks.

 

IV  ETTEPANEKUD KULTUURIVALDKONNAS

FISKAALSE SISUGA ETTEPANEKUD

 

Ettepanek 1.  Suurendada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamise toetuseks ja raamatukogude infosüsteemi arendamiseks

 

2013

2014

2015

2016

2017

Vahendite maht peab kasvama, kuna alates 2009 aastast on see olnud samal tasemel, ning ei kata vajadusi.

1 767 370 €

1 944 107 €

2 002 430 €

2 072 515 €

2 134 691 €

Ettepanek 2.  Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse tagamiseks

Vahendite suurendamine on hädavajalik teenus kallinemise tõttu.

230 080 €

253 088 €

265 742 €

279 030 €

292 981 €

MUUD ETTEPANEKUD KULTUURI VALDKONNAS

 

2012 a. -        287 600 €

Ettepanek 1. Taastada  maakondlike tervisespordikeskustele suunatud programmi tegevus

2009 aastal läbi viidud omavalitsuste tulude vähendamisega seoses võeti omavalitsustelt kohustus tegelda spordivaldkonnaga. Omavalitsused ei ole võimelised oma vahenditega spordikeskusi ülal pidama ja arendama.

2012 –            830 850 €

Ettepanek 2 . Jätkata kooride-, rahvatantsurühmade ning orkestrite tegevuse toetamist riigieelarvest

Vähendatud tulubaasi tingimustes ei ole omavalitsused, eriti maapiirkondades võimelised piisavalt seda tegevust rahastama.

 

Ettepanek 3.  Eraldada vahendeid kohalike omavalitsuste halduses olevate, kuid sisuliselt üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide arendamiseks.

Arvestades kultuuriobjektide (lauluväljak ja loomaaed) riiklikku tähtsust on hädavajalik ka riigipoolne toetus investeeringuteks, vähemalt 50% ulatuses.

 

Ettepanek 4.  Kavandada riigieelarves toetus kohalikele omavalitsuste rahvakultuuri arendamise toetuseks.

 

Arvestades asjaolu, et riiklikult omavalitsusi kultuurivaldkonna tegevuseks ei toetata ja kellelgi pole kohustust rahvakultuuri arenguga tegeleda ja üritusi korraldada ning kuni pole lahenenud omavalitsuste tulubaasi täiendamise küsimused on hädavajalik sellise toetusliigi loomine.

 

V  ETTEPANEKUD TEEHOIU JA TRANSPORDI  VALDKONNAS

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

 

Ettepanek 1.  Suurendada mootorkütuse aktsiisist teehoiuks kavandatud vahendite hulgast kohalikele teedele eraldatavaid vahendeid

Riigimaanteede osakaal teede kogupikkusest moodustab ligikaudu 28,4 %, samal ajal kohalike teede ja tänavate osa 40,3 %. Senine teehoiuvahendite jaotus riigi ja kohalike teede vahel ei ole loogiline ega õiglane.

 Analoogselt paljude teiste omavalitsusele pandud ülesannetega on aga riik seadnud teehoiu korraldamisele õigusaktidega konkreetsed ja üksikasjalikud nõuded.

Teeseaduse § 25 lg 3 kohaselt valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Teehoidu kavandades peab järgima liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tee seisundi nõudeid.

Seadusandja on  juba 1999. aasta veebruaris vastu võetud teeseaduses väljendanud tahet arvestada  kohalike maanteede ja tänavate hoiuks sihtotstarbelise toetuse vajadusega riigieelarvest. Seaduse seletuskirjas on seejuures märgitud, et Eesti territooriumi ning teedevõrgu kompaktsuse tõttu tuleb käsitleda riigi, kohalikke ja erateid ning tänavaid kui ühtset tervikut.

http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=983160003&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11

2012

2013

2014

2015

2016

2017

5%

10%

20%

25%

30%

35 %

18 142 627 €

29 265 000 €

63 212 400 €

81 136 875 €

105 354 000 €

129 58 650 €

 

MUUD ETTEPANEKUD TEEHOIU JA TRANSPORDI  VALDKONNAS

 

 

 

Ettepanek 1. Kavandada teehoiu vahendid toetusfondi vahendite hulgas läbirääkimistel kokkulepitud jaotusmetoodika alusel

Teehoiuvahendite kavandamisel toetusfondi hulgas, muutub koostööpartner vahendite eraldamise läbirääkimistel. Rahandusministeerium on erapooletu partner läbirääkimistel. MKM on suurem huvi vahendite jätmiseks riigiteede hoolduseks.

 

 

Ettepanek 2. Analüüsida teehoiuvahendite integreerimist kohalike omavalitsuste tulubaasi

Puudub vajadus igal aastal uuesti vaielda vajaduse üle eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid teehoiuks. Teehoidu saab planeerida pikaajaliselt ning saabub selgus vahendite tegeliku olemi üle.

 

 

Ettepanek 3. Kavandada riigieelarve toetus teeregistrisse kohalike teede kohta vajalike andmete kogumiseks ja kandmiseks läbi üldise teede inventariseerimise.

Teeregistri loomisel tekkis kohalikele omavalitsustele täiendav kohustus erinevate andmete kogumiseks ja kindlas formaadis andmekogule esitamiseks. Seetõttu pole käesoleva ajani teeregistris kõiki vajalikke andmeid kohalike teede hoiu planeerimiseks ning kaardimaterjalil kajastamiseks.

 

 

Ettepanek 4. Kavandada riigieelarveline toetus teehoiu kavandamise infotehnoloogilise lahenduse loomiseks kohalikele omavalitsustele

Lahenduse tulemusel paraneks kohalike omavalitsuste võimalused teehoiu kavandamiseks ning andmete kandmiseks teeregistrisse. MKM ja Maanteeamet saaksid täiendava informatsiooni kavandatavate teehoiutööde mahu ja rahastamise kohta ning teeregistri andmete pideva aktualiseerimise.

 

 

Ettepanek 5. Lõpetada eriprojektide „Setumaa teed“ ja „Linnu läbivad teed“ rahastamine omavalitsuste üldisest teehoiu vahenditest .

VV määratud eriprojektide rahastamine üldistest teehoiuvahenditest halvendab kohalike teede seisukorda. Koheselt on vajalik määratleda linnu läbivate teede omandi küsimus ja otsustada põhimõtteliselt rahastamise küsimused

 

 

Ettepanek 6  . EL struktuurivahendite programmiperioodi 2014-2020  kavandamisel näha ette takistusteta liikumise projektide rahastamine.

Puuetega inimeste liikumisturvalisuse tagamiseks.

 

VI  ETTEPANEKUD KESKKONNAHOIU VALDKONNAS

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

 

Ettepanek 1.  Riigimaade ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade hooldamiseks:

-  Katta riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade  hooldamise ja haljastamise kulu 2011. aasta mahust vähemalt 20% suuremas mahus ja;

- Katta riigieelarvest reformimata riigimaade hooldamise ja haljastamise kulud.

Riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade olukord on ebarahuldaval tasandil. Omavalitsused on sunnitud sinna panustama oma vahendeid.

2012

2013

2014

2015

2016

2017

 

57 500 €

0

69 000 €

69 000 €

69 000 €

69 000 €

Ettepanek 2.  Ette valmistada ja viia läbi maa erakorraline hindamine ning muuta seadust maa hindamise korralisuse määratlemiseks.

 

Maa hindamise seadust (https://www.riigiteataja.ee/akt/13316703)  ei ole täidetud. Seda on pidevalt edasi lükatud, selle põhjendused ei ole pädevad ning rikuvad kohalike omavalitsuste õigusi ja piiravad maamaksust saadavat tulu. Edasilükkamise on subjektiivsed (maa hind tipus, maa hind all, valimiste aasta jms). Viimane maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Maa hind ei ole korrelatsioonis maa turuhinnaga ning moonutab tegelikkust. Seaduse mittetäitmine mõjutab negatiivselt KOV tulubaasi

MUUD ETTEPANEKUD KESKKONNAHOIU VALDKONNAS

 

 

 

Ettepanek 1.  Tagada KOVide keskkonnavaldkonna ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid keskkonnatasude laekumise mitmekesistamisega ja suurendamisega nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade korral

Kohalikele omavalitsustele seadusega ja seaduse alusel pandud ülesannete täitmiseks keskkonna valdkonnas, kaasa arvatud KOV keskkonnajärelevalve valdkonnas, ei piisa KOV eelarvetes (KOV tulubaasis) vahendeid. Rahandusministeeriumi andmebaasi kohaselt on KOV-del Keskkonnakulutusi viies kulukategoorias (jäätmekäitlus, heitveekäitlus, saaste vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse ning haljastus ja muud keskkonnakaitsekulud). Statistikaameti käsitluse järgi on KOVdel keskkonnakulu kategooriaid üheksa (Välisõhu ja kliima kaitse, heitvee käitlus, jäätmekäitlus, pinnase-, põhja- ja pinnavee kaitse, müra ja vibratsiooni, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse,  teadus- ja arendustegevus, muu keskkonnakaitsetegevus). KOV-de keskkonnakulutused ületavad keskkonnatasude laekumist mitu korda. (Allikas: Kralik  jt, Uuring Keskkonnakulutuste analüüs- PRAXIS, Tallinn 2012.).

 

 

 

Ettepanek 2. Kompenseerida  kohalikele omavalitsustele saastetasu laekumise vähenemine.

Seoses olmejäätmete põletamistehase käivitumisega väheneb oluliselt saastetasu laekumine.

 

 

Ettepanek 3.  Tagada kohalikele omavalitsustele õigus valikuteks, millise mudeli alusel korraldada jäätmehooldeteenust.

Kohaliku omavalitsuse eeldusi sh  võimalusi ja garantiisid jäätmehoolde, kui riigi ühe elutähtsa teenuse,  korraldamiseks ei tuleks jätkuvalt kitsendada või olematuks muuta, millele on suunatud EJKL 1.10.2012 ettepanekud, vaid tugevamaks ja adekvaatsemaks muuta. Üleriigilised omavalitsusliidud on korduvalt läbirääkimistel ning oma kirjades sellele tähelepanu juhtinud, sh 2010. aastal ja sellele järgnevalt korraldatud jäätmeveo in-house erandi  keelu sätestamise puhul Riigikogu poolt, millega kohalike omavalitsuste otsustusõigust korraldada oma pädevusse kuuluvaid küsimusi parimal võimalikul moel piirati olulisel määral.

 

 

Ettepanek 4.   Analüüsida koostöös teadlaste, Euroopa õiguse asjatundjate, üleriigiliste omavalitsusliitude, teiste asjasse puutuvate ministeeriumide, inspektsioonide ja ametite esindajatega Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud teekaarti ja soovitusi jäätmevaldkonnas (http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/support_implementation.htm ; http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/pdf/EE%20factsheet_FINAL.pdf ;http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/pdf/EE_Roadmap_FINAL.pdf   ) ning rakendada kavandatavatele võimalikele muudatuste kontseptsiooni ja eelnõu staadiumis Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikat (2012). 

 

 

VII ETTEPANEKUD IKT VALDKONNAS

2012

2013

2014

2015

2016

2017

 

 

 

Ettepanek 1. jätkata digitaalse asjaajamise rakendamise toetamist ning e-teenuste osakaalu suurendamist KOVides läbi KOV infoühiskonna projektide:

-          KOV menetluste keskkonna (KOVMEN) projekti realiseerimise ning teenusprotsesside laiendamise,

-          Ruumilise planeeringu Infosüsteemi (RPIS) realiseerimise ning

-          KOV teenuseportaali (KOVTP) jõudluse parandamise- ja  funktsionaalsuste laiendamise kaudu.

Omavalitsuste teenusvõimekuse parandamiseks on IKT valdkonna  arendamine, üks põhilistest lisandväärtust tootvatest tegevustest.

 

 

Ettepanek 2. Jätkata „KOVISKE“ projekti ning laiendada seda pilootprojektist välja jäänud omavalitsustele, otsides täiendavaid finantseerimisvõimalusi „KOVISKE2“ meetme rakendamiseks.

IKT süsteemide turvalisus on tähtis elanike privaatsuse tagamiseks. Omavalitsuste rahalised vahendid ei võimalda iseseisvalt tagada infosüsteemide turvalisust.

 

 

 

 

 

 

 

 

VIII  ETTEPANEKUD VÄLISKOOSTÖÖ JA REGIONAALHALDUSE VALDKONNAS

 

FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUD

 

Ettepanek 1. Üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetamiseks

Rahvusvahelise koostöö toetuse vahendid vähenesid samuti seoses kärbetega. Kulud on aga kogu Euroopas kasvanud. Taotleme selle toetuseliigi kasvatamist ja  viimist 2009 aastal taotletud tasemele.

2013

2014

2015

2016

2017

117 000 €

119 000 €

120 000 €

124 000 €

127 800 €

 

 

 

 

 

 

IX MUUD ETTEPANEKUD

 

Ettepanek 1. Eelarveläbirääkimiste raames rääkida läbi ulatuslikumate territoriaalplaneeringute olemasolu, saamise ja territoriaalsete üksuste piire ületava pikaajalise arengu kavandamise küsimused. Luua eelarveläbirääkimistel täiendav planeeringute ja arendusdokumentide töörühm.

 

Kohaliku omavalitsuse üksuse, maakonna,  kohaliku omavalitsuse piire ja maakonna piire ületava strateegilise planeerimise ja arengu pikaajalise kavandamise tähtsus on oluliselt suurenenud.  Tehnilise taristu ja sotsiaalse taristu võrgustike investeeringute kavandamiseks ning EL poolt eraldatavate 2014+ toetusvahendite suunamiseks tuleks üle vaadata territoriaalplaneerimise hetkeseis ja vajalikud suunad.

Ettepanek 2.    Jätkata läbirääkimisi  AAU kvootide  müügist saadavate vahendite kasutamise kohta  munitsipaalomandis olevate hoonete energiasäästlikuks renoveerimiseks.

 

 




28.03.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit