Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


25.-28. märts 2013 nr. 12
Print

E-nädalakiri 12/2013

Sisukord:

1. Euroopa Komisjoni konverents " Teaduse poolne toetus töökohtade loomiseks Euroopa Liidus: efektiivne elamumajandus, transport ja varustus“.
2. Euroopa Parlamendi Balti toetusgrupi koosolek.
3. Euroopa Komisjon avaldab rohelise raamatu Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise teemal.
4. Euroopa Kohalike ja piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) poolt koostatav ülevaade omavalitsuste kaasamisest partnerluslepingute koostamisse.
5. Euroopa 2020” juhtalgatus „Digitaalarengu tegevuskava”.
6. Komisjon alustab 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide väljatöötamist.

1. Euroopa Komisjoni konverents " Teaduse poolne toetus töökohtade loomiseks Euroopa Liidus : efektiivne elamumajandus, transport ja varustus“.

Euroopa Komisjoni majasiseses teadusuuringute keskuse poolt korraldatud konverents toimus 26. märtsil - konverents

Konverentsil esinesid avasõnavõttudega innovatsiooni ja teaduse volinik Máire Geoghegan-Quinn, EP sotsialistide grupi president Hannes Swoboda, Ameerika Ühendriikide suursaadik Euroopa Liidu juures William E. Kennard, rahvusvahelise Energiaagentuuri peaökonomist Fatih Birol ja komisjoni enda esindaja Dominique Ristori.

Euroopa Komisjoni volinik ütles, et nendes kolmes sektoris on suur potentsiaal uute töökohtade loomiseks. Elamufond tarvitab 40% kogu energia tarbimisest EL, seetõttu annab selles sektoris energia kokkuhoid suure panuse üldisesse kokkuhoidu ja ka uute töökohtade loomisesse. Muudatused nendes sektorites sõltuvad suuresti teaduse saavutustest. Oluline on erasektori kaasamine nii varakult kui võimalik. Tutvustas Horisont 2020 http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm võimalusi selle rahastamiseks. Vaja on anda selge signaal maailmale.

Hannes Swoboda ütles, et lugedes tänaseid ajalehti, olid läbivad teemad kriis Küprosel ning majandus- ja finantskriis. Millise sõnumi annab Euroopa? Kriisist väljatulek tähendab kärpeid ja see on sõnum mille oleme andnud oma kodanikele. Lisaks energiahindade tõus. Energia säästmine tähendab raha säästmist ja uute töökohtade loomist. On kritiseeritud, et euroopa seadusandlus on suunatud tööstusele, kuid mitte elanikele. See on ka teatud määral tõsi, kuid on vaja ka suurendada energiaefektiivsust elamumajanduses ja transpordis, et anda positiivne sõnum kodanikele.

Euroopa võiks kehtestada standardid erinevates sektorites, kuid kuna kardetakse, et siis kolib tööstus mujale, pole neid kehtestatud. Kui meie oleme esimesed selles valdkonnas, siis teised järgnevad meile. Euroopa Liidus puudub siseturg, sest puuduvad ühised standardid, sh energia efektiivsuse valdkonnas. Vaja on standardite kehtestamisel tagada teatud paindlikkus valdkondades ja riikide vahel. Eesmärgiks on tagada majanduste ja ühiskondade kõrge kvaliteet. Me peame andma oma kodanikele visiooni uuest ühiskonnast positiivsel moel.

Ameerika Ühendriikide suursaadik Euroopa Liidu juures ütles, et see on teema, millele pööratakse USAs suurt tähelepanu ja Obama on pakkunud välja rida meetmeid energia efektiivsuse tõstmiseks mitmetes valdkondades, sealhulgas ka elamufondis. Vaja on uuendada tehnoloogiaid selles valdkonnas. USA majandussuhted Euroopa Liiduga on tihenemas ja räägitakse uuest kaubanduslepingust. Kuna töötute arv on suur nii Euroopas kui ka USA-s, siis on väga oluline pakkuda inimestele uusi töökohti ja neid toetada neid loovaid ettevõtted.

Erasektoris on suurim väljakutse luua uusi töökohti, kaasata uusi inimesi erasektoris. Selleks on USAs kasutatud kvalifitseeritud inimesi väljaspoolt USAd. Tema sõnul on tähtis tagada, et need kvalifitseeritud inimesed jääksid teie riiki. Ja selleks on vaja anda raha, et luua ettevõtteid, vaja on tööjõuturgu ning soodsat ettevõtluskeskkonda ning vaja on platvormi, kus oma ideed arendada. Inimestele peab anda võimaluse oma unistusi ellu viia, sest kui me seda ei tee, siis nad lahkuvad.

On palju asju mida USA ja Euroopa saavad koos teha- on alati olnud konkurents nende vahel, kuid on vaja suurendada koostööd, et saavutada tõelist majanduskasvu.

Fatih Birol Energiaagentuurist ütles, et püüab anda ülevaate miks energia efektiivsuse suurendamine globaalses mastaabis ei ole mitte võimalus, vaid kohustus, et ellu jääda. Paljudes riikides on kavad seoses aatomielektrijaamadega oluliselt muutunud. Viimase 18 kuuga on välja antud palju seadusandlust, et tagada suurem energia efektiivsus, ka Hiinas. Muutused on toimumas globaalses energia tootmise allikates, muutumas on globaalne energia kaart, on toimunud nafta hindade tõus, kliimamuutus.

USA gaasihind oli 2012 aastal viis korda odavam kui Euroopas. Globaalsel energia turul on vii võitjad kui ka kaotajad. Täna on Euroopas gaas kallim kui kivisüsi, mis takistab üleminekud madala CO2 heitega majandusele. Seetõttu on vaja kivisütt kõrgemalt maksustada. Euroopas on ka elektrihinnad oluliselt kõrgemad kui Hiinas ja USAs. Selle põhjuseks on palju kõrgemad gaasihinnad ja ka tooraine millest elekter on toodetud. See tähendab, et Euroopa kaotab üha rohkem oma konkurentsivõimet. Paljud ettevõtted kolivad oma tootmise USAsse ja Hiinasse. Mida me saame teha? Esiteks on vaja alandada gaasi hinda (enamus sõlmitud lepingud lõpeb 2025 aastaks ja see annab võimaluse need lepingud üle vaadata, sest üldine majandusolukord on oluliselt muutunud), suurendada energia efektiivsust (eriti elamumajanduse ja transpordi sektoris). Poliitikud peavad tegema olulisi otsuseid energia valdkonnas, muuta energia tootmise tänaseid mooduseid, vaadata üle tänased sõlmitud lepingud.

Teaduse toetus energia efektiivsuse suurendamiseks ehitistes.

Olemasoleva elamufondi renoveerimine on suurim väljakutse. Vaja on realistlikku plaani kuidas saavutada seatud eesmärke aastaks 2020. Vaja on stimuleerida investeeringuid renoveerimisse, kuid selleks on vaja erinevate poliitikate koordineerimist. Komisjon kavatseb välja anda teatise jätkusuutlike ehitiste kohta selle aasta lõpuks.

Claude Turmes Euroopa Parlamendist ütles, et energia efektiivsus on tee üle saamaks Euroopa majanduskriisist. Samuti on vaja uuendada kasutatavaid materjale ja renoveerimise alase teadlikkuse parandamist. Vaja on ümber mõtestada rahastamisinstrumendid ning mõelda milliseid rahastamisinstrumente on vaja arendada. Ehitamine rohealadele linnaümbruses muudab energia efektiivsuse suurendamise ehituses mõttetuks, kuna samas suurenevad kulutused transpordis ning samuti saab kahjustatud keskkond.

Fabrice Bonnifet ütles, et Prantsusmaal on alanud diskussioon uute taastuvate energia allikate kasutamise üle. Praegu on elamute renoveerimise maht 0,1% aastas. Neil on oma renoveerimisprogramm, mis põhineb subsiidiumitel ja odavatel laenudel. Vaja oleks renoveerida 400 tuhat elamut aastas. Kahjuks tehakse paljud renoveerimised amatööride poolt ja see ei anna loodetud efekti. Vaja on pikaajalist poliitikat elanike jaoks- iga erinevat tüüpi ehitis vajab oma strateegiat. Vaja on keskenduda nii palju kui võimalik passiivsele renoveerimisele.

Nad on saanud kuus ettepanekut, et edasi liikuda:
1. panna paika ajakava;
2. energiapass elamutele;
3. määrata vajalikud ressursid mis selleks on vaja (ka eravahendid),
4. vaja on üle vaadata olemasolev seadusandlus olemasoleva elamufondi osas,
5. kasutada avaliku sektori raha eesmärgipärasemalt ja efektiivsemalt,
6. struktureerida nõudlus ja organiseerida paremini tööstus, aidata elanikkonda ja vaja on luua meetmed, et paremini hinnata olemasolevat olukorda.

Järeldused: vaja on parandada tehnoloogiaid ja leida kõige odavamad lahendused. Soojustamine on elanike jaoks hea investeering. Vaja on vähem kulutada ja vähem tarbida.

Johannes Milde keskendus oma ettekandes rohkem tööstuslikele ehitustele. Ta ütles, et keskmise sissetulekuga inimesed isegi ei mõtle energia hinnale, kuid arved on suured tööstusliku otstarbega ehitistes. Et muuta ehitis energia efektiivseks, on vaja valida paremaid olemasolevaid tehnoloogiaid ning renoveerida ehitis tervikuna. Täna tegutsevad kõik pakkujad oma valdkonnas, kuid ei tee koostööd. Oluline on küsimus energia salvestamisest ja selleks on vaja teha koostööd energia ettevõtete ja muid tehnoloogiaid pakkuvate ettevõtete vahel. Kogu hoone elutsükli juures on 60% majanduskulud ja 40% ehituskulud. Renoveerides 50 aasta järel on võimalik kokku hoida kulusid ja vähendada majanduskulusid. Vaja on investeerida kogu aeg mitte oodata millal ehitis vajab üleüldist renoveerimist.

Euroopa ei kasuta raha, mis on erasektoris, mõistlikult. Raha on piisavalt ja kui investor saab oma investeeringult tulu 5%, siis on see hea äri. Tänased investeerimisskeemid Euroopa avalikus sektoris ei ole jätkusuutlikud. On vaja liikuda tsentraliseeritud süsteemilt detsentraliseeritud küttesüsteemile. Samuti tuleks vahel vaadata mitte ühte hoonet, vaid kogu piirkonda tervikuna. Oluline on ka andmete kogumine ja nende töötlemine.

Transport

CLEPA - vaja on tegeleda ümberkorraldustega. Nad ei ole targa reguleerimise vastu ja stabiilse raamistiku tingimuste vastu. Vaja on koolitada vastavat tööjõudu, vaja on integreerida VKEd väärtuste ahelasse.

Kuidas integreeritakse varustatus sellesse skeemi? Kuidas kiirendada elektrifitseerimise protsessi? Vaja on kliente. Praegu takistavad selliste autode müüki kasutatavad tehnoloogiad ja infrastruktuur. Elektriautode kasutamist nähakse tulevikus ette eelkõige suurlinnades. Vaja on nende jaoks ka tagada oma eesõigused linnaliikluses. (rohelised või kiirliinid ). Vaja on uusi akusid, mis on võimsamad. Praegu ei ole veel läbimurret saavutatud. On üllatanud, et keegi pole maininud autode hinda ja aega, mis kulub laadimiseks (ei ole aktsepteeritav, et see võtab nii kaua aega) ja loomulikult on vajalik standardiseeritud infrastruktuur. Praegu on elektriautode osakaal 0,1% kogu autoturust ja kui me tahame seda osa suurendada, tuleb leida lahendused mainitud küsimustele.

AIC - selles tööstusharus töötavate inimeste arv ja ka investeeringute arv on kahekordistunud. See baseerub strateegial, mis põhineb suhtumisel, strateegial ja innovatsioonil.

ACEA - Lisaks energia stabiilsusele on vaja ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust. Lisaks elektrifitseerimisele on vaja pöörata tähelepanu ka mootorite arendamisele. Vaja on mõjutada ka juhtide käitumist. Oluline on toota mõistliku hinnaga tooteid. Millist teaduse toetust on vaja? Ainult konkurentsivõimeline autotööstus saab teha suuri investeeringuid teadusesse ja innovatsiooni. Oluline roll on ka avaliku sektori eelarvete toetusel. Tuleb vaadata ka millist toetust pakub Horisont 2020 – autotööstus saab eeldatavasti 5 miljardit 80st miljardist eurost. Investeerides teadusesse ja innovatsiooni luuakse uusi töökohti. Küsimus - kas need kerged elektriautod tagavad ka turvalisuse? Ma sain aru, et selle küsimusega veel tegeletakse, kuid hetkel on see probleem.

EUROPIA - poliitika ei pea tegema valikuid tehnoloogiate vahel. Tehnoloogiad peavad olema neutraalsed ja omavahel võistlema. Eesmärgid peavad olema realistlikud. Turumehhanismid on väga efektiivsed. Ei tohi lõhkuda olemasolevat infrastruktuuri enne kui uus on paigas.

KCEE - nad aitavad välja töötada ühtseid rahvusvahelisi standardeid, EL seadusandlust, koostööd tööstusega (VECTO väljatöötamine), rahvusvaheline koostöö ja koostalitusvõime.

Biokütused ei ole konkurentsist väljas ja EK tegeleb selle teemaga edasi- vaja on anda võimalust kõikidele alternatiivsetele kütustele transpordis.

European Green Vehicles Initiative- http://www.green-cars-initiative.eu/public/

2. Euroopa Parlamendi Balti toetusgrupi koosolek.

Kutse osalemaks Euroopa Parlamendi Balti toetusgrupi koosolekul, saatis selle toetusgrupi esimees TUNNE KELAM. Koosolek toimus 26.märtsil.

Kohtumisel andsid mitmed Läänemeremaade Nõukogu http://www.cbss.org/CBSS-The-Council/the-council esindajad (Jan Lundin, Eduardas Borisovas , Nanna Magnadóttir ja Krista Kampus ) ülevaate nende tegevustest erinevates valdkondades (ettekanded lisatud). Kahjus jäi peale ettekandeid aeg piiratuks põhjalikuma diskussiooni arendamiseks. Kuna hetkel toimub järgmise finantsperioodi vahendite kasutamise kavandamine, siis peaks selle käigus kavandama ka vahendeid Läänemere strateegias ettenähtud tegevuste elluviimiseks.

Lisaks informeeriti, et 26.juunil 2013 toimub Euroopa Parlamendis Balti keti (koridori) avaüritus. Balti koridor saab olema EP 0 korrusel enne sööklat.

Järgmine koosolek toimub 9. aprillil Euroopa Parlamendis.

3. Euroopa Komisjon avaldab rohelise raamatu Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise teemal.

Euroopa Komisjon võttis 25.märtsil vastu rohelise raamatu, et konsulteerida kolme kuu jooksul üldsusega järgmises küsimuses: kuidas edendada pikaajalise rahastamise pakkumist ning parandada ja mitmekesistada Euroopas tehtavate pikaajaliste investeeringute puhul finantsvahenduse süsteemi.

Pikaajalised investeeringud on kulutused, mida tehakse majanduse tootmisvõimsuse suurendamiseks. Valitud valdkonnaks võib olla energeetika, transport, sideinfrastruktuur, tööstus- ja teenindusrajatised, kliimamuutuste vastane võitlus ja ökoinnovatsiooni tehnoloogiad, samuti aga haridus ning teadus- ja arendustegevus. Euroopa vajab jätkusuutliku majanduskasvu toetamiseks hädasti ulatuslikke pikaajalisi investeeringuid. Selliste investeeringute tegemiseks on aga valitsusel, ettevõtjatel ja eraisikutel vaja prognoositavatel tingimustel pikaajalist rahastamist.

Lisateave:
http://ec.europa.eu/internal_market/finances/financing-growth/long-term/index_en.htm

4. Euroopa Kohalike ja piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) poolt koostatav ülevaade omavalitsuste kaasamisest partnerluslepingute koostamisse.

Vastavalt Euroopa Komisjoni üldmääruse järgmise finantsperioodi struktuurifondide kasutamise kohta, peaks partnerluslepingu ja iga programmi jaoks liikmesriik korraldama partnerluse pädeva piirkondliku, kohaliku, linna- ja muude avaliku võimu esindajatega, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonda esindavate asutustega, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavate organitega.

Sellise partnerluse eesmärk on järgida mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, tagada kavandatavate sekkumiste heakskiit sidusrühmade hulgas ja lähtuda vastavate osaliste kogemustest ja erialateadmistest. Komisjonil on volitus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käitumisjuhis, tagamaks, et partnerid osaleksid järjepidevalt partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalves ja hindamisel.

Euroopa Komisjon on palunud CEMR käest vastavat ülevaadet. Et kindlaks teha kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusliidud on kaasatud partnerluslepingute koostamisse, on CEMR, vastavalt tema poolt eelnevalt välja saadetud küsimustikule saadud vastustele, koostanud ülevaate liitude kaasamisest. Samuti on nad välja toonud erinevate riikide praktika näited ning koostanud soovitused komisjonile partnerluse kvaliteedi parandamiseks (ülevaate eelnõu lisatud).

CEMR on välja toonud 4 kaasamise taset:

1. Täielik informeeritus ja kaasamine väikeste töörühmade töösse, kes koostavad sisendit partnerluslepingute jaoks;

2. Osaline informeeritus, kus liidud saavad esitada omapoolseid ettepanekuid ja osaleda mõningatel ettevalmistavatel diskussioonidel;

3. Liitudele on edastatud informatsiooni ning kutsutud neid osalema seminaridel/kohtumistel, kus tutvustatakse riigi poolt kavandatavaid plaane;

4. Liidud saavad esitada oma seiskohti avaliku konsultatsiooni raames.

Seoses sellega, et liitude kaasamine järgmise eelarveperioodi (2014-2020) partnerluslepingute koostamisse on paranenud ja liitude esindajad osalevad erinevate töörühmade töös, on ka meie kaasamise kajastamine CEMR poolt veebruaris koostatud ülevaates muutunud ning meie kaasamise tase on endise kolmanda taseme asemel esimeses.

Kohtumisel Rahandusministeeriumi esindaja Monika Senkeliga Eesti alalisest esindusest EL juures arutasime ka võimalust, et kaasata liidud teatud etapis liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelistesse läbirääkimistesse partnerluslepingute osas. Monika sõnul on plaanis liitude kaasamine mai teises pooles toimuvatesse läbirääkimistesse Euroopa Komisjoniga. Täpsem kuupäev ja teema selgub hiljem.

CEMR poolsed seisukohad seoses omavalitsuste kaasamisega on leitavad:
http://www.ccre.org/docs/Position_paper_cohesion_FINAL_EN.pdf

5. Euroopa 2020” juhtalgatus „Digitaalarengu tegevuskava”.

Regioonide Komitee korraldab 2. juulil 2013 Brüsselis konverentsi, et anda hinnang strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusele „Digitaalarengu tegevuskava”
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0245:FIN:ET:PDF

Tagamaks, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohad on konverentsil esindatud, ja andmaks oma panuse strateegia „Euroopa 2020” käimasolevasse hindamisse, kutsub komitee:

- osalema uuringus, mille tulemusi arutatakse konverentsil, täites küsimustiku (esitamise tähtaeg 27. mai 2013);

- jagama oma häid tavasid majanduskasvu edendamise ja töökohtade loomise alal, säilitades ja toetades tugevat, mitmekesist ja konkurentsivõimelist tööstusbaasi. Selleks tuleb kasutada elektroonilist vormi (sisselogimiseks kasutajanimi europe2020guest@cor.europa.eu ja salasõna: Europe2020). Selleks, et Teie head tavad saaksid osaleda Brüsseli konverentsi näitusel, tuleb need esitada hiljemalt 17. maiks 2013.

(Peagi kõigis keeltes kättesaadava) küsimustiku avamiseks ja oma heade tavade esitamiseks tuleb siseneda läbi veebilehte: küsimustik.

6. Komisjon alustab 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide väljatöötamist.

Komisjon võttis vastu rohelise raamatu
http://ec.europa.eu/energy/green_paper_2030_en.htm

millega alustatakse avalikku arutelu 2030. aasta raamistiku sisu üle. Ühtlasi avaldas komisjon konsultatiivse teatise, milles käsitletakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise edasist arengut Euroopas ning algatatakse arutelu selle üle, kuidas tagada asjaomaste poliitikasuundade õigeaegne väljatöötamine. Lisaks sellele võttis komisjon vastu aruande, milles antakse hinnang liikmesriikide edusammudele 2020. aasta taastuvenergiaeesmärkide saavutamisel, ning aruanded ELis tarbitud biokütuse ja vedelate biokütuste säästlikkuse kohta.

Rohelises raamatus tõstatatakse mitu küsimust, mis muu hulgas hõlmavad järgmist:

  • Missugust liiki, missuguse iseloomuga ja missugusel tasemel peavad olema 2030. aastaks püstitatud kliima- ja energiaeesmärgid?

  • Kuidas tagada kooskõla eri poliitikavahendite vahel?

  • Kuidas saaks energiasüsteem kõige paremini suurendada ELi konkurentsivõimet?

  • Kuidas võtta arvesse liikmesriikide erinevaid tegutsemisvõimalusi?

Arutelu kestab 2. juulini. Komisjon kavatseb liikmesriikide, ELi institutsioonide ja sidusrühmade seisukohtade alusel käesoleva aasta lõpuks välja töötada ELi kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistiku.

Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitlev lehekülg asub aadressil: http://ec.europa.eu/energy/coal/ccs_en.htm

Taastuvenergia lehekülg:
http://ec.europa.eu/energy/renewables/reports/reports_en.htm


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


28.03.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit