Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2013 Brüssel


18.-22. märts 2013 nr. 11
Print

E-nädalakiri 11/2013

Sisukord:

1. Jäätmete teemaline konsultatsioon Regioonide Komitee raportööri Mr. Michel LEBRUN´ga.

2. Arvamustevahetus Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjonis regionaalvoliniku Johannes Hahniga mitmeaastase finantsraamistiku ja 2014 aasta järgse ühtekuuluvuspaketti käsitlevate institutsioonide vaheliste läbirääkimiste üle.

3. ONCE- Hispaania sotsiaalse dimensiooni näide.

4. Euroopa Komisjoni pakkumine osaleda sel aastal 4.-5.mail Brüsselis toimuvatel EL institutsioonide lahtiste uste päevadel.

5. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond toetab Austria, Taani, Soome, Itaalia, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi koondatud töötajaid.

6. Hariduse rahastamine liikmesriikides on surve all.

1. Jäätmete teemaline konsultatsioon Regioonide Komitee raportööri Mr. Michel LEBRUN´ga.

Konsultatsioon toimus 20. märtsil Regioonide Komitee peamajas Brüsselis - konsultatsioon.

Raportööri poolt oli ette valmistatud ja diskussiooni dokument- diskussioon, millele raportöör soovib saada vastuseid.

Jäätmete raamdirektiivis on sätestatud jäätmehoolduse hierarhia, milles eelistatakse jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutust ja ringlussevõttu jäätmete põletamisele koos saadava energia kasutamisega, kusjuures prügilasse ladestamine või põletamine jäätmete energiat kasutamata on kõige viimased abinõud.

Igal aastal tekitab iga Euroopa Liidu kodanik keskmiselt üle 500 kg olmejäätmeid, millest üle kolmandiku läheb otse prügilasse. Mõnes liikmesriigis, kus jäätmeid kasutatakse edukalt kui ressurssi, võetakse ringlusse või kompostitakse ligi 60% olmejäätmetest, mõnel liikmesriigil on aga raskusi jäätmetega toimetulekuga.

19. märtsil Brüsselis toimunud kõrgetasemelise seminari eesmärk oli parandada mahajäänud riikide (Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Tšehhi Vabariigi) jäätmekäitlust suuniste ja praktiliste nõuannetega. Suunistes rõhutatakse vajadust kasutada majandushoobasid, et parandada olmejäätmekäitlust, näiteks reguleerides prügilasse ladestamist ja prügipõletust asjaomaste maksude ja keeldudega, rakendades tootjavastutust ning soodustades jäätmete korduskasutamist, ringlussevõttu ja jäätmetekke vältimist (nt maksustades otseselt äraviskamist).

Suunistes soovitatakse ka parandada järelevalvet ja statistikat, tõhustada liigiti kogumist, parandada juhtimist, ajakohastada jäätmekäitlusstrateegiat ning kaasata üldsust. Soovitus lähtub mitmeaastasest finantsraamistikust (2014–2020), kus esitatakse Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisele uusi eeltingimusi, sätestades, et rahastatavate projektidega järgitaks jäätmekäitluse eelissuundi ning aidataks liikmesriikidel täita Euroopa Liidu siduvaid eesmärke, nagu näiteks kohustus võtta ringlusse 50 % olmeprügist.

Riiklikud jäätmekavad ja jäätmetekke vältimise kavad tuleb liikmesriikidel valmis teha ja esitada Euroopa Komisjonile 2013. aasta detsembriks.

Konsultatsioonil rõhutati, et kõige olulisem on jäätmetekke ennetustöö, oluline on tootja vastutuse printsiibi ellurakendamine, paindlikkus rakendamisel ning investeeringud mõistlikku infrastruktuuri.

2012 aastal avaldas Euroopa Komisjon tulemustabeli pressiteade, milles võrreldi liikmesriikide edusamme jäätmekäitluse alal . Põhilised probleemid jäätmekäitluses on liigne prügilasse ladestamine (kuni 95 %) ja liiga väikese osa ringlussevõtt (vähem kui 20 %), kuna jäätmeid ei koguta liigiti, puudub vajalik taristu ning piisavad stiimulid jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutuseks ja ringlussevõtuks.

Parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikides, nagu Austria, Belgia, Madalmaad, Rootsi, Saksamaa ja Taani, on ulatuslikud jäätmekogumise süsteemid, seal ladestatakse prügilasse alla 5 % jäätmetest ning seal on olemas ka majandushoovad, millega ergutatakse tõhusat jäätmekäitlust.

Euroopa Komisjon on koostanud riiklikud suunised 10le liikmesriigile, sealhulgas Eestile- suunised, suunised Eestile

Koostamisel on Eesti riiklik jäätmekava 2014-2020 - http://www.envir.ee/1189790. Koostatava jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete välja töötamine.

2. Arvamustevahetus Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjonis regionaalvoliniku Johannes Hahniga mitmeaastase finantsraamistiku ja 2014 aasta järgse ühtekuuluvuspaketti käsitlevate institutsioonide vaheliste läbirääkimiste üle.

Arvamustevahetus toimus Euroopa parlamendi regionaalarengu komisjoni istungil 19. märtsil.

Hahni sõnul on järgmisel finantsperioodil lisavahendeid eraldatud teaduse ja noorte tööpuuduse vähendamise jaoks, samas kui piirkondade ja põllumajanduse jaoks on vahendite mahtu vähendatud. Hahn oli väga nördinud, et kavas on rakendada n+3 reeglit, sest see ei aita kaasa kulutuste kvaliteedi parandamisele. Ta leidis, et nende pingutused on läinud tühja, sest selle reegli rakendamisel rakendatakse kavandatavast eelarvest vähemalt 40% vahenditest alles pärast 2020 aastat. Samuti oli ta nördinud selle pärast, et ei õnnestunud vältida kärpeid territoriaalse koostöö vahendite osas. Ta ütles, et loodab EP abile selle olukorra muutmisel.

Vajalik on tagada paindlik üleminek ühelt perioodilt teisele. Üheaastaste eelarvete peale minek on suureks ohuks ühtekuuluvuspoliitikale. Ütles, et loodab jõuda poliitiliste lahendusteni enne suve.

Tõi probleemina välja veel arutelud Sotsiaalfondi üle - vajalik on arvestada liikmesriikide eripäradega ja olla paindlik. Põhisisu osas ei ole vaja midagi muuta ning vajalik on säilitada temaatiline kontsentratsioon (aluseks peab jääma EU2020 strateegia eesmärkide täitmine). Ta on kuulnud probleeme ka selles osas.

Oma sõnavõttudes ütlesid poliitilised koordinaatorid, et:

  • Parlament tahab ÜP prioriteetsete valdkondadele lisada IT.

  • Vaja on kokkuleppel jõuda enne suve;

  • Mitmeaastane finantsraamistik ei ole veel kindel;

  • Euroopa Komisjon ei ole eriti paindlik;

  • Ollakse mures euroopa ühendamise rahastu pärast;

  • Vaja on suuremat paindlikkust Sotsiaalfondi osas;

  • Aruteludes ei ole jõutud veel põhiprobleemide juurde;

  • EP ei ole loodud ainult kinnitama liikmesriikide poolt vastu võetud otsuseid;

  • Hetkel oleme jõudnud tupikusse;

  • Vaja oleks täpseid arve liikmesriikide ja programmide kohta;

  • Vaja oleks täpsemat teada kuidas kavatsetakse kasutada reservi vahendeid;

  • Komisjon ja EP on ühtemoodi pettunud, et läbirääkimiste ohvriks on olnud territoriaalne koostöö;

  • Üleminekupiirkonnad satuvad ohtu;

  • Ülemkogul saavutatud kompromiss on täiesti vastuvõetamatu;

  • EP peab oma seisukohad selgemalt välja ütlema;

  • Kogu protsess peab olema läbipaistev- praegu puuduvad igasugused näitajad liikmeriikide osas, mis on ülemkogu otsuste aluseks;

Lisan ka EP poolt välja antud pressiteated.

3. ONCE - Hispaania sotsiaalse dimensiooni näide.

Hispaania Kaubandus- ja Tööstuskoja esindus Belgias ja Luksemburgis http://www.e-camara.be/modules/cjaycontent/index.php?id=25 korraldas 19. märtsil lõunakohtumise Brüsselis, kus tutvustati mittetulundusliku organisatsiooni ONCE tegevusi kui Hispaania sotsiaalse dimensiooni näidet.

ONCE on mittetulunduslik organisatsioon, mis keskendub oma tegevuses pimedate või raske nägemispuudega inimeste elukvaliteedi parandamisele kogu Hispaanias. Nende põhiline majanduslik tulu tuleb loteriist. Nende loterii on saanud Hispaanias väga populaarseks ja nad teenivad sellega korraliku sissetuleku:

http://www.once.es/new/otras-webs/english/WhatsONCE

Ma ei tea kuidas ma kutsutute nimekirja sattusin, sest ma olin üks vähestest regionaalsetest esindustest, kes oli kutsutud. Osalejad olid peamiselt Euroopa Komisjoni erinevate üksuste juhid, Sotsiaal- ja Majanduskomitee kõrgetasemelised esindajad, EP liikmed jne.

4. Euroopa Komisjon pakkumine osaleda sel aastal 4.-5.mail Brüsselis toimuvatel EL institutsioonide lahtiste uste päevadel.

Euroopa Komisjon pöördus meie poole pakkumisega osaleda sel aastal 4.-5. mail Brüsselis toimuval EL institutsioonide lahtiste uste päevadel, et tutvustada linnafestivali „Fete d´Iris / Irisfeest raames Eesti leiba ja leivaküpsetamise traditsiooni.

Igal aastal toimuvad Brüsselis EL institutsioonide lahtiste uste päevad, mil kõigil huvilistel on võimalik tutvuda EL institutsioonide hoonete ning tööga. Esmakordselt ühendatakse lahtiste uste päevad Brüsseli linnafestivaliga „Fete d´Iris / Irisfeest“. Eesmärgiks on korraldada suur rahvapidu koos söögi-joogi ja paljude muude lõbustustega.

Traditsiooniliselt toimuvad lahtiste uste päevad ja Irisfeest 9. maile lähimal nädalavahetusel, sel aastal 4.-5. mail. Festival toimub üle terve Brüsseli, kuid Euroopa Komisjon korraldab oma osa Schumanni ringil ning selle vahetus läheduses. Ilusa ilma korral hinnatakse festivali võimalikuks külaliste arvuks 10 000 inimest.

Euroopa Komisjon on valinud tänavuse ürituse teemaks „Leib igast küljest“ – soovitakse pakkuda leiba erinevatest liikmesriikidest, tutvustada selle valmistamise ja söömise traditsioone, rääkida leiva tervislikkusest jne. Kaasatud on Schumanni ringi lähedal asuvad restoranid, kes avavad erandkorras uksed nädalavahetusel; erinevad regioonid (Kataloonia, Piemonte) pakuvad oma leiba ja leivakõrvast, samuti on oodatud liikmesriigid jt huvilised (ka lähedal asuv KBC pank osaleb programmis). Schumanni ringi keskel korraldab Brüsseli ametikool CERIA leiva küpsetamise kursuse. Läti esindusel on kavas pakkuda erinevaid leivatooteid, kalja ja õlut.

Kohtumisel Euroopa Komisjoni esindaja osales ka meie põllumajandus organisatsioonide esindaja Brüsselis, kellega koos uurime nendepoolseid osalemisvõimalusi ning võimalike teiste partnerite huvi ürituse läbiviimise toetamisel.

Festivali programmi ning osalejaid tutvustatakse suuremahuliselt Brüsseli olulisemates päevalehtedes „Le Soir“ ja „De Morgen“.

Euroopa Komisjon sooviks festivalil heameelega näha ka Eesti osalemist. Võimalik on pakkuda külalistele erinevaid Eesti leivasorte ning leivakõrvast (nt kilu), samuti saata Eesti leiva retsept (ja pagar) Schumanni ringil toimuva leiva küpsetamise kursuse jaoks. Osalemine on tasuta, kuid kaasnevad kulud tuleb endal katta. Selgitamisel on võimalus toodete müümiseks publikule - müügiloa saamine selgub järgmise nädala jooksul.

See oleks hea võimalus Eesti ja tema kuulsa leiva tutvustamisel. Kui teil on häid mõtteid kuidas seda korraldada ja leida kaasrahastust, siis andke sellest teada.

5. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond toetab Austria, Taani, Soome, Itaalia, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi koondatud töötajaid.

Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond maksab 24.2 miljonit eurot, et toetada 5271 koondatud töötajat Austrias, Taanis, Soomes, Itaalias, Rumeenias, Hispaanias ja Rootsis. Nende hulgas toetatakse ka Soome Nokias töö kaotanud 2416 töötajat 8.2 miljoni euroga (1,000 Soomes ja 1,416 Rumeenias), kes kaotasid oma töö selle tõttu, et mobiiltelefoni paigaldusliinid on üle viidud Aasia riikidesse.

Täpsem info: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-269_en.htm

6. Hariduse rahastamine liikmesriikides on surve all.

Euroopa Komisjoni uuringust, milles vaadeldi majanduskriisi mõju hariduseelarvetele, on selgunud, et 25 uuritud liikmesriigist kaheksas on investeeringud haridusse alates 2010. aastast vähenenud. Kreekas, Ungaris, Itaalias, Leedus ja Portugalis kärbiti hariduskulutusi üle 5%, samas kui Eestis, Poolas, Hispaanias ja Ühendkuningriigis (Šotimaal) vähenes hariduse rahastamine 1−5%. Viies liikmeriigis − Austrias, Luksemburgis, Maltas, Rootsis ja Taanis, samuti Belgia saksakeelses osas − on kulutused haridusele aga rohkem kui 1% võrra suurenenud. Saksamaa ja Holland ei ole kõnealuse ajavahemiku kohta andmeid esitanud.

Uuringus analüüsiti kõigi haridustasemete (koolieelsest haridusest kõrghariduseni) rahastamist 35 riiklikus ja piirkondlikus haridussüsteemis. Uuringust selgub, et 2011. ja 2012. aastal on 11 liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Portugal, Ungari) õpetajate palku ja toetusi vähendatud või need on külmutatud. Õpetajate palk moodustab hariduseelarvetest üle 70%.

Kümnes liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Küpros, Leedu, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia ja Ühendkuningriik) on kärbete tagajärjel vähenenud ka õpetajate arv. See on tingitud lisaks majanduskriisi mõjule ka õpilaste arvu vähenemisest. Rõõmustava asjaoluna on õpetajakoolituse rahastamine 18 Euroopa riigis suurenenud, mis on väga oluline, sest õpitulemused sõltuvad ju suuresti õpetamise kvaliteedist.

Õpilastele ja üliõpilastele suunatud avaliku sektori toetustele (õppetoetused ja -laenud ning peretoetused) ei avaldanud kriis enamikus riikides 2011. ja 2012. aastal mõju. Kaheksa liikmesriiki (Austria, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal ja Saksamaa) pakuvad töötutele ja madala kvalifikatsiooniga inimestele spetsiaalset rahalist toetust oskuste parandamiseks või ajakohastamiseks. Enamikul juhtudel lisandub sellistele investeeringutele Euroopa Sotsiaalfondi toetus.

Lisateave:
http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/thematic_reports_en.php
http://ec.europa.eu/education/index_en.htm


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

27.03.2013

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit